Eesistuja Orvi Koik, liikmed Ivi Kesküla ja Urmas Reinola
Kohtuistungi sekretär
Kea Lemming
Kriminaalasi
Daniil Sauškini süüdistuses KarS § 184 lg 1 ja § 114 lg 1 p 6 - § 25 lg 2 järgi
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu üldmenetluses
Apellatsiooni esitaja
Süüdistatav Daniil Sauškini kaitsja Aivar Ennok
Prokurör
Natalia Miilvee Aivar Ennok
Kaitsja
detsembri
2020.a
otsus
RESOLUTSIOON
Tühistada Harju Maakohtu 17. detsembri 2020. a otsus ja saata kriminaalasi Harju Maakohtule uue kohtuotsuse tegemiseks samas kohtukoosseisus. Daniil Sauškini suhtes valitud tõkend- vahistamine -jätta muutmata. Määrata Advokaadibüroole Aivar Ennok makstava riigi õigusabi tasu suuruseks Daniil Sauškinile apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest kokku 421,20 eurot, sealhulgas käibemaks 70,20 eurot. Jätta see menetluskulu riigi kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistataval on määruskaebuse esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel.
Harju Maakohtu 17. detsembri 2020 otsusega üldmenetluses tunnistati Daniil Sauškin süüdi KarS § 184 lg 1 järgi ja talle mõisteti karistuseks vangistus 1 aasta 6 kuud. Samuti tunnistati Daniil Sauškin süüdi KarS § 118 lg 1 p 2 järgi ja talle mõisteti karistuseks vangistus 8 aastat 6 kuud. KarS § 63 lg 2, § 64 lg 1 alusel, mõisteti Daniil Sauškinile liitkaristuseks 10 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ning karistusaja alguseks loeti 19.02.2020.a. Tõkend vahistamine tühistada pärast kohtuotsuse jõustumist. 1.1 Sama otsusega lahendati ka menetluskuludega ja asitõenditega seonduv.
2.Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatava kaitsja. Apellatsioonimenetluse ettevalmistamisel tekkisid kohtunikul kahtlused, et maakohus on rikkunud oluliselt kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 1 p 7 tähenduses.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS:
3.Apellatsioonimenetluse eelistungil asus prokurör seisukohale, et maakohus rikkus oluliselt kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 1 p 7 mõttes. Juhul kui ringkonnakohus leiab, et tegemist on rikkumisega KrMS § 339 lg 2 mõttes, ei ole seda viga võimalik apellatsioonimenetluses kõrvaldada. Prokurör asus seisukohale, et tulenevalt KrMS § 341 lg 4 tuleb saata kriminaalasi maakohtule otsuse tegemiseks samas kohtukoosseisus, kuivõrd rikkumine puudutab üksnes kohtuotsuse tegemist. 3.1 Kaitsja asus seisukohale, et maakohus on rikkunud kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 1 p 7 või lg 2 tähenduses, kuid seda ei ole võimalik apellatsioonimenetluses kõrvaldada. Kaitsja asus algselt seisukohale, et kriminaalasi tuleb saata maakohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus, kuid hiljem nõustus, et kuivõrd rikkumine puudutab tõepoolest üksnes kohtuotsuse tegemist, siis on võimalik saata kriminaalasi maakohtule otsuse tegemiseks samas kohtukoosseisus.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
4.Kolleegium võtab seisukoha, kas antud asjas on tuvastatav maakohtu poolt kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine KrMS § 339 lg 1 p 7 või lg 2 tähenduses, mida pole võimalik apellatsioonimenetluses kõrvaldada. Kohtukolleegium asub seisukohale, et maakohus on oluliselt rikkunud kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 2 mõttes, kuid seda rikkumist ei ole võimalik apellatsioonimenetluses kõrvaldada. Kohtukolleegium põhjendab oma seisukohta alljärgnevalt. 4.1 Riigikohtu kriminaalkolleegium andis lahendis nr 3-1-1-63-14 uued seisukohad, missugustel juhtudel on kohtuotsuses põhjenduse puudumine käsitatav KrMS § 339 lg 1 p-s 7 sätestatud kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena. Üldjuhul on kohtuotsuse põhistamise kohustuse (KrMS § 3051 lg 1) rikkumine - sh näiteks kohtuotsuse põhistuse ebapiisavuse või veenvuse korral - käsitatav kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena KrMS § 339 lg 2 mõttes. KrMS § 339 lg 1 p 7 järgi tuleb kvalifitseerida üksnes kohtuotsuse põhistamise kohustuse kõige ulatuslikumad rikkumised, mis on käsitatavad KrMS § 339 lg 1 p-s 7 otsesõnu nimetatud kohtuotsuses "põhjenduse puudumisena". Seejuures tuleb silmas pidada,
et seadus räägib "põhjenduse" kui terviku, mitte üksikute "põhjenduste" puudumisest. Kohtuotsuses põhjenduse puudumisega on tegemist eeskätt siis, kui kohus jätab seadusliku aluseta kohtuotsuse põhiosa (KrMS § 312) tervikuna või siis mõne süüdistatava või kuriteo osas üldse koostamata. Eeltoodust ei saa aga järeldada, nagu oleks ringkonnakohus, sedastades maakohtu otsuses KrMS § 339 lg 1 p-st 7 hõlmamata põhistamiskohustuse rikkumise, alati õigustatud ja kohustatud maakohtu vea ise parandama (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 30. juuni 2014. a otsus asjas nr 3-1-1-14-14, p-d 699-701). 4.2 Maakohus asus seisukohale, et tõendamist ei ole leidnud süüdistatava tahtlus võtta teiselt inimeselt elu, s.o tema tegevus ei vasta KarS § 114 lg 1 p 6-§ 25 lg 2 kuriteokoosseisule. Maakohus kvalifitseeris Daniil Sauškin teo ümber KarS § 118 lg 1 p 2 järgi, kuna tagajärjena saabus kannatanul XX-l tervisekahjustus kestusega vähemalt neli kuud. Kolleegiumi hinnangul on maakohtu poolt tuvastatu kohaselt süüdistatava tegevus kannatanute XX ja CC suhtes käsitatav ühe teona ja tema poolt toimepandu moodustab ideaalkogumi, kuid maakohus on jätnud seadusliku aluseta võtmata seisukoha süüdistatava teo osas, mis puudutab kannatanu CC-le tekitatud tervisekahjustusi. Maakohus on üheselt tuvastanud, et süüdistatav põhjustas oma tegevusega ka kannatanu CC-le tervisekahjustusi, kuid puuduvad igasugused põhjendused millise teo on süüdistatav oma sellise käitumisega realiseerinud. Tuvastamist on leidnud, et kannatanule CC-le on tekitatud tervisekahjustus, mis kestab vähem kui neli kuud. Seega ei vasta süüdistatava tegevus KarS § 118 lg 1 p 2 koosseisule, kuid süüdistatava võimalikku vastutust kannatanu CC suhtes toimepandu osas maakohus lahendanud ei ole. Seega on maakohus jätnud osaliselt süüdistatava karistusõigusliku vastutuse küsimuse lahendamata. Maakohus ei ole kaalunud, kas süüdistatav võiks selles osas vastutada KarS § 118 lg 1 p 2-§ 25 lg 2, mis oleks hõlmatud KarS § 118 lg 1 p 2 järgi või tuleks tema tegu kvalifitseerida KarS § 121 sätete alusel. Nimetatud vea parandamine apellatsioonimenetluses kaitsja apellatsiooni alusel ei ole võimalik. Samas ei ole maakohus tuvastanud, et esineksid KrMS § 309 lg 2 alused süüdistatava õigeksmõistmiseks CC suhtes toimepandu osas.
5.Kolleegiumil tuleb maakohtu otsus Daniil Sauškini süüditunnistamises ja karistamises tühistada ja saata tagasi maakohtule uueks arutamiseks. KrMS § 341 lg-st 3, 4 nähtub, et kui kriminaalmenetlusõiguse rikkumine puudutab üksnes kohtuotsuse tegemist, saadab ringkonnakohus kriminaalasja maakohtule arutamiseks samas kohtukoosseisus uue kohtuotsuse tegemiseks. Ka Riigikohus on üheselt märkinud, et kriminaalasja saatmine samale kohtukoosseisule on igati kohane olukorras, kus kohtulik arutamine esimese astme kohtus on toimunud kooskõlas menetlusseaduse nõuetega ja menetlusõiguslikud etteheited puudutavad üksnes kohtulahendi koostamist (vt nt RKKKm 3-1-1-24-14, p 6). Kolleegium ei tuvastanud, et kohtulik arutamine esimese astme kohtus ei oleks toimunud kooskõlas menetlusseaduse nõuetega ning kolleegiumi tuvastatud etteheited, millega nõustusid nii prokurör kui ka kaitsja puudutavad üksnes kohtulahendi koostamist, mistõttu saab nõupidamistoas kõrvaldada neid sama kohtukoosseis. Kuivõrd maakohus on rikkunud kriminaalmenetlusõigust üksnes kohtuotsust tehes, siis tuleb kriminaalasi Daniil Sauškini süüdistuses tagastada Harju Maakohtule samas kohtukoosseisus uue otsuse tegemiseks. 5.1 Kuivõrd ringkonnakohus saadab kriminaalasja maakohtule samas koosseisus uue otsuse tegemiseks, märgib ringkonnakohus sedagi, et uue otsuse tegemisel tuleb maakohtul arvestada KrMS § 341 lg 5 märgitud põhimõtet, mille kohaselt pärast ringkonnakohtu poolt kohtuotsuse tühistamist üksnes kaitsja apellatsiooni põhjal, ei või kriminaalasja uuesti arutav esimese astme kohus mõista süüdistatavale raskemat karistust kui see, mis oli mõistetud tühistatud esimese astme kohtu otsusega.
6.Kolleegium tuvastades KrMS § 339 lg 2 kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise esimese astme kohtu poolt, puudub kolleegiumil võimalus analüüsida sisuliselt apellatsioonis tõstatatud küsimusi ja peatuda apellatsioonis toodud väidetel.
7.Daniil Sauškini suhtes KrMS § 130 lg 2 alusel kohaldatud tõkendi- vahistamine- alus ei ole ära langenud, mistõttu jääb tõkend muutmata. Tegemist on isikuga, kelle suhtes esineb jätkuvalt uute kuritegude toimepanemise oht, mistõttu pole alust tema suhtes kohaldatud tõkendi muutmiseks. Eelkõige esineb oht, et süüdistatav võib jätkata narkokuritegude toimepanemist. Kuritegude sellise jätkuva toimepanemise tõenäosus on olemas eeskätt kuritegude puhul, mille korduva toimepanemise tõenäosus on kohtupraktika pinnalt suur. Sellelaadseteks kuritegudeks on narkokuriteod (RKKKm 3-1-1-103-06, p 15). Seejuures jääb vahistamine mõistliku menetlusaja sisse arvestades vahistamisaluse esinemist, riigipoolset tegevust, kohtuasja keerukust ja mahukust ning avalikku huvi. Arvestades asjaolu, et kriminaalmenetlusõiguse rikkumine puudutab üksnes kohtuotsuse tegemist, siis uue kohtuotsuse tegemine ei võta prognoositavalt kaua aega, mistõttu leiab ringkonnakohus, et Daniil Sauškini vahistuse kestust ei ole alust pidada ebaproportsionaalseks olukorras, kus maakohtu ostus tühistatakse ning saadetakse tagasi Harju Maakohtusse uue kohtulahendi koostamiseks.
8.KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on määratud kaitsjale määratud tasu menetluskulu. Vastavalt KrMS § 185 lg-le 1 jäävad apellatsioonimenetluse kulud riigi kanda, kui ringkonnakohus teeb KrMS § 337 lg 2 märgitud lahendi. Apellatsioonimenetluse kulu on Daniil Sauškinile apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi kulu. Daniil Sauškini kaitsja Aivar Ennok esitas taotluse, mille kohaselt kulus tal kohtuotsusega tutvumiseks, analüüsiks ja vestluseks kaitselausega kokku 150 minutit ning apellatsiooni koostamiseks 210 minutit. Seega on apellatsioonimenetluse kulud 324 eurot, millele lisandub käibemaks 64,80 eurot, kokku summas 388,80 eurot. Lisaks istungil osalemine 10 minutit, s.o 27 eurot, millele lisandub käibemaks 5,40 eurot, kokku summas 32,40 eurot. Kohtukolleegium nõustub taotlusega ja peab põhjendatuks hüvitada kaitsjale kulud summas kokku 421.20 eurot koos käibemaksuga. Seega tuleb Advokaadibüroo Aivar Ennok kasuks välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt 421,20 (sh käibemaks 70,20) eurot. Jätta see menetluskulu riigi kanda.
9.Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 2 p 2; § 339 lg 2, § 341 lg 3, 4 tühistada Harju Maakohtu 17. detsembri 2020. a otsus ja saata kriminaalasi Harju Maakohtule uue kohtuotsuse tegemiseks samas kohtukoosseisus.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.