Isikuvastased süüteod › Vabadusevastased süüteod

Kaitsja

Ilja Zuev

Süüdistatav

Ilja Sirotkin isikukood 50002223729; elukoht xxx; Eesti kodakondsus; xxx; emakeel vene keel; töökoht X, x eelnevalt kriminaalkorras karistamata tõkendit kohaldatud ei ole

Vabariigi

Kaitsja

Sergei Politšev

Süüdistatav

Sergey Dementiev isikukood 39710303719; elukoht xxx; registrijärgne elukoht xxx; Venemaa Föderatsiooni kodakondsus; xxx; emakeel vene keel; töökoht puudub eelnevalt kriminaalkorras karistamata tõkendit kohaldatud ei ole

Kaitsja

Silvi Erro

Süüdistatav

Igor Toompere isikukood 50106163719; elukoht xxx, Narva; registrijärgne elukoht xxx; Eesti Vabariigi kodakondsus; xxx; emakeel vene keel; töökoht puudub eelnevalt kriminaalkorras karistamata tõkendit kohaldatud ei ole

Kaitsja

Deniss Matvejev

Süüdistatav

Artjom Puškin isikukood xxx; elukoht xxx; Eesti Vabariigi kodakondsus; xxx; emakeel vene keel; töökoht puudub eelnevalt kriminaalkorras karistamata tõkendit kohaldatud ei ole

Kaitsja

D Koroljov, asenduskaitsja Igor Belugin

Süüdistatav

AA isikukood x; elukoht xxx; Eesti Vabariigi kodakondsus; xxx; emakeel vene keel; töökoht puudub eelnevalt kriminaalkorras karistamata tõkendit kohaldatud ei ole

1-20-3017 Kaitsja

Oleg Gorškaljov

Kohtuistungi toimumise aeg

08.06.2020, 07.09.2020, 19.10.2020, 20.10.2020, 21.10.2020, 23.10.2020, 26.10.2020, 28.10.2020, 09.11.2020, 10.11.2020, 19.11.2020, 20.11.2020, 23.11.2020, 24.11.2020, 25.11.2020, 26.11.2020, 27.11.2020, 30.11.2020, 02.12.2020, 07.12.2020, 08.12.2020, 10.12.2020, 29.01.2021

RESOLUTSIOON

Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-dest 310, 311, 313, 314, 315 maakohus otsustas:

1-20-3017 Gevork Ovsipeanile valitud tõkend, vahistamine, jätta kuni kohtuotsuse jõustumiseni või karistustähtaja saabumiseni muutmata. KarS § 54 lg 1 alusel kohaldada lisakaristusena Venemaa Föderatsiooni kodanik Gevork Ovsipeanile väljasaatmist Eesti Vabariigist koos Eesti Vabariiki sissesõidukeeluga 10 (kümneks) aastaks. KarS § 55 lg 2 alusel arvestada väljasaatmisega kaasneva sissesõidukeelu tähtaega alates Gevork Ovsipeani faktilisest väljasaatmisest Eesti Vabariigist. Mõista Gevork Ovsipeanilt Eesti Vabariigi kasuks välja: - sundraha summas 1 460 eurot (üks tuhat nelisada kuuskümmend eurot); - riigi õigusabi kulu summas 9 403,20 eurot (üheksa tuhat nelisada kolm eurot ja 20 senti). KrMS § 180 lg 3 alusel peab Gevork Ovsipean temalt väljamõistetud riigi nõude kogusummas 10 863,20 eurot tasuma kohtuotsuse jõustumisest 1 (ühe) aasta jooksul. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arvelduskontole nr EE351010052031000004 SEB pangas, nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas või nr EE401700017002872300 LUMINOR BANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99920700058692 ning selgitus „Gevork Ovsipean, 1-20-3017, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Mõista Ilja Sirotkin õigeks KarS § 133 lg 2 p 1, 2, 7 sätestatud kuriteo toimepanemises.

Tunnistada Ilja Sirotkin süüdi KarS § 323 lg 1 sätestatud kuriteo toimepanemises ja mõista talle karistuseks vangistus 6 (kuus) kuud. KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel määrata, et mõistetud karistus jäetakse täitmisele pööramata tingimusel, kui Ilja Sirotkin ei pane 2 (kahe) aasta pikkuse katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 78 p 1 alusel arvestada katseaja kulgemist kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 29.01.2021. Mõista Ilja Sirotkinilt Eesti Vabariigi kasuks välja: - sundraha summas 876 eurot (kaheksasada seitsekümmend kuus eurot); - riigi õigusabi kulu osaliselt, s.o summas 2 864 eurot (kaks tuhat kaheksasada kuuskümmend neli eurot). Jätta riigi kanda kaitsjatasu osaliselt, s.o summas 5 728,48 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel peab Ilja Sirotkin temalt väljamõistetud riigi nõude kogusummas 3 740 eurot tasuma kohtuotsuse jõustumisest 1 (ühe) aasta jooksul. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arvelduskontole nr EE351010052031000004 SEB pangas, nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas või nr EE401700017002872300 LUMINOR BANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99920700058744 ning selgitus „Ilja Sirotkin, 1-20-3017, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

1-20-3017

1-20-3017 Artjom Puškini riigi õigusabi kulu summas 8 333,12 eurot (kaheksa tuhat kolmsada kolmkümmend kolm eurot ja 12 senti) jätta riigi kanda.

Mõista A A õigeks KarS § 133 lg 2 p 2, 7 sätestatud kuriteo toimepanemises.

Tunnistada A A süüdi KarS § 214 lg 2 p 4, 5 sätestatud kuriteo toimepanemises ja mõista talle karistuseks vangistus 4 (neli) aastat. Kohaldades KarS § 74 lg-d 1 ja 3, jätta mõistetud karistus 4 (neli) aastat vangistust A A suhtes täitmisele pööramata, kui ta ei pane 4 (nelja) aasta ja 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja järgib KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid. A A on kohustatud: 1) elama aadressil xxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu,- töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Katseaja algust arvata kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 29.01.2021. Käitumiskontroll algab otsuse jõustumisel. Mõista A Ailt Eesti Vabariigi kasuks välja: - sundraha summas 1 460 eurot (üks tuhat nelisada kuuskümmend eurot); - riigi õigusabi kulu summas 3 982,80 eurot (kolm tuhat üheksasada kaheksakümmend kaks eurot ja 80 senti). Jätta riigi kanda kaitsjatasu osaliselt, s. summas 3 982,80 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel peab A A temalt väljamõistetud riigi nõude kogusummas 5 442,80 eurot tasuma kohtuotsuse jõustumisest 1 (ühe) aasta jooksul. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arvelduskontole nr EE351010052031000004 SEB pangas, nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas või nr EE401700017002872300 LUMINOR BANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99921700004412 ning selgitus „A A, 1-20-3017, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

1-20-3017 Rahuldada kannatanu N T tsiviilhagi osaliselt. Mõista Samira Dementievalt ja Gevork Ovsipeanilt N Ti (snd xxx) kasuks solidaarselt välja varaline kahju summas 579,60 eurot (viissada seitsekümmend üheksa eurot ja 60 senti), ja mittevaraline kahju summas 2 000 eurot (kaks tuhat eurot). Nimetatud summad tuleb kanda N Ti arvelduskontole.

-

-

-

Asitõendid: mobiiltelefon Inoi 1 Lite (IMEI1: x, IMEI2: x), mis asub hoiul Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri hoidlas – tagastada kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel selle omanikule või seaduslikule valdajale, s.o Gevork Ovsipeanile; tšekid RajaMetist 13 tk, LIDL 9 tk, Prisma Lappeenranta 6 tk, mis asuvad hoiul Politseija Piirivalveameti Ida Prefektuuri hoidlas – tagastada kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel selle omanikule või seaduslikule valdajale, s.o Gevork Ovsipeanile; lauaarvuti Apple iMac 20“ A1224 (s/n X) koos toitekaabliga, 1. 3 pakki Nikorette ja 3 meigipintslit „IBERO“, mis asuvad hoiul Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri hoidlas – tagastada kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel selle omanikule või seaduslikule valdajale, s.o Samira Dementievale; tolliaktid 2 lehel, seletuskiri 2 lehel, „invois“ 2 lehel kokku 6tk mis asuvad hoiul Politseija Piirivalveameti Ida Prefektuuri hoidlas – tagastada kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel selle omanikule või seaduslikule valdajale, s.o Samira Dementievale.

Edasikaebamise kord Otsusele võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda motiveeritud kohtuotsusega.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

Süüdistuse sisu

1-20-3017 sõiduaeg 15.05.2019 17:00 - 15.05.2019 19:30 – Artjom Puškini, M V, Gevork Ovsepiani, Ilja Sirotkini nimele ja transpordivahendi reg.nr xX (Mitsubishi Grandis) eest. 15.05.2019 kella 09.00 paiku Ilja Sirotkin, Gevork Ovsepian ja Artjom Puškin liikudes sõiduautoga Mitsubishi Grandis reg.nr xX, mida juhtis Gevork Ovsepian, võtsid Narvast kokkulepitud kohast peale M V, sõitsid Tallinnasse ja sealt edasi Soome Vabariiki. Soome Vabariigis viidi M V ülalnimetatud autoga Kotka linnas asuvasse korterisse (täpset aadressi uurimisega tuvastatud ei ole), kus juba viibis Samira Dementieva. 2019. a mai alguses (täpset kuupäeva uurimisega tuvastatud ei ole) värbas Ilja Sirotkin analoogselt Soome tööle A Ii. 21.05.2019 Ilja Sirotkin sai Iilt foto tema passiandmetega, mille edastas Samira Dementievale, kes ostis taas kasutades oma tütre pangakontot laevapileti A Ii nimele (marsruudil Tallinn-Helsingi, broneeringu number x, laeva sõiduaeg 22.05.2019 10:30 - 22.05.2019 12:30). 22.05.2019 kella 14.30 paiku Gevork Ovsepian, Ilja Sirotkin ja Artjom Puškin liikudes sõiduautoga Mitsubishi Grandis reg.nr xX, mida juhtis Gevork Ovsepian, sõitsid Helsingi sadamasse A Iile vastu ja viisid ta ülalnimetatud autoga Kotka linnas asuvasse kahetoalisesse korterisse (täpset aadressi uurimisega tuvastatud ei ole). Pärast seda 2019. a juuni alguses (täpset kuupäeva uurimisega pole tuvastatud) Samira Dementieva, olles Narvas Eesti territooriumil, tegutsedes kokkuleppel A Aiga, värbas Soome Vabariiki tööle alaealise N Ti. 08.06.2019 kella 09.00 paiku Samira Dementieva ja Sergey Dementjev, olles aadressil xxx Narvas, tegelesid alaealise N Tile transpordi organiseerimisega, nimelt pileti ostuga linnadevahelisele liinibussile Narva-Tallinn eesmärgiga saata alaealine kannatanu Tallinnast Soome. Sergey Dementjev saatis kannatanu 08.06.2019 kella 10.30 ajal Narva-Tallinn liinibussiga Tallinna bussijaama ja sealt edasi Tallinna sadamasse D-terminali aadressil Lootsi tn 13, Tallinn, kus pani alaealise N Ti Tallinki laevale Star. Sellisel viisil kindlustas Samira Dementieva läbi Sergey Dementievi selle, et kannatanu läheb Soome, mitte ei kao vahepeal kuskile ära ega mõtle ümber. 08.06.2019 kella 18.30 paiku Gevork Ovsepian, Ilja Sirotkin, Artjom Puškin sõitsid autoga Mitsubishi Grandis reg.nr xX, mida juhtis Gevork Ovsepian, Helsingi sadamasse alaealisele N Tile vastu ja viisid ta ülal nimetatud autoga Kotka linnas asuvasse kahetoalisesse korterisse (täpset aadressi uurimisega tuvastatud ei ole). Peale Soome jõudmist paigutati kannatanud Gevork Ovsepiani, Ilja Sirotkini, Artjom Puškini poolt Soome territooriumile Kotka, Helsingi ja Vantaa linnades erinevatesse üürikorteritesse (täpset aadresse uurimisega tuvastatud ei ole), kus ajavahemikul: 15.05.2019 kuni 04.06.2019 Gevork Ovsepian korduvalt asetas M V olukorda, kus kannatanu oli tema tahtevastaselt sunnitud toime panema varguseid. Gevork Ovsepian asetas korduvalt ajavahemikul 22.05.2019 kuni 03.06.2019 A Ii ja ajavahemikul 08.06.2019 kuni 20.06.2019 alaealise N Ti olukorda, kus kannatanutelt võeti ära vabadus, isiklikud dokumendid ja sidevahendid (mobiiltelefonid). Sellise tegevusega võttis Gevork Ovsepian kannatanutelt ära võimaluse pöörduda abi järele. A Iile ja alaealisele N Tile mobiiltelefoni andmisel, viibis Gevork Ovsepian kannatanute kõrval ning kontrollis kogu nende suhtlust lähedastega. Seejuures Gevork Ovsepian ülalnimetatud ajavahemikel korduvalt asetas A Ii, M V ja alaealise N Ti olukorda, kus kannatanute suhtes kasutati vägivalda - ta ähvardas kannatanuid tapmise ja nende lähedastele tervisekahjustuse tekitamisega. Gevork Ovsepian ähvardas M Vt järgnevalt: „Kui M kaupa varastama ei lähe, siis murrab tal lõualuu, kutsub kohale isikud Venemaalt, kes tulevad ja löövad ta mättasse“. Samuti väljendas Gevork Ovsepian käskival ja ähvardaval toonil kannatanute M V ja A Ii suunas järgnevat ähvardust: „Kui varastate vähe kaupa, murran teil lõualuud“. Samuti andis Gevork Ovsepian kannatanutele mõista, et Soomest lahkumiseks A I peab Gevork Ovsepianile maksma 1000 eurot ja M V 2000 eurot ning selleks, et saada palka, peavad nad kaupa varastama. Gevork Ovsepian sundis M Vt ja A Iit varastama riideid ka spordipoodidest, öeldes neile: „Kui süüa pole, minge ja varastage, riideid pole, minge varastage.“ Samuti andis Gevork Ovsepian mõista, et kui keegi politseisse läheb teda üles andma, siis ta tapab ära A Ii ja M V pered.

1-20-3017 Peale selle alandas Gevork Ovsepian vaimselt kannatanu A Iit, kasutades selliseid sõnu, nagu „sa kas varastad või sa pole mitte keegi“, selliste sõnade tagajärjel kannatanu I tundis segadust, rõhumist ja hirmu. Lisaks sellele sundis Gevork Ovsepian A Iit koristama Soomes asuvat korterit, kus nad kuriteo toimepanemise ajal elasid, pesema nõusid ja tegema teisi kodutöid. Lisaks sellele ähvardas Gevork Ovsepian alaealist N Tit, lausudes käskival toonil tema suunas ähvardussõnu: „Me teame, kus sa elad! Teame, et su vanaema on pärast insulti, kui keeldud varastamast, siis sa ei saa istuda ega käia, unustad, kuidas hingata, ei hinga, kuni ma ei luba“. Samuti sundis ta kannatanu N Tit koristama korterit kõikide järelt, pesema nõusid ja põrandaid. Sellisel viisil (vabaduse võtmise, vägivalla, pettuse, kahju tekitamisega ähvardamisega), kasutades ära kannatanute, s.o inimkaubanduse ohvrite haavatavat seisundit, asetas ja hoidis Gevork Ovsepian koos teiste isikutega kannatanuid olukorras, kus nad olid sunnitud toime panema varguseid, täitma neile vastumeelseid kohustusi. Ajavahemikul 15.05.2019 kuni 04.06.2019 Gevork Ovsepiani, Ilja Sirotkini ja Artjom Puškini kontrollimise ning juhtimise all oli M V sunnitud tema tahtevastaselt korduvalt toime panema toiduainete ja erinevate kaupade varguseid, sh varastama ka riideid kauplustest LIDL ja S-MET, Tokmani, mis asuvad Soomes Kotka ja Helsingi linnades. Süüdistuse kohaselt oli M V sunnitud päeva jooksul toime panema varguseid 8-10 kauplusest, kus ühe varguse väärtus oli vähemalt 150 eurot. Seejuures kontrollisid Ilja Sirotkin ja Artjom Puškin poes vahetult kannatanu tegevust. Gevork Ovsepiani roll oli sõidutada kannatanuid ja Sirotkinit ning Puškinit poodide juurde, anda neile juhiseid, mida varastada. Samuti kontrollis Gevork Ovsepian vahetult peale varguse toimepanemist, mida ja kui palju varastati. Ajavahemikul 22.05.2019 kuni 03.06.2019 Gevork Ovsepiani, Ilja Sirotkini ja Artjom Puškini kontrollimise ning juhtimise all oli A I sunnitud tema tahtevastaselt korduvalt toime panema varguseid ja varastama kokku vähemalt 1000 euro väärtuses kaupa Kotka ja Helsingi (Soome) kauplustest LIDL ja S-MET. Seejuures kontrollisid Ilja Sirotkin ja Artjom Puškin poes vahetult kannatanu tegevust. Gevork Ovsepiani roll oli sõidutada kannatanuid ja Sirotkinit ning Puškinit poodide juurde, anda neile juhiseid, mida varastada. Samuti kontrollis Gevork Ovsepian vahetult peale varguse toimepanemist, mida ja kui palju varastati. Samuti ajavahemikul 08.06.2019 kuni 20.06.2019 Gevork Ovsepiani, Ilja Sirotkini ja Artjom Puškini kontrollimise ning juhtimise all oli alaealine N T sunnitud tema tahtevastaselt korduvalt toime panema erinevate kaupade ja toiduainete varguseid vähemalt 30 kauplustest LIDL ja S-MET, mis asuvad Soomes Kotka ja Helsingi linnades. Süüdistuse kohaselt oli N T sunnitud päeva jooksul varastama 811 kauplusest, kus ühe varguse väärtus oli vähemalt 50 eurot. Seejuures kontrollisid Ilja Sirotkin ja Artjom Puškin poes vahetult kannatanu tegevust. Gevork Ovsepiani roll oli sõidutada kannatanuid ja Sirotkinit ning Puškinit poodide juurde, anda neile juhiseid, mida varastada. Samuti kontrollis Gevork Ovsepian vahetult peale varguse toimepanemist, mida ja kui palju varastati. Gevork Ovsepian koos Samira Dementievaga tegutsedes varalise kasu saamise eesmärgil olles nii Eesti kui ka Soome territooriumil, korraldasid varastatud kauba edasise transpordi. Nad panid eeluurimisel täpselt tuvastamata ajal 2019. a suvel internetiportaalidesse üles töökuulutused, et leida autojuhid, kel olid transpordivahendid kauba veoks ja kohale toimetamiseks Soome territooriumilt Eesti territooriumile Narva linna. Pärast varem varastatud kauba Soomest Eestisse Narva transportimist kuni Venemaa territooriumile saatmiseni, oli varastatud kaup hoiul Samira Dementieva ja Gevork Ovsepiani valduses korteris aadressil xxx. Ajavahemikul 17.07.2019 kuni 24.07.2019, olles Eesti territooriumil Narvas pandi Samira Dementieva või Gevork Ovsepiani poolt üles internetiportaali töökuulutus, leiti inimesed, kel oli vaba pääs Venemaa territooriumile Igorodi, eesmärgiga turustada varem varastatud kaup Venemaa territooriumil. Gevork Ovsepian ja Samira Dementieva leidsid sellisel viisil isikud, kes viisid Vene Föderatsiooni nende korraldusel Soomest varastatud tooted.

1-20-3017 Eelkirjeldatud tegevusega pani Gevork Ovsepian toime KarS § 133 lg 2 p 1, 2 ja 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o inimkaubanduse enama kui kahe isiku suhtes, noorema, kui 18aastase isiku suhtes, grupis ehk isikute asetamise majandusliku kasu saamise eesmärgil olukorda, kus nad olid sunnitud panema toime kuriteo, täitma vastumeelset kohustust, samuti sellises olukorras hoidmise. Seejuures oli tegu toime pandud vägivalla, pettuse, vabaduse võtmise ja kahju tekitamisega ähvardades, haavatava seisundi ärakasutamisega. Gevork Ovsepiani süüdistatakse lisaks KarS § 214 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises: Gevork Ovsepian, ajavahemikul alates 2019. a juunist (täpset kuupäeva uurimisega ei ole tuvastatud), varalise kasu saamise eesmärgil, olles Soome territooriumil, samuti Eesti territooriumil, nõudis M Vlt, et nimetatu tagastaks talle 2000 euro suuruse võla, mis tal oli Gevork Ovsepiani ees tekkinud. Gevork Ovsepian nõudis M Vlt 2000 eurot selle eest, et kannatanu ei pannud Soomes toime piisavalt varguseid, erinevates kauplustes, kuna ta peeti Soome politsei poolt 04.06.2019 kinni ja saadeti Soome Vabariigist välja Eesti Vabariiki. Gevork Ovsepian ähvardas kannatanu M Vt, saates talle internetiportaali VK.COM lehekülje kaudu häälsõnumeid ning SMS sõnumeid ähvarduste ja lubadusega kasutada kannatanu suhtes füüsilist vägivalda. Seejuures oli tema sõnumite sisuks ähvardused kannatanu mättasse lüüa, teda taga kiusama hakata, läbi peksta, panna iga päev aeglaselt ja kaua kannatama, samuti oli ähvarduste sisu kohaselt kannatanu perekonnaga lõpp ja ähvardus, et kogu pere tapetakse ära. M V, kes oli Soomes viibimise ajal tundnud korduvalt Gevork Ovsepiani poolt psühholoogilist (alandamised, mõnitused, vabaduse piiramine) vägivalda, võttis kõiki neid ähvardussõnu reaalselt, mille tagajärjel ta tundis, et on reaalselt ohus, samuti on ohus tema lähedased, kartis oma elu ja oma lähedaste elu ja tervise pärast. Ähvarduste tõttu kandis M V 12.06.2019 L V Swedbanki arvelduskontolt 100 eurot ja 26.06.2019 50 eurot Artjom Puškini pangakontole. Saadud raha võttis Gevork Ovsepian endale. Oma tegevusega Gevork Ovsepian pani toime KarS § 214 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o väljapressimise. Gevork Ovsepiani süüdistatakse KarS § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o omastamises. Gevork Ovsepian omastas 2019. a augustis Narva linnas ebaseaduslikult kannatanu M Vle kuuluva kõlari JBL EXTRIM 2 (IPX7 numbritega PL0016-JI0255776) maksumusega 339,98 eurot, millega tekitas M Vle varalise kahju summas 339,98 eurot. Oma tegevusega pani Gevork Ovsepian toime KarS § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, valduses oleva võõra vallasasja enda kasuks pööramise. Samira Dementievat süüdistatakse KarS § 133 lg 2 p 1, 2, 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes järgnevas: Samira Dementievat süüdistatakse selles, et tema ajavahemikul 15.05.2019 kuni 17.07.2019, tegutsedes grupis Gevork Ovsepiani, Ilja Sirotkini, Artjom Puškini ja alaealise A Aiga, lõi koos Gevork Ovsepianiga inimkaubandusega tegeleva isikute grupi, mille eesmärgiks oli saada varalist kasu, kasutades ära inimkaubanduse ohvrite haavatavat seisundit. Nende tegevusele osutas kaasabi ka Sergei Dementjev. Samira Dementieva roll oli otsida ja värvata isikuid kas ise või teiste isikute vahendusel, keda saaks ära kasutada Soome Vabariigis varguste toimepanemisel. Samuti korraldas Samira Dementieva Soomes varastatud kauba transporti Eesti Vabariiki ja edasi Vene Föderatsiooni. 2019. a mai alguses värbas Ilja Sirotkin Narva linnas ja saatis Soome Vabariiki M V. Värbamistegevuse käigus sai ta M Vlt foto tema passiandmetega, mille edastas Samira Dementievale. Samira Dementieva, omades vaba juurdepääsu oma lapse L D pangakontole, teostas 15.05.2019 makse firma AS X (arve nr

1-20-3017 x) arvelduskontole 112 eurot piletite eest parvalaevale Viking Line marsruudil Tallinn-Helsingi, laeva sõiduaeg 15.05.2019 17:00 - 15.05.2019 19:30 – Artjom Puškini, M V, Gevork Ovsepiani, Ilja Sirotkini nimele ja transpordivahendi reg.nr xX (Mitsubishi Grandis) eest. 15.05.2019 kella 09.00 paiku Ilja Sirotkin, Gevork Ovsepian ja Artjom Puškin liikudes sõiduautoga Mitsubishi Grandis reg.nr xX, mida juhtis Gevork Ovsepian, võtsid Narvast kokkulepitud kohast peale M V, sõitsid Tallinnasse ja sealt edasi Soome Vabariiki. Soome Vabariigis viidi M V ülalnimetatud autoga Kotka linnas asuvasse kahetoalisesse korterisse (täpset aadressi uurimisega tuvastatud ei ole), kus juba viibis Samira Dementieva. 2019. a mai alguses (täpset kuupäeva uurimisega tuvastatud ei ole) värbas Ilja Sirotkin analoogselt Soome tööle A Ii. 21.05.2019 Ilja Sirotkin sai Iilt foto tema passiandmetega, mille edastas Samira Dementievale, kes ostis taas kasutades oma tütre pangakontot laevapileti A Ii nimele (marsruudil Tallinn-Helsingi, broneeringu number x, laeva sõiduaeg 22.05.2019 10:30 - 22.05.2019 12:30). 22.05.2019 kella 14.30 paiku Gevork Ovsepian, Ilja Sirotkin ja Artjom Puškin liikudes sõiduautoga Mitsubishi Grandis reg.nr xX, mida juhtis Gevork Ovsepian, sõitsid Helsingi sadamasse A Iile vastu ja viisid ta ülalnimetatud autoga Kotka linnas asuvasse kahetoalisesse korterisse (täpset aadressi uurimisega tuvastatud ei ole). Pärast seda, 2019. a juuni alguses (täpset kuupäeva uurimisega pole tuvastatud) Samira Dementieva, olles Narvas Eesti territooriumil, tegutsedes kokkuleppel A Aiga, värbas Soome Vabariiki tööle alaealise N Ti. 08.06.2019 kella 09.00 paiku Samira Dementieva ja Sergey Dementjev, olles aadressil xxx, tegelesid alaealise N Ti transportimise organiseerimisega, nimelt pileti ostuga linnadevahelisele liinibussile Narva-Tallinn eesmärgiga saata alaealine kannatanu Tallinnast Soome. Sergey Dementiev saatis kannatanu 08.06.2019 kella 10.30 ajal Narva-Tallinn liinibussiga Tallinna bussijaama ja sealt edasi Tallinna sadamasse D-terminali aadressil Lootsi tn 13, Tallinn, kus pani alaealise N Ti Tallinki laevale Star. Sellisel viisil kindlustas Samira Dementieva läbi Sergey Dementievi selle, et kannatanu läheb Soome, mitte ei kao vahepeal kuskile ära ega mõtle ümber. 08.06.2019 kella 18.30 paiku Gevork Ovsepian, Ilja Sirotkin ja Artjom Puškin sõitsid sõiduautoga Mitsubishi Grandis reg.nr xX, mida juhtis Gevork Ovsepian, Helsingi sadamasse alaealisele N Tile vastu ja viisid ta ülal nimetatud autoga Kotka linnas asuvasse kahetoalisesse korterisse (täpset aadressi uurimisega tuvastatud ei ole). Peale Soome jõudmist paigutati kannatanud Gevork Ovsepiani, Ilja Sirotkini ja Artjom Puškini poolt Soome territooriumile Kotka, Helsingi ja Vantaa linnades erinevatesse üürikorteritesse (täpset aadresse uurimisega tuvastatud ei ole), kus ajavahemikul: 15.05.2019 kuni 04.06.2019 Gevork Ovsepian korduvalt asetas M V olukorda, kus kannatanu oli tema tahtevastaselt sunnitud toime panema varguseid. Ajavahemikul 22.05.2019 kuni 03.06.2019 korduvalt asetas Gevork Ovsepian A Ii ja ajavahemikul 08.06.2019 kuni 20.06.2019 alaealise N Ti olukorda, kus kannatanutelt määramata ajaks võeti ära vabadus, isiklikud dokumendid ja sidevahendid (mobiiltelefonid). Sellise tegevusega võttis Gevork Ovsepian kannatanutelt ära võimaluse pöörduda abi järele. A Iile ja alaealisele N Tile mobiiltelefoni andmisel, viibis Gevork Ovsepian kannatanute kõrval ning kontrollis kogu nende suhtlust lähedastega. Seejuures Gevork Ovsepian ülalnimetatud ajavahemikel korduvalt asetas A Ii, M V ja alaealise N Ti olukorda, kus kannatanute suhtes kasutati vägivalda - ta ähvardas kannatanuid tapmisega ja nende lähedastele tervisekahjustuse tekitamisega. Gevork Ovsepian ähvardas M Vt järgnevalt: „Kui M kaupa varastama ei lähe, siis murrab tal lõualuu, kutsub kohale isikud Venemaalt, kes tulevad ja löövad ta mättasse“. Samuti väljendas Gevork Ovsepian käskival ja ähvardaval toonil kannatanute M V ja A Ii suunas järgnevat ähvardust: „Kui varastate vähe kaupa, murran teil lõualuud“. Samuti andis Gevork Ovsepian kannatanutele mõista, et Soomest lahkumiseks A I peab Gevork Ovsepianile maksma 1000 eurot ja M V 2000 eurot ning selleks, et saada palka, peavad nad kaupa varastama. Gevork Ovsepian sundis M Vt ja A Iit varastama riideid ka spordipoodidest, öeldes neile: „Kui süüa pole, minge ja varastage, riideid pole, minge varastage.“

1-20-3017 Samuti andis Gevork Ovsepian mõista, et kui keegi politseisse läheb teda üles andma, siis ta tapab ära A Ii ja M V pered. Peale selle alandas Gevork Ovsepian vaimselt kannatanu A Iit, kasutades selliseid sõnu, nagu „sa kas varastad või sa pole mitte keegi“, selliste sõnade tagajärjel kannatanu I tundis segadust, rõhumist ja hirmu. Samuti sundis A Iit korterit koristama kõikide järelt, pesema nõusid, pesema põrandaid ja tegema kõiki kodutöid. Lisaks sellele ähvardas Gevork Ovsepian alaealist N Tit, lausudes käskival toonil tema suunas ähvardussõnu: „Me teame, kus sa elad! Teame, et su vanaema on pärast insulti, kui keeldud varastamast, siis sa ei saa istuda ega käia, unustad, kuidas hingata, ei hinga, kuni ma ei luba“. Samuti sundis ta kannatanu N Tit koristama korterit kõikide järelt, pesema nõusid, põrandaid. Sellisel viisil (vabaduse võtmise, vägivalla, pettuse, kahju tekitamisega ähvardamisega), kasutades ära kannatanute, s.o inimkaubanduse ohvrite haavatavat seisundit, asetas ja hoidis Gevork Ovsepian koos teiste isikutega kannatanud olukorras, kus nad olid sunnitud toime panema varguseid, täitma neile vastumeelseid kohustusi. Ajavahemikul 15.05.2019 kuni 04.06.2019 Gevork Ovsepiani, Ilja Sirotkini ja Artjom Puškini kontrollimise ning juhtimise all oli M V sunnitud tema tahtevastaselt korduvalt toime panema toiduainete ja erinevate kaupade varguseid, sh varastama ka riideid kauplustest LIDL ja S-MET, Tokmani, mis asuvad Soomes Kotka ja Helsingi linnades. Süüdistuse kohaselt oli M V sunnitud päeva jooksul toime panema varguseid 8-10 kauplusest, kus ühe varguse väärtus oli vähemalt 150 eurot. Seejuures kontrollisid Ilja Sirotkin ja Artjom Puškin poes vahetult kannatanu tegevust. Gevork Ovsepiani roll oli sõidutada kannatanuid ja Sirotkinit ning Puškinit poodide juurde, anda neile juhiseid, mida varastada. Samuti kontrollis Gevork Ovsepian vahetult peale varguse toimepanemist, mida ja kui palju varastati. Ajavahemikul 22.05.2019 kuni 03.06.2019 Gevork Ovsepiani, Ilja Sirotkini ja Artjom Puškini kontrollimise ning juhtimise all oli A I sunnitud tema tahtevastaselt korduvalt toime panema varguseid ja varastama kokku vähemalt 1000 väärtuses kaupa Kotka ja Helsingi (Soome) kauplustest LIDL ja SMET. Seejuures kontrollisid Ilja Sirotkin ja Artjom Puškin poes vahetult kannatanu tegevust. Gevork Ovsepiani roll oli sõidutada kannatanuid ja Sirotkinit ning Puškinit poodide juurde, anda neile juhiseid, mida varastada. Samuti kontrollis Gevork Ovsepian vahetult peale varguse toimepanemist, mida ja kui palju varastati. Samuti ajavahemikul 08.06.2019 kuni 20.06.2019 Gevork Ovsepiani, Ilja Sirotkini ja Artjom Puškini kontrollimise ning uhtimise all oli alaealine N T sunnitud tema tahtevastaselt korduvalt toime panema erinevate kaupade ja toiduainete varguseid vähemalt 30 kauplustest LIDL ja S-MET, mis asuvad Soomes Kotka ja Helsingi linnades. Süüdistuse kohaselt oli N T sunnitud päeva jooksul varastama 811 kauplusest, kus ühe varguse väärtus oli vähemalt 50 eurot. Seejuures kontrollisid Ilja Sirotkin ja Artjom Puškin poes vahetult kannatanu tegevust. Gevork Ovsepiani roll oli sõidutada kannatanuid ja Sirotkinit ning Puškinit poodide juurde, anda neile juhiseid, mida varastada. Samuti kontrollis Gevork Ovsepian vahetult peale varguse toimepanemist, mida ja kui palju varastati. Gevork Ovsepian koos Samira Dementievaga tegutsedes varalise kasu saamise eesmärgil olles nii Eesti kui ka Soome territooriumil, korraldasid varastatud kauba edasise transpordi. Nad panid eeluurimisel täpselt tuvastamata ajal internetiportaalidesse üles töökuulutused, et leida autojuhid, kel olid transpordivahendid kauba veoks ja kohale toimetamiseks Soome territooriumilt Eesti territooriumile Narva linna. Pärast varem varastatud kauba Soomest Eestisse Narva transportimist kuni Venemaa territooriumile saatmiseni, oli varastatud kaup hoiul Samira Dementieva ja Gevork Ovsepiani valduses korteris aadressil x. Ajavahemikul 17.07.2019 kuni 24.07.2019, olles Eesti territooriumil Narvas pandi Samira Dementieva või Gevork Ovsepiani poolt üles internetiportaali töökuulutus, leiti inimesed, kel oli vaba pääs Venemaa territooriumile Igorodi, eesmärgiga turustada varem varastatud kaup Venemaa territooriumil. Gevork Ovsepian ja Samira Dementieva leidsid sellisel viisil isikud, kes viisid Vene Föderatsiooni nende korraldusel Soomest varastatud tooted.

1-20-3017 Lisaks sellele, Samira Dementieva, 21.06.2019 aadressil Tallinna mnt 52, Narva õhtul kella 19.10 paiku, olles sõiduautos BMW 5201 reg.nr xX koos Igor Toompere ja A Aiga, piirates samas autos viibinud N Ti vabadust, nõudis, et T hakkaks võla kustutamiseks kaupa varastama Narva linnas asuvatest Xi kauplustest (x, x ja x). N T võttis nõudmisi tõsiselt ja alludes survele varastas Xi kauplusest aadressil x 7- euro väärtuses kaupa. Peale varguse toimepanemist ähvardas Samira Dementieva kannatanut, et kui ta peaks sellest politseile või oma tuttavatele rääkima, siis ta tapab ta ära ja kannatanu saab nuga. Peale selle, 16.07.2019 kell 20.28, koos A Ai ja Igor Toomperega sundis Samira Dementieva N Tit varastama Narvas, x asuvast Xi kauplusest, nõudes taas võla tagastamist. Kannatanu suundus kauplusesse, kus tema tegevust kontrollisid vahetult A A ja Igor Toompere. Vargus jäi lõpuni viimata, kuna kannatanu pöördus poe töötaja poole, kes kutsus politsei. Eelkirjeldatud tegevusega pani Samira Dementieva toime KarS § 133 lg 2 p 1, 2 ja 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o inimkaubanduse enama kui kahe isiku suhtes, noorema, kui 18aastase isiku suhtes, grupis ehk isikute asetamise majandusliku kasu saamise eesmärgil olukorda, kus nad olid sunnitud panema toime kuriteo, täitma vastumeelset kohustust, samuti sellises olukorras hoidmise. Seejuures oli tegu toime pandud vägivalla, pettuse, vabaduse võtmise ja kahju tekitamisega ähvardades, haavatava seisundi ärakasutamisega. Peale selle süüdistatakse Samira Dementievat KarS § § 214 lg 2 p 4, 5 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. Samira Dementievat süüdistatakse ajavahemikul alates 2019. a juunist kuni 17.07.2019 alaealiselt N Tilt 1500 euro väljapressimises. Süüdistuse kohaselt tegutses Samira Dementieva varalise kasu saamise eesmärgil eelneval kokkuleppel grupis Igor Toompere ja alaealise A Aiga. Väidetav võlg oli alaealisel N Til tekkinud seoses sellega, et Samira Dementieva ei saanud piisavalt varalist kasu alaealise N Ti poolt Soome Vabariigis toimepandud vargustest, kuna ta peeti Soomes 20.06.2019 politsei poolt kinni ja saadeti Soome Vabariigist välja Eesti Vabariiki. 2019. a juuni alguses kohtumisel Narvas x maja juures Samira Dementieva pärast seda, kui kannatanu oli keeldunud raha maksmast, ähvardas kannatanut järgnevalt: „Kui ta ei anna neile raha ära, siis nad annavad talle nuga, me anname sulle nuga“, ja „Üks noormees jäi mustlannale teele ette ja ta poodi üles“. Neid ähvardusi kannatanu võttis N T reaalsetena. Peale selle, Samira Dementieva, 21.06.2019 aadressil x, Narva õhtul kella 19.10 paiku, olles sõiduautos BMW 5201 reg.nr xX koos Igor Toompere ja A Aiga, piirates samas autos viibinud alaealise N Ti vabadust, nõudis, et T hakkaks eelnimetatud võla kustutamiseks kaupa varastama Narva linnas asuvatest Xi kauplustest (Narva, x ja x). N T võttis nõudmisi tõsiselt ja varastas aadressil x asuvast Xi kauplusest 7 euro väärtuses kaupa. Peale varguse toimepanemist ähvardas Samira Dementieva kannatanut, et kui ta peaks sellest politseile või oma tuttavatele rääkima, siis ta tapab ta ära ja kannatanu saab nuga. Peale selle, 16.07.2019 kell 20.28 koos A Ai ja Igor Toomperega sundis Samira Dementieva alaealist N Tit varastama Narvas, x asuvast Xi kauplusest, nõudes taas võla tagastamist. Samuti ähvardas Samira Dementieva võla mittetasumisel alaealist N Tit läbi kolmandate isikute. Läbi K T edastas ta kannatanule sõnumi, et kui temaga kontakti ei saa, siis lähevad noad käiku ja hakatakse pussitama. 12.07.2019, kasutades A G netiportaali VK.COM edastas Samira Dementieva kaks häälsõnumit N Tile, mille sisuks oli vägivald kannatanu lähedase isiku ja kannatanu suhtes. Alaealine N T, kes teadis, et Samira Dementieva tutvusringkonda kuulub Gevork Ovsepian, kelle poolt oli kannatanu Soomes viibimise ajal tundnud korduvalt psühholoogilist (alandamised, mõnitused, vabaduse piiramine) vägivalda, võttis ähvardusi reaalselt, tundis, et tema elu on ohus ja ohus on ka tema lähedased, kelle elu ja tervise pärast ta kartis.

1-20-3017 Oma tegevusega Samira Dementieva pani toime KarS § 214 lg 2 p 1, 4, 5 järgi kvalifitseeritava kuriteo, nimelt varalise kasu üleandmise nõudmise vägivalla kasutamisega, tervisekahjustuse tekitamise ähvardusega, isikult vabaduse võtmisega, grupi poolt. A Ait süüdistatakse KarS § 133 lg 2 p 2,7 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. A Ait süüdistatakse selles, et tema koos Gevork Ovsepiani, Samira Dementieva, Ilja Sirotkini ja Artjom Puškiniga ajavahemikul 15.05.2019 kuni 17.07.2019 osales inimkaubandusega tegeleva isikute grupi tegevuses, mille eesmärgiks oli saada varalist kasu, kasutades ära inimkaubanduse ohvrite haavatavat seisundit. Nende tegevusele aitas kaasa ka Sergey Dementiev. Samira Dementieva, Gevork Ovsepian, ja teised grupi liikmed asetasid kannatanud M V, N Ti ja A Ii korduvalt olukorda, kus nad olid sunnitud Soome Vabariigis erinevatest poodidest kaupa varastama. Kannatanud meelitati grupi liikmete poolt Soome Vabariiki tööle, väites, et tegemist on ametliku tööga, mille sisuks on kauba vastuvõtt ja pakendamine, töö laadijana, töötasu kahe töönädala eest lubati 700 eurot, samuti elamine ja toitlustamine pidi olema kindlustatud tööandja poolt. A A osales alaealise N Ti värbamises ja hiljem sundis teda ka varastama Eesti Vabariigi territooriumil. 2019. a juuni alguses (täpset kuupäeva pole uurimisega tuvastatud) värbas A A Soome vabariiki tööle alaealise N Ti. 08.06.2019 kella 09.00 paiku Samira Dementieva ja Sergey Dementjev, olles aadressil x x, tegelesid alaealise N Ti transportimise organiseerimisega, nimelt pileti ostuga linnadevahelisele liinibussile Narva-Tallinn, eesmärgiga saata alaealine kannatanu Tallinnast Soome. Sergey Dementiev saatis kannatanu 08.06.2019 kella 10.30 ajal Narva-Tallinn liinibussiga Tallinna bussijaama ja sealt edasi Tallinna sadamasse D-terminali aadressil Lootsi tn 13, Tallinn, kus pani alaealise N Ti Tallinki laevale Star. Sellisel viisil kindlustas Samira Dementieva läbi Sergey Dementievi selle, et kannatanu läheb Soome, mitte ei kao vahepeal kuskile ära ega mõtle ümber. Seega aitas Sergey Dementiev oma tegevusega kaasa kannatanu tahte allasurumisele ja kindlustas kannatanu Soome laeva peale mineku. 08.06.2019 kella 18.30 paiku Ilja Sirotkin, Gevork Ovsepian ja Artjom Puškin sõitsid autoga Mitsubishi Grandis reg.nr xX Helsingi sadamasse alaealisele N Tile vastu ja viisid ta ülalnimetatud autoga Kotka linnas asuvasse kahetoalisesse korterisse (täpset aadressi uurimisega tuvastatud ei ole). 08.06.2019 kuni 20.06.2019 Gevork Ovsepian korduvalt asetas alaealise N Ti olukorda, kus kannatanult määramata ajaks võeti ära vabadus, isiklikud dokumendid ja sidevahendid (mobiiltelefon LG Magna 4), Gevork Ovsepian kontrollis kannatanu kõiki liikumisi ja suhtlust lähedastega, lubamata kannatanul pöörduda abi järele. Seejuures Gevork Ovsepian ülalnimetatud ajavahemikul korduvalt asetas alaealise N Ti olukorda, kus kannatanu suhtes kasutati vägivalda, ähvardas ta kannatanut tapmisega ja lähedastele tervisekahjustuse tekitamisega, mille tagajärjel kannatanu oli sunnitud tahtevastaselt toime panema varguseid, tegema tasuta tööd ja täitma talle vastumeelseid ülesandeid. Samuti ajavahemikul 08.06.2019 kuni 20.06.2019 Gevork Ovsepjani, Ilja Sirotkini ja Artjom Puškini kontrolli all ning juhiste kohaselt alaealine N T tahtevastaselt korduvalt varastas erinevaid kaupu ja toiduaineid Katko ja Helsingi (Soome) linnades vähemalt 30-st LIDL ja S-MET kauplusest. Päevas N T pani toime vargused 8-11 kauplusest, ühe varguse väärtus oli vähemalt 50 eurot. Seejuures kontrollisid Ilja Sirotkin ja Artjom Puškin poes vahetult kannatanu tegevust. Gevork Ovsepiani roll oli sõidutada kannatanuid ja Sirotkinit ning Puškinit poodide juurde, anda neile juhiseid, mida varastada. Samuti kontrollis Gevork Ovsepian vahetult peale varguse toimepanemist, mida ja kui palju varastati. Lisaks eeltoodule sunniti A Ai, Samira Dementieva, ja Igor Toompere poolt alaealise N Tit varastama erinevaid esemeid ka Narva linnas. A A 21.06.2019 aadressil x, Narva õhtul kella 19.10 paiku, olles sõiduautos BMW 5201 reg.nr xX koos Igor Toompere ja Samira Dementievaga piiras samas autos viibinud alaealise N Ti vabadust. Seejuures nõudis Samira Dementieva, et T hakkaks võla kustutamiseks kaupa varastama Narva linnas asuvatest Xi kauplustest (Narva, x ja x). Alaealine N T võttis ähvardusi tõsiselt ja varastas aadressil x asuvast Xi kauplusest 7 euro väärtuses kaupa. Peale varguse toimepanemist ähvardas Samira Dementieva

1-20-3017 kannatanut, et kui ta peaks sellest politseile või oma tuttavatele rääkima, siis ta tapab ta ära ja kannatanu saab nuga. Peale selle, 16.07.2019 kell 20.28 koos A Ai ja Igor Toomperega sundis Samira Dementieva alaealist N Tit varastama Narvas, x asuvast Xi kauplusest, nõudes taas võla tagastamist. Kannatanu suundus kauplusesse, kus tema tegevust vahetult kontrollisid A A ja Igor Toompere. Vargus jäi lõpuni viimata, kuna kannatanu pöördus poe töötaja poole, kes kutsus politsei. Eelkirjeldatud tegevusega pani A A toime KarS § 133 lg 2 p 2, 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o inimkaubanduse ehk inimese asetamise olukorda, kus oli sunnitud toime panema kuriteo, täitma muud vastumeelset kohustust, samuti sellises olukorras hoidmise, kusjuures tegu oli toime pandud vabaduse võtmisega, haavatava seisundi ärakasutamisega. Seejuures oli tegu toime pandud noorema, kui 18-aastase isiku suhtes, grupis. Peale selle süüdistatakse A Ait väljapressimises, s.o KarS § 214 lg 2 p 4, 5 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. Süüdistuse kohaselt tegutses A A varalise kasu saamise eesmärgil eelneval kokkuleppel grupis Igor Toompere ja Samira Dementievaga. Alaealisel N Til oli tekkinud väidetav võlg seoses sellega, et Samira Dementieva ei saanud piisavalt varalist kasu alaealise N Ti poolt Soome Vabariigis toimepandud vargustest, kuna ta peeti Soomes 20.06.2019 politsei poolt kinni ja saadeti Soome Vabariigist välja Eesti Vabariiki. 2019. a juuni alguses toimus kohtumine alaealise kannatanu N Ti, A Ai ja Samira Dementieva vahel Narvas x maja juures, kus nõuti kannatanult eelkirjeldatud võla tasumist. Peale seda, kui kannatanu oli keeldunud raha maksmast, ähvardas Samira Dementieva kannatanut järgnevalt: „Kui ta ei anna neile raha ära, siis nad annavad talle nuga“ ja fraasiga „me anname sulle nuga“, ning samuti ütles Samira Dementieva, et „üks noormees jäi mustlannale teele ette ja ta poodi üles“. A A omakorda rääkis sealjuures alaealisele N Tile ähvardavaid sõnu nagu „küll sa raha ära maksad, kus sa pääsed, me teame kus sa elad!“ Kannatanu pidas ähvardusi reaalseteks. Lisaks sellele, A A 21.06.2019 aadressil x, Narva õhtul kella 19.10 paiku, olles sõiduautos BMW 5201 reg.nr xX koos Igor Toompere ja Samira Dementievaga piiras samas autos viibinud alaealise N Ti vabadust. Seejuures nõudis Samira Dementieva, et T hakkaks võla kustutamiseks kaupa varastama Narva linnas asuvatest Xi kauplustest (Narva, x ja x). Alaealine N T võttis ähvardusi tõsiselt ja varastas aadressil x asuvast Xi kauplusest 7 euro väärtuses kaupa. Peale varguse toimepanemist ähvardas Samira Dementieva kannatanut, et kui ta peaks sellest politseile või oma tuttavatele rääkima, siis ta tapab ta ära ja kannatanu saab nuga. Peale selle, 16.07.2019 kell 20.28 koos A Ai ja Igor Toomperega sundis Samira Dementieva alaealist N Tit varastama Narvas, x asuvast Xi kauplusest, nõudes taas võla tagastamist. Kannatanu suundus kauplusesse, kus tema tegevust vahetult kontrollisid A A ja Igor Toompere. Vargus jäi lõpuni viimata, kuna kannatanu pöördus poe töötaja poole, kes kutsus politsei. Oma tegevusega A A pani toime KarS § 214 lg 2 p 4, 5 järgi kvalifitseeritava kuriteo, nimelt varalise kasu üleandmise nõudmise vägivalla kasutamisega, isikult vabaduse võtmisega, grupi poolt. Ilja Sirotkinit süüdistatakse KarS § 133 lg 2 p 1, 2, 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. Ilja Sirotkinit süüdistatakse selles, et tema koos Gevork Ovsepiani, Samira Dementieva ja Artjom Puškiniga ajavahemikul 15.05.2019 kuni 17.07.2019 tegutses inimkaubandusega tegelevas isikute grupis, mille eesmärgiks oli saada varalist kasu, kasutades ära inimkaubanduse ohvrite haavatavat seisundit. Grupi liikmete tegevusele aitas kaasa ka Sergey Dementiev. Samira Dementieva, Gevork Ovsepian, ja teised grupi liikmed asetasid kannatanud M V, alaeslise N Ti ja A Ii korduvalt olukorda, kus nad olid sunnitud Soome Vabariigis erinevatest poodidest kaupa varastama.

1-20-3017 Kannatanud meelitati grupi liikmete poolt Soome Vabariiki tööle, väites, et tegemist on ametliku tööga, mille sisuks on kauba vastuvõtt ja pakendamine, töö laadijana, töötasu kahe töönädala eest lubati 700 eurot, samuti elamine ja toitlustamine pidi olema kindlustatud tööandja poolt. Ilja Sirotkini teopanus seisnes selles, et tema, värbas ja saatis Soome tööle M V ja A Ii. 2019. a mai alguses värbas Ilja Sirotkin Narva linnas ja saatis Soome Vabariiki M V. Värbamistegevuse käigus sai ta M Vlt foto tema passiandmetega, mille edastas Samira Dementievale. Samira Dementieva, omades vaba juurdepääsu oma lapse L D pangakontole, teostas 15.05.2019 makse firma AS X (arve nr x) arvelduskontole 112 eurot piletite eest parvalaevale Viking Line marsruudil Tallinn-Helsingi, laeva sõiduaeg 15.05.2019 17:00 - 15.05.2019 19:30 – Artjom Puškini, M V, Gevork Ovsepiani, Ilja Sirotkini nimele ja transpordivahendi reg.nr xX (Mitsubishi Grandis) eest. 15.05.2019 kella 09.00 paiku Ilja Sirotkin, Gevork Ovsepian ja Artjom Puškin liikudes sõiduautoga Mitsubishi Grandis reg.nr xX, mida juhtis Gevork Ovsepian, võtsid Narvast kokkulepitud kohast peale M V, sõitsid Tallinnasse ja sealt edasi Soome Vabariiki. Soome Vabariigis viidi M V ülalnimetatud autoga Kotka linnas asuvasse kahetoalisesse korterisse (täpset aadressi uurimisega tuvastatud ei ole), kus juba viibis Samira Dementieva. 2019. a mai alguses (täpset kuupäeva uurimisega tuvastatud ei ole) värbas Ilja Sirotkin analoogselt Soome tööle A Ii. 21.05.2019 Ilja Sirotkin sai Iilt foto tema passiandmetega, mille edastas Samira Dementievale, kes ostis taas kasutades oma tütre pangakontot laevapileti A Ii nimele (marsruudil Tallinn-Helsingi, broneeringu number x, laeva sõiduaeg 22.05.2019 10:30 - 22.05.2019 12:30). 15.05.2019 kella sõitis Ilja Sirotkin koos kannatanu M V, Artjom Puškini ja Gevork Ovsepianiga Soome Vabariiki, Gevork Ovsepiani kasutuses olnud sõidukiga (Mitsubishi Grandis xX). Peale kannatanute Soome Vabariiki saabumist viidi nad Katko ja Helsingi linnadesse (täpset aadressi uurimisega pole tuvastatud) üürikorteritesse. 15.05.2019 kuni 04.06.2019 Gevork Ovsepian korduvalt asetas M V olukorda, kus kannatanu oli tema tahtevastaselt sunnitud toime panema varguseid. Ajavahemikul 22.05.2019 kuni 03.06.2019 korduvalt asetas Gevork Ovsepian A Ii ja ajavahemikul 08.06.2019 kuni 20.06.2019 alaealise N Ti olukorda, kus kannatanutelt määramata ajaks võeti ära vabadus, isiklikud dokumendid ja sidevahendid (mobiiltelefonid). Sellise tegevusega võttis Gevork Ovsepian kannatanutelt ära võimaluse pöörduda abi järele. A Iile ja alaealisele N Tile mobiiltelefoni andmisel, viibis Gevork Ovsepian kannatanute kõrval ning kontrollis kogu nende suhtlust lähedastega. Seejuures Gevork Ovsepian ülalnimetatud ajavahemikel korduvalt asetas A Ii, M V ja alaealise N Ti olukorda, kus kannatanute suhtes kasutati vägivalda - ta ähvardas kannatanuid tapmisega ja nende lähedastele tervisekahjustuse tekitamisega. Gevork Ovsepian ähvardas M Vt järgnevalt: „Kui M kaupa varastama ei lähe, siis murrab tal lõualuu, kutsub kohale isikud Venemaalt, kes tulevad ja löövad ta mättasse“. Samuti väljendas Gevork Ovsepian käskival ja ähvardaval toonil kannatanute M V ja A Ii suunas järgnevat ähvardust: „Kui varastate vähe kaupa, murran teil lõualuud“. Samuti andis Gevork Ovsepian kannatanutele mõista, et Soomest lahkumiseks A I peab Gevork Ovsepianile maksma 1000 eurot ja M V 2000 eurot ning selleks, et saada palka, peavad nad kaupa varastama. Gevork Ovsepian sundis M Vt ja A Iit varastama riideid ka spordipoodidest, öeldes neile: „Kui süüa pole, minge ja varastage, riideid pole, minge varastage.“ Samuti andis Gevork Ovsepian mõista, et kui keegi politseisse läheb teda üles andma, siis ta tapab ära A Ii ja M V pered. Peale selle alandas Gevork Ovsepian vaimselt kannatanu A Iit, kasutades selliseid sõnu, nagu „sa kas varastad või sa pole mitte keegi“, selliste sõnade tagajärjel kannatanu I tundis segadust, rõhumist ja hirmu. Samuti sundis A Iit korterit koristama kõikide järelt, pesema nõusid, pesema põrandaid ja tegema kõiki kodutöid. Lisaks sellele ähvardas Gevork Ovsepian alaealist N Tit, lausudes käskival toonil tema suunas ähvardussõnu: „Me teame, kus sa elad! Teame, et su vanaema on pärast insulti, kui keeldud varastamast, siis sa ei saa istuda ega käia, unustad, kuidas hingata, ei hinga, kuni ma ei luba“. Samuti sundis ta kannatanu N Tit koristama korterit kõikide järelt, pesema nõusid ja põrandaid.

1-20-3017 Sellisel viisil (vabaduse võtmise, vägivalla, pettuse, kahju tekitamisega ähvardamisega), kasutades ära kannatanute, s.o inimkaubanduse ohvrite haavatavat seisundit, asetas ja hoidis Gevork Ovsepian koos teiste isikutega kannatanud olukorras, kus nad olid sunnitud toime panema varguseid, täitma neile vastumeelseid kohustusi. Ilja Sirotkini roll seisnes ka selles, et tema ja Artjom Puškin pidid kontrollima kannatanute tegevust poevarguste toimepanemisel. Ajavahemikul 15.05.2019 kuni 04.06.2019 Gevork Ovsepiani, Ilja Sirotkini ja Artjom Puškini kontrollimise ning juhtimise all oli M V sunnitud tema tahtevastaselt korduvalt toime panema toiduainete ja erinevate kaupade varguseid, sh varastama ka riideid kauplustest LIDL ja S-MET, Tokmani, mis asuvad Soomes Kotka ja Helsingi linnades. Süüdistuse kohaselt oli M V sunnitud päeva jooksul toime panema varguseid 8-10 kauplusest, kus ühe varguse väärtus oli vähemalt 150 eurot. Seejuures kontrollisid Ilja Sirotkin ja Artjom Puškin poes vahetult kannatanu tegevust. Gevork Ovsepiani roll oli sõidutada kannatanuid ja Sirotkinit ning Puškinit poodide juurde, anda neile juhiseid, mida varastada. Samuti kontrollis Gevork Ovsepian vahetult peale varguse toimepanemist, mida ja kui palju varastati. Ajavahemikul 22.05.2019 kuni 03.06. 2019 Gevork Ovsepiani, Ilja Sirotkini ja Artjom Puškini kontrollimise ning juhtimise all oli A I sunnitud tema tahtevastaselt korduvalt toime panema varguseid ja varastama kokku vähemalt 1000 väärtuses kaupa Kotka ja Helsingi (Soome) kauplustest LIDL ja SMET. Seejuures kontrollisid Ilja Sirotkin ja Artjom Puškin poes vahetult kannatanu tegevust. Gevork Ovsepiani roll oli sõidutada kannatanuid ja Sirotkinit ning Puškinit poodide juurde, anda neile juhiseid, mida varastada. Samuti kontrollis Gevork Ovsepian vahetult peale varguse toimepanemist, mida ja kui palju varastati. Samuti ajavahemikul 08.06.2019 kuni 20.06.2019 Gevork Ovsepiani, Ilja Sirotkini ja Artjom Puškini kontrollimise ning juhtimise all oli alaealine N T sunnitud tema tahtevastaselt korduvalt toime panema erinevate kaupade ja toiduainete varguseid vähemalt 30 kauplustest LIDL ja S-MET, mis asuvad Soomes Kotka ja Helsingi linnades. Süüdistuse kohaselt oli N T sunnitud päeva jooksul varastama 811 kauplusest, kus ühe varguse väärtus oli vähemalt 50 eurot. Seejuures kontrollisid Ilja Sirotkin ja Artjom Puškin poes vahetult kannatanu tegevust. Gevork Ovsepiani roll oli sõidutada kannatanuid ja Sirotkinit ning Puškinit poodide juurde, anda neile juhiseid, mida varastada. Samuti kontrollis Gevork Ovsepian vahetult peale varguse toimepanemist, mida ja kui palju varastati. Eelkirjeldatud tegevusega pani Ilja Sirotkin toime KarS § 133 lg 2 p 1, 2 ja 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o inimkaubanduse enama kui kahe isiku suhtes, noorema, kui 18aastase isiku suhtes, grupis ehk isikute asetamise majandusliku kasu saamise eesmärgil olukorda, kus nad olid sunnitud panema toime kuriteo, täitma vastumeelset kohustust, samuti sellises olukorras hoidmise. Seejuures oli tegu toime pandud pettusega ja haavatava seisundi ärakasutamisega. Peale selle süüdistatakse Ilja Sirotkinit KarS §323 lg 1 järgi kvalifitseeritavas kuriteos, mis seisnes järgnevas: Ilja Sirotkin edastas 23.11.2019 netiportaali, sotsiaalvõrgustiku VK.COM vahendusel „x“ lehelt sotsiaalvõrgustiku lehele „x“, mille kasutaja on A I, sõnumi, et A I võtaks tagasi varem antud ütlused Gevork Ovsepiani ja Samira Dementievi kohta, mis on varem fikseeritud kannatanu A Ii ülekuulamisprotokollides fakti kohta, et ta värvati Soome tööle, kus omakorda tema tahtevastaselt sunniti toime panema varguseid. Päev hiljem, s.o 24.11.2019, kell 22.17 saatis ta uue sõnumi, sooviga saada A Ii vanemate telefoninumbreid, kuna A. I ise ei suuda mõjutada vanemaid, et avalduse tagasi võtaksid. 25.11.2019 kell 08.29 saatis ta taas kannatanu A Iile sõnumi, mille eesmärk oli taas mõjutada kannatanut avaldust tagasi võtma. Samuti püüdis Ilja Sirotkin mõjutada A Iit, et ta võtaks politseist avalduse tagasi, pakkudes Samira Dementievi sugulaste, kaudu rahalist summat, suurust nimetamata. Lisaks sellele kasutas ta A Ii suhtes ähvardust, mille kohaselt juhul, kui ta ei muuda oma ütlusi, siis tuleb Samira vend Igorodist ja veel teatud isikud, kes teevad Aile otsa peale.

1-20-3017 04.12.2019 kell 06.19 saatis ta A Iile sõnumi, mille kohaselt tuletas taas meelde, et kannatanul on vaja midagi avaldusega teha. A I võttis Ilja Sirotkini edastatud ähvardusi tõsiselt ja kartis, et kui ta ei ütle lahti varem antud ütlustest, siis võidakse kahjustada tema tervist. Peale selle Ilja Sirotkin 25.11.2019 kell 11.09 edastas netiportaali vahendusel sotsiaalvõrgustiku VK.COM „x“ lehelt alaealise N Ti sotsiaalvõrgustiku lehele „N T“ palve selle kohta, et alaealine N T räägiks politseis ülekuulamisel selle fakti kohta, et N T värvati Soome tööle, kus omakorda tema tahtevastaselt sunniti toime panema kuritegusid, seda, mida talle ütleb Ilja Sirotkin, küsis, kas T rääkis sellest, et teda ähvardati Soomes, ütles, et on vaja aidata Samira ja Armjan-Gevork Ovsepiani. Eelkirjeldatud tegevusega pani Ilja Sirotkin toime vägivalla kasutamise kannatanu vastu eesmärgiga takistada tal täita oma kohustust, teostada oma õigusi kriminaalmenetluses, s.o KarS § 323 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Artjom Puškinit süüdistatakse KarS § 133 lg 2 p 1,2,7 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes järgnevas: Artjom Puškinit süüdistatakse selles, et tema koos Gevork Ovsepiani, Samira Dementieva, Ilja Sirotkini ja teiste isikutega ajavahemikul 15.05.2019 kuni 17.07.2019 tegutses inimkaubandusega tegelevas isikute grupis, mille eesmärgiks oli saada varalist kasu, kasutades ära inimkaubanduse ohvrite haavatavat seisundit. Isikute tegevusele aitas kaasa ka Sergey Dementiev. Samira Dementieva, Gevork Ovsepian, ja teised grupi liikmed asetasid kannatanud M V, alaealise N Ti ja A Ii korduvalt olukorda, kus nad olid sunnitud Soome Vabariigis erinevatest poodidest kaupa varastama. Kannatanud meelitati grupi liikmete poolt Soome Vabariiki tööle, väites, et tegemist on ametliku tööga, mille sisuks on kauba vastuvõtt ja pakendamine, töö laadijana, töötasu kahe töönädala eest lubati 700 eurot, samuti elamine ja toitlustamine pidi olema kindlustatud tööandja poolt. Artjom Puškin teopanus seisnes selles, et tema kontrollis kannatanute tegevust Soome Vabariigis ja jälgis, et nad täidaksid Gevork Ovsepiani poolt antud juhiseid varguste toimepanemisel. 15.05.2019 kella sõitis Artjom Puškin koos kannatanu M V, Ilja Sirotkini ja Gevork Ovsepianiga Soome Vabariiki, Gevork Ovsepiani kasutuses olnud sõidukiga (Mitsubishi Grandis xX). Hiljem tulid Soome Vabariiki ka A I ja N T, kellel Artjom Puškin koos Gevork Ovsepiani ja teiste isikutega laeval vastas käis. Peale kannatanute Soome Vabariiki saabumist viidi nad Katko ja Helsingi linnadesse (täpset aadressi uurimisega pole tuvastatud) üürikorteritesse. 15.05.2019 kuni 04.06.2019 Gevork Ovsepian korduvalt asetas M V olukorda, kus kannatanu oli sunnitud tema tahtevastaselt toime panema varguseid. Ajavahemikul 22.05.2019 kuni 03.06.2019 korduvalt asetas Gevork Ovsepian A Ii ja ajavahemikul 08.06.2019 kuni 20.06.2019 alaealise N Ti olukorda, kus kannatanutelt määramata ajaks võeti ära vabadus, isiklikud dokumendid ja sidevahendid (mobiiltelefonid). Sellise tegevusega võttis Gevork Ovsepian kannatanutelt ära võimaluse pöörduda abi järele. A Iile ja alaealisele N Tile mobiiltelefoni andmisel, viibis Gevork Ovsepian kannatanute kõrval ning kontrollis kogu suhtlust lähedastega. Seejuures Gevork Ovsepian ülalnimetatud ajavahemikel korduvalt asetas A Ii, M V ja alaealise N Ti olukorda, kus kannatanute suhtes kasutati vägivalda - ta ähvardas kannatanuid tapmisega ja nende lähedastele tervisekahjustuse tekitamisega. Gevork Ovsepian ähvardas M Vt järgnevalt: „Kui M kaupa varastama ei lähe, siis murrab tal lõualuu, kutsub kohale isikud Venemaalt, kes tulevad ja löövad ta mättasse“. Samuti väljendas Gevork Ovsepian käskival ja ähvardaval toonil kannatanute M V ja A Ii suunas järgnevat ähvardust: „Kui varastate vähe kaupa, murran teil lõualuud“. Samuti andis Gevork Ovsepian kannatanutele mõista, et Soomest lahkumiseks A I peab Gevork Ovsepianile maksma 1000 eurot ja M V 2000 eurot ning selleks, et saada palka, peavad nad kaupa varastama. Gevork Ovsepian sundis M Vt ja A Iit varastama riideid ka spordipoodidest, öeldes neile: „Kui süüa pole, minge ja varastage, riideid pole, minge varastage.“

1-20-3017 Samuti andis Gevork Ovsepian mõista, et kui keegi politseisse läheb teda üles andma, siis ta tapab ära A Ii ja M V pered. Peale selle alandas Gevork Ovsepian vaimselt kannatanu A Iit, kasutades selliseid sõnu, nagu „sa kas varastad või sa pole mitte keegi“, selliste sõnade tagajärjel kannatanu I tundis segadust, rõhumist ja hirmu. Samuti sundis A Iit korterit koristama kõikide järelt, pesema nõusid, pesema põrandaid ja tegema kõiki kodutöid. Lisaks sellele ähvardas Gevork Ovsepian alaealist N Tit, lausudes käskival toonil tema suunas ähvardussõnu: „Me teame, kus sa elad! Teame, et su vanaema on pärast insulti, kui keeldud varastamast, siis sa ei saa istuda ega käia, unustad, kuidas hingata, ei hinga, kuni ma ei luba“. Samuti sundis ta alaealist kannatanu N Tit koristama korterit kõikide järelt, pesema nõusid ja põrandaid. Sellisel viisil (vabaduse võtmise, vägivalla, pettuse, kahju tekitamisega ähvardamisega), kasutades ära kannatanute, s.o inimkaubanduse ohvrite haavatavat seisundit, asetas ja hoidis Gevork Ovsepian koos teiste isikutega kannatanud olukorras, kus nad olid sunnitud toime panema varguseid, täitma neile vastumeelseid kohustusi. Artjom Puškini roll seisnes selles, et tema ja Ilja Sirotkin pidid kontrollima kannatanute tegevust poevarguste toimepanemisel. Ajavahemikul 15.05.2019 kuni 04.06.2019 Gevork Ovsepiani, Ilja Sirotkini ja Artjom Puškini kontrollimise ning juhtimise all oli M V sunnitud tema tahtevastaselt korduvalt toime panema toiduainete ja erinevate kaupade varguseid, sh varastama ka riideid kauplustest LIDL ja S-MET, Tokmani, mis asuvad Soomes Kotka ja Helsingi linnades. Süüdistuse kohaselt oli M V sunnitud päeva jooksul toime panema varguseid 8-10 kauplusest, kus ühe varguse väärtus oli vähemalt 150 eurot. Seejuures kontrollisid Ilja Sirotkin ja Artjom Puškin poes vahetult kannatanu tegevust. Gevork Ovsepiani roll oli sõidutada kannatanuid ja Sirotkinit ning Puškinit poodide juurde, anda neile juhiseid, mida varastada. Samuti kontrollis Gevork Ovsepian vahetult peale varguse toimepanemist, mida ja kui palju varastati. Ajavahemikul 22.05.2019 kuni 03.06. 2019 Gevork Ovsepiani, Ilja Sirotkini ja Artjom Puškini kontrollimise ning juhtimise all oli A I sunnitud tema tahtevastaselt korduvalt toime panema varguseid ja varastama kokku vähemalt 1000 väärtuses kaupa Kotka ja Helsingi (Soome) kauplustest LIDL ja SMET. Seejuures kontrollisid Ilja Sirotkin ja Artjom Puškin poes vahetult kannatanu tegevust. Gevork Ovsepiani roll oli sõidutada kannatanuid ja Sirotkinit ning Puškinit poodide juurde, anda neile juhiseid, mida varastada. Samuti kontrollis Gevork Ovsepian vahetult peale varguse toimepanemist, mida ja kui palju varastati. Samuti ajavahemikul 08.06.2019 kuni 20.06.2019 Gevork Ovsepiani, Ilja Sirotkini ja Artjom Puškini kontrollimise ning juhtimise all oli alaealine N T sunnitud tema tahtevastaselt korduvalt toime panema erinevate kaupade ja toiduainete varguseid vähemalt 30 kauplustest LIDL ja S-MET, mis asuvad Soomes Kotka ja Helsingi linnades. Süüdistuse kohaselt oli alaealine N T sunnitud päeva jooksul varastama 8-11 kauplusest, kus ühe varguse väärtus oli vähemalt 50 eurot. Seejuures kontrollisid Ilja Sirotkin ja Artjom Puškin poes vahetult kannatanu tegevust. Gevork Ovsepiani roll oli sõidutada kannatanuid ja Sirotkinit ning Puškinit poodide juurde, anda neile juhiseid, mida varastada. Samuti kontrollis Gevork Ovsepian vahetult peale varguse toimepanemist, mida ja kui palju varastati. Eelkirjeldatud tegevusega pani Artjom Puškin toime KarS § 133 lg 2 p 1,2 ja 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o inimkaubanduse enama kui kahe isiku suhtes, noorema, kui 18aastase isiku suhtes, grupis ehk isikute asetamise majandusliku kasu saamise eesmärgil olukorda, kus nad olid sunnitud panema toime kuriteo, täitma vastumeelset kohustust, samuti sellises olukorras hoidmise. Seejuures oli tegu toime pandud haavatava seisundi ärakasutamisega. Sergey Dementievit süüdistatakse KarS § 133 lg 2 p 1, 2, 7 – KarS § 22 lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises: Sergey Dementievi tegevuse eesmärk oli aidata kaasa Samira Dementieva ja Gevork Ovsepiani tegevusele, mis seisnes inimkaubanduse ohvrite haavatava seisundi ärakasutamises ja selle tulemusel varalise kasu saamises. Sergey Dementiev osutas kaasabi Gevork Ovsepiani, Samira Dementieva ja

1-20-3017 teiste isikute tegevusele läbi selle, et saatis alaealise N Ti Soome Vabariiki teades, et T allutatakse seal Gevork Ovsepiani tahtele ja on sunnitud toime panema varguseid. Nimelt tegutses Gevork Ovsepian ajavahemikul 15.05.2019 kuni 17.07.2019, grupis Samira Dementieva, Ilja Sirotkini, Artjom Puškini ja A Aiga, lõi inimkaubandusega tegeleva isikute grupi, mille eesmärgiks oli saada varalist kasu, kasutades ära inimkaubanduse ohvrite haavatavat seisundit. Gevork Ovsepian, Samira Dementieva ja teised grupi liikmed asetasid kannatanud M V, N Ti ja A Ii korduvalt olukorda, kus nad olid sunnitud Soome Vabariigis erinevatest poodidest kaupa varastama. Kannatanud meelitati grupi liikmete poolt Soome Vabariiki tööle, väites, et tegemist on ametliku tööga, mille sisuks on kauba vastuvõtt ja pakendamine, töö laadijana, töötasu kahe töönädala eest lubati 700 eurot, samuti elamine ja toitlustamine pidi olema kindlustatud tööandja poolt. 2019. a juuni alguses (täpset kuupäeva uurimisega pole tuvastatud) Samira Dementieva, olles Narvas Eesti territooriumil, tegutsedes kokkuleppel A Aiga, värbas Soome Vabariiki tööle alaealise N Ti. 08.06.2019 kella 09.00 paiku Samira Dementieva ja Sergey Dementjev, olles aadressil x Narvas, tegelesid alaealise N Ti transportimise organiseerimisega, nimelt pileti ostuga linnadevahelisele liinibussile Narva-Tallinn eesmärgiga saata alaealine kannatanu Tallinnast Soome. Sergei Dementjev saatis kannatanu 08.06.2019 kella 10.30 ajal Narva-Tallinn liinibussiga Tallinna bussijaama ja sealt edasi Tallinna sadamasse D-ternimali aadressil Lootsi tn 13, Tallinn, kus pani alaealise N Ti Tallinki laevale Star. Sellisel viisil kindlustas Samira Dementieva läbi Sergey Dementievi selle, et kannatanu läheb Soome, mitte ei kao vahepeal kuskile ära ega mõtle ümber. Saates kannatanut tagas Sergey Dementiev selle, et N Til ei ole võimalust põgeneda ega ümber mõelda, vaid ta läheb Soome Vabariiki, kus teda pidi ees ootama Gevork Ovsepian ja teised isikud. Soome Vabariigis võttis kannatanu laevapealt vastu Gevork Ovsepian koos teiste isikutega. Soome Vabariigis ähvardas Gevork Ovsepian alaealist N Tit, lausudes käskival toonil tema suunas ähvardussõnu: „Me teame, kus sa elad! Teame, et su vanaema on pärast insulti, kui keeldud varastamast, siis sa ei saa istuda ega käia, unustad, kuidas hingata, ei hinga, kuni ma ei luba“. Samuti sundis ta alaealist N Tit koristama korterit kõikide järelt, pesema nõusid ja põrandaid. Sellisel viisil (vabaduse võtmise, vägivalla, pettuse, kahju tekitamisega ähvardamisega), kasutades ära kannatanute, s.o inimkaubanduse ohvrite haavatavat seisundit, asetas ja hoidis Gevork Ovsepian koos teiste isikutega alaealist N Tit olukorras, kus ta oli sunnitud toime panema varguseid, täitma neile vastumeelseid kohustusi. Ajavahemikul 08.06.2019 kuni 20.06.2019 Gevork Ovsepiani, Ilja Sirotkini ja Artjom Puškini kontrollimise ning juhtimise all oli alaealine N T sunnitud tema tahtevastaselt korduvalt toime panema erinevate kaupade ja toiduainete varguseid vähemalt 30 kauplustest LIDL ja S-MET, mis asuvad Soomes Kotka ja Helsingi linnades. Süüdistuse kohaselt oli alaealine N T sunnitud päeva jooksul varastama 8-11 kauplusest, kus ühe varguse väärtus oli vähemalt 50 eurot. Seejuures kontrollisid Ilja Sirotkin ja Artjom Puškin poes vahetult kannatanu tegevust. Gevork Ovsepiani roll oli sõidutada kannatanuid ja Sirotkinit ning Puškinit poodide juurde, anda neile juhiseid, mida varastada. Samuti kontrollis Gevork Ovsepian vahetult peale varguse toimepanemist, mida ja kui palju varastati. Oma tegudega pani Sergei Dementiev toime inimkaubandusele kaasaaitamise, s.o KarS § 133 lg 2 p 2, 7 - KarS § 22 lg 3 järgi järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o kaasaitamise teise isiku asetamisele olukorda majandusliku kasu saamise eesmärgil, kus ta oli sunnitud panema toime kuriteo, täitma muud vastumeelset kohustust, samuti selles olukorras hoidmisele, kui tegu oli toime pandud vabaduse võtmise, vägivalla, pettuse, kahju tekitamisega ähvardamise ja haavatava seisundi ärakasutamisega. Igor Toomperet süüdistatakse KarS § 214 lg 2 p 4, 5 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o väljapressimises, kui see on toime pandud grupi poolt ja isikult vabaduse võtmisega. Igor Toompere, eeluurimisel täpselt tuvastamata ajal, kuid ajavahemikus 2019. a juuli algusest kuni 17.07.2019 (täpset kuupäeva ei ole menetluse käigus välja selgitatud), tegutsedes eelnevalt kokkulepitult grupis koos Samira Dementieva ja alaealise A Aiga, varalise kasu saamise eesmärgil,

1-20-3017 korduvalt, kohtudes alaealise kannatanu N Tiga, kasutades füüsilist jõudu ja ähvardades füüsilise jõu kasutamisega, nõudis kannatanult nimetatud grupi liikmetele 1500 euro suuruse võla tagasimaksmist, mis oli Samira Dementieva arvates alaealisel N Til nende ees tekkinud seoses saamata jäänud kasumiga, siis, kui alaealine N T jättis Soomes asuvatest kauplustest Lidl ja S-Met vargused toime panemata, kuna kannatanu N T peeti 20.06.2019 politsei poolt kinni ja saadeti Soomes Vabariigist välja Eesti Vabariiki. 2019.a juulis, kohtudes koos Samira Dementieva ja A Aiga kannatanu N Tiga aadressil Narva, x asuva maja juures, pärast seda kui kannatanu keeldus 1500 euro suuruse võla tagasimaksmisest, lõi Igor Toompere alaealist N Tit kolm korda rusikaga rinna piirkonda, tekitades sellega kannatanule füüsilist valu, löömise tagajärjel kukkus T maha. Pärast seda jätkas Toompere kannatanu ähvardamist kasutades ähvardavaid sõnu nagu „kui ta ei anna neile raha siis nad annavad talle nuga“, samal ajal kannatanu N Ti kõrval seisnud Samira Dementieva ähvardas alaealist N Tit selliste sõnadega nagu „anname nuga, anname nuga“ ja rääkis sealjuures alaealisele N Tile sellise näite nagu „mingi noormees läks mustlasnaise ees üle tee ja ta poodi üles“. A A omakorda rääkis sealjuures alaealisele N Tile ähvardavaid sõnu nagu „küll sa raha ära maksad, kus sa pääsed, me teame kus sa elad!“ Kannatanu pidas ähvardusi reaalseteks, võttes eelmainitud ähvardusi temale torke-lõikerelvadega tervisekahjustuste tekitamiseks. Peale selle süüdistatakse Igor Toomperet selles, et tema, 21.06.2019, aadressil Narva, x, õhtusel ajal, umbes kell 19.10, viibides sõiduautos BMW 5201 reg.nr xX koos Samira Dementieva ja A Aiga, piirates samas sõidukis viibinud kannatanu N Ti vabadust, nõudis, et T paneks toime vargused Xi kauplustest asukohaga Narvas, aadressidel x ja x eelnevalt nimetatud 1500 euro suuruse võla katteks. Pidades ähvardusi reaalseteks, pani alaealine N T toime umbes 7 euro väärtuses toiduainete varguse Narvas x asuvast Xi kauplusest. Sealjuures pärast seda ähvardas Igor Toompere kannatanut, et kui ta politseile või oma tuttavatele räägib, siis „me anname sulle nuga!“ Samuti tema, tegutsedes vastavalt Samira Dementieva korraldusele, nõudes koos A Aiga 1500 eurose võla tagastamist, sundis alaealist N Tit 16.07.2019 kell 20.08 Narvas, x asuvast Xi kauplusest varastama toiduaineid. Oma tegevusega pani Igor Toompere toime KarS § 214 lg 2 p 4, 5 järgi kvalifitseeritava kuriteo ja nimelt varalise kasu üleandmise nõudmise grupis kasutades vägivalda, ähvardades tervise kahjustamisega, piirates isiku vabadust. Peale selle süüdistatakse Igor Toomperet KarS § 133 lg 2 p 2, 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o inimkaubanduses. Süüdistuse kohaselt sunniti Igor Toompere, A Ai ja Samira Dementieva poolt varalise kasu saamise eesmärgil alaealist N Tit varastama erinevaid esemeid Narva linnas. Igor Toompere, 21.06.2019 aadressil x, Narva õhtul kella 19.10 paiku, olles sõiduautos BMW 5201 reg,nr xX koos A Ai ja Samira Dementievaga piiras samas autos viibinud alaealise N Ti vabadust. Seejuures nõudis Samira Dementieva, et T hakkaks võla kustutamiseks kaupa varastama Narva linnas asuvatest Xi kauplustest (Narva, x ja x). N T võttis nõudmisi tõsiselt ja varastas aadressil x asuvast Xi kauplusest 7 euro väärtuses kaupa. Peale varguse toimepanemist ähvardas Samira Dementieva kannatanut, et kui ta peaks sellest politseile või oma tuttavatele rääkima, siis ta tapab ta ära ja kannatanu saab nuga. Peale selle, 16.07.2019 kell 20.28 koos A Ai ja Igor Toomperega sundis Samira Dementieva alaealist N Tit varastama Narvas, x asuvast Xi kauplusest, nõudes taas võla tagastamist. Kannatanu suundus kauplusesse, kus tema tegevust vahetult kontrollisid A A ja Igor Toompere. Vargus jäi lõpuni viimata, kuna kannatanu pöördus poe töötaja poole, kes kutsus politsei. Eelkirjeldatud tegevusega pani Igor Toompere toime KarS § 133 lg 2 p 2, 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o inimkaubanduse ehk inimese asetamise olukorda, kus oli sunnitud toime panema kuriteo, täitma muud vastumeelset kohustust, samuti sellises olukorras hoidmise, kusjuures tegu

1-20-3017 oli toime pandud vabaduse võtmisega, haavatava seisundi ärakasutamisega. Seejuures oli tegu toime pandud noorema, kui 18-aastase isiku suhtes, grupis.

Kohtuistung

Kohtu järeldused süüdistuse tõendatuse osas

1-20-3017 Tunnistaja Z Z samuti kinnitas, et 2019.aasta suvel vedas Soome Vabariigist kaupa Narva Samira Dementieva palvel ja tasu eest. Kaupa andis temale üle G.Ovsipean Soomes, Samira Dementieva võttis temalt kaupa Narvas. Tunnistaja S T samuti kinnitas, et vedas Soomest Eestisse kaupa, tasu eest, leppides sellest kokku internetis neiuga hüüdnimega „Samira Queen“.

1-20-3017 Samirale, Gevork ütles Samirale, et keda sa minule saatsid, ta on alaealine, ta ei oska mitte midagi. S.Dementieva ütles, et ta ei veaks teda alt ja töötaks hästi. (Nendest ütlustest muuhulgas tuleneb, et nii G.Ovsipean, kui ka S.Dementieva olid teadlikud kannatanu N.Ti alaealisusest – kohtu märkus) Siis nad sõitsid Soome elukohta ööbimiseks. Hommikul G.Ovsipean ütles, et kas ta teab miks ta siia tulid, ta ütles, et jah, ta tuli siia laotööle, aga Gevork ütles „ei“, ta ütles, et ta hakkan varastama, et tema tuli siia varastama. Gevork ütles seda kõrgendatud hääletoonil, agressiivselt ja öeldes seda, lõi ta vastu lauda rusikaga ja tema hakkas väga kartma. Aga ta vastas Gevorkile eitavalt ning Gevork ütles talle, et ta hakkab küll varastama, et kui ta ei hakka, siis läheb hulluks talle ja ta perele. Ta nõustus vargile minna kuna oli ehmunud, tal ei olnud raha, et sõita tagasi Eestisse, ta ei teadnud kuhu minna, tema dokumendid olid Gevorki käes. Siis nad sõitsid Helsingisse koos Gevorkiga, kes juhtis autot ning Artjom Puškini ja Ilja Sirotkiniga. Kui nad sõitsid sõidukiga Helsingisse, siis talle öeldi, mida tuleb varastada ja seal Helsingis juba Ilja ja Artjom näitasid talle need kaubad ette. Siis, kui nad kolmekesi varastasid, Gevork jäi autosse. Varastatud kaup anti üle Gevorkile, kes hiljem saatis varastatud kaup Eestisse. Nad käisid vargile igal päeval mitmel korral, nad pidid varastama endale ka söögi. Tema ei soovinud varastada, aga tema ära ei läinud nende inimeste juurest kuna kartis, et siis tehakse kas temale või tema perele midagi halvasti. Gevork suhtus temasse agressiivselt, ta rääkis kõrgendatud hääletoonil, tõstis kätt löögiks. Samira Dementieva oli kursis, mis toimub Soomes, just tema ütles Gevorkile, mida konkreetselt tuleb varastada. Soome politsei tabas teda poevarguselt 3 korral, viimasel korral saadeti teda Soomest välja.

1-20-3017 Ta oli hirmul kuna tema mitte kunagi ei rikkunud seadust, tal puudus raha, tema dokumendid olid Gevorki käes, ta läks vargile Gevorki sunnil. Tema koos A.Puškini, M.V ja I.Sirotkiniga läksid poodi, Puškin ja Ilja panid asju tema seljakotti ja pärast väljusid temaga poest. Gevork ootas neid autos. Gevork ei olnud rahul, hakkas agressiivselt karjuma ja sõimama, miks nii vähe sai välja viidud, ähvardas, et murrab alalõua ja nimetas ebatsensuurselt. Hiljem hakkas Gevork ähvardama, et kui tema ja M V töötavad kehvasti, siis jäävad talle võlgu 1000 eurot ja ähvardused läksid ka vanemate suhtes, ta väärkohtleb neid või kasutab vägivalda nende suhtes, sellega ähvardas Gevork iga päev ja hiljem ta ütles mulle, et otsib tema kohta infot ja kogub seda. Gevork pidevalt halvasti nimetas teda, Vt ja Sirotkinit ja ähvardas, et murrab alalõua. Ta oli hirmul ja ei teadnud mida teha, nii et varastas Gevorki juhendamisel. Siis ta oli tabatud Soome politsei poolt, teda vabastati ja siis Gevorki sunnil jätkas varastamist kuna võttis ähvardusi tõsiselt. Kolm päeva hiljem jäi ta politseile vahele jälle. Sai teada, et asub Kotka linnas. Pärast seda otsustas minna tagasi Eestisse, mingi Soome naine ostis temale pileti rongile, saabus Helsingisse ning ema sõbranna ostis temale laevapileti Eestisse. 11.Kannatanu ütlused on kinnitatud ka muude tõenditega. Tunnistaja L V ütluste kohaselt, sai ta teada sellest, mis juhtus tema poja M Vga alles pärast poja naasmist Eestisse. Eelnevalt ta teadis vaid seda, et poeg läks Soome tööle. Poeg ütles talle, et ta töötab seal laos, et kõik on hästi. Poja palvel kandis ta raha Artjom Puškini arvelduskontole, poeg teavitas teda, et see on tema võlg kütuse eest. Need ütlused on kinnitatud ka Artjom Puškini konto väljavõttega (KoTo 3 lk 162), kust nähtub, et L.V 12.06.2019 kandis Puškinile üle 100 eurot ning 26.06.2019 kandis üle veel 50 eurot. Tunnistaja I T ütluste kohaselt, N.Ti puhul on tegemist vanemate poolt hooletusse jäetud noorukiga. Pärast naasmist Soomest N.T ütles talle, et teda sunniti Soome minema ja varastama. N kartis neid inimesi, kes teda Soomes sundisid varguseid toime panema, kartust oli näha tema näost ja N kartis väljuda, kui elas tema juures. Näost tal oli paanika, paaniline hirm (need ütlused muuhulgas kinnitavad N.Ti haavatavat seisundit ning ka seda, et kannatanu võttis G.Ovsipeani ähvardusi tõsiselt – kohtu märkus). Tunnistaja J Ia ütluste kohaselt, ta sai juhtunust teada poja sõnadest. Poeg läks Soome, et töötada laos, nii temale öeldi. Soome saabudes, algselt kirjutas talle poeg, et kõik on hästi, hiljem aga poeg kirjutas talle, ema siin on kõik tõsine, tuleb pöörduda politseisse. Seejärel kirjutas, ei, ema ei ole vaja, muidu muutub aina halvemaks siis, nad juba teavad Xt. X on ta mehe esimesest abielust tütar, ja nad juba ähvardasid Xt. Kirjutas ka – ema, ära helista mulle, helistan sulle ise, sest ma kardan. Poja palvel saatis temale raha. Siis poeg oli tabatud varguselt politsei poolt ja pärast vabastamist naasis Eestisse. Narvas poeg ütles, et algselt ta töötas laos, hiljem aga teda sundis varastama „armeenlane“, kes oli seal peategelane. Poeg tuli Narva võõraste riietega. J.Ia ütlusi kinnitab ka tema kirjavahetuse väljatrükk (KoTo 1 lk 47-63) ning A.Ii väärteoprotokoll, millega temale oli määratud rahatrahv summas 84 eurot poevarguse eest, rahatrahv on kinni makstud J.Ia poolt (KoTo 4 lk 54-60). Süüdistatav Ilja Sirotkin kinnitas kannatanu M V selles osas, et nad olid petetud Samira Dementjeva poolt, kes pakkus nendele laotööd, mida kinnitas ka Gevork Ovsipean isiklikul kohtumisel, mille juures viibis ka Artjom Puškin. Aga laeva pardal Gevork Ovsipean ütles temale ja M Vle, et nad peavad hoopis varastama. Ta oli šokis, sest ta ei teinud taolist mitte kunagi. Neil ei olnudki väljapääsu, sest ta ütles oma lähedastele, et ta läheb lattu töötama, ja ei tahtnud neid petta. M ütles samamoodi oma emale. Soomes Gevork osutas neile konkreetselt kauplused, kus tuleb varastada. G.Ovsipeani palvel ta kutsus

1-20-3017 hiljem Soome ka A Ii. Mida tuleb Iile kirjutada, ütles temale Gevork, et ta pidi Ii kutsuma laotööle, mida ta kirjutaski. Aga siis, kui I tuli kohale, Gevork ütles talle, et kui sa tahad süüa, siis sa pead varastama. Samal ajal suhtub kohus I.Sirotkini ütlustesse kriitiliselt selles osas, et mitte keegi ei sundinud kannatanuid varastama (N.T aga tahtis varastada ise), kuna Sirotkini ütlused selles osas on vastuolus kannatanute ütlustega. Kohus on seisukohal, et Sirotkin andis neid ütlusi kuna ka tema oli võetud vastutusele inimkaubandusega seoses, lootes vähendada omapoolset vastutust toimepandud tegude eest. Pole vähetähtis ka see, et eeluurimisel ka süüdistatav Artjom Puškin rääkis sellest, et teda petsid G.Ovsipean ja S.Dementieja, pakkudes temale Soomes laotööd („Samira ja Gevork tegelesid sellel ajal Soome kaupade viibimisega Venemaa territooriumile. Ütlesid, et töö hakkab seisnema järgmises, meil on vaja pakendada Soomes kaupa karpidesse ja laadida mikrobussidesse, mille tellis Samira Eestist juba vahetult Soome territooriumil. Saabunud Soome Helsingi sadamasse rääkis Gevork meile sellest, et tegelikult on meil vaja varastada toiduaineid Soome kauplustest. Me kõik imestasime selle üle, kuid kõik nõustusid "). A.Puškin ei saanud veenvalt selgitada, miks ta muutis kohtuistungil enda ütlusi ja hakkas väitma, et nii tema, kui ka kõik kannatanud olid teadlikud algusest peale sellest, et Soomes tuleb varastada, seejuures, A.Puškini sõnade järgi, N.T isegi soovis vargusi toime panna kuna tal oli see kombeks juba Eestis. Samal ajal kinnitas A.Puškin, et, kuigi ta varastas Soomes vabatahtlikult, olukord oli selline, et ta ei saanud iseseisvalt sõita tagasi Eestisse kuna tal polnud isiklikku raha, ja teiseks, kui ta sõidaks minema, siis ta ei saaks lubatud raha kätte. Süüdistatav A.Puškini ütlustest tuleneb ka see, et S.Dementijeva ja G.Ovsipean tegutsesid Soomes kooskõlastatult („Samira rääkis sama juttu, mida Gevork rääkis“.) A.Puškin andis ütlusi ka selle kohta, et Soomes Gevork karjus nende peale ja sõimas neid.

1-20-3017 süüdistatavate ütlustest tuleneb see, et just S.Dementieva leidis isikuid, kes pidid varastama Soomes tema ja G.Ovsipeani heaks ja pettis osa neist (kannatanuid ja I.Sirotkini), tema organiseeris ka varastatud kaupa väljavedu Soomest Eestisse ja edasi Venemaale (sellest rääkivad, muuhulgas, ka süüdistatavad ning tunnistajad Z, T, M ja O.D). Sellega seoses on tõendatud, et S.Dementieva oli inimkaubanduses oma roll.

1-20-3017

Tunnistaja D N andis ütlusi selle kohta, et teda kutsus Soome varastama Samira Dementieva, ta viibis seal koos S.Dementieva, G,Ovsipeani, I.Sirotkini ja A.Puškiniga. Kõik varastasid vabatahtlikult. Kohus suhtub tunnistajate A.Ni ja D.N ütlustesse kriitiliselt kuna nende ütlused ei haaku teiste ülalmainitud tõenditega. Kohus pöörab tähelepanu ka sellele, et eeluurimisel andis tunnistaja D.N vastupidiseid ütlusi („Ma täpsustasin Samira käest, millega ikkagi poisid Soomes tegelevad. Selle peale vastas Samira mulle, et poisid ostavad Soomes igasugust, erinevat kaupa, pärast saadavad selle Eestisse ja hiljem müüvad selle kasulikuma hinnaga maha“). D.N ei suutnud veenvalt selgitada, miks tema kohtueelselt ja kohtulikult antud ütlused nii erinevad on. Samal ajal asub kohus seisukohale, et S.Dementijeva, I.Toompere ja A.Ai tegevus, kus nad sundisid alaealise N Tit varastama erinevaid esemeid ka Narva linnas 21.06.2019 ja 16.07.2019 ei saa kvalifitseerida inimkaubandusena kuna sel juhul on tegemist väljapressimise kuriteokoosseisuga, mida kohus motiveerib allpool. Siinkohal pöörab kohus tähelepanu, et, süüdistuse kohaselt, nimetatud tegevus ongi kvalifitseeritud väljapressimisena ka. Sellega seoses nimetatud episood arvatakse välja nii Samira Dementieva, kui ka A.Ai ja I.Toompere süüdistusest KarS § 133 järgi. Kohtu hinnang Gevork Ovsipeani süüdistusele KarS §§ 214 ja 201 järgi

1-20-3017

1-20-3017

Ka S.Dementieva kinnitas seda, et just A.A tegi ta tuttavaks N.Tiga. Selles osas andis kannatanu N.T ütlusi selle kohta, et A.A ütles talle, et Ail on tuttav, kes pakub töötamist Soomes. A.A tutvustas ta Samira Dementievaga, kes ütles talle, et tuleb töötada ladudes. Seda ütles just Samira Dementieva.

1-20-3017 Samira saatis talle häälsõnumi ja ütles, et kui ta ei võtta ühendust, siis nad saavad tema tüdruksõbraga linna peal kokku, lõikavad juuksed maha ja peksavad ka läbi. Ta hakkas kartma, et võib midagi tema lähedastega juhtuda ja läks nende isikutega kohtumisele. Ta sai uuesti kokku A.Ai, I. Toompere ja S. Dementievaga. Sellel kohtumisel ütlesid nad, miks ta ei võta nendega ühendust. Ja Samira ütles, et neil on küll selge, et tal raha ei ole ja ta hakkab varastama riideid. Ta ütles, et teeb ära, sest tal ei olnud väljapääsu. Ta oli pidevalt hirmu all ja ei läinud siis välja. Õhtul, umbes nädala hiljem, ta helistas Igorile. Ütles, et las kohtume, tal on neile ettepanek. Kohtumisel oli S. Dementieva, I.Toompere, A.A ja G. Ovsepian. Sellel kohtumisel ta tegin neile ettepaneku, et talle annaks kolm kuud aega, ta teenib raha ja annab neile. Samira vastas, et neil raha juba ei ole vaja ja tema jätkab ainult varastamisega neile. Samira ütles, et kui ta loobub, siis nad seal kohapeal teda peksavad. Nad andsid talle seljakotti, ja ta läks MegaMeti poodi koos A Ai ja I. Toomperega, nemad panid ostukordi seda, mis oli neil vaja. Edasi väljusid A. A ja I. Toompere poest, aga ta läks poejuhatajale juurde, ja ütles temale, et teda sunnitakse varastama. Siis tuli kohale ka politsei. Kohus puudub igasugune alus suhtuda kannatanu ütlustesse kriitiliselt, kuna tema ütlused on kinnitatud ka muude tõenditega. Nii, tunnistaja A G kinnitas, et Samira Dementieva tõepoolest saatis N Tile jämedas vormis häälsõnumeid tema telefonist, tema konto sotsiaalvõrgustikus VKontakte kasutades. Nimetatud sõnumid olid fikseeritud ja vaadeldud asitõendi vaatlusprotokolliga (KoTo 1 lk 7-14), nende sisu vastab N.Ti ütlustele. Tunnistaja I U kinnitas, et ta oli S.Dementieva, I.Toompere, A.Ai ja N.Ti kohtumise juures, kus Samira Dementieva nõudis, et N.T hakkaks Narvas varastama kuna ta töötas Soomes halvasti.

1-20-3017 pakkuski ise välja, oligi tema poolt varguste toimepanemine. Nad sõitsid, tema arvates, Xini. Ja jutuajamine arenes nii välja, et N lubas Xist välja tuua mingeid toiduaineid temale, Samirale, Igorile. Ta ise seda ei palunud, N tegi talle ise ettepaneku sõpruse pärast. Kas ta sai midagi isiklikult varastatud kaubast, ta ei mäleta. Teisel kohtumisel N.Tiga ta läks poodi ja vaatas N. Ti järele S.Dementieva või G.Ovsipeani ettepanekul, mida ta seal hakkab tegema ja varastama. Ta aitas poes N. Tit kaupade kokku panemisel, N tegi ettepaneku, tahad ma sulle ka midagi välja toon ja tema panigi. Süüdistatav I.Toompere ütluste kohaselt, N.T oli temale võlgu 10 eurot. Esimesel kohtumisel Tiga, kus osalesid ka A.A ja S.Dementieva, ta palus tagastada see raha. Ka Samira ütles talle, et N vedas alt teda ja G.Ovsipeani, ja et N on tema perele sularahas 1500 eurot võlgu. Ta lõi tol hetkel N. Tit 2-3 korda päikesepõimiku piirkonda, kuna N.T hakkas teda ähvardama oma mustlastest onuga. Näis, et see mõjutas kuidagi kannatanut. Pärast seda kui ta lõi N.Tit kolmel korral, ütles S.Dementieva, et mõni osa rahast, mille N talle võlgu oli, ta annab talle. Siis N.T vastas, et raha tal ei ole kuid ütles, et võib tema jaoks poest kaupa varastada. Samira ütles, et N.T varastaks poest midagi tema lastele. Mäletab, et S.Dementieva rääkis kannatanuga koos oma mehe G.Ovsipeaniga, kes helistas Dementievale tol hetkel. Siis nad istusid autosse, sõitsid Xi poe juurde, N.T varastas siis Xi poest ja istus autosse tagasi. Osa varastatud asjadest ta võttis endale. Teisest kohtumisest Tiga ka võtsid osa tema, A.A, G.Ovsipean ja S.Dementieva. Tema ja Ai roll sel juhul seisnes selles, et Ovsipeani või Dementieva ettepanekul nad pidid jälgima N, et ta ei jookseks kuskile minema ja aitama, et ta paneks kaupa ostukorvi. Nii nad tegigi, siis väljusid kauplusest, seejärel N.T oli tabatud politsei poolt.

1-20-3017 Kohtu hinnang süüdistatav Sergei Dementievi tegevusele

1-20-3017 alles eeluurimise käigus. Kannatanud ei ole rääkinud temale sellest, et nad ei ole nõus osaleda varguste toimepanemises Soomes. A.Puškini versiooni kohaselt, ta ei ole kontrollinud kannatanute tegevust, kuid tõepoolest pani vargusi toime koos kannatanutega samades poodides Gevork Ovsipeani ja Samira Dementieva juhendamisel. A.Puškini versiooni kinnitas ka kannatanu M V, kelle ütluste kohaselt, sõites praamil Soome kasutas A.Puškin kõrvaklappe muusika kuulamiseks ja seetõttu ei osalenud varguste küsimuse arutamisel ega saanud kuulda, et Gevork Ovsipean sunnib neid Soomes varastama. Kannatanu N T andis Artjom Puškini osalemise kohta ütlusi, et ta ei andnud A.Puškinile ja I.Sirotkinile teada sellest, et esialgselt lubati temale Soomes laotööd ning nad mõlemad ärkasid üles juba peale seda, kui Gevork Ovsipean sundis teda Soomes uuritud korteris vargile minna. N.Ti ütluste kohaselt, A.Puškin ja I.Sirotkin aga õpetasid teda, kuidas tuleb käituda poodides, et edukalt varastama ja näitasid talle poodides seda, mida ta varastama peab. Ta ei küsinud ka abi Artjom Puškini käest. Kannatanu A I kinnitas N.Ti ütlusi selles osas, et teda õpetasid varastama A.Puškin ja I.Sirotkin, tema arvates nad jälgisid ka tema tegevust poodides kuna A.Puškin ja I,Sirotkin panid asju seljakotti ja pärast väljusid temaga poest. A.Ii arvates, nad mõlemad ka jälgisid, et ta kuskile ei lahkuks, A.Puškin pidevalt viibis tema kõrval, vaatas pealt kellele ta helistab, kirjutab. Asjas puuduvad igasugused tõendid selle kohta, et süüdistatav A.Puškin oli teadlik sellest, et kannatanud olid petetud S.Dementieva ja G.Ovsipeani poolt ning varastavad Soomes nende tahte vastaselt. Kannatanute ütlustest ei nähtu, et A.Puškin oli kuidagi seotud sellega, et neid meelitati Soome. See, et A.Puškin õpetas kannatanuid varastama, ei moodusta veel KarS § 133 ettenähtud kuriteo koosseisu. Kannatanu A.Ii oli küll põhjus arvata, et A.Puškin ja I.Sirotkin jälgivad teda tegevust kuna nad varastasid koos ja elasid samas toas, samal ajal igasugused objektiivsed tõendid, mis annaksid aluse asuda taolisele seisukohale, puuduvad. Ülaltoodu alusel asub kohus seisukohale, et pole tõendatud Artjom Puškini tahtlus temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemisele ning tema tegevuses puudub KarS § 133 ettenähtud kuriteo subjektiivne koosseis. Kohtu hinnang süüdistatav Ilja Sirotkini tegevusele KarS § 133 järgi esitatud süüdistuse osas

1-20-3017 nad varastasid koos ja elasid samas toas, samal ajal igasugused objektiivsed tõendid, mis annaksid aluse asuda taolisele seisukohale, puuduvad. Tuleb nõustuda süüdistusega selles osas, et just I.Sirotkin Gevork Ovsipeani ettepanekul meelitas A.Ii Soome, lubades talle laotööd ning vaikides sellest, et Soomes tuleb tegeleda hoopis varastamisega. Samal ajal asub kohus seisukohale, et ka I.Sirotkin oli petetud S.Dementieva ja G.Ovsipeani poolt ning tegelikult oli ka tema kannatanu rollis. Tegelikult just G.Ovsipean asetas nii I.Sirotkini, kui ka A.Ii olukorda, kus nad pidid tegelema vargustega. Ülaltoodu alusel asub kohus seisukohale, et pole tõendatud Ilja Sirotkin tahtlus temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemisele ning tema tegevuses puudub KarS § 133 ettenähtud kuriteo subjektiivne koosseis. Kohtu hinnang süüdistatav Ilja Sirotkini tegevusele KarS § 323 järgi esitatud süüdistuse osas

1-20-3017 Ülalnimetatud tõenditega on ümberlükatud süüdistatav I.Sirotkini väide, et ta ei ole kasutanud ähvardusi kannatanu A.Ii suhtes.

IV Kohtu seisukoht karistuse osas

1-20-3017 Ülaltoodu alusel peab kohus põhjendatuks - arvestades süüdistatava puhul karistuse eesmärkide saavutamist, süü astet ning süüdistatava isiksust - mõista süüdistatavale vangistus alla KarS §133 lg 2 ettenähtud sanktsiooni keskmise määra. Süüdistatav Gevork Ovsipeani karistus KarS §214 lg 1 järgi

1-20-3017 Nimetatud asjaolud võivad anda tunnistust selle kohta, et isik on asukohamaaga seotud sama püsivalt kui kodanikud ning sellest tulenevalt peavad väljasaatmisega kaasneva perekonnaelu puutumatuse riive õigustamiseks esinema eriti mõjuvad põhjendused. Kriminaaltoimiku materjalidega on tuvastatud, et G.Ovsipean viibis Eestis tähtajalise viisa alusel, mille kehtivus on käesolevaks ajaks lõppenud, st süüdistataval puudub igasugune seaduslik alus Eestis viibimiseks pärast vanglakaristuse lõppemist. Gevork Ovsipeani ja tema lähedaste alaline elukoht asub Venemaal. Eestis viibis süüdistatav lühikest aega ning puudub igasugune alus asuda seisukohale, et G.Ovsipean on Eesti Vabariigiga integreerunud välismaalane. Tuleb nõustuda süüdistatav G.Ovsipeani argumendiga, et Eestis alaliselt elab tema alaealine laps, kelle ema on S.Dementieva. Samal ajal S.Dementieva avaldas, et G.Ovsipean korduvalt käitus tema suhtes vägivaldselt, ta ei soovi enam G.Ovsipeaniga suhelda. Võttes arvesse ka seda, et G.Ovsipeanil puudub Eestis igasugune legaalne sissetulek ja seda, et, uuritud tõenditest nähtuvalt, saabus G.Ovsipean Eestisse mitte selleks, et suhelda oma tütrega, vaid raskete kuritegude toimepanemiseks, tuleb asuda seisukohale, et Eesti õiguskorra kaitsmise huvid kaaluvad üles süüdistatava sunniviisilise lahutamise oma lapsest ja G.Ovsipeani õiguse suhelda oma lapsega Eesti territooriumil. Kohus on seisukohal, et antud juhul, võttes arvesse G.Ovsipeani toimepandud kuritegude raskust ja laadi, tema süü suurust ja õiguskorra kaitsmise huvisid, tuleb kohaldada tema suhtes KarS § 54 ettenähtud lisakaristust maksimaalsel määral. Süüdistatav Samira Dementieva karistus KarS §133 lg 2 p 1,2,7 järgi

1-20-3017 Samal ajal süüdistatav S.Dementieva on varem kohtu poolt karistamata isik, kelle ülalpidamisel on alaealised lapsed. Ülaltoodu alusel peab kohus põhjendatuks - arvestades süüdistatava puhul karistuse eesmärkide saavutamist, süü astet ning süüdistatava isiksust - mõista süüdistatavale vangistus KarS §214 lg 2 ettenähtud sanktsiooni alammääras. Karistuste liitmine

Süüdistatav Igor Toompere karistus KarS § 214 lg 2 p 4, 5 järgi

1-20-3017

1-20-3017 Kohus leiab, et Gevork Ovsipean süüline käitumine, tekitas kannatanule mittevaralise kahju ning Gevork Ovsipean teol ja kannatanule tekitatud varalise ja mittevaralise kahju vahel on põhjuslik seos. Kohtuotsuse objektiivse koosseisu tuvastamise oa punktis toodud asjaoludel tuvastas kohus, et kannatanu asetati olukorda, kus ta oli sunnitud toime panema kuriteo – varastama. Kannatanule avaldati psüühilist survet ning esitati ähvardusi, mille täideviimist kannatanu ka uskus. Kui süüdistatav Gevork Ovsipean ei olnud rahul kannatanu panusega varguse toimepanemisel, siis rahulolematust väljendas süüdistatav karjudes, häält tõstes ja isegi ähvardades, aga samuti sellega, et ei ole mõtet end varjata, niikuinii leitakse üles. Kannatanu oli asetatud olukorda, kus ei julenud oma olukorrast teada anda oma lähedasele, emale, et too liialt ei muretseks. Ähvardusi esitati nii kannatanu enda kui tema pere suhtes. Kannatanut ähvardati ka tervisekahjustuse tekitamisega. Gevork Ovsipean nõudis kannatanult 2000 euro suurust hüvitist Soomest lahkumiseks. Eeltoodust järeldub, et kannatanu oli allutatud süüdistatava tahtele. Nimetatu väljendus selleski, et igapäevavajadusena enda toitmiseks, pidi kannatanu varastama ja varastama pidi ka põhjusel, et süüdistatav saaks süüa. Süüdistatava tegevuse tulemusena pani kannatanu vargusi toime ning jäi selle eest kahel korral Soomes vahele ning veetis ööd arestikambris. Arvestades kannatanu vanust, s.o tegu on noorukiga, kes on saanud vahetult täisealiseks on kohtu seisukoha järgi arestikambris viibimise kogemus vähemalt ebameeldiv. Kannatanu seisundit ja kartust süüdistatava suhtes iseloomustab seegi, et kohtuistungil avaldatu kohaselt kannatanu ei julgenud tulla istungile, kartes süüdistatavat. Kõige eelneva pani toime Gevork Ovsipean. Nimetatud asjaolu ei süüdistatav täielikult ka ei vastusta, mööndes et ähvardusi esitati, kuid korra tagamiseks. Varalise kahju tõendamiseks on kannatanu andnud üksikasjalikud ütlused ära võetud telefoni ja kõlari omandamise asjaolude suhtes. Süüdistatava ähvarduste mõjul kannatanu, kasutades ema arvelduskontot ja kannatanu palvel ema kandis üle kokku 150 eurot, mida kasutas Gevork Ovsipean oma äranägemisel. Kohtuotsuses tuvastatud asjaoludel ei ole vaidlust selles, et kannatanule tekitati mittevaraline kahju ja selle tekitajaks oli süüdistatav. Neil asjaoludel loeb kohtukoosseis varalise ja mittevaralise kahju tekitamise piisavaks. Kahjuhüvitise väljamõistmisel arvestab kohus ka senises kohtupraktikas välja mõistetud hüvitiste suurusi. Seisukoha kujundamisel arvestab lisaks kohus sedagi, et tegu pandi toime nooruki suhtes, kes vahetult oli saanud täisealiseks. Kohtukoosseis võtab aga arvesse, et kannatanule põhjustati mittevaraline kahju teoga, mis ei kasvanud üle füüsiliseks vägivallaks. Eeltoodust ja tuginedes VÕS §-le 1043, § 1045 lg 1 p-le 3, 4, 5, § 1050 lg-le 1, § 132 lg-le 1, 2, § 134 lg-le 2, 4, 5 võttes arvesse Gevork Ovsipean süü suurust, kannatanule tekitatud kahju, kohtupraktikas välja kujunenud väljamõistetud hüvitise määrasid süüdistatav tuleb kannatanu N T kasuks välja mõista varalise kahju nõudes summa 490 eurot ja mittevaraline kahju 2000 eurot.

1-20-3017 Kohus leiab, et Samira Dementievalt ja Gevork Ovsipean süüline käitumine, tekitas kannatanule mittevaralise kahju ning Samira Dementievalt ja Gevork Ovsipean teol ja kannatanule tekitatud varalise ja mittevaralise kahju vahel on põhjuslik seos. Samira Dementievalt ja Gevork Ovsipean põhjustas oma süülise käitumisega kannatanule mittevaralise kahju. Süüdistatavad Samira Dementievalt ja Gevork Ovsipean omasid suurt rolli kannatanuga toimunu osas. Kogu tegevuse aehl sai kannatanu jaoks alguse Samira Dementieva tööpakkumisest kannatnaule ning seejärel kannatanu alutamisega Soomes varguste toimepanemisele. Kannatanu isikuõigusi oli piiratud, ta ei saanud vabalt liikuda ja lahkuda olukorras, kuhu ta oli asetatud, talle esitati ähvardusi „ei lase elada“, süüdistatavad nõudsid kannatnault varguste toimepanemist algul Soomes ja seejärel Eestis. Süüdistatav nõudis kannatanult ka rahaliste vahendite üleandmist summas 1500 eurot. Ka ei saanud kannatanu kasutada oma pangakaarti, kuna see oli Gevork Ovsipeani käes ja seega ka kontrolli all. Takistatud oli ka telefoni kasutamine. Kannatanu tegevust Soomes kontrollis Gevork Ovsipean. Süüdistatavate tegevuse tulemusena kandis kannatanu ka varalist kahju, mis on täpselt kirjeldatud hagiavalduses. Hagiavalduses toodu ning kohtuistungil kannatanu avaldatu kohaselt jäid tema asjad Soome ning nende kättesaamiseks kanantanu tehtud jõupingutused tulemusi ei andnud. Neil asjaoludel loeb kohtukoosseis varalise ja mittevaralise kahju tekitamise piisavaks. Kahjuhüvitise väljamõistmisel arvestab kohus ka senises kohtupraktikas välja mõistetud hüvitiste suurusi. Seisukoha kujundamisel arvestab lisaks kohus sedagi, et tegu pandi toime alaealise suhtes. Kohtukoosseis võtab aga arvesse, et kannatanule põhjustati mittevaraline kahju teoga, mis ei kasvanud üle füüsiliseks vägivallaks. Eeltoodust ja tuginedes VÕS §-le 1043, § 1045 lg 1 p-le 3, 4, 5, § 1050 lg-le 1, § 132 lg-le 1, 2, § 134 lg-le 2, 4, 5 võttes arvesse Samira Dementievalt ja Gevork Ovsipean süü suurust, kannatanule tekitatud kahju, kohtupraktikas välja kujunenud väljamõistetud hüvitise määrasid süüdistatav tuleb solidaarselt Samira Dementievalt ja Gevork Ovsipeanilt kannatanu N T kasuks välja mõista varaline kahju summas 579,60 eurot ja mittevaraline kahju 2000 eurot.

Menetluskulud 45.Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 kuuluvad menetluskulud süüdimõistmise korral hüvitamisele süüdimõistetu poolt. Menetluskuludeks on käesolevas kriminaalasjas sundraha (KrMS § 175 lg 1 p 9) ning kohtueelsel menetlusel ja kohtumenetluses tekkinud riigi õigusabi tasu ja kulud (KrMS § 175 lg 1 p-d 1, 4). 46.KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 kuupalga alamäära ja teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 määruse nr 115 “Töötasu alammäära kehtestamine” § 1 sätestab kuutasu alamääraks 584 eurot. St, et sundraha suurus on esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 1460 eurot. Teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha suurus 876 eurot. 47.Määrates kindlaks sundraha ja menetluskulude suurust, tuleb kohtul järgnevalt otsustada sundraha ja kaitsjatasu väljamõistmise üle. KrMS § 180 lg 3 ls 1 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. 48.KrMS §-de 175, 179 lg 1 p 1 ja 180 kohaselt kuulub Samira Dementievalt riigituludesse väljamõistmisele: sundraha summas 1460 eurot ning kohtueelses menetluses tekkinud määratud kaitsja tasu ja kulud kokku summas 881,40 eurot (kohtueelses menetluses määratud kaitsja T. Massalina)

1-20-3017 Kohtumenetluse kaitsjatasu ja kulude kogusuurus on 8236,80 eurot. Kuigi kohus lahendas kohtumenetluses kaitsja tasutaotlused n-ö pealdisena, peab kohus vajalikuks välja tuua järgmist. Riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramise taotluse kohaselt kulus kaitsjal kriminaalasja kohtuliku arutamise üldmenetluses ettevalmistamisele, kohtuistungil osalemisele, kohtuotsuse kuulutamise istungil osalemisele, sõidule kulutatud ajakulu ja sõidukulu Jõhvi-Narva-Jõhvi. Kohtu hinnangul on tegemist põhjendatud toimingute ja ajakuluga. Kohus möönab, et tegemist on mahuka kriminaalasjaga - mitmeepisoodilise, mitme kannatanuga ning grupis ja piiriülese toimepandud süüdistuse esitamisega. Seetõttu ei pea kohus kohtulikuks arutamiseks kulunud ettevalmistusaega ebamõistlikuks. Põhjendatud on ka mahu suurendamine. Kaitsja näidatud kohtuistungi kestvuse aeg kattub kohtuistungi protokollide ajavahemikega. Seega on kohtumenetluses kaitsjatasu põhjendatud suuruseks 8236,80 eurot (sh käibemaks 20 %). Kuna kaitsja taotlus on põhjendatud, siis tuleb see RÕS § 23 lg 1 ja § 21 lg 3 ning justiitsministri 26. juuli 2016 määruse nr 16 („Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord“) § 1 lg-te 1, 4, 5 ja 10, § 2, § 5 ning § 6 lg-te 3 ja 5, § 151 lg 1 p 2, § 17 lg 2 alusel rahuldada. Kujundades seisukohta Samira Dementieva varalise seisundi üle, osutab kohus, et Samira Dementieva on töökohta mitteomavaks isikuks. Alates kahtlustatavana kinnipidamisest Samira Dementieva tulu teeninud ei ole. Arvestades seda, et süüdistatavale on karistuseks mõistetud reaalne vangistus ning isiku ülalpidamisel on kaks alaealist last ja arvestades menetluskulude kogusummat on alus seisukohaks, et Samira Dementieva varaline seisund on kasin. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Seisukoha kujundamisel arvestab kohus sellegagi, et Samira Dementieva pani talle süüks arvatavad teod toime majandusliku kasu saamise eesmärgil. Hinnates süüdistatava Samira Dementieva varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid asub kohus seisukohale, et puuduvad vähimadki kaalutlused KrMS § 180 lg-s 1 sätestatud üldregulatsioonist kõrvale kaldumiseks. Nii ei ole kaitsja ega süüdistatav välja toonud ühtegi aspekti, mis võiks tingida väljamõistetavate menetluskulude osas üldregulatsioonist kõrvale kaldumise. Selliste asjaolude esinemist ei tuvastanud ka kohus, vaid vastupidi – süüdistatava näol on tegemist täisealise, töövõimelise ja noore isikuga. Seega on alust jaatada süüdistatava maksevõimet riiginõuete täitmisel. Samira Dementieva karistusregistri väljavõttest nähtuvalt on Samira Dementieva eelnevalt kriminaalkorras karistamata isikuks. Seisukoha kujundamisel lähtub kohus ka asjaolust, et kuigi tööhõive vanglas ei pruugi olla kindlustatud, ei saa a priori välistada, et süüdistataval osutub võimalikuks teenida tulu ka vanglas viibimise ajal (vt RKKKm nr 3-1-1-105-12 p 7). Mõjuvate põhjuste olemasolu korral võib pikendada või ajatada kuni ühe aasta võrra rahalise kohustuse tervikuna või ositi tasumise tähtaega või määrata selle tasumise kindlaksmääratud tähtaegadel osade kaupa. Märgitut ja väljamõistetavate menetluskulude, s.o sundraha ja kaitsjatasu suurust silmas pidades leiab kohus, et arvestades alaealiste laste ülalpidmiskohustuse täitmise kohustust, siis peab kohus kohaseks rakendada Samira Dementieva suhtes KrMS § 180 lg-s 3 sätestatud võimalust menetluskulude ajatamiseks. Samira Dementieval on endal võimalus kujundada kohustuse täitmise osamaksete suurus ja tähtaeg tasumistähtaja raames, kuid kohustus kuulub täitmisele ühe aasta jooksul. 49.KrMS §-de 175, 179 lg 1 p 1 ja 180 kohaselt kuulub Gevork Ovsipeanilt riigituludesse väljamõistmisele: sundraha summas 1460 eurot ning kohtueelses menetluses tekkinud määratud kaitsja tasu ja kulud kokku summas 2127,60 eurot (kohtueelses menetluses määratud kaitsja I. Zuev). Kohtumenetluse kaitsjatasu ja kulude kogusuurus on 7275,60 eurot. Kuigi kohus lahendas kohtumenetluses kaitsja tasutaotlused n-ö pealdisena, peab kohus vajalikuks välja tuua järgmist. Riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramise taotluse kohaselt kulus kaitsjal kriminaalasja kohtuliku arutamise üldmenetluses ettevalmistamisele ning arutelule kaitsealusega, kohtuistungil osalemisele. Kohtu hinnangul on tegemist põhjendatud toimingute ja

1-20-3017 ajakuluga. Kohus möönab, et tegemist on mahuka kriminaalasjaga - mitmeepisoodilise, mitme kannatanuga ning grupis ja piiriülese toimepandud süüdistuse esitamisega. Seetõttu ei pea kohus kohtulikuks arutamiseks kulunud ettevalmistusaega ebamõistlikuks. Põhjendatud on ka mahu suurendamine. Kaitsja näidatud kohtuistungi kestvuse aeg kattub kohtuistungi protokollide ajavahemikega. Seega on kohtumenetluses kaitsjatasu põhjendatud suuruseks 7275,60 eurot (sh käibemaks 20 %). Kuna kaitsja taotlus on põhjendatud, siis tuleb see RÕS § 23 lg 1 ja § 21 lg 3 ning justiitsministri 26. juuli 2016 määruse nr 16 („Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord“) § 1 lg-te 1, 4, 5 ja 10, § 2, § 5 ning § 6 lg-te 3 ja 5, alusel rahuldada. Kujundades seisukohta Gevork Ovsipean varalise seisundi üle, osutab kohus, et Gevork Ovsipean on töökohta mitteomavaks isikuks. Alates kahtlustatavana kinnipidamisest Gevork Ovsipean tulu teeninud ei ole. Arvestades seda, et süüdistatavale on karistuseks mõistetud reaalne vangistus ning isiku ülalpidamisel on alaealine laps ja arvestades menetluskulude kogusummat on alus seisukohaks, et Gevork Ovsipeani varaline seisund on kasin. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Seisukoha kujundamisel arvestab kohus sellegagi, et Gevork Ovsipean pani talle süüks arvatavad teod toime majandusliku kasu saamise eesmärgil. Hinnates süüdistatava Gevork Ovsipeani varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid asub kohus seisukohale, et puuduvad vähimadki kaalutlused KrMS § 180 lg-s 1 sätestatud üldregulatsioonist kõrvale kaldumiseks. Nii ei ole kaitsja ega süüdistatav välja toonud ühtegi aspekti, mis võiks tingida väljamõistetavate menetluskulude osas üldregulatsioonist kõrvale kaldumise. Selliste asjaolude esinemist ei tuvastanud ka kohus, vaid vastupidi – süüdistatava näol on tegemist täisealise, töövõimelise, noore ja teotahtelise isikuga. Seega on alust jaatada süüdistatava maksevõimet riiginõuete täitmisel. Gevork Ovsipeani karistusregistri väljavõttest nähtuvalt on Gevork Ovsipean eelnevalt Eesti Vabariigis kriminaalkorras karistamata isikuks. Seisukoha kujundamisel lähtub kohus ka asjaolust, et kuigi tööhõive vanglas ei pruugi olla kindlustatud, ei saa a priori välistada, et süüdistataval osutub võimalikuks teenida tulu ka vanglas viibimise ajal (vt RKKKm nr 3-1-1-105-12 p 7). Mõjuvate põhjuste olemasolu korral võib pikendada või ajatada kuni ühe aasta võrra rahalise kohustuse tervikuna või ositi tasumise tähtaega või määrata selle tasumise kindlaksmääratud tähtaegadel osade kaupa. Märgitut ja väljamõistetavate menetluskulude, s.o sundraha ja kaitsjatasu suurust silmas pidades leiab kohus, et arvestades alaealise lapse ülalpidmiskohustuse täitmise kohustust, siis peab kohus kohaseks rakendada Gevork Ovsipeani suhtes KrMS § 180 lg-s 3 sätestatud võimalust menetluskulude ajatamiseks. Gevork Ovsipeanil on endal võimalus kujundada kohustuse täitmise osamaksete suurus ja tähtaeg tasumistähtaja raames, kuid kohustus kuulub täitmisele ühe aasta jooksul. 50.KrMS §-de 175, 179 lg 1 p 2 ja 180 kohaselt kuulub Ilja Sirotkinilt riigituludesse väljamõistmisele: sundraha summas 876 eurot. Kohtueelses menetluses tekkinud määratud kaitsja tasu ja kulud kokku on summas 421,20 eurot (kohtueelses menetluses määratud kaitsja S. Politšev). Kohtumenetluse kaitsjatasu ja kulude kogusuurus on 8171,28 eurot. Kuigi kohus lahendas kohtumenetluses kaitsja tasutaotlused n-ö pealdisena, peab kohus vajalikuks välja tuua järgmist. Riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramise taotluse kohaselt kulus kaitsjal kriminaalasja kohtuliku arutamise üldmenetluses ettevalmistamisele, kohtuistungil osalemisele, sh kohtuotsuse kuulutamise istungil osalemisele, sõidule kulutatud ajakulu ja sõidukulu Jõhvi Rakvere 5a - Narva 1.Mai 2 - Jõhvi Rakvere 5a. Kohtu hinnangul on tegemist põhjendatud toimingute ja ajakuluga. Kohus möönab, et tegemist on mahuka kriminaalasjaga - mitmeepisoodilise, mitme kannatanuga ning grupis ja piiriülese toimepandud süüdistuse esitamisega. Seetõttu ei pea kohus kohtulikuks arutamiseks kulunud ettevalmistusaega ebamõistlikuks. Põhjendatud on ka mahu suurendamine. Kaitsja näidatud kohtuistungi kestvuse aeg kattub kohtuistungi protokollide ajavahemikega. Seega kuulub kaitsjatasu taotlus rahuldamisele täies ulatuses ja kohtumenetluses

1-20-3017 kaitsjatasu põhjendatud suuruseks on kokku 8171,28 eurot (sh käibemaks 20 %). Kuna kaitsja taotlus on põhjendatud, siis tuleb see RÕS § 23 lg 1 ja § 21 lg 3 ning justiitsministri 26. juuli 2016 määruse nr 16 („Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord“) § 1 lg-te 1, 4, 5 ja 10, § 2, § 5 ning § 6 lg-te 3 ja 5, § 151 lg 1 p 2, § 17 lg 2 alusel rahuldada. KrMS § 181 lg 1 kohaselt õigeksmõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud riik, arvestades käesoleva seadustiku §-s 182 sätestatud erandeid. Kohtupraktika kohaselt jäävad süüdistatava osalisel õigeksmõistmisel või kriminaalmenetluse osalisel lõpetamisel riigi kanda kriminaalmenetluse kulud, mis on tekkinud seoses süüdistuse selle osa menetlemisega, milles isik õigeks mõistetakse või tema suhtes kriminaalmenetlus lõpetatakse (vt RKKKo nr 3-1-1-61-08, p 19.1 ja 3-1-1-14-14, p 1065). Ilja Sirotkin mõistetakse osaliselt talle esitatud süüdistuses õigeks. Kohtus leiab, et seega kuulub kontrollimisele osutatud õigusabi ja selle mahu vajalikkus ja põhjendatus. Olukorras, kus kaitsjatasu arvetest ei nähtu, milline osa arvetel näidatud summadest on seotud süüdistuse selle osa menetlemisega, milles süüdistatav tuleb õigeks mõista või tema suhtes kriminaalmenetlus lõpetada, tuvastab kohus selle asjaolu hinnanguliselt (vt RKKKo nr 3-1-1-61-08, p 19.2). Kuna nimetatud arvetest ei nähtu, milline osa arvetel näidatud summadest seondub süüdistuse selle osa menetlemisega, milles Ilja Sirotkin tuleb õigeks mõista või tema suhtes kriminaalmenetlus lõpetada, tuvastab kohtukoosseis selle asjaolu hinnanguliselt. Arvestades õigeksmõistmise ja kriminaalmenetluse lõpetamise suhet süüdistuse kogumahtu, leiab kohtukoosseis, et kaitseteenusele kulunud kogutasudest puudutab õigeksmõistmisest või kriminaalmenetluse lõpetamisest hõlmatud tegusid tasu kaks kolmandikku kaitsekuludest, mille hüvitamise peab kohus ka käesolevas otsuses lahendama. Seega jääb riigi kanda KrMS § 183 alusel kaitsetasu kogusummas 5 728,48 eurot. Kujundades seisukohta Ilja Sirotkin varalise seisundi üle, osutab kohus, et Ilja Sirotkin on kohtu alla andmise aja seisuga töökohta omav isik. Ilja Sirotkin töötab logistikuna. Kohtuvaidlustes tõi kaitsja välja, et Ilja Sirotkin selle aja seisuga sissetulekut ei oma. Eeltoodu annab aluse seisukohaks, et Ilja Sirotkini varaline seisund ei ole suurepärane. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Hinnates süüdistatava Ilja Sirotkini varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid asub kohus seisukohale, et puuduvad vähimadki kaalutlused KrMS § 180 lg-s 1 sätestatud üldregulatsioonist kõrvale kaldumiseks. Nii ei ole kaitsja ega süüdistatav välja toonud ühtegi aspekti, mis võiks tingida väljamõistetavate menetluskulude osas üldregulatsioonist kõrvale kaldumise. Selliste asjaolude esinemist ei tuvastanud ka kohus, vaid vastupidi – süüdistatava näol on tegemist täisealise, töövõimelise, noore isikuga. Seega on alust jaatada süüdistatava maksevõimet riiginõuete täitmisel. Ilja Sirotkini karistusregistri väljavõttest nähtuvalt on Ilja Sirotkin eelnevalt kriminaalkorras karistamata isikuks. Mõjuvate põhjuste olemasolu korral võib pikendada või ajatada kuni ühe aasta võrra rahalise kohustuse tervikuna või ositi tasumise tähtaega või määrata selle tasumise kindlaksmääratud tähtaegadel osade kaupa. Märgitut ja väljamõistetavate menetluskulude, s.o sundraha ja kaitsjatasu suurust silmas pidades leiab kohus, siis peab kohus kohaseks rakendada Ilja Sirotkini suhtes KrMS § 180 lg-s 3 sätestatud võimalust menetluskulude ajatamiseks. Ilja Sirotkinil on endal võimalus kujundada kohustuse täitmise osamaksete suurus ja tähtaeg tasumistähtaja raames, kuid kohustus kuulub täitmisele ühe aasta jooksul. 51.KrMS §-de 175 kohaselt on Sergey Dementievi kohtueelses menetluses tekkinud määratud kaitsja tasu ja kulud kokku on summas 324 eurot (kohtueelses menetluses määratud kaitsja M. Allikmäe). Kohtumenetluse kaitsjatasu ja kulude kogusuurus on 64,80 eurot. Kuigi kohus lahendas kohtumenetluses kaitsja tasutaotluse n-ö pealdisena, peab kohus vajalikuks välja tuua järgmist. Riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramise taotluse kohaselt

1-20-3017 kulus kaitsjal kriminaalasja kohtuliku arutamise üldmenetluses ettevalmistamisele, ja kaitseakti koostamisele. Kohtu hinnangul on tegemist põhjendatud toimingute ja ajakuluga. Kohus kohtulikuks arutamiseks kulunud ettevalmistusaega peab mõistlikuks. Seega on kohtumenetluses kaitsjatasu põhjendatud suuruseks 64,80 eurot (sh käibemaks 20 %). Kuna kaitsja taotlus on põhjendatud, siis tuleb see RÕS § 23 lg 1 ja § 21 lg 3 ning justiitsministri 26. juuli 2016 määruse nr 16 („Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord“) § 1 lg-te 1, 4, 5 ja 10, § 5 ning § 6 lg-te 3 alusel rahuldada. KrMS § 181 lg 1 kohaselt õigeksmõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud riik, arvestades käesoleva seadustiku §-s 182 sätestatud erandeid. Kuna kohus mõistab Sergey Dementievi õigeks, siis jäävad menetluskulud riigi kanda. Kohtumenetluses on Sergey Dementievi lepinguline kaitsja OÜ Õigusbüroo Garant jurist Silvi Erro esitanud taotluse ühes spetsifikatsiooniga õigusteenuse osutamise kuludes summas 12450 eurot. Esitatud taotluse järgi on õigusteenuse osautmise ühe tunni hind 100 eurot ning millele käibemaksu ei lisandu. Kohtule on kaitsja esitanud ka teenuse osutamise eest tasu maksmise kohustust tõendava kassa sissetuleku orderi nr 27. Kassa sissetuleku orderi kohaselt on Sergey Dementievi eest tasutud kriminaalasjas 1-20-3017 õigusabi kulu summas 2500 eurot. Spetsifikatsiooni kohaselt Sergey Dementievi esitas kaitsjale ja KrMS § 181 lg 1 ja § 175 lg 1 p 1 alusel kaitsja palub kohtul rahuldada Sergei Dementievi taotlus ja mõista Eesti Vabariigilt Sergei Dementievi kasuks välja 2500 eurot menetluskulude katteks. Arvestades valitud kaitsja kohtuistungitel osalemise ja osutatud õigusabiteenuse mahtu ning, et kulu on kantud ja et kohus mõistab Sergey Dementievi õigeks, siis on põhjendatud hüvitada süüdistatavale Sergey Dementiev riigieelarvest valitud kaitsja OÜ Õigusbüroo Garant jurist Silvi Errole makstud tasu summas 2 500 eurot. Arvelduskonto numbrit, kuhu hüvitis kuulub kandmisele, kohtule esitatud ei ole. 52.KrMS §-de 175, 179 lg 1 p 1 ja 180 kohaselt kuulub Igor Toomperelt riigituludesse väljamõistmisele: sundraha summas 1460 eurot. Kohtueelses menetluses tekkinud määratud kaitsja tasu ja kulud kokku on summas 620,46 eurot (kohtueelses menetluses määratud kaitsja D. Matvejev). Kohtumenetluse kaitsjatasu ja kulude kogusuurus on 7658,40 eurot. Kuigi kohus lahendas kohtumenetluses kaitsja tasutaotlused n-ö pealdisena, peab kohus vajalikuks välja tuua järgmist. Riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramise taotluse kohaselt kulus kaitsjal kriminaalasja kohtuliku arutamise üldmenetluses ettevalmistamisele, kohtuistungil osalemisele, kohtuotsuse kuulutamise istungil osalemisele. Kohtu hinnangul on tegemist põhjendatud toimingute ja ajakuluga. Kohus möönab, et tegemist on mahuka kriminaalasjaga - mitmeepisoodilise, mitme kannatanuga ning grupis ja piiriülese toimepandud süüdistuse esitamisega. Seetõttu ei pea kohus kohtulikuks arutamiseks kulunud ettevalmistusaega ebamõistlikuks. Põhjendatud on ka mahu suurendamine. Kaitsja näidatud kohtuistungi kestvuse aeg kattub kohtuistungi protokollide ajavahemikega. Seega on kohtumenetluses kaitsjatasu põhjendatud suuruseks 7658,40 eurot (sh käibemaks 20 %). Kuna kaitsja taotlus on põhjendatud, siis tuleb see RÕS § 23 lg 1 ja § 21 lg 3 ning justiitsministri 26. juuli 2016 määruse nr 16 („Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord“) § 1 lg-te 1, 4, 5 ja 10, § 2, § 5 ning § 6 lg-te 3 ja 5 alusel rahuldada. KrMS § 181 lg 1 kohaselt õigeksmõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud riik, arvestades käesoleva seadustiku §-s 182 sätestatud erandeid. Kohtupraktika kohaselt jäävad süüdistatava osalisel õigeksmõistmisel või kriminaalmenetluse osalisel lõpetamisel riigi kanda kriminaalmenetluse kulud, mis on tekkinud seoses süüdistuse selle osa menetlemisega, milles isik õigeks mõistetakse või tema suhtes kriminaalmenetlus lõpetatakse (vt RKKKo nr 3-1-1-61-08, p 19.1 ja 3-1-1-14-14, p 1065). Igor Toompere mõistetakse osaliselt talle esitatud süüdistuses õigeks. Kohtus leiab, et seega kuulub kontrollimisele osutatud õigusabi ja selle mahu vajalikkus ja põhjendatus.

1-20-3017 Olukorras, kus kaitsjatasu arvetest ei nähtu, milline osa arvetel näidatud summadest on seotud süüdistuse selle osa menetlemisega, milles süüdistatav tuleb õigeks mõista või tema suhtes kriminaalmenetlus lõpetada, tuvastab kohus selle asjaolu hinnanguliselt (vt RKKKo nr 3-1-1-61-08, p 19.2). Kuna nimetatud arvetest ei nähtu, milline osa arvetel näidatud summadest seondub süüdistuse selle osa menetlemisega, milles Igor Toompere tuleb õigeks mõista või tema suhtes kriminaalmenetlus lõpetada, tuvastab kohtukoosseis selle asjaolu hinnanguliselt. Arvestades õigeksmõistmise ja kriminaalmenetluse lõpetamise suhet süüdistuse kogumahtu, leiab kohtukoosseis, et kaitseteenusele kulunud kogutasudest puudutab õigeksmõistmisest või kriminaalmenetluse lõpetamisest hõlmatud tegusid tasu ligilähedaselt pool kaitsekuludest, mille hüvitamise peab kohus ka käesolevas otsuses lahendama. Seega jääb riigi kanda KrMS § 183 alusel kaitsetasu kogusummas 4 138,86 eurot. Kujundades seisukohta Igor Toompere varalise seisundi üle, osutab kohus, et Igor Toompere on kohtu alla andmise aja seisuga töökohta mitteomav isik. Eeltoodu annab aluse seisukohaks, et Igor Toompere varaline seisund on kasin. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Hinnates süüdistatava Igor Toompere varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid asub kohus seisukohale, et puuduvad vähimadki kaalutlused KrMS § 180 lg-s 1 sätestatud üldregulatsioonist kõrvale kaldumiseks. Nii ei ole kaitsja ega süüdistatav välja toonud ühtegi aspekti, mis võiks tingida väljamõistetavate menetluskulude osas üldregulatsioonist kõrvale kaldumise. Selliste asjaolude esinemist ei tuvastanud ka kohus, vaid vastupidi – süüdistatava näol on tegemist täisealise, töövõimelise, noore isikuga. Seega on alust jaatada süüdistatava maksevõimet riiginõuete täitmisel. Igor Toompere karistusregistri väljavõttest nähtuvalt on Igor Toompere eelnevalt kriminaalkorras karistamata isikuks. Mõjuvate põhjuste olemasolu korral võib pikendada või ajatada kuni ühe aasta võrra rahalise kohustuse tervikuna või ositi tasumise tähtaega või määrata selle tasumise kindlaksmääratud tähtaegadel osade kaupa. Märgitut ja väljamõistetavate menetluskulude, s.o sundraha ja kaitsjatasu suurust silmas pidades leiab kohus, siis peab kohus kohaseks rakendada Igor Toompere suhtes KrMS § 180 lg-s 3 sätestatud võimalust menetluskulude ajatamiseks. Igor Toomperel on endal võimalus kujundada kohustuse täitmise osamaksete suurus ja tähtaeg tasumistähtaja raames, kuid kohustus kuulub täitmisele ühe aasta jooksul. 53.KrMS §-de 175 kohaselt on Artjom Puškini kohtueelses menetluses tekkinud määratud kaitsja tasu ja kulud kokku on summas 842,72 eurot (kohtueelses menetluses määratud kaitsja I. Belugin). Kohtumenetluse kaitsjatasu ja kulude kogusuurus on 7490,40 eurot. Kuigi kohus lahendas kohtumenetluses kaitsja tasutaotluse n-ö pealdisena, peab kohus vajalikuks välja tuua järgmist. Riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramise taotluse kohaselt kulus kaitsjal kriminaalasja kohtuliku arutamise üldmenetluses ettevalmistamisele, kaitseakti koostamisele ja kohtuistungil osalemisele. Kohtu hinnangul on tegemist põhjendatud toimingute ja ajakuluga. Kohus kohtulikuks arutamiseks kulunud ettevalmistusaega peab mõistlikuks. Põhjendatud on ka mahu suurendamine. Seega on kohtumenetluses kaitsjatasu põhjendatud suuruseks 7490,40 eurot (sh käibemaks 20 %). Kuna kaitsja taotlus on põhjendatud, siis tuleb see RÕS § 23 lg 1 ja § 21 lg 3 ning justiitsministri 26. juuli 2016 määruse nr 16 („Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord“) § 1 lg-te 1, 4, 5 ja 10, § 2, § 5 ning § 6 lg-te 3 alusel rahuldada. KrMS § 181 lg 1 kohaselt õigeksmõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud riik, arvestades käesoleva seadustiku §-s 182 sätestatud erandeid. Kuna kohus mõistab Artjom Puškini õigeks, siis jäävad menetluskulud riigi kanda.

1-20-3017 54.KrMS §-de 175, 179 lg 1 p 1 ja 180 kohaselt kuulub A Ailt riigituludesse väljamõistmisele: sundraha summas 1460 eurot. Kohtueelses menetluses tekkinud määratud kaitsja tasu ja kulud kokku on summas 561,60 eurot (kohtueelses menetluses määratud kaitsja J. Jevšina). Kohtumenetluse kaitsjatasu ja kulude kogusuurus on 7404 eurot. Kuigi kohus lahendas kohtumenetluses kaitsja tasutaotlused n-ö pealdisena, peab kohus vajalikuks välja tuua järgmist. Riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramise taotluse kohaselt kulus kaitsjal kriminaalasja kohtuliku arutamise üldmenetluses ettevalmistamisele, kohtuistungil osalemisele. Kohtu hinnangul on tegemist põhjendatud toimingute ja ajakuluga. Kohus möönab, et tegemist on mahuka kriminaalasjaga - mitmeepisoodilise, mitme kannatanuga ning grupis ja piiriülese toimepandud süüdistuse esitamisega. Seetõttu ei pea kohus kohtulikuks arutamiseks kulunud ettevalmistusaega ebamõistlikuks. Põhjendatud on ka mahu suurendamine. Kaitsja näidatud kohtuistungi kestvuse aeg kattub kohtuistungi protokollide ajavahemikega. Seega on kohtumenetluses kaitsjatasu põhjendatud suuruseks 7404 eurot (sh käibemaks 20 %). Kuna kaitsja taotlus on põhjendatud, siis tuleb see RÕS § 23 lg 1 ja § 21 lg 3 ning justiitsministri 26. juuli 2016 määruse nr 16 („Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord“) § 1 lg-te 1, 4, 5 ja 10, § 2, § 5 ning § 6 lg-te 3 ja 5 alusel rahuldada. KrMS § 181 lg 1 kohaselt õigeksmõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud riik, arvestades käesoleva seadustiku §-s 182 sätestatud erandeid. Kohtupraktika kohaselt jäävad süüdistatava osalisel õigeksmõistmisel või kriminaalmenetluse osalisel lõpetamisel riigi kanda kriminaalmenetluse kulud, mis on tekkinud seoses süüdistuse selle osa menetlemisega, milles isik õigeks mõistetakse või tema suhtes kriminaalmenetlus lõpetatakse (vt RKKKo nr 3-1-1-61-08, p 19.1 ja 3-1-1-14-14, p 1065). Igor Toompere mõistetakse osaliselt talle esitatud süüdistuses õigeks. Kohtus leiab, et seega kuulub kontrollimisele osutatud õigusabi ja selle mahu vajalikkus ja põhjendatus. Olukorras, kus kaitsjatasu arvetest ei nähtu, milline osa arvetel näidatud summadest on seotud süüdistuse selle osa menetlemisega, milles süüdistatav tuleb õigeks mõista või tema suhtes kriminaalmenetlus lõpetada, tuvastab kohus selle asjaolu hinnanguliselt (vt RKKKo nr 3-1-1-61-08, p 19.2). Kuna nimetatud arvetest ei nähtu, milline osa arvetel näidatud summadest seondub süüdistuse selle osa menetlemisega, milles A A tuleb õigeks mõista või tema suhtes kriminaalmenetlus lõpetada, tuvastab kohtukoosseis selle asjaolu hinnanguliselt. Arvestades õigeksmõistmise ja kriminaalmenetluse lõpetamise suhet süüdistuse kogumahtu, leiab kohtukoosseis, et kaitseteenusele kulunud kogutasudest puudutab õigeksmõistmisest või kriminaalmenetluse lõpetamisest hõlmatud tegusid tasu pool kaitsekuludest, mille hüvitamise peab kohus ka käesolevas otsuses lahendama. Seega jääb riigi kanda KrMS § 183 alusel kaitsetasu kogusummas 3 982,80 eurot. Kujundades seisukohta A Ai varalise seisundi üle, osutab kohus, et A A on kohtu alla andmise aja seisuga töö- ja õppekohta mitteomav isik. A A on nooruk, kes on kohe täisealiseks saav isik. Eeltoodu annab aluse seisukohaks, et A Ai varaline seisund on kasin. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Hinnates süüdistatava A Ai varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid asub kohus seisukohale, et puuduvad vähimadki kaalutlused KrMS § 180 lg-s 1 sätestatud üldregulatsioonist kõrvale kaldumiseks. Nii ei ole kaitsja ega süüdistatav välja toonud ühtegi aspekti, mis võiks tingida väljamõistetavate menetluskulude osas üldregulatsioonist kõrvale kaldumise. Selliste asjaolude esinemist ei tuvastanud ka kohus, vaid vastupidi – süüdistatava näol on tegemist on noore isikuga, kes on võimeline aktiivseks tegutsemiseks, ning oma objektiivselt avaldunud tegudest on arusaadav, et hankis endale ise ülalpidamist ning kes käitub kui täisealine. Seega on alust jaatada süüdistatava maksevõimet riiginõuete täitmisel. A Ai karistusregistri väljavõttest

1-20-3017 nähtuvalt on A A eelnevalt kriminaalkorras karistamata isikuks. Mõjuvate põhjuste olemasolu korral võib pikendada või ajatada kuni ühe aasta võrra rahalise kohustuse tervikuna või ositi tasumise tähtaega või määrata selle tasumise kindlaksmääratud tähtaegadel osade kaupa. Märgitut ja väljamõistetavate menetluskulude, s.o sundraha ja kaitsjatasu suurust silmas pidades peab kohus kohaseks rakendada A Ai suhtes KrMS § 180 lg-s 3 sätestatud võimalust menetluskulude ajatamiseks. A Ail on endal võimalus kujundada kohustuse täitmise osamaksete suurus ja tähtaeg tasumistähtaja raames, kuid kohustus kuulub täitmisele ühe aasta jooksul.

Asitõendid 55.Tulenevalt KrMS § 306 lg 1 p-st 13 kohustub kohus lahendama kohtuotsuse tegemisel küsimuse asitõendite osas. Lahendades asitõenditega seonduvaid küsimusi, tuleb lähtuda asitõendi olemusest ja õiguslikust kuuluvusest. Kriminaalasja juurde võib jätta vaid kuriteojäljega asja, dokumendi või kuriteojäljest valmistatud jäljendi või tõmmise. Muudel juhtudel tuleb need vastavalt seadusele omanikule tagastada, hävitada, anda riigi omandisse või realiseerida tsiviilhagi katteks (KrMS § 126). (vt ka RKKKo nr 3-1-1-14-07 p 11). Kohtuotsuse jõustumisel tuleb KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada alljärgnev vara: 22.11.2019 Gevork Ovsipeanilt ära võetud mobiiltelefon Inoi 1 Lite (IMEI1: x, IMEI2: x) kuulub tagastamisele selle omanikule või seaduslikule valdajale, s.o Gevork Ovsipeanile; 22.11.2019 sõiduauto Mitsubishi Grandis rg-märgiga xX läbiotsimisel leitud ja ära võetud tšekid RajaMetist 13 tk, LIDL 9 tk, Prisma Lappeenranta 6 tk kuuluvad tagastamisele esemete omanikule või seaduslikule valdajale, s.o Gevork Ovsipeanile; 22.11.2019 aadressil xxx, Narva läbiotsimisel leitud ja ära võetud käigus lauaarvuti Apple iMac 20“ A1224 (s/n X) koos toitekaabliga, 1. 3 pakki Nikorette ja 3 meigipintslit „IBERO“ tk kuuluvad tagastamisele esemete omanikule või seaduslikule valdajale, s.o Samira Dementievale; 22.11.2019 sõiduauto Mitsubishi Grandis, rg-märgiga x X läbiotsimisel leitud ja ära võetud tolliaktid 2 lehel, seletuskiri 2 lehel, „invois“ 2 lehel kokku 6tk kuuluvad tagastamisele esemete omanikule või seaduslikule valdajale, s.o Samira Dementievale. 56.Menetlustoimingu protokolli lisaks on kriminaalasjas elektroonilised andmekandjad plaadid 16 tk. Kuna menetlusõiguslikult ei ole tegemist asitõenditega, vaid menetlustoimingu protokollide lisadega, siis jäävad need KrMS § 148 lg-st 2 tulenevalt kriminaaltoimiku juurde. Kuna KrMS § 306 kohaselt tuleb kohtul seisukoht kujundada vaid asitõendite osas (KrMS § 306 p 13), siis ei kajasta kohus menetlustoimingu protokollide lisaks olevad elektroonilisi andmekandjaid plaate kohtuotsuse resolutsioonis.

(allkirjastatud digitaalselt) Innokenti Menšikov kohtunik

(allkirjastatud digitaalselt) Eevi Paasmäe rahvakohtunik

(allkirjastatud digitaalselt)

1-20-3017

Galia Vassiljeva rahvakohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.