1-19-7441/31 - Isikuvastased süüteod - Tervisevastased süüteod - Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja - lahend.ee

2.4.Käesolevalt leiab kohus, et B. B. puhul antud hetkel sundravi kohaldamise aluseid ei esine, mis tähendab et isiku ohtlikkus ja psühhiaatrilise sundravi vajadus on ära langenud. RKKKm nr 3-1-1-105-16 p 24 kohaselt ohtlikkuse hindamisel on tegu prognoosotsusega, mille kujundamisel tuleb muu hulgas arvestada isiku seniseid õigusvastaseid tegusid, tema käitumist ja diagnoositud psüühikahäire iseloomu. B. B. suhtes on Tartu Maakohtu 22.11.2019 määrusega lõpetatud kriminaalasi KarS § 121 lg 1 järgi sätestatud õigusvastase teo tunnustel KrMS § 199 lg 1 p 1 alusel ja kohaldatud B. B. suhtes psühhiaatrilist sundravi kuni isiku tervenemiseni või tema ohtlikkuse äralangemiseni. B. B. viibib alates 18.12.2019.a. SA XXX Psühhiaatriakliiniku sundravi osakonnas. Raviasutuse arstliku komisjoni arvamusest nähtub, et ravialune on sedavõrd tervenenud, et sundravi kohaldamise vajadus on ära langenud. Raviasutuse arstliku komisjoni arvamuse kohaselt esinevad B. B. psüühikahäired (Segatüüpi isiksushäire ja Kerge orgaaniline tunnetushäire) ei takista tal aru saamast oma tegudest ja nende tagajärgedest ega oma käitumist kujundamast vastavalt ühiskonnas kehtivatele reeglitele. Isiksushäire diagnoosiga isik võib küll psüühiliselt tervest inimesest kergemini eksida ühiskonnas kehtivate normide vastu, kuid isiksushäire näol ei ole tegemist seisundiga, mida saaks medikamentoossete preparaatidega kuidagi ravida. Kerge orgaanilise tunnetushäire avaldub kergelt alanenud kognitiivsetes võimetes (kerged raskused info salvestamisel, hilisemal meenutamisel, kerge infotöötluskiiruse langus). Samuti ei ole kerge orgaaniline tunnetushäire ravimitega ega ka muude terapeutiliste sekkumistega ravitav. B. B. esinev kerge orgaaniline tunnetushäire ja segatüüpi isiksushäire ei takista tema sihipärast arutlemist ega oma käitumise kujundamist vastavalt keskkondlikele või sisemistele stiimulitele. B. B. suudab vajadusel oma käitumist kontrollida, kuid käitub siiski agressiivselt hoiakuliste tegurite tõttu. B. B. vajab psühhosotsiaalseid toetavaid teenuseid ja sobivat elukeskkonda soodustamaks kohanemist igapäevaelu toimingutega väljaspool tugevalt kontrollitud keskkonda. Arstlik komisjon on teinud ettepaneku statsionaarse sundravi lõpetamiseks. Kohtul ei ole alust kahelda arstliku komisjoni arvamuse usaldusväärsuses. B. B. sundravi lõpetamist toetasid kohtus ka tema kaitsja ja prokurör. Eelkäsitletud tõenditest ja kohtumenetluse poolte seisukohtadest lähtudes kohus järeldab, et B. B. on psühhiaatrilise sundravi mõjul tervenenud määral, mis võimaldab temale KarS § 86 lg 3 alusel sundravina mõjutusvahendi kohaldamise lõpetada. Kuna kohtumääruse põhjendav osa sisaldab B. B. terviseandmeid, siis on põhjendatud analoogia korras KrMS § 4081 lg-st 2 tulenevalt kohtulahendi avalikustamisel B. B. nimi ja isikuandmed (isikukood ja viibimiskoht) asendada tähemärgiga. Menetluskulud KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu. Kaitsja osavõtt kohtumenetlusest on kohustuslik. Vastavalt KrMS § 43 lg-le 2 kaitsja määrab kohus, kui isik ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik KrMS § 45 järgi.

Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p-le 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. B. B. kaitsja vandeadvokaat Raul Tosmann on esitanud kohtus taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, mille kohaselt on kohtulikus menetluses riigi õigusabi korras osutatud õigusteenust summas 129,60 eurot (s.h käibemaks 21,60 eurot. Kohus leiab, et kaitsja esitatud taotlus tuleb rahuldada osaliselt, kuna taotluses on märgitud istungiajaks 60 minutit, tegelikult kestis kohtuistung 18 minutit. Justiitsministri 26.07.2016 määruse nr 16 „Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord“ (edaspidi kord) § 1 lg 1 teise lause kohaselt arvestatakse tasu ühe minuti täpsusega ning ümardatuna järgmise täiseuroni, kui käesolevas määruse ei ole sätestatud teisiti. Korra § 1 lg 2 kohaselt tasu arvestamisel menetlustoimingul osalemise eest lähtutakse menetlustoimingu protokollis esitatud või muudest asjassepuutuvatest andmetest. Korra § 1 lg 4 kohaselt tasu arvestamisel kohtuistungil osalemise eest lähtutakse kohtuistungi protokollis esitatud või muudest asjassepuutuvatest andmetest. Seega tuleb kohtu hinnangul kaitsjale kohtuistungil osalemise eest väljamõistetavat tasu vähendada 27 euro võrra ning kaitsja esitatud tasutaotlus kuulub rahuldamisele summas 97,20 eurot (s.h käibemaks 16,20 eurot). Muus osas on kaitsja esitatud aruanne usaldusväärne ja vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega. Õigusabi on B. B. isikut silmas pidades antud hüvitamiskohustuseta, mistõttu tuleb õigusabi osutanud kaitsja tasu jätta riigi kanda. Määruse vaidlustamisest ja jõustumisest Kohtumääruse vaidlustamise kord ja menetlus vaidlustamisel on sätestatud KrMS 15. peatüki §-des 383 – 392. Määrust võivad KrMS § 384 lg 1 kohaselt vaidlustada määruskaebusega kohtumenetluse pooled, samuti menetlusväline isik, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve. KrMS § 386 lg 1 ja § 387 lg 1 kohaselt esitatakse määruskaebus vaidlustatava kohtumääruse koostanud kohtule ning selle võib esitada 15 päeva jooksul, alates päevast, millal isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.