Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Emeli Schmidt on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 19.02.2019.a otsusega kriminaalasjas nr 1-18-6451 KarS § 121 lg 2 p 2,3 järgi ja karistuseks mõistetud 1 aasta vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati Emeli Schmidtile mõistetud karistust Tartu Maakohtu 22.11.2017.a otsusega kriminaalasjas nr 1-17-7278 mõistetud karistuse ärakandmata osa 10 kuu vangistuse võrra ning mõisteti Emeli Schmidtile liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 1 aasta 10 kuud vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 25.09.2019 ja lõpeb 25.07.2021. Tartu Vangla edastas kohtule 15.12.2020 materjalid Emeli Schmidti tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla ei toeta kinnipeetava vabastamist tingimisi enne tähtaega. Prokurör esitas arvamuse Emeli Schmidti tingimisi enne tähtaega vabastamise kohta kirjalikult 29.12.2020. Prokurör nõustub Tartu Vangla seisukohaga ja ei toeta Emeli Schmidti tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistungil 11.01.2021 selgitas Emeli Schmidt, et naaseb vabanemise korral oma koju xxxxxxxxvalda ja tal on ka võimalus asuda tööle. Ta on läbinud vangistuses programmi, millest oli talle väga palju kasu. Kinnipeetav selgitas, et talle on määratud distsiplinaarkaristusi seoses tööst keeldumisega, sest tema soovis kahepoolselt allkirjastatud töölepingut, mida vangla ei võimaldanud. Distsiplinaarkaristuste üle käib hetkel vaidlus ning süüdimõistetu avaldas, et pöördub tõenäoliselt halduskohtusse. Emeli Schmidti sõnul kahetseb ta toimepandud kuritegu ja ta kinnitas, et ei ole kunagi soovinud oma lapsele halba.

2 (4)

Kaitsja tõi välja, et Emeli Schmidti laps, kelle suhtes ta vägivalda tarvitas, ei ela enam selles peres. Ülejäänud perekond ootab kinnipeetavat koju. Samuti leidis kaitsja, et süüdimõistetu käitumine tulenes oskamatusest lapsega toime tulla, sest tegemist on puudega lapsega, kellega ongi raske. Lisaks märkis kaitsja, et korra rikkumine vangistuses on tingitud Emeli Schmidti soovist seista enda ja oma õiguste eest. Kaitsja palus Emeli Schmidt vangistusest vabastada ja jätta kaitsja sõidukulud riigi kanda.

KOHTU SEISUKOHT

KarS § 76 lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on Emeli Schmidt temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole, kuid mitte vähem kui neli kuud. Seega esinevad formaalsed alused tema tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Emeli Schmidt kannab karistust oma 8-aastase lapse korduva kehalise väärkohtlemise eest. Viimane etteheidetav tegu on toime pandud ajal, kui kohus oli teda samalaadse teo eest karistanud ja määranud katseaja. Varasemalt on kohus jätnud Emeli Schmidti vangistusest vabastamata kuriteo toimepanemise asjaolude ja kinnipeetava suhtumise tõttu. Kohus võtab ka käesolevalt arvesse Emeli Schmidti toimepandud kuriteo raskeid asjaolusid. Ta väärkohtles kehaliselt oma 8-aastast last, kes on erivajadusega, s.o xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Kohus ei saa nõustuda kaitsjaga, justkui vabandaks lapse erivajadus tema suhtes füüsilise vägivalla kasutamist ja seega pehmendaks kuriteo toimepanemise asjaolusid. Pigem vastupidi – erikohtlemist vajavale lapsele võib taoline käitumine mõjuda eriti rängalt ja traumeerivalt. Lapsevanema oskamatus või suutmatus oma lapsega toime tulla ei ole vabandus asuda olukorra lahendamiseks last füüsiliselt väärkohtlema. Taolised väited Emeli Schmidti käitumise õigustamiseks jätab kohus tähelepanuta. Võttes arvesse praeguseks ära kantud vangistuse pikkust, tuleb käesolevalt ennetähtaegse vabastamise üle otsustamisel pöörata siiski enam tähelepanu Emeli Schmidti käitumisele karistuse kandmise ajal ja tema vabanemisjärgsetele elutingimustele. Emeli Schmidt kannab esimest vanglakaristust. Ta on vangistuses läbinud pere-ja paarisuhtevägivalla teemalise sotsiaalprogrammi, vangla poolne tagasiside programmis osalemisele on pigem positiivne. Kohtuistungil selgitas Emeli Schmidt, et programmi läbimisest on olnud talle palju kasu. Kinnipeetav on osalenud ka majandusabitöödel, kuid on hilisemalt töötamisest keeldunud, mille tõttu on talle määratud ka distsiplinaarkaristusi. Võttes arvesse süüdimõistetu ja kaitsja selgitusi distsiplinaarkaristuste määramise ja nende üle toimuva vaidluse kohta, ei ole kehtivate distsiplinaarkaristuste olemasolu ennetähtaegse vabastamise üle otsustamisel määrava tähtsusega. Emeli Schmidti käitumises esineb mitmeid positiivseid aspekte nagu sotsiaalprogrammi kohusetundlik läbimine ning viisakas suhtumine ametiisikutesse.

3 (4)

Vabanemise korral on Emeli Schmidtil olemas kindel elukoht ja tema enda sõnul ka võimalus asuda tööle. Teda toetab abikaasa, kellega tal on kaks ühist last, ning head suhted on ka vendadega. Kokkuvõttes võib tema vabanemisjärgseid elutingimusi pidada rahuldavaks, kuigi need oleksid väga sarnased eelnevaga. Emeli Schmidti puhul on põhiline risk uue vägivallakuriteo toimepanemine lähedase suhtes. Kuriteod on ta toime pannud oma kodus, kuhu naaseks ka vabanemise järgselt. Kuigi laps, kelle suhtes Emeli Schmidt vägivalda kasutas, elab praegusel hetkel lastekodus, ei saa seetõttu tõsikindlalt välistada uue kuriteo toimepanemist. Sellegipoolest ei pea kohus Emeli Schmidtist tulenevat retsidiivsusohtu niivõrd suureks, et see välistaks tema ennetähtaegse vabastamise. Süüdimõistetu on viibinud vangistuses üle aasta ja kolme kuu, ta on läbinud sotsiaalprogrammi ning käesolevalt tunneb oma käitumise üle kahetsust. Tulenevalt vangistusseaduse § 6 lg 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma eesmärgi saavutanud ja süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine võimalik siis, kui temast lähtuvad kuriteoriskid on niivõrd väikesed, et neid on võimalik piisavalt maandada kriminaalhooldusega. Praegusel juhul võiks Emeli Schmidti vabastamine ja käitumiskontrollile allutamine olla tulemuslikum kui vangistuse lõpuni kandmine. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Emeli Schmidti vabastamise tingimisi enne tähtaega on võimalik. Kriminaalhooldusega on võimalik tagada piisav järelevalve süüdimõistetu käitumise üle. KarS § 76 lg 5 alusel tuleb Emeli Schmidtile määrata katseaeg 6 kuud. Samaks tähtajaks peab kohus põhjendatuks allutada süüdimõistetu ka KarS § 75 sätestatud käitumiskontrollile. Menetluskulud Emeli Schmidti tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise taotluse läbivaatamisel võttis kaitsjana 11.01.2021 kohtuistungist määratud korras osa vandeadvokaat Ahto Sirendi. Kaitsja esitas kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles palus välja mõista riigi õigusabi tasu koos käibemaksuga summas 325,44 eurot. Kohus leiab, et esitatud taotlus on põhjendanud ja kinnitas pealdisega taotlusele riigi õigusabi osutamise eest väljamaksmisele kuuluvaks summaks koos käibemaksuga 325,44 eurot. Määratud kaitsjale makstud tasu on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt menetluskulu, mille hüvitab tulenevalt KrMS § 180 lg 1 süüdimõistetu. Kaitsja taotles kohtuistungil menetluskulude riigi kanda jätmist sõidukulude osas. Kaitsja käis süüdimõistetuga ka vanglas kohtumas, mistõttu on sõidukulud eriti suured. Sõiduga seotud kulude Emeli Schmidti kanda jätmine ei oleks õiglane, sest kinnipeetav ei vastuta selle eest, kui pikka maad peab kaitsja sõitma. Kohus nõustub, et süüdimõistetul puudub võimalus valida riigi poolt määratud kaitsjat ning seeläbi mõjutada potentsiaalsete sõidukulude suurust. Võttes lisaks arvesse Emeli Schmidti resotsialiseerumisväljavaateid vabanemise järgselt, jätab kohus KrMS § 180 lg 3 alusel menetluskulud summas 195,84 eurot riigi kanda. Emeli Schmidtil tuleb tasuda riigituludesse menetluskulud summas 129,60 eurot. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.