Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale teatada kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Kohtuotsus on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatades kohtu kantseleis tutvumiseks kättesaadav 13. märtsil 2019. a. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

SÜÜDISTUSE SISU

Emeli Schmidtile on esitatud süüdistus KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi selles, et tema isikuna, kes on 22.11.2017. a Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja poolt süüdi tunnistatud KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi, 16.02.2018. a õhtul xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx talus, s.o oma elukohas pani toime korduvalt teise inimese tervise kahjustamise, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise lähisuhtes, s.o oma lapseealise (8-aastase) poja xxxxxxxxxxxxx (sünniaeg xxxxxxxxxx. a) suhtes, mis seisnes selles, et ärritudes tõukas tahtlikult tugevajõuliselt tooli, millel istus õppiv poeg xxxxxxxxxxxx, mille tagajärjel kaotas laps tasakaalu ning kukkus toolilt peaga vastu põrandal olnud mänguasja, tundes tugevat valu (laps puhkes nutma) ja saades tervisekahjustuse xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

KOHTU SEISUKOHT

kohus, et ülekuulamise ajal oli xxxxxxxxxxxx 8-aastane laps, kellel on käitumishäire (tähelepanu- ja keskendumishäire), mis omakorda mõjutab kahtlematult ütluste andmise viisi. Sellele vaatamata on ütlusi kogumis hinnates arusaadav lapsepoolne sündmuste kirjeldamine – nimetus lükkamine, maha viskamine ja nurgast kinni võtmine viitab sisuliselt samale tegevusele. Kohtu hinnangul ei ole põhjust arvata, et laps oleks suuteline detailsemaid ja sisulisemaid ütlusi andma. Kokkuvõttes järeldub xxxxxxxxxxxxi ütlustest, et xxxxxxxxxxxx õppis 16.02.2018. a elutoas. Ta kirjutas vale tähte kogu aeg, selle peale läks isa närvi ja lükkas ta tooliga maha. Ta kukkus vastu mänguasja. Mänguasi, vastu mida xxxxxxxxxxxt kukkus, on Emeli Schmidt andnud üle politseile. Nimetatud plastmassist mänguasi – sahaga auto on vaadeldud asitõendina (tl 62-64). Asitõendit on vaadeldud ka kohtuistungil. Kohtu hinnangul kinnitavad kannatanu xxxxxxxxxxxxx ütluste usaldusväärsust asjaolu, et xxxxxxxxxxxx on kirjeldanud sündmusi samalaadselt ka teistele inimestele. See tähendab, et tema ütlused on kooskõlas ka teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega. Nii on xxxxxxxxxxxx kirjeldanud sündmusi samalaadselt ka tunnistajatele xxxxxxxxxx ja xxxxxxxxxxxxxx, kellest esimene oli xxxxxxxxxxxxx õpetaja ja teine klassijuhatajaxxxxx koolis. Mõlemad on kinnitanud, et xxxxxxxxxxxx selgitas esmaspäeval kooli minnes, et marrastuse sai ta isa tegevuse tõttu, (tõmbas) tooli pealt maha, kukkus vastu mänguasja. Klassijuhataja xxxxxxxxxxxxxu palus Jxxxxxxxxxxxxl klassi ees ette näidata, kuidas tal vigastus tekkis.xxxxxxxxxxxxx tõmbas toolileenist ja selgitas, et kukkus toolilt maha vastu mänguasja. Seega, vaatamata sellele, et sündmusest olid möödunud mõned päevad, mil laps viibis kodus, on ta 19.02.2018. a kirjeldanud õpetajatele, kellega tal oli koolis hea ja usalduslik suhe sündmusi selliselt, nagu hiljem kiirabile ja politseile. Kohtu hinnangul ei ole eluliselt usutav, et 8-aastane laps mõtles hiljem välja versiooni selle kohta, et Emeli Schmidt tõukas teda toolilt maha ja seda eesmärgiga süüstada oma isa Emeli Schmidti tegevuses, mida ta teinud ei ole. Kiirabikaardi kohaselt tuvastati 19.02.2018. a xxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxpiirkonnas xxxxxxxxx. Muuhulgas nähtub kiirabikaardilt xxxxxxxxxxxxi selgitused, et „isa tõukas tooli pikali“ (tl 61). Pärast xxxxxxxxxxxxxxülekuulamist 20.02.2018. a on vigastus fotografeeritud (tl 51-52).

xxxxxxxxxxxxi juurde, võttis tal rinnust kinni, tõstis ta toolilt üles (öeldes kõva häälega, kas sa hakkad õppima) ja laskis haardest lahti (hiljem selgitas, et hoopis pani toolile tagasi). Selle järel kaotas xxxxxxxxxxxxxtasakaalu ja kukkus toolilt maha vastu mänguasja. Kohus ei pea usutavaks Emeli Schmidti ütlusi, mille kohaselt laskis ta xxxxxxxxxxxxx lihtsalt haardest lahti või pani toolile tagasi istuma. Siinkohal on oluline, et ka Emeli Schmidt ise ei ole teadnud, kuidas ta toimis. Kohtuistungil on Emeli Schmidti ütlused selles osas vastuolulised. Kooskõlas teiste tõenditega on kohtu hinnangul eluliselt usutav, et pärast lapse raputamist tõukas Emeli Schmidt tooli, millel laps istus ja selle tagajärjel kukkus laps tooliga maha. Emeli Schmidti ütluste kohaselt ei osanud ta ette näha, et laps võib toolilt kukkuda, kui ta teda rinnust haarab ja selliselt üles tõstab. See ei ole kohtu arvates eluliselt usutav. Siinkohal on oluline, et Emeli Scmidti enda ütluste kohaselt õppis xxxxxxxxxxxx diivanilaua taga, istudes väikstele lastele mõeldud toolil. See on teadupärast tavapäraselt kasutuses olevatest toolidest kergem ja väiksem. Lisaks on oluline, et Emeli Schmidti enda ütluste kohaselt tõstis ta xxxxxxxxxxxxx rinnust sedavõrd palju, et lapse jalad ei pruukinud enam ka maad puudutada. Samuti hoidis xxxxxxxxxxxx kramplikult kinni Emeli Schmidti haardest. Seega pidi xxxxxxxxxxxxxxe rakendatav jõud olema piisavalt suur, et riietest üles tõsta 8-aastane laps ja seda võib-olla selliselt, et ta jalad maad ei puuduta. Sellises olukorras lapse haardest lahti laskmine või toolile istuma panemine ei ole eluliselt usutav. Siinkohal arvestab kohus, et kriminaalasja materjali arvestades on Emeli Schmidtil juba pikemat aega probleeme enda agressiivse käitumise kontrollimisega. Seega ei ole eluliselt usutav, et tugevalt ägestunud Emeli Schmidt, kes (põhjusel, et laps oli xxxxxxxxxxxxx endast välja viinud) oli lapse suhtes agressiivne (riietest haaramine, raputamine ja üles tõstmine, millele viitab Emeli Schmidt on vägivald), sedavõrd lühikese aja jooksul oli võimeline maha rahunema. Eeltoodut arvestades on kohtu hinnanhil eluliselt usutav, et Emeli Schmidt võis küll esmajoones last riietest haarata, kuid kukkumise põhjustas kahtlematult tooli tõukamine, millel istus xxxxxxxxxxxx ja seda eesmärgiga, et laps kukuks toolilt ja saaks haiget. On ilmne, et 8-aastase lapse koos tooliga maha tõukamine nõuab tugeva jõu rakendamist. Rakendatud jõu tugevust näitab asjaolu, et laps kukkus peaga vastu põrandal olnud mänguasja.

ütluste kohaselt oli pereteraapiast kasu, kuid kohtu arvates on põhjust selles vägagi kahelda. Seda ennekõike seetõttu, et Emeli Schmidt ei ole suutnud muuta enda käitumist, samuti (arvestades Emeli Schmidti ütlusi) ei ole ta senini mõistnud enda probleeme ja selle suurust ning seda, milliseid tagajärgi toob tema käitumine kaasa teistele tema lähedastele isikutele. Kuna senini läbitud pereteraapia ei ole Emeli Schmidti käitumisele piisavat mõju avaldanud, ei ole alust arvata, et läbitav pereteraapia omaks suuremat või pikemaajalisemat mõju. Kohus peab oluliseks arvesse võtta ka Emeli Schmidti senise kriminaalhoolduse kulgu, mida ei saa edukaks pidada. Nimelt ei ole Emeli Schmidt käesoleva ajani mõistnud ja teadvustanud endale, mida tähendab karistuse tingimuslik kandmine vabaduses ja milliseid kohustusi tal täita tuleb. Seda ilmestab kohtu arvates asjaolu, et Emeli Schmidt ei soovinud kohtulegi avaldada enda tegelikku elukohta. Emeli Schmidti elukohast sai kohus teadlikuks, kui Emeli Schmidt esitas kohtule tõendi kodukülastuse kohta. Kriminaalasja arutamise käigus on selgunud, et Emeli Schmidt on korduvalt vahetanud elukohti, kuid selleks ei ole ta küsinud kriminaalhooldusametnikult eelnevat luba. Samuti on Emeli Schmidt rikkunud registreerimiskohustust ja sotsiaalprogrammi läbimise kohustust. Emeli Schmidt ise aga järjepidevalt õigustab enda tegevust ja käitumist ning on seisukohal, et tema eksinud ei ole. Arvestades Emeli Schmidti suhtumist talle mõistetud karistusse ja kriminaalhooldusesse üldiselt, on ilmselge, et teda ei ole võimalik mõjutada õiguskuulekale teele läbi kriminaalhoolduse. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Emeli Schmidtile tuleb karistuseks mõista 1 aasta vangistust, mida tuleb KarS § 65 lg 2 alusel suurendada Tartu Maakohtu 22.11.2017. a otsusega kriminaalasjas nr 1-17-7278 mõistetud karistuse võrra. Emeli Schmidtile tuleb kohtuotsuste kogumis mõista liitkaristuseks 1 aasta 10 kuud vangistust, mis kuulub reaalselt ärakandmisele. Kohtu hinnangul ei võimalda vangistuse asendamist üldkasuliku tööga ennekõike Emeli Schmidti ükskõikne ja hoolimatu suhtumine kriminaalhooldusesse ja senine kriminaalhoolduse kulg, mida ei saa pidada edukaks. Lisaks on Emeli Schmidt ise leidnud, et üldkasulikku tööd ta pigem ei teeks, kuna perekonna sissetulek on niigi piiratud ja ta ei näe perspektiivi kui peaks kulutama aega tasuta töö tegemiseks. Emeli Schmidt ei näe, et see midagi muudaks. Kriminaalmenetluse kulud Kriminaalasjas on menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale ja kannatanu esindajale makstud tasu ja kulud kokku summas 2292,12 eurot (107,28 eurot– tl 1719; 90 eurot – tl 55-57, 58; 127,44 eurot – tl 103-105, 106; 127,44 eurot – tl 107-108, 109; 913,56 eurot – tl 145-148; 926,40 eurot – tl 149-152). Menetluskuluks on KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel ka süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis on KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 13.12.2018. a vastu võetud (kehtiv alates 01.01.2019.a) määruse nr 117 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt on käesoleval ajal töötasu alammääraks 540 eurot. Seega on sundraha suuruseks 810 eurot. Menetluskulud kokku on 3102,12 eurot. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seega tuleb menetluskulud välja mõista Emeli Schmidtilt. Asitõendid

Kriminaalasja juures on asitõendiks DVD-plaat 20.02.2018. a kannatanu ülekuulamise videosalvestusega (tl 50), mis tuleb jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde. Samuti on kriminaalasjas asitõendiks plastmassist mänguasi –sahaga sõiduauto. Asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt andis Emeli Schmidt 19.04.2018. a mänguasja politseile üle (tl 6264). Nimetatud asitõend on kohtuistungil üle antud kohtule. Kohus leiab, et asitõendiks olev mänguasi tuleb KrMS § 124 lg 3 alusel tagastada omanikule või senisele õiguspärasele valdajale, s.o Emeli Schmidtile. /allkirjastatud digitaalselt/ Raina Pärn kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.