2.Pikendada KarS § 74 lg 4 alusel Pekka Neumannile määratud katseaega täiendavalt kahe kuu võrra, s.o kuni 1. juulini 2021. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada määruskaebus Tartu Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
1.Tartu Maakohtu 1. juuli 2019. a otsusega nr 1-19-1643 tunnistati Pekka Neumann süüdi ning teda karistati KarS § 182 järgi rahalise karistusega 100 päevamäära (s.o 1000 eurot) ja KarS § 121 lg 1 järgi 9-kuulise vangistusega. KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel jäeti mõistetud vangistus 1 aasta ja 6 kuulise katseajaga tingimisi täitmisele pööramata, kui P. Neumann ei pane katseajal toime uut kuritegu, järgib KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ning täidab KarS § 75 lg 2 p-s 2 ettenähtud kohustust. Kohtuotsus jõustus 17. juulil 2019. Katseaeg
hakkas kulgema alates kohtuotsuse kuulutamisest 1. juulist 2019 ja pidi lõppema 1. jaanuaril 2021.
2.Tartu Maakohtu 29. novembri 2019. a määrusega nr 1-19-1643 pandi Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Põlva esinduse erakorralise ettekande alusel P. Neumannile katseajaks täiendav kohustus alluda alkoholivastasele ravile ja teda kohustati minema alkoholivastasele ravile hiljemalt ühe kuu jooksul alates määruse jõustumisest. Kohus tuvastas, et P. Neumann tarvitas 29. juulil ning 29. ja 30. oktoobril 2019 alkoholi. Kohtumäärus jõustus
17.detsembril 2019.
3.Tartu Maakohtu 23. jaanuari 2020. a määrusega nr 1-19-1643 pikendati Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Põlva esinduse erakorralise ettekande alusel P. Neumannile Tartu Maakohtu 1. juuli 2019. a otsusega määratud katseaega nelja kuu võrra, s.o kuni 1. maini 2021. Kohus tuvastas, et P. Neumann tarvitas 26. detsembril 2019 taas alkoholi. Kohtumäärus jõustus
8.veebruaril 2020.
4.Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Põlva esindus esitas 16. detsembril 2020 Tartu Maakohtule erakorralise ettekande, milles tehakse ettepanek pöörata Tartu Maakohtu 1. juuli 2019. a otsusega P. Neumannile mõistetud vangistus täitmisele, sest P. Neumann rikkus KarS § 75 lg 1 p-s 3 sätestatud käitumiskontrolli kohustust. Kokkuvõtlikult märgitakse erakorralises ettekandes järgmist.
4.1.P. Neumanni kriminaalhooldus algas 17. juulil 2019 ja kriminaalhooldusametnik kohtus temaga esimest korda 5. augustil 2019. Valdavalt on P. Neumann täitnud registreerimiskohustust täpselt ja jätnud kriminaalhooldusosakonda ilmumata vaid mõjuvatel põhjustel. Kriminaalhooldusametnikud kontrollisid alkoholi tarvitamise keelu järgimist 16-l korral ja tuvastasid 4-l korral rikkumise. Esimese rikkumise eest tegi kriminaalhooldusametnik kirjaliku hoiatuse, kahe järgmise rikkumise eest pani maakohus P. Neumannile täiendava kohustuse alluda alkoholivastasele ravile ja neljanda rikkumise eest pikendas maakohus P. Neumanni katseaega. P. Neumann pöördus 7. jaanuaril 2020 seoses alkoholiprobleemiga psühhiaatri vastuvõtule, alustas ravi ja käib järjepidevalt psühhiaatrilisel järelkontrollil. Seega täidab P. Neumann ravikohustust nõuetekohaselt. Samuti on P. Neumann katseajal töötanud, ta tasus õigeaegselt menetluskulud ja täitemenetluse registri kohaselt pole tal tasumata nõudeid. P. Neumann on osalenud hoolduskava tegevustes ning kohtumistel olnud viisakas ja koostööaldis. Karistusregistrist nähtuvalt pole ta uusi süütegusid toime pannud.
4.2.7. oktoobril 2020 selgitati P. Neumannile KarS § 75 lg 2 p 2 alusel pandud kohustuse sisu, s.o et kohustus mitte tarvitada alkoholi tähendab, et kriminaalhooldusalune ei maitse, söö ega joo alkoholi sisaldavaid toiduaineid ega ravimeid, mis võivad tekitada joovet. Samal päeval allkirjastas P. Neumann nõusoleku alluda oma elukohas viibides kriminaalhooldusametnike kontrollile ning ajal, mil ta ei viibi kodus, omada ja kaasas kanda töökorras mobiiltelefoni, et ametnikel oleks võimalik alkoholi tarvitamise keelust kinnipidamises veenduda. Vaatamata eeltoodule, ei viibinud P. Neumann 14. novembril 2020 kodus ega vastanud kell 15:15, mil kriminaalhooldusametnikud soovisid kontrollida alkoholi tarvitamise keelust kinnipidamist, telefonile. Kell 15:19 oli telefon välja lülitatud ja P. Neumann ei helistanud ametnikele tagasi. Kui kriminaalhooldusametnik soovis 16. novembril 2020 rääkida nädalavahetusel toimunust, ei vastanud P. Neumann telefonile ega helistanud tagasi. 17. novembril 2020 oli telefon välja lülitatud ja ametnik ei saanud kätte ka P. Neumanni elukaaslast. Samal päeval saatis kriminaalhooldusametnik P. Neumannile e-kirja palvega ühendust võtta. 18. novembril 2020 võttis Põlva politsei kriminaalhooldusametnikuga ühendust, sest neil oli vihje, et P. Neumann
tarvitab alkoholi ja vihjet mindi kontrollima P. Neumanni venna elukohta. Korteris viibis alkoholijoobes vend ja P. Neumanni elukaaslane ning algul ei soovitud politseinikke korterisse lasta. Kui politseinikel õnnestus viimaks korterisse siseneda, P. Neumanni sealt ei leitud. Kriminaalhooldusametnik helistas 19. novembril 2020 uuesti, kuid nii P. Neumanni kui ka tema elukaaslase telefonid olid välja lülitatud. 25. novembril 2020 teatas P. Neumann kriminaalhooldusametnikule e-kirjaga, et temaga saab taas ühendust, ning selgitas
26.novembril 2020 telefonitsi, et oli elukaaslasega tülis, teda polnud kodus ja telefon oli teises autos, sest ta ei soovinud elukaaslasega suhelda. Sama selgitas P. Neumann 1. detsembril 2020 kirjalikult.
4.3.Kriminaalhooldusametniku hinnangul tuleb P. Neumannile mõistetud vangistus pöörata täitmisele. Tüli elukaaslasega pole mõjuv põhjus käitumiskontrolli nõuete rikkumiseks. Asjaolud, et P. Neumann polnud 11 päeva jooksul kriminaalhooldusametnikele kättesaadav ja et politseile laekus vihje alkoholi tarvitamise kohta, tekitavad põhjendatud kahtluse, et P. Neumann tarvitas alkoholi ja varjas end teadlikult kriminaalhooldusametnike eest. P. Neumann on katseajal pannud korduvalt toime rikkumisi ning kriminaalhooldusametniku kirjalik hoiatus ja kohtu poolt antud kaks võimalust pole soovitud tulemust andnud. Leebemad abinõud on ammendunud.
5.Kohtuistungil jäi kriminaalhooldusametnik erakorralises ettekandes esitatud ettepaneku juurde. Kriminaalhooldusametnik täpsustas, et ametnikud käisid 14. novembril 2020 P. Neumanni elukohas ja püüdsid samal päeval teda telefonitsi kätte saada. Järgnevatel päevadel elukohas ei käidud, kuid P. Neumanni püüti jätkuvalt telefonitsi kätte saada. Alates
25.novembrist 2020 on P. Neumann täitnud kõiki käitumiskontrolli nõudeid ja talle pandud kohustusi.
6.P. Neumann kinnitas kohtuistungil, et erakorralises ettekandes kirjeldatud asjaolud vastavad tõele, ja selgitas, et tüli elukaaslasega oli tema jaoks primaarne. P. Neumann leidis, et tema käitumine polnud õige, kinnitas, et on valmis kriminaalhooldusametnikega koostööd tegema, ja palus võimalusel mõistetud vangistust mitte täitmisele pöörata. P. Neumannil on laenud ja ülalpeetav ning vangistuse täitmisele pööramisel tekiksid P. Neumannil võlad. P. Neumann palus kaaluda kohtul alternatiivselt näiteks katseaja pikendamist, lisakohustusena elektroonilise valvele allutamist või rahatrahvi määramist. Kohtu seisukoht
7.KarS § 74 lg 4 sätestab, et kui süüdlane ei järgi katseajal kontrollnõudeid, ei täida talle pandud kohustusi või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lg-s 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Riigikohus on selgitanud, et juhul, kui kriminaalhooldaja taotleb erakorralises ettekandes karistuse täitmisele pööramist mõne KarS § 75 lg-s 1 toodud kontrollnõude rikkumise tõttu, tuleb kohtul hinnata, kas nõuet rikuti tahtlikult või ettevaatamatusest ning millega isik oma rikkumist põhjendab. Kohus peab hindama, kas see põhjus on mõjuv või mitte. Kohtul tuleb analüüsida erakorralises ettekandes tehtud etteheiteid ja nende piiridest ei tohi väljuda (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 11. juuni 2013. a määrus asjas nr 3-1-1-61-13, p 9.2).
8.Tutvunud erakorralise ettekande ja sellele lisatud materjaliga ning kuulanud ära kriminaalhooldaja arvamuse ja P. Neumanni selgitused, leiab maakohus, et
kriminaalhooldusametniku etteheide KarS § 75 lg 1 p-s 3 sätestatud käitumiskontrolli nõude rikkumise kohta on põhjendatud. Tartu Maakohtu 1. juuli 2019. a otsusega nr 1-19-1643 pandi P. Neumannile KarS § 75 lg 2 p 2 alusel kohustus mitte tarvitada alkoholi. Kriminaalhooldusseaduse (edaspidi KrHS) § 26 lg 1 kohaselt valvab kriminaalhooldaja kriminaalhoolduse teostamise käigus kohtuotsuses märgitud kohustuste täitmise järele, abistab ja nõustab kriminaalhooldusalust nimetatud kohustuste täitmisel ning osutab talle sotsiaalset kohanemist soodustavat abi. KrHS § 261 lg 1 esimesest tuleneb, et kui kohus on määranud kriminaalhooldusalusele kohustuse mitte tarvitada alkoholi, on kriminaalhooldajal õigus kontrollida kriminaalhooldusalust ning tuvastada alkoholi tarvitamine.
9.Erakorralisele ettekandele lisatud 16. novembri 2020. a e-kirja kohaselt ei õnnestunud kriminaalhooldusametnikel 14. novembril 2020 P. Neumanni kontrollida, sest ta ei viibinud kodus, ei vastanud kell 15:15 telefonile ja kell 15:19 oli telefon välja lülitatud. P. Neumann ei helistanud tagasi (tl 132). Nähtuvalt kriminaalhoolduse elektroonilise päeviku väljavõttest üritas kriminaalhooldusametnik 16. ja 17. novembril 2020 P. Neumanniga telefonitsi ühendust võtta, kuid ta ei vastanud 16. novembril 2020 telefonile ja 17. novembril 2020 oli telefon välja lülitatud. P. Neumanni elukaaslane ei vastanud 17. novembril 2020 telefonile. 19. novembril 2020 olid nii P. Neumanni kui ka tema elukaaslase telefonid välja lülitatud (vt tl 138). Kriminaalhooldusametnik saatis 17. novembril 2020 P. Neumannile e-kirja, paludes esimesel võimalusel ühendust võtta, ning P. Neumann vastas 25. novembril, et ta loodab, et temaga saab nüüd ühendust (vt tl 139). P. Neumanni 1. detsembri 2020. a kirjaliku selgituse kohaselt käis ta
14.novembril 2020 Ida-Virumaal tööl ega kuulnud, et talle helistati. Järgnenud päevadel oli telefon pidevalt Vanakülas autos. Kuna P. Neumannil polnud elukaaslasega head suhted, polnud ta huvitatud elukaaslase kõnedest ega igatsenud telefoni järele (vt tl 133). Kohtuistungil jäi P. Neumann kriminaalhooldusametnikule antud kirjaliku selgituse juurde.
10.Kohtu hinnangul kujutab eelmises punktis kirjeldatud käitumine endast KarS § 75 lg 1 p-s 3 sätestatud kontrollnõude rikkumist. Süüdimõistetule KarS § 75 lg 2 p 2 alusel pandud kohustus mitte tarvitada alkoholi pole piiratud tema elukohaga. Arvestades viimati märgitut, on süüdimõistetu KarS § 75 lg 2 p-st 2 ja KrHS § 261 lg 1 esimesest lausest tulenevalt kohustatud alluma alkoholi tarvitamise keelu kontrollile ka väljaspool oma elukohta ja võimaldama kriminaalhooldusametnikel selle kohustuse täitmist kontrollida (sh olema vajadusel ametnikele telefonitsi kättesaadav ja avaldama neile oma asukoha). Praegusel juhul polnud P. Neumanni käitumise tõttu kriminaalhooldusametnikel võimalik 11 päeva jooksul kontrollida alkoholi tarvitamise keelu järgimist.
11.Tüli elukaaslasega pole mõjuv põhjus, mis õigustaks kriminaalhooldusametnikele kättesaamatuks jäämist. Tagamaks kriminaalhoolduse teostamine, on kriminaalhooldusele allutatud süüdimõistetul oma elu korraldamisel kohustus valida erinevate käitumisvariantide vahel selline, mis võimaldab kriminaalhooldusametnikel süüdimõistetu kohustuste täitmise üle järelevalvet teostada. Erakorralisele ettekandele lisatud alkoholi tarvitamise keeldu selgitava lisa kohaselt allkirjastas P. Neumann 7. oktoobril 2020 nõusoleku alluda oma elukohas viibides kriminaalhooldusametnike kontrollile ning ajal, mil ta ei viibi kodus, omada ja kaasas kanda töökorras mobiiltelefoni, et ametnikel oleks võimalik alkoholi tarvitamise keelust kinnipidamises veenduda (tl 137-137 pöördel). Eelnevast nähtuvalt oli P. Neumann teadlik kohustusest olla kriminaalhooldusametnikele telefonitsi kättesaadav ja pani seega rikkumise toime tahtlikult.
12.Kohtu hinnangul ei õigusta P. Neumanni rikkumine aga talle mõistetud vangistuse täitmisele pööramist. P. Neumanni katseaeg ja kriminaalhooldus on kestnud 1 aasta ja 6 kuud.
Kuigi kohus lahendab juba kolmandat P. Neumanni suhtes esitatud erakorralist ettekannet, seisnesid varasemad rikkumised katseajal alkoholi tarvitamises. Sellele reageeris kohus lisakohustusena alkoholivastases ravis osalemise määramisega ja katseaja pikendamisega. Kuigi kriminaalhooldusametnik märkis erakorralises ettekandes, et P. Neumanniga 11 päeva jooksul ühenduse saamise võimatus ja politseile laekunud vihje alkoholi tarvitamise kohta, tekitasid kahtluse, et P. Neumann tarvitas alkoholi, pole selle kahtluse kinnitamiseks kohtule tõendeid esitatud. Seega leiab kohus, et P. Neumann pole rohkem alkoholi tarvitamise keeldu rikkunud ja varasemad abinõud on olnud tulemuslikud.
13.Samuti täidab P. Neumann ravikohustust nõuetekohaselt, tasus õigeaegselt menetluskulud ja täitemenetluse registri kohaselt pole tal tasumata nõudeid. Erakorralisest ettekandest nähtuvalt on P. Neumann osalenud hoolduskava tegevustes ning kohtumistel olnud viisakas ja koostööaldis. Ta pole katseajal pannud toime uusi süütegusid ja kriminaalhooldusametniku istungil antud kinnituse kohaselt on kriminaalhooldus alates 25. novembrist 2020 sujunud tõrgeteta. P. Neumann töötab xxxxxxx xx-xxxxxxxxxxxxxx. Praegu heidetakse P. Neumannile esmakordselt ette kriminaalhooldaja kontrollile allumata jätmist. Eelmisest erakorralise ettekande lahendamisest on möödunud pea aasta aega. Arvestades varem kohaldatud meetmete mõju, eelmisest erakorralisest ettekandest möödunud ajavahemikku, P. Neumanni käitumist kriminaalhoolduse ajal üldiselt ja uut rikkumist, leiab kohus, et kriminaalkooldaja kontrollile mitte allumine oli pigem erandlik ega anna praegu alust arvata, et P. Neumann ei sobi kriminaalhooldusele. Võimaldamaks P. Neumannil näidata, et ta on võimeline kriminaalhooldusele alluma ja kriminaalhoolduse eesmärke täitma, pikendab kohus KarS § 74 lg 4 alusel P. Neumanni katseaega täiendavalt kahe kuu võrra, s.o kuni 1. juulini 2021.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.