lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-17-3888/57

Isikuvastased süüteod › Seksuaalse enesemääramise vastased süüteod

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 16.12.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-17-3888/57
Asja liik
Kriminaalasi
Kategooria
Isikuvastased süüteod › Seksuaalse enesemääramise vastased süüteod
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
16.12.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1264
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-17-3888/9Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja20.06.20171-17-3888/14Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium27.09.20171-17-3888/32Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja17.02.20201-17-3888/40Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium23.03.20201-17-3888/51Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja17.11.20201-17-3888/84Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja21.12.2021

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse kuupäev

16. detsember 2020

Kohtuasja number

1-17-3888

Kohtukoosseis

Erkki Hirsnik, Maarika Kuusk ja Aarne Sarjas

Kohtuasi

Viktor Mikkeri (isikukood 38512252219) tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamine

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja) 17. novembri 2020 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

süüdimõistetu Viktor Mikkeri kaitsja vandeadvokaat Matti Reinsalu, määruskaebus

Teised määruskaebemenetluse pooled

prokuratuur, esindaja abiprokurör Margit Pärn

Asja läbivaatamise viis

kirjalik menetlus

Lõuna

Ringkonnaprokuratuuri

RESOLUTSIOON

1.Jätta Tartu Maakohtu 17. novembri 2020 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
2.Määrata OÜ-le Advokaadibüroo Matti Reinsalu määruskaebemenetluses vandeadvokaat Matti Reinsalu poolt Viktor Mikkerile osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 64 (kuuskümmend neli) eurot 80 senti, sealhulgas käibemaks 10 eurot 80 senti.
3.Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks Viktor Mikkerilt Eesti Vabariigi kasuks välja 64 eurot 80 senti. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui rahaline kohustus ei ole tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse kohtumääruse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada kirjaliku määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Sarnased lahendid

Isikuvastased süüteod
  • 17.09.20261-26-6089/5Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja
  • 11.09.20261-26-4829/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 03.09.20261-26-4532/12Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 28.08.20261-26-6091/6Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 27.08.20261-25-3925/28Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 27.08.20261-26-4237/12Pärnu Maakohus Paide kohtumaja

PÕHIOSA

1.Viktor Mikker tunnistati Harju Maakohtu 20. juuni 2017 otsusega karistusseadustiku (KarS) § 121 lg 2 p 2 ning § 141 lg 2 järgi süüdi ning talle mõisteti § 64 lg 1 alusel karistuseks 6 aastat vangistust. Seda karistust vähendati asja lühimenetluses arutamise tõttu kriminaalmenetluse

seadustiku (KrMS) § 238 lg 2 alusel kestuseni 4 aastat. V. Mikkeri karistusaeg algas 27. novembril 2017 ja lõpeb 27. novembril 2021.

2.14. oktoobril 2020 esitas Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid V. Mikkeri tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks.
3.Vangla ega ka prokuratuur V. Mikkeri vabastamist ei toetanud.
4.Tartu Maakohus jättis 17. novembri 2020 määrusega V. Mikkeri vanglast ennetähtaegselt vabastamata. Kohtu põhistused olid kokkuvõtlikult järgmised. Täidetud on KarS § 76 lg 2 p-s 2 sätestatud formaalsed alused V. Mikkeri vabastamiseks: ta on esimese astme kuriteo eest mõistetud vangistusest kandnud ära enam kui kaks kolmandikku. Positiivne on, et süüdimõistetu on vanglas käitunud rahuldavalt, distsiplinaarkaristusi tal pole, ta on töötanud majandustöödel, õppinud eesti keelt ja osalenud sotsiaalprogrammides. Vabanemise korral on tal elukoht oma täditütre juures ja ta soovib töökoha leidmiseks pöörduda töötukassasse. Vaatamata eeltoodule ei saa V. Mikkerit siiski vanglast vabastada. Süüdimõistetu kannab vangistust oma alaealise kasutütre kehalise väärkohtlemise ja vägistamise eest. V. Mikker vägistas kasutütart, kui viimane oli 13-aastane. Lisaks väärkohtles ta kasutütart kehaliselt, haarates ja tõmmates last kaelast, kusjuures ta teadis, et lapsel oli varasemalt olnud kaelatrauma. Kuivõrd V. Mikker oli võimeline panema toime kuritegusid kirjeldatud asjaoludel, näitab see tema hoolimatut suhtumist teise inimese tervise ja kehalise puutumatuse suhtes. Sellises suhtumises peitub ka uute kuritegude toimepanemise risk vabaduses. Samuti tuleb arvestada, et V. Mikker ei ole oma väära käitumist tänini tunnistanud. Kui süüdimõistetu ka pärast peaaegu kolmeaastast vangistust ning arvukates resotsialiseerivates tegevustes osalemist ei mõista, mida ta on valesti teinud ja milles seisneb tema vastutus, ei ole võimalik pidada tema karistuse eesmärke täidetuks määral, mis võimaldaksid tema ennetähtaegset vabastamist.
5.Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse V. Mikkeri kaitsja Matti Reinsalu, paludes lahendi tühistada ja kaitsealuse tingimisi enne tähtaega vanglast vabastada. Kaitsja toob enda taotlust põhjendades välja, et V. Mikker on vanglas püüdnud igapäevaselt oma võimete kohaselt teha kõik selleks, et muutuda ja näidata seda ka ühiskonnale. Samuti on võimalik, et argumendid, millega maakohus õigustas süüdimõistetu vabastamata jätmist, jäävad püsima ka pärast seda, kui V. Mikker karistuse ärakandmise järel igal juhul vanglast vabaneb. Selle võimaliku riski maandamiseks ongi võimalik ta vabastada riigipoolse järelevalvega, mis aitaks temal sotsialiseeruda ning viia tal oma käitumist kooskõlla seadusest ja ühiselu reeglitest tulenevaga. Uue kuriteo riske oleks võimalik vähendada V. Mikkeri kriminaalhooldusele allutamisega ja käitumiskontrolli kohaldamisega, samuti talle lisakohustuste panemisega. Ringkonnakohtu seisukoht
6.KarS § 76 lg 4 annab süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise eelduste hindamisel kohtule ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28. aprilli 2017 määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16) Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud kohtumääruses pole niisugused vead sedastatavad. Maakohus ei ole KarS § 76 lgt 4 kohaldanud ebaõigesti, määrus on kooskõlas kohtupraktikas väljendatud põhimõtetega ja küllaldaselt põhistatud. Vastupidisele seisukohale asumiseks ei anna alust ka määruskaebuses esitatud väited.
7.Määruskaebuses ei too kaitsja välja ühtegi asjaolu, mida esimese astme kohus käsitlenud poleks. Maakohus on arvestanud V. Mikkeri kohta käivat positiivset teavet: distsiplinaarkaristuste puudumist, majandustöödel töötamist, osalemist sotsiaalprogrammides ja keeleõppes ning tema vabanemisjärgseid rahuldavaid elutingimusi ja plaane edasiseks.
8.Kohtumäärusest nähtub selgelt seegi, et eelmärgitud teave ei olnud maakohtu jaoks V. Mikkeri ennetähtaegselt vanglast vabastamiseks piisav. Kohus nägi uute kuritegude toimepanemise tõenäosust eelkõige tema kuritegude asjaolude pinnalt. Taoline maakohtu järeldus on ka jälgitav. V. Mikker vägistas oma elukaaslase 13-aastase tütre, kasutades seejuures lapse sundimiseks füüsilist jõudu. Samuti ähvardas ta tüdrukule peksa anda, kui viimane toimunust kellelegi räägib. Veel on V. Mikker sama kannatanu suhtes hilisemalt toime pannud kehalise väärkohtlemise. Ta haaras lapsel kaelast ja lükkas viimast kodus mööda koridori edasi nii, et viimane sai tervisekahjustused ja tundis valu. Seejuures hoidis süüdimõistetu tüdrukut kaelast vaatamata sellele, et lapsel oli olnud kaelatrauma. Niisuguse vägivalla lõpetas alles lapse ema sekkumine. Taoline korduv vägivallatsemine ning seda lapse suhtes, kelle suutlikkus end kaitsta on pärsitud, viitab ka ringkonnakohtu hinnangul V. Mikkeri vägivaldsusele ja ükskõiksele suhtumisele teistesse inimestesse ning sellest tulenevalt kuritegude kordumise ohule.
9.Asjaolusid, mis annaksid aluse loota, et V. Mikker on oma hoiakuid muutnud, maakohus ei täheldanud ja seda ei tee ka ringkonnakohus. Tegelikult nähtub pigem vastupidine. Nimelt selgub vangla koostatud iseloomustusest, et süüdimõistetu eitab kuritegusid. Ta väitvat, et kõik oli lapse väljamõeldis ja tema ei ole midagi teinud. V. Mikkeri niisuguse suhtumise tõttu katkestati ka tema osalemine sotsiaalprogrammis „Õige hetk“. Kohtukolleegium nõustub esimese astme kohtuga, et V. Mikkeri poolt oma kuriteo tänini eitamine ei võimalda asuda seisukohale, nagu oleks karistus juba praeguseks mõjus olnud. Kui süüdimõistetu enda tegu eitab ja seda ise hukka ei mõista ega kahetse, võivad kergelt tulla ka uued kuriteod.
10.Kinnipeetava iseloomustuse kohaselt on vanglas täheldatud ka V. Mikkeri puudulikku konfliktide lahendamise oskust, tema kõrget enesehinnangut ning kalduvust süüdistada kõiges halvas pigem teisi. Viidatu kätkeb endas samuti ohumärke. Olgu ka öeldud, et süüdimõistetu oskamatus probleemidega hakkama saada väljendus nt tema poolt toime pandud kehalises väärkohtlemises. Kohtuotsuse kohaselt tarvitas V. Mikker lapse kallal vägivalda seetõttu, et tema arvates kasutas tüdruk liigselt elektrit – pani tule põlema, pesi üle lubatud 10 minuti ja seejärel ütles V. Mikkerile halvasti.
11.Kaitsja see argument, et V. Mikkeri ohtlikkus ei pruugi ära langeda ka tema tähtaegselt vanglast vabanemise korral ning siis ei saaks rakendada ka käitumiskontrolli, ei põhjenda samuti V. Mikkeri ennetähtaegselt vanglast välja laskmist. Süüdimõistetut ei saa enne tähtaega vangistusest vabastada, kui tema osas püsib vägivaldse kuriteo toimepanemise osas ohuprognoos, seda ka mitte kriminaalhooldaja kontrolli alla. Samuti juhib kohtukolleegium tähelepanu sellele, et V. Mikkeri suhtes võib osutuda vajalikuks rakendada vangistuse ärakandmise järel KarS §-s 871 sätestatud karistusjärgset käitumiskontrolli.
12.Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ning § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu 17. novembri 2020 määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.
13.Kaitsja M. Reinsalu on koos määruskaebusega esitanud ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal maakohtu määrusega tutvumiseks ja määruskaebuse koostamiseks kokku 60 minutit, mille eest ta soovib tasu määramist summas 64,80 eurot, sh käibemaks 10,80 eurot. Kolleegium leiab, et kaitsja taotlus on

põhjendatud ja tuleb rahuldada. KrMS § 187 lg 2 esimese lause kohaselt tuleb nimetatud riigi õigusabi tasu kui määruskaebemenetluse kulu V. Mikkerilt riigi kasuks välja mõista. (allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 27.08.20261-26-4909/6Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 26.08.20261-26-591/24Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja