Isikuvastased süüteod › Seksuaalse enesemääramise vastased süüteod

• KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 1 alusel sundraha 1175.00 eurot.

alakõht. Samal õhtul kahtlustav ähvardas kannatanut, et kui ta peaks kellelegi juhtunust rääkima, siis ta annab talle peksa. Samuti kahtlustatav ütles oma kasutütrele, et isegi kui viimane juhtunust kellelegi räägib, siis nagunii teda ei usuta. Sõrmede sisestamisega kannatanu tuppe, põhjustas V. Mikker kasutütrele tervisekahjustuse, ehk kolm rebendit neitsinahal, mis tuvastati kohtuarstlikul läbivaatusel 28.11.2016. Seega pani Viktor Mikker füüsilist ja psüühilist vägivalda kasutades toime noorema kui kaheksateistaastase isiku vägistamise, mis on kvalifitseeritav kuriteona KarS § 141 lg 2 p 1 järgi. Samuti Viktor Mikker 2016.a, 15.-20. juuni vahel, eeluurimisega täpselt tuvastamata kuupäeva hilisõhtul Harjumaal Rummu alevikus xxxx asuvas korteris kasutas füüsilist vägivalda oma 15aastase kasutütre Xxxx suhtes, kuna tema arvates tüdruk kasutas liigselt elektrit – pani tule põlema ja pesi üle lubatud 10 minuti, seejärel ütles kasuisale halvasti. Nimelt haaras Mikker käega kasutütre kaelast kinni, tõmbas ta vannitoast välja ja korduvalt lükkas kannatanut mööda koridori toa poole, mille tagajärjel kannatanu lõi ennast vastu koridoris olevaid laudu ära. Vägivalla lõpetas kannatanu ema xxxx sekkumine. Viktor Mikker põhjustas oma tegevustega kannatanule füüsilist valu kaela piirkonnas (V. Mikker teadis, et kannatanul oli varasemalt kaelatrauma) ning valu ja tervisekahjustusi põlvedel (verevalumeid põlvedel ja kriimustuse põlvest alla poole). Seega pani Viktor Mikker toime temast sõltuvuses oleva inimese – samas leibkonnas elava alaealise kasutütre - tervise kahjustamise ja valu tekitava väärkohtlemise, mis on kvalifitseeritav kuriteona KarS § 121 lg 2 p 2 järgi. 1.1 Poolte seisukohad Prokurör taotles Viktor Mikkeri süüdi tunnistamis KarS § 141 lg 2 p 1 järgi ja karistada teda vangistusega 6 aastat, KarS § 121 lg 2 p 2 järgi ja karistada teda vangistusega 6 kuud, moodustada liitkaristus 6 aastat, 1/3 maha arvata, seega kandmisele kuuluks 4 aastat vangistust. Prokurör palus karistuse mõistmisel arvestada, et Viktor Mikker pani kuriteo toime alaealise kannatanu suhtes. Kaitsja palus arvestada karistuse mõistmisel, et Viktor Mikker on oma tegu puhtsüdamlikult kahetsenud. Leidis, et prokuröri poolt palutud karistus on liiga range. Juhtis kohtu tähelepanu ka sellele, et tegemist on ajalises mõõtmes väga vanade episoodidega ja uusi kuritegusid Viktor Mikker toime pannud ei ole ja ka seda, et kannatanuga ei suhtle. Palus arvestada, et Viktor Mikkeril on töökoht ja elukoht ning reaalse vangistusega kaotaks ta need mõlemad. Palus KarS § 60 alusel kergemat karistust, kuna puudub alus isoleerida isikut ühiskonnast neljaks aastaks.

RKKK 3-1-1-95-04 p 12-13 ja 3-1-1-59-07 p 14

Kannatanu Xxxx oli tema suhtes toimepandud teo ajal 13-aastane, seega lapseealine. Selles osas mingit vaidlust ei ole. Viktor Mikker elas kannatanuga koos samas leibkonnas mitmeid aastaid (oli kannatanu kasuisa), seega oli talle väga hästi teada kannatanu vanus. Eeltoodut kinnitab kannatanu (tl 6) ja kannatanu seaduslik esindaja Xxxx(tl 14) ning Viktor Mikker ise (tl 32). Vägistamisakt seisnes selles, et Viktor Mikker sisestas sõrme Xxxxtuppe ja liigutas sõrme seal edasi-tagasi. Eeltoodut tõendab kannatanu ütlused (tl 6-7) ning isiku läbivaatuse protokoll (tl 9) ja isiku kohtuarstliku läbivaatuse protokoll seksuaalse väärkohtlemise korral (tl 11). Protokollidest nähtub, et kannatanul esinevad neitsinahal kolm armistunud rebendit. Kuriteo toimepanemist kinnitab ka Viktor Mikker ise (tl 32). Kohus võtab eeltoodu asjaolu tõendamisel arvesse KrMS § 66 lg 21 p 2 alusel kannatanu ema Xxxx(tl 15-16), kelle sõnul tütar rääkis talle kuidas kasuisa oli talle sõrmed kuhugi sisse pannud, tal tuli verd ja aluspüksid olid verised. Kui kasuisa sõrmi sisestas, siis oli tal väga valus ja järgmistel päevadel alakõht valutas. Kuigi kannatanu rääkis vägistamise kohta aastaid hiljem oli ta siiski tema suhtes toimepandud teo mõju all (emale rääkis ta sellest nuttes). Samuti Xxxxütlused haakuvad teiste asjas kogutud tõenditega. Vägistamise pani Viktor Mikker toime füüsilist ja vaimset vägivalda kasutades. Ta hoidis kannatanu käsi kinni, heitis talle oma keharaskusega peale, istus tema peal, keelas tal karjumise, ähvardas kannatanut peksmisega, kui ta peaks juhtunust kellelegi rääkima, ühtlasi avaldas, et kui ta räägikski, siis nagunii teda ei usutaks. Eeltoodut kinnitab kannatanu Xxxx(tl 6-7) ja kannatanu ema Xxxx(tl 15-16). Viktor Mikker eitab kannatanu kätest kinni hoidmist, kuid ei välista, et võis keelata kannatanul karjumise ja võis talle ka öelda, et ta ennast lõdvaks laseks. Ta kinnitab, et kannatanu näost oli näha, et tema tegevus kannatanule ei meeldi ja kannatanu seda talle vist ka ütles. Kuriteo toimepanemisega tekitas V. Mikker kannatanule ka tervisekahjustuse - kolm rebendit neitsinahal. Nimetatut kinnitab isiku läbivaatuse protokoll (tl 9) ja isiku kohtuarstliku läbivaatuse protokoll seksuaalse väärkohtlemise korral (tl 11). Tunnistaja Xxxxsisuliselt ulatuslikku tõenduslikku teavet ei anna oma ütlustes. Tunnistaja teeb oletusi, et Viktor Mikker ei saanud seda kuritegu toime panna, kuna on selleks liiga arg ja kardab tunnistajat. Tunnistaja kinnitab siiski, et oli olukord, kus kannatanu ja süüdistatav tema juures ööbisid ja magasid ühes voodis eraldi tekkide all (tl 23). Viktor Mikker pani kuriteo toime kavatsetult. Ta teadis, et kannatanu on alla 18-aastane isik ning talle oli selge teo keelatus. Suguühtesse astumiseks kasutas ta vägivalda. Eeltoodut arvestades tuleb Viktor Mikkeri tegevus kvalifitseerida KarS § 141 lg 2 p 1 järgi. Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei tuvastatud. Viktor Mikker on süüvõimeline ning KarS

kannatanul kaelast kinni ja tahtis teda tuppa viia ja võis selle käigus kannatanule haiget teha. Viktor Mikkeri süü on tõendatud ka kannatanu Xxxx ütlustega (tl 7) temale tekitatud vigastuste kohta ja valutunde kohta, mida süüdistatav temale põhjustas. Kannatanu ütlustega riimuvad tema ema Xxxx ütlused (tl 15). Tunnistaja xxxx ütlused riimuvad kannatanu ütlustega kehalise väärkohtlemise fakti ning kannatanul esinenud vigastuste osas. Tegemist on tunnistaja ütlustega KrMS § 66 lg 21 p 2 tähenduses. Kannatanu rääkis sellest pärast juhtunut (tl 19-20). See, et süüdistatav elas kannatanuga samas leibkonnas on tõendatud nii süüdistatava enda, kannatanu kui kannatanu esindaja ütlustega (vt ka otsuse p 2.1). Viktor Mikker on kuriteo toime pannud vähemalt kaudse tahtlusega, ta pidas võimalikuks, et tekitab oma kasutütrele valu või tervisekahjustusi ning möönis seda. Eeltoodust tulenevalt tuleb Viktor Mikker tegevus kvalifitseerida KarS § § 121 lg 2 p 2 järgi. Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei tuvastatud. Viktor Mikker on süüvõimeline ning KarS 2. ptk 3. jaos sätestatud süüd välistavaid asjaolusid ei esine.

Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud Viktor Mikkeri karistust kergendada KarS § 60 tulenevalt. Kohus leiab, et Viktor Mikkeri näol ei ole tegemist piiratud süüdivusega isikuga KarS § 35 mõttes. Piiratud süüdivuseks peab isiksuse kõrvalekalle olema väga raskekujuline (seda ekspert

ei kinnita). Viktor Mikker tuleb toime igapäevase eluga, töötab, elas perekonnaelu ja kasvatab alaealist last ehk temal tuvastatud isiksusehäire ei ole oluliselt kahjustanud tema igapäevaelu ja töövõimet. Mingit alust ei ole arvata, et Viktor Mikkeri võime aru saada sellest, et on keelatud astuda lapseealisega suguühendusse või tema suhtes vägivallatseda muul viisil, olnuks oluliselt väiksem kui täiesti tervel keskmisel inimesel või et tema võime oma käitumist juhtima olnuks oluliselt piiratum kui täiesti tervel keskmisel inimesel. , KarS § 64 lg 1 kohaselt samaliigiliste põhikaristuste korral mõistetakse liitkaristus mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel või loetakse kergem karistus kaetuks raskeima karistusega. Kohus kohaldab liitkaristuse mõistmisel absorptsioonipõhimõtet lugedes kergem karistus (6 kuud) kaetuks raskeima karistusega (6 aastat). Raskeim karistus on süü suurusele ja karistuse eesmärkidele juba vastav. Kohus mõistab Viktor Mikkerile KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristuseks 6 (kuus) aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada Viktor Mikkerile mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ning lugeda kandmisele kuuluvaks karistuseks 4 aastat vangistust. KrMS § 414 lg 2 alusel lugeda vangistuse kandmise alguseks Viktor Mikkeri vanglasse saabumise aeg.

RKKK 3-1-1-83-10 p 28

18.12.2015 määruse nr 139 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 lg 1 kohaselt alates 01.01.2017 kehtiv kuutasu alammäär on 470 eurot. Viktor Mikkerilt tuleb välja mõista KrMS § 180 lg 1 alusel menetluskuluna kaitsetasu, ekspertiisikulu ja sundraha. KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Võttes arvesse menetluskulude suurust on nende tasumine ühe kuu jooksul ilmselgelt süüdistatava jaoks raskendatud. Oluline on, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Seega peab kohus võimalikuks menetluskulud ajatada 12 kuu peale. Kohus selgitab, et süüdimõistetul on mõjuvate põhjuste olemasolu korral kohtulahendi täitmise staadiumis, s.o pärast süüdimõistva otsuse jõustumist ja täitmisele pööramist, õigus KrMS § 423 ja § 424 alusel taotleda kriminaalmenetluse kulude tasumise tähtaja pikendamist või ajatamist kuni ühe aasta võrra.

(allkirjastatud digitaalselt) Anne Rebane kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.