Isikuvastased süüteod › Eluvastased süüteod

Juhindudes Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 3051 , § 306, § 309 lg 1, 3, § 311313, § 317, § 175 lg 1 p 3, 4, 9, § 179 lg 2, § 180 lg 3 kohus o t s u s t a s:

11.02.2020 (5 kuud ja 19 päeva) karistusaja hulka. K Vl tuleb ära kanda 6 (kuue) aasta, 11 (üheteistkümne) kuu ja 10 (kümne) päeva pikkune vangistus. Karistuse kandmise alguseks lugeda K V vahistamine 24.07.2020.

K Vt süüdistatakse selles, et tema, olles varem 19.11.2018 toime pannud kehalise väärkohtlemise, uuesti 04.05.2019 ajavahemikul 01.00-01.38 viibis koos R Ki ja S. K xxxx maja juures asuva xxxx bussipeatuse lähedal, kus R K lõi K Jt tahtlikult üks kord rusikaga näkku, mille tagajärjel kukkusid K Jl prillid eest ära, ta kaotas tasakaalu ning K V ja S K lükkasid ta pikali. Kukkudes lõi K J kukla vastu asfalti, tundes füüsilist valu. Seejärel lõid K V, R K ja S K tahtlikult valu ja tervisekahjustuste tekitamise eesmärgil ühiselt ja kooskõlastatult tegutsedes maas pikali olevat K Jt korduvalt jalgade ja rusikatega näo, pea, rindkere ja jäsemete piirkonda, põhjustades K Jle füüsilist valu ja kerged tervisekahjustused – lahtine haav paremal pool põsesarnal, turse näo paremal pool, parema jala põlvel marrastus, parema käe küünarnukil marrastus. Samuti süüdistatakse K Vt selles, et tema, olles varem 04.05.2019 toime pannud kehalise väärkohtlemise, uuesti 10.08.2019 kella 20.45 paiku xxxx juures tänaval lõi tahtlikult korduvalt jalaga M Jile jalgade piirkonda ning ühe korra rusikaga M Jile näkku vasaku silma piirkonda. Pärast lööki M J taganes, misjärel lõi K V uuesti M Ji korduvalt rusikaga näkku huulte piirkonda, põhjustades M Jile paistetuse vasaku silma all ja ülahuulel. Kuivõrd M Jil õnnestus ära joosta, ründas K V M Jiga koos olnud R A Hi ning lõi tahtlikult korduvalt rusikaga R A Hit näo piirkonda. R A H jooksis K Vst eemale, kuid K V jooksis talle järgi ning lõi uuesti korduvalt rusikaga R A Hile näo piirkonda, põhjustades R A Hile füüsilist valu ja verejooksu ninast. Oma tegevusega pani K V tahtlikult toime teise inimese kehalise väärkohtlemise, mis on toime pandud korduvalt, s.o KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. K Vt süüdistatakse selles, et tema, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult koos R Kiga, teisele isikule piinava valu ja mistahes raskusega tervisekahjustuste tekitamise eesmärgil ründas ööl vastu 20.08.2019 xxxx asuva kortermaja esimese korruse rõdu all olnud kodutut R M selliselt, et K V lõi R M korduvalt jalaga näo piirkonda, misjärel lõi R K samuti R M korduvalt jalaga näo piirkonda. Lühikese ajavahemiku möödudes tiris R K R M kortermaja rõdu alt välja rõdu ja kibuvitsapõõsa vahelisele alale, kus K V ja R K lõid korduvalt lühikeste ajavahemike järel jalgade ja kätega maas lamavat R M, pekstes teda koos valimatult pea, keha ja jäsemete piirkonda, mööndes sellisel viisil ja intensiivsusega teise inimese peksmisel temale mistahes raskusega tagajärgede, s.h surma, tekitamise võimalikkust. Peksmise ajal astusid nii K V kui ka R K R M piinamiseks jalgadega tema labakätele ning K V proovis põletada R M kubemekarvu. R M surm saabus hiljemalt 20.08.2019 kella 01.00 ajal tekitatud vigastustest tingitud traumaatilise šoki tagajärjel. Oma tegevusega põhjustasid K V ja R K R Mle järgmised surma põhjustanud vigastused: - kaela ja kehatüve kinnine tömp trauma lülisamba kaelaosa murruga VI ja VII kaelalüli vahelise diski kõrgusel; IV ja V rinnalüli ogajätkete ning II ja III nimmelüli parempoolsete ristijätkete murdudega; vasaku rinnaku-rangluu-nibujätkelihase osalise rebendiga ja verevalumitega mõlema rinnakurangluu-nibujätkelihase alaosas, mõlemapoolsete roiete hulgimurdudega mitmel keha anatoomilisel joonel; verevalumitega luumurdusid, söögitoru ülaosa ja mõlemat neeru ümbritsevates pehmetes kudedes, kõhukelmel, kõhulihastes, vasakul pool nimmelihastes, vasakus kopsus, põrnaväratis, kõhunäärmes, vahelihasel, mao ja soolte väliskestal ning peen- ja jämesoolekinnistil; kõhunäärme täieliku ristisuunalise rebendiga, põrnavärati ning peen- ja jämesoolekinnisti rebenditega ja kahtlusega soolevigastusele; nahamarrastuse ja nahaaluse verevalumiga vasakul pool kaela ülaosas; nahaaluste verevalumitega seljal ning vasakul pool rinnal ja nahakriimustusega rinnaku piirkonnas; - aju-kolju kinnine tömp trauma koldeliste ämblikuvõrkkelmealuste verevalumitega mõlema suuraju-poolkera ja väikeaju pinnal; mõlemapoolse kõvakelmealuse verevalumiga; hulgaliste

verevalumitega kõõlustanul ja vasakus oimulihases; nina- ja näokoljuluude hulgimurdudega; alalõualuu kaksikmurruga; verevalandusega ninakõrvalurgetesse; põrutushaavadega näol, juustega kaetud peanahal parema kiiruköbru piirkonnas ja vasaku kõrvalesta tagapinnal, nahaaluste verevalumite ja nahamarrastustega näol; 11. ja 13. hamba osanihestusega; haavade, limaskesta defektide ja verevalumitega üla- ja alahuule limaskestal ning hammustushaava ja verevalumitega keelel. Kõikide vigastuste koosmõjul tekkis raskekujuline traumaatiline šokk (peamiselt hüpovoleemiast ning valust tingitud šokk) koos ägeda verekaotusega sisemisest verejooksust; lisaks tekkis vigastuste tüsistusena väheväljendunud vasakpoolne õhkrind ning väheväljendunud vere aspiratsioon. Lisaks surma põhjustanud vigastustele tekitasid K V ja R K eelkirjeldatud teoga R Mle põrutusrebimishaavad vasaku silma alalaul ja silmakoopa pehmetes kudedes ning verevalumi vasaku silma sidekestal, marrastuse sugutilukil ja nahaaluse verevalumi munandikotil, värske nahaaluse verevalumi paremal labakäel, värske nahakriimustuse vasakul säärel ning väikesed nahapõletused vasakul pool alakõhul koos vasakpoolsete kubemekarvade kõrbemisega. R M surma saabumisele järgnevalt jätkasid K V ja R K R M surnukeha peksmist, põhjustades keeleluu parempoolse suure sarve murru, vasakpoolse III-V roide murru keskmisel kaenlajoonel ja V roide murru rangluujoonel. Oma tegevusega pani K V toime teise inimese tahtliku tapmise, mis on toime pandud piinaval viisil, s.o KarS § 114 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo R Kit süüdistatakse selles, et tema 04.05.2019 ajavahemikul 01.00-01.38 viibis koos K V ja S. K xxxx maja juures asuva xxxx bussipeatuse lähedal, kus lõi K Jt tahtlikult üks kord rusikaga näkku, mille tagajärjel kukkusid K Jl prillid eest ära, ta kaotas tasakaalu ning K V ja S K lükkasid K J pikali. Kukkudes lõi K J kukla vastu asfalti, tundes füüsilist valu. Seejärel lõid K V, R K ja S K tahtlikult valu ja tervisekahjustuste tekitamise eesmärgil ühiselt ja kooskõlastatult tegutsedes maas pikali olevat K Jt korduvalt jalgade ja rusikatega näo, pea, rindkere ja jäsemete piirkonda, põhjustades K Jle füüsilist valu ja kerged tervisekahjustused – lahtine haav paremal pool põsesarnal, turse näo paremal pool, parema jala põlvel marrastus, parema käe küünarnukil marrastus. Oma tegevusega pani R K tahtlikult toime teise inimese kehalise väärkohtlemise, s.o KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. R Kit süüdistatakse selles, et tema, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult koos K Vga, teisele isikule piinava valu ja mistahes raskusega tervisekahjustuste tekitamise eesmärgil ründas ööl vastu 20.08.2019 xxxx asuva kortermaja esimese korruse rõdu all olnud kodutut R M selliselt, et esmalt lõi K V teda korduvalt jalaga näo piirkonda, misjärel lõi R K samuti R M korduvalt jalaga näo piirkonda. Lühikese ajavahemiku möödudes tiris R K R M kortermaja rõdu alt välja rõdu ja kibuvitsapõõsa vahelisele alale, kus R K ja K V lõid korduvalt lühikeste ajavahemike järel jalgade ja kätega maas lamavat R M, pekstes teda koos valimatult pea, keha ja jäsemete piirkonda, mööndes sellisel viisil ja intensiivsusega teise inimese peksmisel temale mistahes raskusega tagajärgede, s.h surma, tekitamise võimalikkust. Peksmise ajal astusid nii R K kui ka K V R M piinamiseks jalgadega tema labakätele ning K V proovis põletada R M kubemekarvu. R M surm saabus hiljemalt 20.08.2019 kella 01.00 ajal tekitatud vigastustest tingitud traumaatilise šoki tagajärjel. Oma tegevusega põhjustasid R K ja K V R Mle järgmised surma põhjustanud vigastused: - kaela ja kehatüve kinnine tömp trauma lülisamba kaelaosa murruga VI ja VII kaelalüli

vahelise diski kõrgusel; IV ja V rinnalüli ogajätkete ning II ja III nimmelüli parempoolsete ristijätkete murdudega; vasaku rinnaku-rangluu-nibujätkelihase osalise rebendiga ja verevalumitega mõlema rinnakurangluu-nibujätkelihase alaosas, mõlemapoolsete roiete hulgimurdudega mitmel keha anatoomilisel joonel; verevalumitega luumurdusid, söögitoru ülaosa ja mõlemat neeru ümbritsevates pehmetes kudedes, kõhukelmel, kõhulihastes, vasakul pool nimmelihastes, vasakus kopsus, põrnaväratis, kõhunäärmes, vahelihasel, mao ja soolte väliskestal ning peen- ja jämesoolekinnistil; kõhunäärme täieliku ristisuunalise rebendiga, põrnavärati ning peen- ja jämesoolekinnisti rebenditega ja kahtlusega soolevigastusele; nahamarrastuse ja nahaaluse verevalumiga vasakul pool kaela ülaosas; nahaaluste verevalumitega seljal ning vasakul pool rinnal ja nahakriimustusega rinnaku piirkonnas; - aju-kolju kinnine tömp trauma koldeliste ämblikuvõrkkelmealuste verevalumitega mõlema suuraju-poolkera ja väikeaju pinnal; mõlemapoolse kõvakelmealuse verevalumiga; hulgaliste verevalumitega kõõlustanul ja vasakus oimulihases; nina- ja näokoljuluude hulgimurdudega; alalõualuu kaksikmurruga; verevalandusega ninakõrvalurgetesse; põrutushaavadega näol, juustega kaetud peanahal parema kiiruköbru piirkonnas ja vasaku kõrvalesta tagapinnal, nahaaluste verevalumite ja nahamarrastustega näol; 11. ja 13. hamba osanihestusega; haavade, limaskesta defektide ja verevalumitega üla- ja alahuule limaskestal ning hammustushaava ja verevalumitega keelel. Kõikide vigastuste koosmõjul tekkis raskekujuline traumaatiline šokk (peamiselt hüpovoleemiast ning valust tingitud šokk) koos ägeda verekaotusega sisemisest verejooksust; lisaks tekkis vigastuste tüsistusena väheväljendunud vasakpoolne õhkrind ning väheväljendunud vere aspiratsioon. Lisaks surma põhjustanud vigastustele tekitasid K V ja R K eelkirjeldatud teoga R Mle põrutus-rebimishaavad vasaku silma alalaul ja silmakoopa pehmetes kudedes ning verevalumi vasaku silma sidekestal, marrastuse sugutilukil ja nahaaluse verevalumi munandikotil, värske nahaaluse verevalumi paremal labakäel, värske nahakriimustuse vasakul säärel ning väikesed nahapõletused vasakul pool alakõhul koos vasakpoolsete kubemekarvade kõrbemisega. R M surma saabumisele järgnevalt jätkasid K V ja R K R M surnukeha peksmist, põhjustades keeleluu parempoolse suure sarve murru, vasakpoolse III-V roide murru keskmisel kaenlajoonel ja V roide murru rangluujoonel. Oma tegevusega pani R K toime teise inimese tahtliku tapmise, mis on toime pandud piinaval viisil, s.o KarS § 114 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Prokuröri seisukoht: Prokurör leidis, et K. Vle ja R Kile inkrimineeritud kuriteos, mis puudutab K. J ründamist, ei ole vaidlust teo toimepanemise aja ja koha üle. Teo toimepanemise aega ja kohta kinnitavad asitõendi vaatlusprotokoll, sündmuskoha vaatlusprotokoll, SA PERH digiloo haigusjuhtum, kannatanu K. J ütlused ning tunnistaja S. K ütlused. Vaidlus puudub ka selles, millised vigastused K. Jle selle teoga põhjustati. Need on tõendatud isiku läbivaatuse protokolli, haigusloo väljavõtte, digiloo haigusjuhtumi ja SA PERH Patsiendi EMO kaardiga. Puudub vaidlus ka teo toimepanijates ning teo toimepanemise viisis ja vahendis, s.o R K, K. V ja S. K peksid kannatanut käte ja jalgadega pea, keha ja jäsemete piirkonda. Nimetatud asjaolu on tõendatud K. J ja tunnistaja S. K ütlustega, samuti sündmuskoha vaatlusprotokolliga. Prokurör märkis, et tegemist on grupis toimepandud kuriteoga, mille puhul ei ole vaja, et iga täideviija realiseeriks vahetult kõik koosseisutunnused, vaid piisab, kui ta lisab tagajärje saabumisse oma teopanuse. Piisab, kui täideviija tegu on põhjuslikus seoses teiste täideviijate teo kui tervikuga. Mõlemad süüdistatavad lõid kannatanut nii pea kui keha piirkonda. Seega

andsid mõlemad oma tegudega ühtse tervikuna panuse, et saabuks just selline tagajärg nagu saabus. Subjektiivse koosseisu osas leidis prokurör, et K. V ja R K panid teo toime tahtlikult – s.t et nad peksid K. Jt ning said aru, et peksmisega tekitavad nad kannatanule füüsilist valu ja kehavigastusi. Süüdistatavad ei piirdunud ühe löögiga, vaid lõid kannatanut korduvalt. Õigusvastasuse osas lisas prokurör, et kuna süüdistatavad ja tunnistaja S. K andsid ütlusi, et kannatanu hoidis kätt põues nii, nagu oleks selles käes tal midagi olnud ja nad tundsid ohtu, siis tõusetub küsimus hädakaitseseisundist. Hädakaitseseisundi puhul esmaseks elemendiks on rünne kannatanu poolt, mis kujutaks ohtu süüdistatavatele. Rünne puudus. Samuti nähtub tõenditest, et tegemist ei olnud vahetult eesseisva ründega. Seega ei esinenud prokuröri arvates hädakaitset ja puudus õigusvastasust välistavat asjaolu. Episoodis, mis puudutas K. V poolt M. J ja R. H ründamist, oli prokurör seisukohal, et see on tõendatud. Kuigi K. V sündmust ei mäletanud ja sel põhjusel ennast süüdi ei tunnistanud, ei tähenda see seda et isik ei oleks tegu toime pannud. Kõik teised tõendid viitavad vastupidisele. Teo toimepanemise aeg ja koht on tõendatud kannatanute M. J ja R. H ütlustega, kes mõlemad kinnitavad, et rünne nende vastu toimus xxxx ja xxxx keskuse ja xxxx teatri juures 10.08.2019 kella 20.45 ajal. Sama aega ja kohta kinnitab ka tunnistaja M. R. Kaudselt tõendab teo toimepanemise aega ka kahtlustatavana kinnipidamise protokoll, millest nähtuvalt peeti K. V kinni 10.08.2019 kell 21.00 xxxx ja xxxx väljaku ristmikul. Tegu tõendavad lisaks kannatanute ning nende seaduslike esindajate ütlused. M. J kinnitas, et löögid näkku talle mingit valu siiski põhjustasid ning tal oli silma alt paistes. M. J isa V. J sõnul nägi ta oma poega sama päeva õhtul kodus ning poisi põsk oli punane ja paistes. R. H nägi M. J vahetult pärast teo toimepanemist ning tema sõnul oli sõbra nägu suhteliselt paistes. M. J isiku läbivaatuse protokollist on näha, et 10.08.2019 kell 22.27 fikseeriti kannatanul vasaku silma all paistetus, ülahuule paistetus. R. H sõnul põhjustasid löögid tema pihta talle mingit valu, tal oli ninaluumurd ning ninast jooksis verd. Teo toimepanijana on mõlemad kannatanud nimetanud K. Vt. M. J tundis K V näo järgi ära, kuna tegemist on tema paralleelklassis käiva poisiga. R. H kinnitas, et M sõnul oli tegemist just K. Vga. Teo toimepanemise viisi ja vahendit on mõlemad kannatanud ja ka tunnistaja üldjoontes kokkulangevalt kirjeldanud. Nad on andnud ütlusi, millest nähtuvalt jooksis K. V M. Jle ja R. Hle järgi, noris nendega tüli ning ei lubanud ära minna, muidu annab neile peksa. Esmalt togis K. V M. J jalgade pihta, kuid see M. J sõnul valu ei põhjustanud. Seejärel aga lõi K. V M. J korduvalt näkku. M. J kinnitas, et lööke oli rohkem kui üks. R. H kinnitas, et lööke oli 4-7 ja need olid suunatud M. J lõua ja põskede piirkonda. Subjektiivse koosseisu osas leidis prokurör, et K. V pani teo toime tahtlikult – s.t et ta peksis M. J ja R. H ning sai aru, et peksmisega tekitab ta kannatanutele füüsilist valu ja kehavigastusi. Tahtlust näitab asjaolu, et kannatanud proovisid K. Vst eemalduda, kuid ta ei suutnud asja niisama jätta ning järgnes neile. Kohtumenetluse käigus uuritud tõenditest nähtuvalt ei esine mingeid viiteid hädakaitsele ega ka võimalikule hädakaitseseisundile. Peksmisele ei eelnenud mingit tüli, mingit provokatsiooni kannatanute poolt ega rünnet kannatanute poolt süüdistatava vastu. K. V hirmutas kannatanute jutu kohaselt väiksemaid lapsi, lapsed tundusid kohkunud ning kannatanud jäid hoopis vaatama ega seal nende vahel asi füüsiliseks ei lähe, olles valmis sekkuma ja väiksemaid aitama. Asjas puuduvad mistahes viited õigusvastasele ründele kannatanute poolt süüdistatava suhtes, mis

annaksid aluse rääkida mõnest õigusvastasust välistavast asjaolust. Menetluse kestel ei ole tõusetunud kahtlusi K. V vaimses tervises või mõnes süüd välistava asjaolu esinemises. Asjas ei esine ühtegi õigusvastasust ega süüd välistavat asjaolu. Episoodis, mis käsitles R. M piinaval viisil tapmist ei ole prokuröri arvates suurt vaidlust teo toimepanemise aja ja koha osas: tegu pandi toime 19.08.2019 ööl vastu 20.08.2019 xxxx asuva tornmaja rõdu juures. Nimetatud asjaolu on tõendatud esmalt sündmuskoha vaatlusprotokolliga, samuti surnu kohtuarstliku ekspertiisiakt ja eksperdi selgitustega. Ekspertiisiaktis sisalduvad eksperdi arvamuse punktis 2 on märgitud, et R. M surm võis saabuda orienteeruvalt 9-12 tundi enne laiba vaatlust sündmuskohal. Sündmuskoha vaatlusprotokolli kohaselt alustati laiba vaatlust sündmuskohal kell 10.03 ning 9-12 tundi sellest tagasi lugedes teeb surma saabumise ajaks ajavahemiku 19.08.2019 kell 22.00 kuni 20.08.2019 kell 01.00. Ekspert lisas, et kõik R. M laibal sedastatud elupuhused vigastused (välja arvatud vanad vigastused) on tekitatud lühikest aega enne surma saabumist suhteliselt lühikese ajavahemiku vältel. Ekspertiisiakti ja eksperdi selgituste kohaselt suri kannatanu juba peksmise käigus ehk peksmine oli nii intensiivne, et suremise protsess algas juba peksmise ajal, kuid süüdistatavad jätkasid peksmist. Seega teo toimepanemise aeg on ajavahemikus 22.00 kuni 01.00, mida kinnitab ka xxxx turvakaamera videosalvestis ja selle kohta koostatud asitõendi vaatlusprotokoll, samuti kinnitab ka nimetatud asjaolu häirekeskusesse tehtud kõne, milles helistaja kirjeldab surnukeha asukohta tornmaja rõdu ja põõsaste juures. Teo toimepanemise aega ja kohta ei ole eitanud ka süüdistatavad, kes mõlemad kinnitavad, et füüsiline konflikt algas nimetatud tornmaja rõdu all ning jätkus pärast kannatanu välja tõmbamist rõdu ja kibuvitsapõõsa vahel, kuhu kannatanu lebama jäi. Kõnealuses kriminaalasjas puudub vaidlus teo toimepanemise tagajärje ehk kannatanule tekitatud vigastuste osas. Vigastused on detailselt kajastatud surnu kohtuarstliku ekspertiisiaktis ning üldistatuna on R. M surma põhjuseks kaela ja kehatüve kinnine tömp trauma koos mitmete kaelalülimurdude, rinnalülimurdude, roiete hulgimurdudega ning hulgaliste siseorganite rebendite ja verevalumitega. Seega põhjustasid R. M surma kaela ja kehatüve vigastused. Lisaks tuvastas kohtuarst R. M laibal eluohtliku tervisekahjustuse - aju-kolju kinnise tömp trauma koos verevalumitega mõlemal pool ajus, hulgaliste nina- ja koljuluumurdudega ja verevalumitega. Nimetatud vigastused kinnitavad, et R. Ml tuvastati eluohtlikke vigastusi ja surma põhjustanud vigastusi nii pea ja näo kui ka kaela ja keha piirkonnas ehk sisuliselt üle kogu inimkeha. Kõikide eelnimetatud vigastuste koosmõjul tekkis raskekujuline traumaatiline šokk koos ägeda verekaotusega sisemisest verejooksust; lisaks tekkis vigastuste tüsistusena väheväljendunud vasakpoolne õhkrind ning väheväljendunud vere aspiratsioon. Lisaks tuvastati veel kannatanul põrutus-rebimishaavad, marrastused, verevalumid ja nahapõletusted. Vaidlus puudub teo toimepanijates ehk selles, et just K. V ja R K on isikuteks, kes peksid R. Md ja selle peksmisega põhjustasid tema surma. Süüdistatavad tunnistasid ennast teo toimepanemises süüdi nii kohtueelse menetluse kui ka kohtumenetluse käigus. Lisaks nende endi ütlustele kinnitavad nende süüd teised tõendid: sündmuskoha vaatlusprotokoll, K. V kahtlustatavana kinnipidamise protokolli lisaks olev fototabelist, asitõendi vaatlusprotokoll, milles on vaadeldud turvakaamerate salvestusi, läbiotsimisprotokoll. DNA ekspertiisi akti nr xxxx punktide 3, 5 ja 6 kohaselt saadi K. V pluusilt verekahtlasest määrdumisest õlapiirkonnas, beežikat värvi jogger pükstelt verekahtlasest määrdumisest ja Nike jalanõudelt võetud verekahtlasest määrdumisest võetud proovidest DNA-analüüsil täisprofiilid. Nendes segaprofiilides on eristatav peamine DNA-profiil, mis on kokkulangev R. M DNA-profiiliga, läbiotsimisprotokoll, milles on kajastatud R Ki juures teostatud läbiotsimise käiku ja leitud esemeid (tema elukohast leiti musta värvi pikkade varrukatega pusa, musta värvi teksapüksid

ja musta värvi seljakott). R Ki kinnipidamisel võeti ära tema jalatsid Adidas. Nimetatud riideid ja jalatseid on asitõenditena vaadeldud ning need langevad kokku turvakaamerate videosalvestistelt nähtava teise noormehe välimuse ja temal seljas olnud riietega. Riietelt ja jalatsitelt võetud proovid saadeti ekspertiisi ning DNA ekspertiisiakti nr xxxx punktide 3, 8 ja 9 kohaselt saadi kahtlustatava R Ki Adidas jalanõudelt verekahtlasest määrdumisest, pikkade varrukatega pusa pealt verekahtlasest määrdumisest, musta värvi teksastelt verekahtlasest määrdumisest võetud proovidest DNA-analüüsil täisprofiilid. Need DNA-profiilid on kokkulangevad R. M DNA-profiiliga. Punkt 9 tulemusi täpsustab DNA ekspertiisiakt nr xxxx, kinnitades tõenäosust, et R Ki riietelt võetud proovide analüüsil saadud DNA-profiilid on suurema tõenäosusega just R. M bioloogiliseks materjaliks, kui mõne teise isiku bioloogiliseks materjaliks. Üldjoontes ei ole vaidlust ka teo toimepanemise viisis ja vahendis. Surnu kohtuarstliku ekspertiisiakti punktis 9 on ekspert andnud arvamuse surnukehal tuvastatud vigastuste tekkemehhanismile. Samuti on prokuröri arvates tõendatud teo toime panemine grupis. Prokurör märkis, et objektiivselt on kaastäideviimisega tegemist siis, kui iga kaastäideviija osalus süüteos täiendab teiste kaastäideviijate tegevust selliselt, et tulemuseks on ühtne tervik. Käesoleval juhul peksid K. V ja R K intensiivselt ja üheskoos R. Md käte ja jalgadega. Seega on nad mõlemad oma tegudega ühtse tervikuna andnud panuse, et saabuks just selline tagajärg nagu saabus. Prokuröri hinnangul panid süüdistatavad R. M tapmise toime piinaval viisi. Viimasega on tegu, kui see põhjustab ohvrile suurt valu või kauakestvaid muid füüsilisi vaegusi. Suure valu tekitamisele viitavad rohked vigastused ohvri kehal, samuti mingi vahendi kasutamine, mis ei suuda põhjustada kohest teadvusekaotust. Surnu ekspertiisiakt ning eksperdi selgitused kinnitavad üheselt, et lööke oli tehtud väga palju. Ekspert selgitas istungil, et vigastuste iseloomu alusel saab selles kaasuses väga kindlalt väita, et tegemist oli massiivsete vigastustega, mis tühipalja löögi tagajärjel ei tekkinud. Seega pidi toimuma kannatanu peal astumine ja hüppamine. Seda kinnitas ka K. V, et peksmise ajal juba kannatanu korises ning R K ei välistanud kannatanu kehal hüppamist. Subjektiivsest küljest eeldab tapmine tahtlust. Kohtupraktikas on märgitud, et välisele teopildile saab tapmistahtluse tuvastamisel tugineda iseäranis siis, kui toimepanija tegu ei ole ühekordne, vaid koosneb mitmest isiku elu ohustavast teost, nt korduvatest löökidest. Kõnealusel juhul on tuvastatud, et lööke oli kümneid, st et tegemist oli korduvate ja korduvate löökidega, millest löögid pea ja kehatüve piirkonda olid eluohtlikud ja põhjustasid ka kannatanu surma. Tapmistahtlusest annab aimu ka löögijõud. Süüdistatavad peksid intensiivselt kannatanut ning jätsid kannatanu sündmuskohale lamama. Prokurör märkis, et 15 aastane inimene on juba piisavalt suur, et andmaks endale oma tegudest aru. Kohtumenetluse käigus uuritud tõenditest nähtuvalt ei esine mingeid viiteid hädakaitsele ega ka võimalikule hädakaitseseisundile. Peksmisele ei eelnenud mingit tüli, mingit provokatsiooni kannatanu poolt ega rünnet kannatanu poolt süüdistatavate vastu. K. V ja R K ise läksid R. M juurde ning hakkasid teda norima ja seejärel juba füüsiliselt ründama. Samuti ei esine ka süüd välistavat asjaolu. Karistuse mõistmisel KarS § 121 lg 1 (R K) ja KarS § 121 lg 2 p 3 (K. V) puhul tuleb arvestada ründe intensiivsust, vahendi ning tagajärjega. Samuti arvestada karistust kergendavaks asjaoluks, kahetsust, vabandamist ning tsiviilhagide hüvitamist. Karistust raskendav asjaolu on teo toimepanemine grupis. Kõike eelnevat arvesse võttes järeldas prokurör, et süüdistatavate teosüü on keskmine, kuid kuna esineb kaks karistust kergendavat asjaolu, siis karistus saab jääda sanktsiooni keskmäärast madalamaks.

KarS § 121 lg 2 p 3 järgi K. Vle karistuse mõistmisel tuleb prokuröri hinnangul arvestada ründe intensiivsust, tervisekahjustuse raskust, vahendit. Süü suuruse hindamisel omab tähtsust ka kannatanute ja süüdistatava teoeelne ja –järgne käitumine. Kannatanud ei provotseerinud rünnet, vaid proovisid igati konflikti ennetada, ise siis eemaldudes ning ka juba ründe kestel üritasid nad mõlemad peksja eest ära joosta, kuid K. V järgnes neile. Seega kannatanud ise mitte mingil viisil ei tekitanud ega soodustanud nendevastast rünnet. Karistust kergendavaks asjaoluks arvestada vabandamist kannatanute ees. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. KarS § 114 lg 1 p 1 järgi R Kile ja K. Vle karistuse mõistmisel arvestada ründe intensiivsust ja see oli suur. Rünnet iseloomustab löökide rohkus, teo toimepanemise vahendid ja nende kasutamine – rusikad, jalad, kannatanu peal astumine. Teosüüd näitab ka süüdistatavate suhtumine inimkehasse ja inimelusse. Nad tapsid teise inimese teda intensiivselt käte ja jalgadega valimatult üle keha ja pea pekstes. Nad astusid korduvalt kannatanu kätele ja ka jalgadele, mida tõendab jalatsijäljefragmendi leidmine kannatanu riietel. Nad proovisid põletada kannatanu kubemekarvu. Seega suhtusid nad inimese elusse, väärikusse ning puutumatusesse üleolevalt, ülbelt ning ükskõikselt. Süü suurust näitavad kannatanule põhjustatud tagajärjed. K. V ja R Ki teo tagajärjel ei olnud kannatanu kehal sisuliselt kohta, kus poleks olnud vigastusi. Süü suuruse hindamisel tuleb arvesse võtta ka kannatanu ja süüdlase käitumist teoeelselt ja sellele järgnevalt. Süüdistatavate teoeelne käitumine oli selline, et mõlemad tarvitasid alkoholi, ei läinud koju, vaid liikusid ringi, otsisid kohti, kust veel alkoholi saada ning läksid kannatanu juurde. Algselt neil kavatsust rünnata ei olnud, kuid nö nalja tegema läksid ikkagi. Süüdistatavate teojärgne käitumine oli selline, et nad lahkusid sündmuskohalt, vaatasid mobiiltelefoni valguses kannatanu, nägid tema verist nägu, kuid lahkusid sündmuskohalt. Nägid ka seda, et kannatanu ei liiguta. Suhtusid kannatanu seisundisse igati ükskõikselt. Prokuröri arvates tuleb süüdistatavate karistamisel arvesse võtta seda, et süüdistatavad peksid R. Md küll kavatsetult, kuid nad ei seadnud endale eesmärgiks kannatanu surma saabumist. Selles osas tegutsesid nad kaudse tahtlusega. Küll aga pidid süüdistatavad möönma, et R. M võib peksmise tagajärjel surra. Karistust kergendavaks asjaoluks arvestada kahetsust ja menetlejaga koostöö tegemist. Karistust raskendavaks asjaoluks tuleb lugeda süüteo toimepanemist grupis. Prokurör taotles: 1) K.V süüdi tunnistamist KarS § 121 lg 2 p 3 järgi ja tema karistamist vangistusega 2 aastat ja 6 kuud; 2) K. V süüdi tunnistamist KarS § 114 lg 1 p 1 järgi ja tema karistamist vangistusega 8 aastat ja 4 kuud; 3) K. Vle mõistetud üksikkaristustest kergema karistuse kaetuks lugemist raskema karistusega KarS § 64 lg 1 alusel ja K. Vle liitkaristuseks 8 aasta ja 4 kuu pikkuse vangistuse mõistmist; 4) K. V 5 kuu ja 19 päeva pikkuse eelvangistuse (10.08.2019 ning 23.08.2019-11.02.2020) karistusaja hulka lugemist ning kandmata karistuse, 7 aastat 10 kuud ja 10 päeva vangistuse arvestamist alates 24.07.2020, mil elektrooniline valve asendati uuesti vahistamisega. 5) R Ki süüdi tunnistamist KarS § 121 lg 1 järgi ja tema karistamist vangistusega 6 kuud; 6) R Ki süüdi tunnistamist KarS § 114 lg 1 p 1 järgi ja tema karistamist vangistusega 8 aastat;

7) R Kile mõistetud üksikkaristustest kergema karistuse kaetuks lugemist raskema karistusega KarS § 64 lg 1 alusel ning R Kile liitkaristuseks 8 aasta pikkuse vangistuse mõistmist; 8) R Ki 5 kuu ja 19 päeva pikkuse eelvangistuse (23.08.2019-11.02.2020) karistusaja hulka lugemist ning lõplikuks karistuseks 7 aasta, 6 kuud ja 11 päeva pikkuse vangistuse lugemist. 9) menetluskulude riigi kanda jätmist; 10) kohtule üle antud 9 CD plaadi säilitamist koos kriminaaltoimikuga; 11) R. M esemete: kahe musta värvi soki, musta värvi jalanõude Hualuo, tumesinise Nike jope, sinise-rohelise-halli ruudulise flanellist pikkade varrukatega eest nööpidega päevasärgi, halli värvi pikkade pükste ja värvilise rätiku kirjaga „Cannes French Riviera“ hävitamist kohtuotsuse jõustumisel; 12) verekahtlase määrdumisega juuksetuti, R. M jalatsitelt Hualuo võetud puuteproovide (pakendites nr 2.2-2.7, nr 2.11-2.16, nr 2.18-2.23, nr 2.27-2.32), R. M küünealusekaabete ja proovide võtmise kaardi hävitamist kohtuotsuse jõustumisel; 13) K. V nokamütsi, jalatsite Nike, beeži värvi pükste, halli värvi pikkade varrukatega pluusi, sokkide tagastamist K. Vle kohtuotsuse jõustumisel; 14) DNA-proovi verekahtlasest määrdumisest heleda soki nr 7 pealmisest osast, DNAproovi verekahtlasest määrdumisest heleda soki nr 8 küljel hävitamist kohtuotsuse jõustumisel; 15) R Ki jalatsite Adidas, T-särgi, kõrvarõnga ja kahe huuleneedi, musta värvi pikkade varrukatega pusa, musta värvi teksapükste ja seljakoti tagastamist R Kile kohtotsuse jõustumisel; 16) V M DNA-proovi hävitamist kohtuotsuse jõustumisel. Süüdistatava R Ki ja tema kaitsja seisukoht: R K tunnistas ennast K. J peksmises süüdi, kahetses, vabandas kannatanu ees ning hüvitas vabatahtlikult 1/3 kannatanu esitatud varalise- ja mittevaralise kahju hüvitamise nõudest. R K tunnistas ennast R. M peksmises ning tapmises süüdi ja kahetses. R Ki kaitsja märkis, et ei ta ei nõustu R Kile esitatud süüdistusega KarS § 114 lg 1 p 1 järgi ning kaaluda tuleks kuriteo kvalifitseerimist KarS § 113 lg 1 või KarS § 118 lg 1 p 7 järgi. Kaitsja nentis, et mõlemad süüdistatavad on end täielikult süüdi tunnistanud ja andnud kuriteo kohta nii kohtueelses menetluses kui kohtuistungil põhjalikke ütlusi. Olukorras, kus mitmete kannatanu surmaga seonduvate asjaolude osas on tõendid ebapiisavad, ei saa lünki tõendite kogumis sisustada üksnes R Ki ja K. V süü omaksvõtuga. Mõlemad süüdistatavad on kirjeldanud 20.08.2019.a öösel xxxx asetleidnud sündmusi ja vastuolud nende erineval ajal antud ütluste detailides võivad olla seletatavad inimese mälu toimimise iseärasustega. Seejuures on tähelepanuväärne, et süüdistavad on alaealised ja olid raskes alkoholijoobes. Kahtlemata võib seda kõike arvestades kaasneda mälulünki. Märkimist väärib asjaolu, et süüdistatavad oleksid võinud toimunud sündmuste kohta ütlusi andes üritada oma süüd väiksemana näidata, kuid nad on rääkinud seda, mida ta mäletasid. Süüdistatavate ütlused ei ole ennast mingilgi määral õigustavad või toimunut teineteisele või kannatanule omistavad. R K ja K. V on andnud täiesti erinevaid ütlusi näiteks selles, mitu korda nad kannatanut peksmas käisid ja millal – kas enne või pärast seda - xxxx külastasid. Nimetatud asjaolud ei mõjuta vähimalgi määral süüdistatavate süü suurust ja ilmselgelt ei ole vastuolude põhjuseks ühe või mõlema süüdistatava soov anda endale kasulikke ütlusi. Kui lahknevused ütlustes kannatanu

kehaasendi osas võivad olla seletatavad süüdistatavate erineva asukohaga või halva nähtavusega, siis vastuolud selles, mitu korda sündmuskohal kannatanut peksmas käidi, annavad tunnistust ühe või mõlema süüdistatava mälupiltide lünklikusest ja ebaselgusest. Kaitsja leidis, et raskes joobes alaealised pigem ei saanud mäletada, kes mida tegi, tegelikkusest on ilmselt süüdistatavatel eelpool osundatud vastuolusid silmas pidades üsna hägused mälupildid ja menetleja küsimustele püüti esialgselt vastuseid anda eelkõige koostöövalmidust üles näidata püüdes. Seetõttu ei saa käesoleval juhul üksnes süüdistatavate ütlustele tuginedes tõendatuks lugeda asjaolusid, mille kohta muud tõendid puuduvad. Käesoleval juhul on R Kile ja K. Vle süüks arvatud kõik R. Ml tuvastatud vigastused. Täielikult on jäetud kõrvale võimalus, et osa vigastusi võis kannatanul tekkida muudel asjaoludel. Surnu kohtuarstliku ekspertiisiakti nr xxxx leheküljel 11 on märgitud R. M mitmed kuid või aastaid enne surma saabumist tekkinud vigastused, näiteks kaelalüli ogajätke murd, rangluu paranenud murd ja muud vigastused, mis ekspert A. V kohtuistungil antud selgituste kohaselt viitavad tõsisele traumale. Samuti on äratoodud ka vanad nahamarrastused laubal, mille tekkimise aeg eksperdi arvates võis olla 3-6 ööpäeva enne surma saabumist. R. M veres tuvastati ibuprofeen, mis viitab valuvaigistite tarvitamisele ja see omakorda valu põhjustavatele haigustele või vigastustele. Ka tunnistaja M. S on rääkinud kannatanu kehvast tervisest. Tunnistaja A. T selgitas, et R. M tarvitas alkoholi iga päev. Ei saa välistada, et kannatanu suhtes võisid vägivalda kasutada peale süüdistatavate ka teised isikud, samuti võis kannatanu ise kukkuda või end muul viisil vigastada. Vähetähtsaks asjaoluks ei saa lugeda seda, et ekspert ei ole suutnud kuigi täpselt määratleda R. M vigastuste tekkimise aega ning süüdistatavate ütluste põhjal ei ole seda samuti võimalik kindlaks teha. Käesolevas asjas ei ole mingeid andmeid selle kohta, kus R. M viibis 20.08.2019.a xxxx kaupluse kinnipanekust alates kell 22.05 kuni kell

alkoholi ja valuvaigisteid ning ei karjunud ega osutunud vastupanu. Ekspertarvamuse punktis 1 on kirjeldatud kõiki kannatanu vigastusi, muuhulgas nimetanud ka mitmeid peavigastusi, näiteks ajukolju kinnine tömp trauma, koldeline ämblikvõrkkelme aluse verevalumiga mõlema suuraju poolkera väikeaju pinnal, mõlemapoolse kõvakelmealuse verevalumid. Ekspert A. V selgitas kohtuistungil, et kannatanu pea ja nägu oli deformeerunud. Ekspert ei välistanud, et sellised vigastused võisid kaasa tuua teadvusekao koheselt Seejuures ei ole välistatud kannatanu teadvuse kadu võis tekkida koheselt pärast esimesi lööke, kuivõrd tal esinesid nii pea piirkonna kui ka lülisamba kaelaosa vigastused, samuti hüpovoleemia. Eksperdi selgitustest nähtuvalt vähendab alkoholijoove ja ibuprofeeni manustamine valutundlikkust, see on ka üldteada asjaolu. Süüdistuse kohaselt on R Kile inkrimineeritav R. M ründamine ja löömine piinava valu ja mistahes raskusega tervisekahjustuste tekitamise eesmärgil. Selline tegevus võib olla kvalifiseeritav KarS § 118 järgi. Tagajärjega seonduvalt on süüdistuses märgitud, et R K ja K. V lõid korduvalt jalgade ja kätega maas lamavat R. Md, pekstes teda koos valimatult pea, keha ja jäsemete piirkonda, mööndes sellisel viisil ja intensiivsusega teise inimese peksmisel temale mistahes raskusega tagajärgede, s.h surma, tekitamise võimalikkust. Eeltoodu osundab süüdistatavatel R. M surma põhjustamise osas kaudse tahtluse olemasolule. Kaitsja oli seisukohal, et käesoleval juhul on võimalik tuvastada, et R Ki tahtlus ulatus sellise tervisekahjustuse tekitamiseni, mis põhjustas kannatanule eluohtliku seisundi ja viis seejärel tema surma saabumiseni. Käesoleval juhul on tuvastatud, et R K lõi kannatanut valimatult ja korduvalt pea ja keha piirkonda. Korduvate löökide tegemisel pähe, mis on elutähtis piirkond, pidi R K pidama võimalikuks ja möönma, et võib tekitada kannatanule eluohtliku tervisekahjustuse. Samas ei saa nõustuda, et alaealine ja joobes süüdistatav oma senise elukogemuse ja teadmiste pinnalt igal juhul möönis ka kannatanu surma saabumist. R Ki süüdistuses KarS § 121 lg 1 järgi viitas kaitsja, et esialgselt oli konflikti põhjuseks arusaamatus. Kannatanu K. J ilmselt soovis noormehi korrale kutsuda, samas ei olnud noormehed midagi lõhkunud ega kavatsenudki seda teha. K. J pani käe põuetaskusse ning öeldes, et tal on relv, tundus süüdistatavatele see ähvardav. Seega võib asuda seisukohale, et kuigi kannatanu võis tegutseda heas usus, oli siiski süüdistatavate jaoks tema konflikti algatajaks. Ilmselt ei ole põhjust hinnata süüdistatavate tegevust hädakaitseks, kuid asjaolu, et reageeriti K J ähvardavana tunduvale tegevusele, on oluline süüdistatavate süü suuruse hindamisel. Kaitsja hinnangul esinevad asjaolud, mis võimaldavad R Kile määrata karistuse alla sanktsiooni alammäära KarS § 61 alusel. Käeolevas asjas vaieldamatult alust arvestada karistust kergendavate asjaoludega, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Käesolevas kriminaalasjas tuvastatud asjaolud ei anna alust R Ki süüdi tunnistamiseks KarS § 114 lg 1 p 1 järgi. Kuivõrd aga süüdistus on KarS § 114 lg 1 p 1 järgi esitatud, tuleks silmas pidada, et KarS §-s 114 sätestatud karistusraamid ei võimalda karistust kergendavate asjaolude ilmnemisel isiku süüle vastava ja alaealise eripära arvestava karistuse allapoole diferentseerimist, võimalik on kergendavate asjaolude esinemisel karistusmäära langetamine üksnes kuni 8 aastani, samas alaealisele mõistetava vangistuse ülempiiriks on kümme aastat. KarS §-s 113 sätestatud karistusraamid ei võimalda samuti karistust piiavalt diferentseerida ja alaealise isikulisi asjaolusi ning karistuse eesmärkide saavutamise võimalusi arvestavat karistusmäära kohaldada. Kohtupraktikas on erandlikuks loetud mitme karistust kergendava asjaolu olemasolu, aga ka raskendavate asjaolude puudumist, samuti süüdlase alaealisust (RKKKo nr 3-1-1-29-01). Kaitsja leidis, et R Ki suhtes on eeltoodust tulenevalt alus KarS § 61 kohaldades mõista talle karistus alla sanktsiooni alammäära. Varem kriminaalkorras karistamata alaealistele ei ole isegi

esimese astme kuriteo toimepanemise eest põhjendatud pikaajalise vangistuse kohaldamine. Karistuse kohaldamise praktikas on alaealiste suhtes viimasel ajal enam rakendatavad leebemad mõjutusvahendid, seda sageli ka raskemate kuritegude puhul (näiteks KarS § 87 kohaldamine KarS § 200 lg 2 või KarS § 184 lg 2 puhul). Kaitsja palus arvestada R Ki karistust kergendava asjaoluna kahetsust, samuti seda, et tema kaitsealune on andnud põhjalikke ütlusi ning aidanud igati kaasa menetlusele. Käesoleval juhul on karistuse mõistmisel eriti oluline R Ki isik, samuti eripreventiivsed kaaltulused. R. K ei ole kriminaalkorras karistatud ning tuleb raskest perest. Isikulisi asjaolusid – süüdistatava senist elukäiku, vanust ning karistusandmeid arvestades, ei ole ilmselt karistuse eripreventiivsete eesmärkide saavutamiseks vajalik kohaldada ranget karistust. Pigem vajaks R K toetavat ja turvalist sotsiaalset keskkonda, järelvalvet ning võimalust õppida ja areneda. Kaitsja märkis, et tulevikuprognoosi süüdistatava käitumise kohta ei saa tuletada ainult toimepandud kuriteo raskusest ega süü suurusest lähtuvalt. Kergem karistus osaliselt KarS § 74 ja 75 kohaldamisega on piisav, et tagada süüdistatava hoidumine uute süütegude toimepanemisest ning kaitsta õiguskorda. Kaitsja palus KrMS 180 lg 3 alusel kaaluda menetluskulude osalist riigi kanda jätmist, arvestades R Ki alaealisust, sissetulekute ja vara puudumist ning süüdistatava pere rasket majanduslikku olukorda ja toimetulekuprobleeme. Süüdistatava K. V ja tema kaitsja seisukoht: K. V tunnistas ennast süüdi K. J peksmises, kahetses, vabandas kannatanu ees ja hüvitas vabatahtlikult 1/3 kannatanu esitatud varalise- ja mittevaralise kahju hüvitamise nõudest. M. J ja R. H osas märkis süüdistatav, et ta ei mäleta sündmusest mitte midagi ning sel põhjusel ta ennast süüdi ei tunnista. K. V tunnistas ennast R. M peksmises ning tapmises süüdi ja kahetses. Kaitsja leidis, et prokuröri poolt esitatud süüdistuse tekst episoodis, mis puudutab R. M tapmist, ei vasta süüdistusele KarS § 114 järgi. Süüdistuses puudub vähimgi viide, et süüdistatavad läksid R. M ööbimiskohta eesmärgiga kannatanu tappa. Süüdistus sisaldab seda, et K. V ja R K läksid R M viibimiskohta eesmärgiga tekitada talle piinavat valu ja mistahes raskusega tervisekahjustuse, mitte aga surma, mida eeldaks § 114 järgi kvalifitseeritava teo kirjeldus. Kriminaalasjas ei leidnud tõendamist, et keegi oleks soovinud R. Md tappa, seega puudub noormeeste tegevuses tahtlus. Samuti puudub ka motiiv. Kaitsja märkis, et eksperdiarvamuse p 1 on kirjas, et surma põhjus on kaela ja kehatüve kinnine tömp trauma lülisamba kaelaosa murruga VI ja VII kaelalüli diski kõrgusel. Internetist kättesaadavate materjalide kohaselt on kõigil võimalik lugeda, et III-VII kaelalüli toetavad ja tasakaalustavad pead. III kuni VI kaelalülid on kõige õrnemad ja nende vigastamine võib olla äkksurma põhjuseks. Ei ole välistatud, et nimetatud vigastus võis tekkida siis, kui R. M tõmmati jalast rõdu alt välja. Isik oli rõdu all istuvas asendis ning tema tõmbamisel pidi tema pea kukkuma vastu maja ümbritseva betoonist serva. Kuna asjas on teada, et R. M oli raskes joobes, siis puudus tal suure tõenäosusega kontroll oma lihaste üle ning ta ei suutnud tõmbamisel oma pead üleval hoida. Kuivõrd esmane vigastus on saadud koostoimes tugeva alkoholijoobega, mis tuimestab inimese tundlikkust valu suhtes ning teadmata ajal ja koguses manustatud valuvaigisti ibuprofeeniga mõjusid isikule selliselt, et edasist kehalist väärkohtlemist ta tegelikult ei tajunudki. Seega puudub asjas piinav viis.

Kaitsja leidis, et K. V ja R Ki tegevus tuleb kvalifitseerida KarS § 118 lg 1 p 1 ja 7 järgi, mille kohaselt karistatakse tervisekahjustuse tekitamise eest, kui sellega on põhjustatud oht elule (p 1) või surm (p 7), nelja- kuni kaheteistaastase vangistusega. Kuivõrd tegemist on suvalise teokirjeldusega koosseisuga (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 16.aprilli 2013. a otsus asjas nr 3-1-1-40-13, p 8) ja alternatiiv-aktilise süüteokoosseisuga, mille järgi kvalifitseeritakse toimepanija tegu juhul, kui ta on põhjustanud mõne selle sätte punktides kirjeldatud tagajärje (seejuures on aga oluline, et süüdlase tegu oleks tagajärjega põhjuslikus seoses), siis tuleb K. V ja R Ki tegude kvalifitseerimiseks hinnata, kas need on põhjuslikus seoses kannatanu tuvastatud eluohtlike ja surma põhjustanud tervisekahjustustega. Kaitsja juhtis kohtu tähelepanu xxxx kaupluse salvestisele, millest nähtub kannatanu liikumine ning korduv joomine. Kaitsja nentis, et tegelikult ei ole teada, mis toimub kannatanuga alates kella 22.03 kui ta väljub videokaamera vaateväljast kuni kella 00.00-01.00. Kus kannatanu käis, mida tegi või mis võis temaga juhtuda, ei ole teada. Eksperdi arvamuse p 8 sedastatakse, et vigastuste tekkejärjekorda pole võimalik tõsikindlalt tuvastada, kuid on alust arvata, et valdav osa kehatüve vigastustest võidi tekitada peapiirkonna vigastustest varem. Eksperdiarvamuse p 7 nähtub, et elupuhused vigastused on tekitatud lühikest aega enne surma saabumist suhteliselt lühikese ajavahemiku vältel. Keegi ei tea, kui palju aega enne noormeeste saabumist R. M oma ööbimiskohta jõudis ja millises seisundis ta oli. Ei saa tõsikindlalt välistada, et talle oli juba eelnevalt mingeid vigastusi tekitatud. Karistuse pikkuse osas kaitsja arvamust avaldada ei soovinud ning leidis, et kuna tegemist ei ole KarS § § 114 järgi kvalifitseeritud kuriteoga, siis kindlasti ei ole K. V ära teeninud 8 aasta ja 4 kuu pikkust vangistust. Kaitsealuse elus on hakanud lumepall veerema seoses tema lapsepõlvega ning ema käitumisega. Kaitsja taotles menetluskulude riigi kanda jätmist, kuid palus ekspertiisitasu, mis puudutab kohtupsühhiaatrilist- ja psühholoogilist komplekspertiisi, rahuldada osaliselt: arve suurus ei ole loogiline. Tegemist on olnud kolme eksperdiga, kellel tundide töömaht on üks. Kaitsja ei pidanud usutavaks, et kõik kolm eksperti koostasid eelteksti 22,5 tundi ning kõigil kolmel läks akti koostamiseks aega 21 tundi. Kohtu seisukoht: R Kile ja K. Vle esitatud süüdistus episoodis 04.05.2019 (kannatanu K. J löömine). R Kit ja K. Vt süüdistatakse selles, et nemad ja S. K lõid 04.05.2019 ajavahemikul kella 01.0001.38 xxxx maja juures asuvas xxxx bussipeatuses korduvalt K. Jt. R K lõi esitatud süüdistuse järgi K. Jt esmalt ühe korra rusikaga näkku. Seejärel lükkasid K. V ja S. K tasakaalu kaotanud kannatanu pikali ning siis lõid noormehed koos maas lebavat kannatanut korduvalt rusikate ja jalgadega näo-, pea, rindkere ja jäsemete piirkonda. K. J tundis löökidest valu, sai tervisekahjustusi ja kaotas oma prillid. Kohtus üle kuulatud R K (kd VI tlk 171-188), S. K (kd VI tlk 98-100) ja K. V (kd VII tlk 1-13) andsid riimuvaid ütlusi selle kohta, et nad jõid kolmekesi enne intsidenti xxxx bussipeatuses R Ki kodus viina. K. V selgitas, et ühel hetkel hakkas neil seal igav. R Ki sõnul olid nad liialt lärmakad ja sel põhjusel palus ema neil lahkuda. Nad läksid välja, xxxx ja jõudsid xxxx bussipeatusesse, kus neil tekkis mõte teha pilte. K. V ja S. K selgitasid, et neil oli kaasas kõlar, millest tuli vali muusika. Noormehed andsid kõik ütlusi selle kohta, et S. K ja K. V ronisid bussipaviljoni katusele, R K jäi alla pildistama.

Kohtule esitati 15.06.2019 teabesalvestise vaatlusprotokoll koos salvestisega (kd III tlk 2-3). Tõendist nähtub see, et 04.05.2019 helistas häirekeskusesse murelik naisterahvas, kes andis teada, et kolm tumedates riietes noormeest lõhuvad xxxx bussipeatust. Noormehed kuulavad kõlarist valju muusikat. Kohtus üle kuulatud kannatanu K. J selgitas (kd VI tlk 94-98) et ta oli ööl vastu 04.05.2019 kodus, mis asub xxxx majas. Õues suitsu tehes märkas ta majast ca 20 meetri kaugusel oleva xxxx bussipeatuse katusel meesterahvaid: kaks olid katusel ja üks tegi pilti. Kriminaalasjas on tõendatud ja sisuliselt ei ole vaidlust selles, et häirekeskusesse teatanud inimese ja K. J poolt kirjeldatud isikud bussipeatuses olid R K, S. K ja K. V. Lisaks isikuliste tõendiallikate ütlustele on K. V viibimine xxxx bussipeatuses tõendatud sündmuskoha vaatlusel tuvastatuga. Kohtule esitati sündmuskoha vaatlusprotokoll 04.05.2019 (kd III tlk 4-7). Vaatlus viidi läbi xxxx asuvas xxxx bussipeatuses. Vaatlusega tehti kindlaks, et bussiootepaviljoni klaasist seina peal on kaks jalatsijälje fragmenti, millel on eristatav talla kannaosal Nike kaubamärgi sümbol ja üldjoontes on talla koguulatuses siksakiline muster. Sündmuskohta pildistati. Edasise menetluse käigus selgus (kd II tlk 157-158, tlk 166) et K. Vl on samasugused spordijalatsid. Kriminaalasjas puudub vaidlus ning süüdistatavate R Ki, K. V, tunnistaja S. K ja kannatanu K. J ütlustega on tõendatud, et kannatanu K. J läks noormehi korrale kutsuma. Süüdistatavad R K ja K. V kasutasid kannatanu pöördumist iseloomustades sõna karjuma, kannatanu K. J ja tunnistaja S. K nentisid, et kannatanu pöördus noormeeste poole kurjal toonil. Kohtu arvates ei ole tegemist vastuoluga: olenemata sellest, kas K. J karjus või oli kuri ei pruugi ümbritsevad inimesed seda samamoodi tajuda. Fakt on see, et mitte keegi kohal olnutest ei väida midagi oluliselt erinevat, näiteks seda, et kannatanu oli sõbralik ja lahke või jooksis poiste poole sõnaotseses mõttes rusikas püsti ja paiskas suust ähvardusi. Kõik sündmuskohal viibinud inimesed rääkisid kohtus sellest, et peale kannatanu saabumist ronisid S. K ja K. V bussipaviljoni katuselt maha ning siis tekkis osapoolte vahel sõnaline konflikt, mis päädis kannatanu kohtlemisega süüdistuses kirjeldatud moel. Kannatanu K. J ütlustega on tõendatud, et ta oli juba lahkumas, kui talle midagi öeldi, ta pööras ennast ja sai kohe rusikaga näkku. Löök tuli külje pealt, paremalt poolt. Kohtuistungil viitas kannatanu K. Vle kui võimalikule lööjale ning selgitas täiendavalt, et viimane oli noormeestest ka kõige ülbem. Kannatanu täpsustas esimest lööki kirjeldades, et ta nägi midagi silma nurgast ja laks käis ära. R Ki, S. K ja K. V ütlustega on tõendatud, et K. J eksis arvates, et esimese löögi tegi K. V. Noormeeste sõnul lõi kannatanut viimase kirjeldatud viisil R K. Kohus märgib siinkohal, et kannatanu ütlustest selgub üldjoontes see, et ta tegelikult väga täpselt ei suuda meenutada kes poistest mida tegi ja kus oli. Nii näiteks viitas kannatanu, et R K võis olla see, kelle sõnad aitab küll, läheme minema ründe lõpetasid ning suutis kolmest teda rünnanud inimesest kohtus ära tunda R Ki ja K. V. Seda, kes oli paviljoni katusel ning kes all pildistamas, kannatanu meenutada ei suutnud. Järelikult ei saa kohtu hinnangul rääkida sellest, et esimesena lõi K. Jt K. V, sest kannatanu nii ütles. Kannatanu lööjat tegelikult täpselt ei näinud ning seostas tõenäoliselt K. Vt löögiga sel põhjusel, et süüdistatav oli temaga suheldes kõige sõnakam ja üleolevam. Kohtul ei ole seega alust eeldada, et R K süüstab ennast alusetult ning S. K ja K. V annaks selles osas valeütlusi. Eeltoodu alusel ei pööra kohus tähelepanu kaitsja vastuväidetele, mille kohaselt ei ole kriminaalasjas tõsikindlalt tõendatud, et esimese löögi andis kannatanule R K.

Süüdistatav R K selgitas, et K. J oli ähvardava hoiakuga, hoidis kätt põuetaskus ning samuti oli üks põhjustest, miks ta kannatanut lõi see, et talle meeldis sellel eluperioodil olla ülbe, sest see oli lahe. Seda, et kannatanu hoidis kätt põuetaskus ning seal võib olla relv (S. K ütlused) või nuga (K. V ütlused) möönsid ka teised. Kannatanu seda fakti ei puudutanud. Kohus ei välista, et kannatanu võis hoida kätt põuetaskus: ta läks korrale kutsuma kolme noormeest, sündmuskohal tekkis sõnavahetus ning jõuvahekord oli ilmselgelt tema kahjuks. Kannatanu ründamist arusaam, et tal võis olla midagi põuetaskus, kohtu hinnangul ei õigusta, seda saaks vaagida juhul, kui kannatanul oleks olnud midagi taskus ning ta oleks selle sealt välja võtnud. Sellist olukorda aga intsidendis osalenud inimeste ütlustest nähtuvalt ei tekkinud. Kannatanu K. J selgitas, et ta kukkus peale lööki külili. R K ja K. V selgitasid, et kannatanu ei kukkunud vaid S. K ja K. V nö jooksid kannatanu maha, S. K oli kindel, et kannatanu kukkus pärast R Ki lööki. Kohus ei pea S. K ütlust usaldusväärseks: isegi juhul, kui rusikahoop oli tugev ja tuli kannatanule ootamatult võib inimene kaotada tasakaalu, kuid hoobist maha kukkumine ei ole kohtu hinnangul kannatanu vigastusi silmas pidades eluliselt usutav. R K ja K. V ongi erinevalt S. Kst öelnud, et kannatanu tõmmati jõuga maha. Kõik sündmuskohal viibinud inimesed kinnitavad riimuvalt, et pärast seda, kui K. J oli maha kukkunud, hakkasid noormehed kannatanut jalgade ja kätega peksma. K. Jl oli keeruline meenutada seda, kes lõi, kuhu löödi ja mitu lööki tehti. K. J selgitas, et ta pani käed näo ette, löögid tabasid teda igale poole: vastu kätt, kõhtu ja lööke oli kindlasti rohkem, kui üks. Kannatanu mäletas seda, et ta proovis vahepeal püsti tõusta, kuid see ei õnnestunud, sest teda taoti jalgadega. Rünne lõppes, sest üks noormeestest ütles aitab küll, läheme minema. Seda, et nad peksid maas lebavat K. Jt, ütlesid nii R K, S. K kui K. V. R K arvas, et ta lõi jalgadega ja ei olnud kindel, kas ka rusikatega, kuhu ta lõi, seda R K oma sõnul ei jälginud kuid löögid tabasid. S. K nentis, et tema lõi K. Jt jalgade piirkonda, teised kõhtu, näkku, selga, kätesse – sisuliselt üle keha. S. K meenutas, et kannatanu ei olnud vist kogu aeg maas täiesti pikali, kuid ta oli kindel, et K. J ennast löömise ajal ei kaitsenud. K. V selgitas, et ta lõi kannatanut valimatult jalgadega, kuhu ta lõi, seda ta ei vaadanud. K. V kinnitas kannatanu sõnu selles, et viimane pani käed näo ette. Noormehed kinnitasid, et nad lõpetasid K. J peksmise peale seda, kui S. K ütles, et aitab küll. S. K viitas, et ta sai mingisugusel hetkel aru, mis toimub ja tal tuli mõistus pähe. K. J ütluste kohaselt lahkusid lööjad xxxx poole. Ta nägi xxxx juures politseibussi, läks sinna ning nad läksid ründajaid otsima. Noormehed tabati xxxx parklas või muruplatsil ning pärast seda läksid nad tagasi xxxx bussipeatusesse, kus politsei aitas tal prille otsida. Prille ei õnnestunud leida ei sel ega ka mitte järgmisel päeval. Pärast seda, kui nad üritasid koos politseinikega prille otsida, kutsuti kiirabi ja ta viidi traumapunkti. S. K, R K ja K. V selgitasid samuti, et nad läksid peale K. J peksmist xxxx xxxx juurde alkoholi tarvitama, mingil hetkel nägid nad vilkureid, nad üritasid ära joosta, kuid neid saadi kätte. S. K täpsustas, et kannatanu oli politseiga koos, politseibussis ning kannatanu vastas jaatavalt politsei küsimusele, kas nemad tegid seda. Kohtule esitati indikaatorvahendi kasutamise protokollid, mille järgi tuvastas politsei 04.05.2019 öösel kell 01.59 K. Vl ja kell 02.01 R Kil alkoholijoobe. Kannatanul K. Jl kell 02.52 märkimisväärset joovet ei tuvastatud, indikaatorvahendi näit oli 0,09 mg/l kohta(kd III tlk 17-19). K. J vigastused on tõendatud isiku läbivaatuse protokolliga (kd III tlk 8-10), SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla väljavõttega haigusloost nr xxxx (kd III tlk 11), kiirabikaardiga (kd III tlk 1215) ja SA Põhja-Eesti regionaalhaigla erakorralise meditsiini osakonna patsiendi EMO kaardiga (kd III tlk 16). Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et 04.05.2019 kell 01.40 teostas politsei kannatanu läbivaatuse. Vaatlusega tuvastati järgmised vigastused: kannatanu näos, paremal

pool põsesarnal veritsev haav, näo parem pool turses ja verine, parema jala põlvel nahamarrastus. Vigastusi pildistati ja fotod on lisatud läbivaatuse protokollile. Kiirabi saabus xxxx bussipeatusesse 04.05.2018 kell 01.46, patsient K. Jl oli põse peal lahtine 1cm pikkune veritsev haav ja paremal küünarvarrel marrastus. Patsient anti üle PERH Mustamäe haiglale. Erakorralise meditsiini osakonnas vaadati K. J läbi kell 02.23 ning kannatanul tuvastati paremal põsel haav ja paremal küünarnukil marrastus. Haava õmmeldi. Esitatud süüdistuse järgi tekitasid noormeeste löögid K. Jle füüsilist valu. Kannatanu andis ütlusi, et noormeeste löögid põhjustasid talle valu. Valitseva arvamuse järgi on valu organismi kaitsefunktsioon, mis on käsitletav kudede tegeliku või potentsiaalse kahjustamise või ülekoormatusega kaasneda võiv ebameeldiva aistingu ja tundeelamusena, mille ülesandeks on motiveerida ohtlikku olukorda lõpetama või vältima (RKKKo 1-18-7833). Kohus nendib, et silmaga nähtavad, verised vigastused kannatanu näol ja kehal on sellised, mida ei ole inimesele võimalik tekitada valu põhjustamata. Kudede terviklikkuse taastamiseks tuli kannatanu põsel olevat haava õmmelda, vigastuste paranemine võttis aega. Kannatanu üritas ennast aktiivselt kaitsta, so pareerida valuaistinguid tekitavaid lööke ja kaitsta oma kehalist terviklikkust, kuid see ei õnnestunud, sest ründajaid oli mitu ning rünne intensiivne. Käesoleval juhul on K. J nentinud, et löökide tagajärjel kimbutasid teda valud kehatüve piirkonnas veel mõnda aega. Kohtu hinnangul on seega tõendatud, et K. Jl tuvastatud ja valu tekitanud kehavigastusi tekitasid 04.05.2019 ajavahemikul kell 01.00-01.38 xxxx maja juures asuvas xxxx bussipeatuses R K, K. V ja tunnistaja S. K (viimase suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud KrMS § 202 alusel, kd III tlk 20-21). R K lõi esmalt K. Jt ühe korra rusikaga näkku, seejärel hakkasid noormehed maha kukkunud ja maas lebavat kannatanut korduvalt jalgade ja rusikatega näo-, pea-, rindkere ja jäsemete piirkonda peksma. Subjektiivsest küljest peab tahe olema suunatud löömisele. KarS § 16 lõike 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Käesoleval juhul on tõendatud, et noormeeste ja kannatanute vahel tekkis sõnavahetus sel põhjusel, et K. J kutsus bussiootepaviljonis kohatult käitunud noori korrale. Sõnaline konfliktist kasvas välja kannatanu peksmine olukorras, kus jõudude vahekord oli selgelt K. J kahjuks. Kohus nendib, et süüdistatavate ja tunnistaja S. K soov oligi kannatanu füüsiliselt paika panna ja seega tegutsesid R K ja K. V K. Jt pekstes otsese tahtlusega. Kohtu hinnangul panid R K ja K. V toime õigusvastase teo, teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus tuvastanud ei ole. Süüdistatavad on süüvõimelised ning KarS 2. ptk 3. jaos sätestatud süüd välistavaid asjaolusid ei esine. Noormeeste viited võimalikule relvale K. J taskus ei oma tähtsust: kõikide K. Jt peksnud asjaosaliste ütlustest nähtub, et R Ki rusikalöögile eelnes pikem vestlus, mille käigus soovisid noored näha, mis kannatanul taskus on, kuid K. J seda ei teinud. Kannatanu tasku oli tühi ning ta oli sündmuskohalt lahkumas, kui R K teda lõi. Viide hädakaitsele ja rünne olnuks õigustatud teatud piirini juhul, kui K. J oleks poisse ise rünnanud, noormeeste nähes tõepoolest taskust mingisuguse relva välja tõmmanud või seda näidanud. Kohus nõustub prokuröri kohtuvaidluses esitatud argumentidega, mis puudutavad kaastäideviimist KarS § 21 lg 2 mõttes ja ei pea vajalikuks neid korrata. Kohtu hinnangul on R Ki tegevus seega õigesti kvalifitseeritud KarS § 121 lg 1 järgi. K Volkovskise teo lõplikul kvalifikatsioonil peatub kohus pärast seda, kui on analüüsinud tõendeid K. V süüdistuses episoodis, mis puudutab kannatanute M. J ja R. H kehalist

väärkohtlemist. Kriminaalasjas esitas kannatanu K. J tsiviilhagi S. K, R Ki ja K. V vastu kuriteoga tekitatud 165,80 euro varalise kahju (prillid) ja 500,00 euro mittevaralise kahju hüvitamiseks. S. K hüvitas K. Jle tekitatud kahju kriminaalmenetluse lõpetamisel, R K ja K. V tegid seda kohtumenetluses (vt kd V tlk 40 ja 43). Kannatanule tekitatud kahju on seega täielikult hüvitatud. Prokurör märkis kohtuvaidluses, et suhtles K. Jga ning viimasel ei ole süüdistatavate vastu kahju vabatahtliku hüvitamise tõttu enam nõudeid. K. Vle esitatud süüdistus episoodis 10.08.2019 (kannatanute M. J ja R. H löömine). K. Vle on esitatud süüdistus selles, et ta lõi 10.08.2018 kella 20.45 paiku xxxx juures xxxx mitu korda jalaga M. Jle jalgadesse, ühe korra rusikaga näkku, vasaku silma piirkonda ja seejärel korduvalt rusikaga näkku huulte piirkonda. M. Jl õnnestus põgeneda ning siis ründas K. V kannatanuga kaasas olnud R. H. K. V lõi R. H rusikaga näo piirkonda, ajas minema jooksnud kannatanut taga ja lõi pärast R. H tabamist viimast uuesti korduvalt rusikaga näo piirkonda. K. V selgitas kohtus, et tal on keeruline oma süüd tunnistada ja midagi öelda, sest ta ei mäleta süüdistuses kirjeldatud sündmusest mitte midagi, välja arvatud kinnipidamine, kuid seda ka lünklikult. Arvestades seda, et K. Vl tuvastati sündmuskohal, vahetult pärast tema kahtlustatavana kinni pidamist alkoholijoove 1,13 mg/l (kd III tlk 40) ning kannatanu R. H ja sündmust pealt näinud tunnistaja H. R kirjeldasid oma ütlustes K. V väliseid joobetunnuseid (kõikumine ja suust tulev alkoholilõhn) on kohtu hinnangul usutav, et K. Vl oli süüdistuses kirjeldatud sündmuse ajal alkoholi tarvitamisest tingitud mälulünk. Vaatamata sellele, et K. V M. J ja R. H löömist ei mäleta, on sündmus kohtu hinnangul tõendatud kohtus ära kuulatud isikuliste tõendiallikate ütlustega ning kohtule esitatud kirjalike tõenditega. Kohtul ei ole alust kahelda istungil üle kuulatud kannatanute, nende seaduslike esindajate ja tunnistaja ütluste usaldusväärsuses. Ühtegi sellist asjaolu, mis annaks mõne sündmust vahetult tajunud inimese ütlustes kahelda, kohus ei tuvastanud. Kannatanud M. J (kd VI tlk 100 pöördel–103) ja R. H (kd VI tlk 103-104 pöördel) andsid riimuvaid ütlusi selle kohta, et nad olid 10.08.2019 õhtul kella 19.00-20.00 paiku xxxx kaubanduskeskuse lähedal asuvas xxxx pitsas. Söögikohast väljudes nägid nad kahte väikest last ja M. J tuttavat K. Vt. Lapsed olid hirmunud, sest K. V õiendas nendega. Kannatanud jäid olukorda jälgima, K. V märkas neid, pööras oma tähelepanu lastelt ära ja lapsed põgenesid. Mõlemad kannatanud selgitasid, et K. V tuli nendega suhtlema, hüüdes eelnevalt ohoo (oi) M või midagi sellist. M. J ja R. H sõnul üritasid nad lahkuda, kuid K. V tuli neile järgi, pakkus midagi müügiks, lubas peksa anda ja hakkas peagi M. J narrima, võttes kannatanu mütsi. Viimaks hakkas K. V ähvardama ja lubas M. Jle peksa anda. M. J ütluste kohaselt hakkas K. V teda mingil hetkel jalgadesse taguma. R. H sõnul ütles K. V M. Jle, et kui too peaks lahkuma, siis saab ta kohe peksa ning seejärel hakkas K. V M. J jalgu peksma nagu togima. Mõlemad kannatanud kinnitasid seda, et ühel hetkel lõi K. V M. J rusikaga näkku, esimesele löögile järgnesid ka teised löögid. M. J kirjeldas esimest lööki nii, et mingil hetkel pani K. V talle parema rusikaga vastu nägu, kusagile põse piirkonda. Pärast esimest lööki oli kõik hägune, kuid löögid ei olnud tugevad. K. V lõi teda järjest, mitte intensiivselt järjest, aga ikka pani. R. H sõnul reageeris M. J jalgadesse togimisele nii, et lõi oma peaga K. Vt, too lõi sõpra esmalt peaga vastu ning siis juba rusikatega pähe, otsaette, lõua ja põskede piirkonda, ta nägi 4-7 lööki. Sõber üritas taganeda ja ära minna. Sama nentis M. J, so ta üritas lahkuda, kuid K. V hakkas sammu kiirendama ja isegi vaikselt jooksma.

Kohtus kuulati üle sündmust pealt näinud H. R, kes oli 10.08.2019 õhtul koos sõbrannaga xxxx juures bussile minemas. H. Ri ütluste järgi nägid nad kuidas kaks nooremat poissi jooksid üle tee ja neile järgnes K. V. Üks poistest oli tema tuttav R. H, teist ta ei tundnud. Seda, et ta silmas sündmuskohal tuttavat tütarlast M. Ri, kes oli koos sõbrannaga, ütles ka R. H, kannatanu M. J viitas ütlustes samuti tütarlastele, kes olid intsidendi tunnistajaks. H. R märkis, et K. V jõudis poistele järele ja hakkas küsima, kas nood suitsu või peksa tahavad. Tunnistaja märkis, et nad olid ca meeter maad eemal ning kuulsid vestlust ilusasti pealt. Poisid keeldusid ja siis muutus K. V agressiivseks, vägivaldseks ning lõi seda võõrast poissi käega kusagile põse juurde. Järgnevaid sündmusi kirjeldavad kannatanud ja tunnistajad üldjoontes sama moodi: ühel hetkel pööras K. V oma tähelepanu M. Jlt R. Hle, sest viimane palus M. J rahule jätta. R. H üritas ära minna, kuid K. V lõi R. H 1-3 korda näo piirkonda. Seejärel läksid R. H ja K. V üle tee, kus sündmus alguse sai ning tema läks eemale, vanalinnas asuva xxxx’si juurde. Kannatanu R. H rääkis, et ta hakkas jooksma xxxx juures olevate bussipeatuste juurde ja proovis M. Jle helistada, K. V küsis kas ta helistab politseisse. Ta vastas eitavalt, K. V ei uskunud ja hakkas teda uuesti rusikatega näkku lööma. Ta proovis K. Vt vihmavarjuga tõrjuda, kuid siis lõi K. V ta ninaluu katki ning ninast hakkas verd tulema. Tunnistaja H. R märkis, et ta nägi hiljem sündmuskohalt eemaldumas R. H, kes hoidis kätt näo ees. Kannatanute ja tunnistajate ütlustega on tõendatud, et politsei sai juhtunust kohe teada, tunnistaja H. Ri ütluste kohaselt informeerisid nad xxxx pargis nähtud politseipatrulli, sest nad kartsid, et K. V teeb veel midagi – ta teab, et purjuspäi võib K. V olla vägivaldne. Süüdistatava viibimist sündmusega külgneval ajal sündmuskoha vahetus läheduses ja tema kinnipidamist politsei poolt kinnitab K. V kahtlustatavana kinnipidamise protokoll (kd III tlk 38-39). Kohtu hinnangul on M. J, R. H ja tunnistaja H. Ri ütlustega tõendatud, et süüdistuses kirjeldatud sündmused leidsid aset selles kirjeldatud viisil: alkoholijoobes K. V noris väikeste lastega xxxx kaubanduskeskuse juures tüli, fokusseeris oma tähelepanu seejärel tuttavale M. Jle, muutus agressiivseks ja lõi M. J ning temaga kaasas olnud R. H. Kannatanu M. J andis ütlusi selle kohta, et pärast esimest lööki oli kõik hägune, järelikult oli löök piisavalt tugev. Kerge löögiga selline organismi reaktsioon seostatav ei ole. M. J selgitas, et ta tundis valu minimaalselt, kuid samas viitas, et alguses olid tal sinikad ja kerge paistetus. Isiku läbivaatluse protokolli järgi (kd III tlk 22-30) vaadati M. J läbi 10.08.2019 kell 22.27. Vaatluse käigus tuvastati, et kannatanu vasaku silma all oli paistetus ning ülahuul oli paistes. Kannatanut pildistati vaatluse käigus, M. J vasaku silma all on punetav laik ning põsk on paremast põsest nähtavalt erineva (suurema) kujuga ning kannatanu ülahuul on paistes (fotod nr 2-4). Kannatanu seaduslik esindaja V. J selgitas kohtus (kd VI tlk 102 pöördel – 103), et abikaasa tõi poja õhtul politseist ära ning siis oli näha, et poisil on põsk paistes ja punane. Seda, et sõbra nägu oli paistes, nentis ka teine kannatanu R. H. Vaatamata sellele, et M. J hinnangul tundis ta valu minimaalselt, leiab kohus, et KarS § 121 objektiivne teokoosseis on antud juhul täidetud. Kriminaalasjas on kannatanute ja tunnistaja ütlustega tõendatud, et K. V lõi M. J. Kannatanu põgenes K. V eest ning tegemist ei olnud sellise teoga, mille puhul saaks öelda, et see oli sedavõrd väheintensiivne, et ei kuulu KarS § 121 kaitsealasse. Löökide tagajärg on isiku vaatlusel tehtud fotodel näha, M. J möönis, et pärast juhtunut oli nägu paistes ning esines sinikaid.

Kannatanu R. H puhul on kohtu hinnangul ilmne, et K. V löögid põhjustasid talle valu, kuigi kannatanu seda kohtus otsesõnu ei öelnud. Isiku läbivaatuse protokolli järgi (kd III tlk 31-37) vaadati R. H läbi 10.08.2019 kell 21.25. Vaatluse käigus tuvastati, et kannatanu näol ja nina all oli kuivanud veri ning parema käe sõrmel kuivanud vereplekk. R. H vigastusi pildistati. R. H sõnul käis ta oma vigastuste tõttu arsti juures, vist 2 päeva hiljem. Nina oli tundlik, paremaks ei läinud ning paistetus ei alanenud. Arst tuvastas ninaluu murru. Kannatanu seaduslik esindaja M. H ütles, et ta nägi poega samal õhtul, poisi nina oli paistes ja verine. Arsti juurde läksid nad teisipäeva hommikul, xxxx tn laste traumatoloogi juurde, sest seal saab kiiremini vastuvõtule, kui erakorralise meditsiini osakonnas. Arsti juurde minek tundus vajalik, sest poja nina oli viltu. Arst tegi röntgeni ja tuvastati väike murd, mida kipsi ei pandud ja mis paranes iseeneslikult. Kohus nendib, et inimesele korduvalt rusikaga näkku löömine, mille tagajärjeks on verejooks ning ninaluu murd, on kahtlusteta valus. Subjektiivsest küljest peab tahe olema suunatud löömisele. KarS § 16 lõike 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Käesoleval juhul on tõendatud, et K. V läks kannatanutega suhtlema, oli noriv, pealetükkiv ning kui kannatanud ei käitunud nii nagu K. V soovis (tahtsid ära minna), muutus K. V agressiivseks, lubas M. Jle peksa anda ja andiski. R. H lõi K. V seetõttu, et kannatanu astus oma sõbra kaitseks välja ning helistas K. V arvates politseisse. Mõlemad kannatanud üritasid peale esimesi lööke põgeneda, kuid K. V ajas neid taga. M. Jl õnnestus pääseda, R. Hl see korda ei läinud. Kohtu hinnangul pani K. V toime õigusvastase teo, teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus tuvastanud ei ole. Süüdistatav on süüvõimeline ning KarS 2. ptk 3. jaos sätestatud süüd välistavaid asjaolusid ei esine. Kohus leiab, et K. V tegevus on õigesti kvalifitseeritud KarS § 121 lg 2 p 3 järgi episoodides, mis puudutavad K. J, M. J ja R. H kehalist väärkohtlemist. KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritakse tegu juhul, kui on tegemist korduva teise inimese valu tekitava kehalise väärkohtlemisega. Käesoleval juhul on tuvastatud ja tõendatud, et K. V peksis 04.05.2019 K. Jt ning 10.08.2019 M. J ja R. H. K. V suhtes on 30.05.2019 lõpetatud kriminaalmenetlus KarS § 121 lg 1 järgi 19.11.2018 toime pandud kuriteos KrMS § 201 lg 2 alusel seoses mõjutusvahendi kohaldamisega (kd IV tlk 126). Valitseva arvamuse järgi (viimati RKKKo nr 1-19-5146) on korduvus eriline isikutunnus ning KarS § 121 lg 2 p 3 kontekstis peab isik olema vähemalt kahel korral toime pannud kehalise väärkohtlemise. See näitab tema spetsiifilist isikuomadust, mis seisneb kalduvuses panna toime sama kuritegu. Oluline ei ole, kas isik on kehalise väärkohtlemise eest süüdi mõistetud ja seejärel uue kuriteo toime pannud (juriidiline retsidiiv) või ta on toime pannud vähemalt kaks kehalist väärkohtlemist, mille eest ta ei ole varem karistatud ning need tuvastatakse ühes menetluses. R Kile esitatud süüdistus KarS § 114 lg 1 p 1 järgi ja K. Vle esitatud süüdistus KarS § 114 lg 1 p 1 järgi. R Kile ja K. Vle on esitatud süüdistus selles, et nad tapsid piinaval viisil xxxx rõdu all olnud R. M ööl vastu 20.08.2019. Süüdistuse järgi peksid R K ja K. V kannatanu surnuks. Kannatanu surm saabus hulgivigastuste koosmõjul tekkinud raskekujulise traumaatilise šoki ja verekaotuse tõttu. Peale R. M surma jätkasid süüdistatavad kannatanu peksmist. Kohtus kuulati vahetult 20.08.2019 kell 07.17 häirekeskusesse tehtud kõne salvestust (kõne

mahakirjutus kd III tlk 43-44, CD plaat kõnega tlk 45). Teataja sõnul lamab tema maja, xxxx juures verise näoga meesterahvas, kelle silmi nokivad linnud. Häirekeskusesse helistanud naine täpsustas, et tegemist on mehega, kes käib ja korjab pudeleid, on alati hoolitsetud ja normaalne. Kõnele reageeriti ning samal päeval kell 09.55 alustati sündmuskoha vaatlust xxxx oleva maja juures (kd III tlk 46-48, sündmuskohal tehtud fotod tlk 49-64). Vaatlusega tuvastati, et xxxx maja tagumise külje parempoolse I korruse rõdu all õues on meesterahva surnukeha (fototabeli foto nr 9, 16). Surnu oli riides ja lebas selja peal, peaga maja poole, jalad kibuvitsapõõsa poole. Laiba käed olid keha kõrval teravnurga all, pea pööratud veidi paremale (fototabeli fotod nr 17, 23). Surnukeha vasakust käest umbes paarikümne sentimeetri kaugusel oli verekahtlase määrdumisega juuksetutt (fototabeli foto nr 25), üks botas oli mehe jalas, teine asus surnukehast umbes 10 meetri kaugusel, muru peal (fototabeli fotod nr 13-14, 16-17). Sündmuskoha vaatlusel osalenud kohtuarst A. V esialgsel hinnangul oli surm vägivaldne, A. V tuvastas surnukehal ulatuslikke vigastusi nii pea- kui kehatüve piirkonnas. Vaatlusega fikseeriti, et verekahtlased määrdumised ja –pritsmed olid meesterahva seljas olnud jopel (fototabeli foto nr 17), rõdu alt leitud valge põhjaga värvilisel rätikul (fototabeli fotod nr 18- 20, 50-51), rõdu all liivasel pinnal olnud vineerplaadil (fototabeli fotod nr 19), seina peal (fototabeli fotod nr 24, 53-54) ning rõdu all, seina ääres betoonpinnal (fototabeli fotod nr 18- 21). Rõdu all, betoonpinna ees liivase pinna peal oli jalatsi süvendijälg, millel oli eristatav talla kannaosal Nike kaubamärgi sümbol. Jalatsi pöiaosa juures pooleldi ringikujuline siledam jälg, üldjoontes talla koguulatuses siksakiline muster (fototabeli fotod nr 21-22). Sündmuskohalt võeti kaasa mehe seljas olnud riided (pakendid 1-5), valgel põhjal värviline rätik (pakend 6), juuksetutt (pakend 6) ja DNA proovid verekahtlastest määrdumistest seinalt (pakend 8 ja 8.1). Sündmuskohalt kaasa võetud riideesemeid ja jalatseid vaadeldi edasise menetluse käigus (kd III tlk 48-131 asitõendi vaatlusprotokoll 26.08.2019, surnukehal jalas olnud ja surnukehast eemal asunud jalatsite vaatlus; kd III tlk 132-156 asitõendi vaatlusprotokoll 28.08.2019, surnukehal seljas olnud riiete, valgel põhjal värvilise rätiku ja juuksetuti vaatlus). Jalatsite vaatlusel tuvastati, et tegemist oli Hualo kaubamärgi spordijalatsitega. Seega ei olnud sündmuskoha vaatlusel rõdu alt, betoonpinna eest liivase pinna pealt avastatud jalatsi süvendijälje jätnud tapetu, sest fikseeritud jälg (fototabeli foto nr 21, 22 kd III tlk 54 pöördel) oli jäetud Nike kaubamärki kandva jalatsiga. Vaatluse käigus võeti jalatsitelt puuteproove, mis pakendati (pakendid nr 2.1-2.32). Surnukehalt ja sündmuskohalt võetud riideesemete vaatlusel tuvastati, et nii sokkidel, jopel, särgil, pükstel ja saunarätikul oli mustusele iseloomulik lõhn. Verekahtlast määrdumist leiti jopelt, särgilt ja saunarätikult (fototabeli fotod nr 12-13, 19, 26, 28, 40-41, 43). Vaadeldud juuksetutt oli määrdunud veresarnase ainega (fototabeli foto nr 46). Kriminaalasjas puudub vaidlus ja on tõendatud, et 20.08.2019 xxxx maja rõdu alt leitud meesterahvas oli R M (vt siinkohal ka surnu sõrmejälje uuring kd III tlk 65-66; tundmatu surnu isikutuvastamise õiend kd III tlk 67-68 ja DNA ekspertiisiakt 06.09.2019 nr xxxx kd III tlk 6972). Kohtuarsti A. V poolt sündmuskohal antud esialgset hinnangut selle kohta, et xxxx kortermaja rõdu alt leitud R. M surm ei olnud loomulik, kinnitas hilisem surnu kohtuarstlik ekspertiis. Eksperdi arvamuse kohaselt 11.09.2019 ekspertiisiaktis nr xxxx (kd III tlk 73-79 pöördel, ekspertiisiakti lisa tlk 80-89) oli R. Ml ulatuslikke pea-, kaela ja kehatüve piirkonna ja sisemisi vigastusi ning lisaks kaelalülide ja roiete murde (vt eksperdi arvamuse p 1, 3). R. M surma põhjus oli eksperdi hinnangul kaela ja kehatüve kinnine tömp trauma lülisamba kaelaosa murruga VI ja VII kaelalüli vahelise diski kõrgusel; IV ja V rinnalüli ogajätkete ning II ja III nimmelüli parempoolsete ristijätkete murdudega; vasaku rinnaku-rangluunibujätkelihase osalise rebendiga ja verevalumitega mõlema rinnakurangluu-nibujätkelihase

alaosas, mõlemapoolsete roiete hulgimurdudega mitmel keha anatoomilisel joonel; verevalumitega luumurdusid, söögitoru ülaosa ja mõlemat neeru ümbritsevates pehmetes kudedes, kõhukelmel, kõhulihastes, vasakul pool nimmelihastes, vasakus kopsus, põrnaväratis, kõhunäärmes, vahelihasel, mao ja soolte väliskestal ning peen- ja jämesoolekinnistil; kõhunäärme täieliku ristisuunalise rebendiga, põrnavärati ning peen- ja jämesoolekinnisti rebenditega ja kahtlusega soolevigastusele; nahamarrastuse ja nahaaluse verevalumiga vasakul pool kaela ülaosas; nahaaluste verevalumitega seljal ning vasakul pool rinnal ja nahakriimustusega rinnaku piirkonnas; aju-kolju kinnine tömp trauma koldeliste ämblikuvõrkkelmealuste verevalumitega mõlema suuraju-poolkera ja väikeaju pinnal; mõlemapoolse kõvakelmealuse verevalumiga; hulgaliste verevalumitega kõõlustanul ja vasakus oimulihases; nina- ja näokoljuluude hulgimurdudega; alalõualuu kaksikmurruga; verevalandusega ninakõrvalurgetesse; põrutushaavadega näol, juustega kaetud peanahal parema kiiruköbru piirkonnas ja vasaku kõrvalesta tagapinnal, nahaaluste verevalumite ja nahamarrastustega näol; 11. ja 13. hamba osanihestusega; haavade, limaskesta defektide ja verevalumitega üla- ja alahuule limaskestal ning hammustushaava ja verevalumitega keelel. Eksperdi arvamuse järgi tekkis R. Ml kõikide vigastuste koosmõjul raskekujuline traumaatiline šokk (peamiselt hüpovoleemiast ning valust tingitud šokk) koos ägeda verekaotusega sisemisest verejooksust ning vigastuste tüsistusena väheväljendunud vasakpoolne õhkrind ning väheväljendunud vere aspiratsioon (vt eksperdi arvamuse p 1). Tervisekahjustused olid eksperdi arvates tekitatud rusika- ja jalalöökidega, tapetu kõhule ja rinnale korduvatest jalgade või põlvedega astumisest ja/või hüppamisest, pea ja kaela jõulisest ning järsust kukla suunas väänamisest või painutamisest (vt eksperdi arvamuse p 9). R. M tapmises kahtlustatuna peeti 23.08.2019 kinni R K ja K. V (kd III tlk 157-172, kd IV tlk 25-37). Kriminaalasjas puudub vaidlus ja on tõendatud, et R. M surma põhjustasidki ööl vastu 20.08.2019 R K ja K. V. Pärast noormeeste kahtlustatavana kinnipidamist viidi läbi erinevaid menetlustoiminguid ja ekspertiise seostamaks neid R. M tapmisega. K. V kinnipidamisel olid süüdistataval jalas Nike spordijalatsid (vt kinnipidamise protokolli lisa fotod nr 7-10 kd III tlk 165-168) mille jalatalla muster ühtis sündmuskohalt, xxxx maja rõdu alt, betoonpinna ees liivase pinna peal olnud jalatsi süvendijäljega (fototabeli foto nr 21, 22 kd III tlk 54 pöördel). Samasugune jalatsijälg leiti 04.05.2019 sündmuskoha vaatlusel (kd III tlk 4-7), kui vaadeldi xxxx xxxx bussipeatuses asuvat bussiootepaviljoni, mille klaasist seina peal oli kaks jalatsijälje fragmenti. Jälgede talla kannaosal oli eristatav Nike kaubamärgi sümbol ja üldjoontes oli talla koguulatuses siksakiline muster. Kohus on varasemalt lugenud tõendatuks selle, et K. V viibis 04.05.2019 xxxx bussipeatuses. K. Vl kahtlustatavana kinnipidamisel jalas olnud Nike jalatseid vaadeldi (asitõendi vaatlusprotokoll 24.08.2020 kd III tlk 175-183). Vaatluse käigus leiti tossudelt verekahtlast määrdumist, millelt võetud esialgsed proovid reageeris positiivselt verele. Jalatsitelt võeti puuteproovid, mis edastati DNA-ekspertiisi. Eksperdi arvamuse järgi 16.09.2019 ekspertiisiaktis nr xxxx (kd IV tlk 90-105) saadi K. V parema jalanõu siseküljelt võetud puuteproovist DNA-analüüsil täisprofiil, mis oli pärit enam kui ühelt isikult. Segaproovis oli eristatav peamine DNA-profiil, mis oli kokkulangev R. M DNA-profiiliga. K. V parema jala jalatsilt võetud kahest puuteproovist R. M bioloogilist materjali ei leitud või ei olnud DNA profiili võimalik segaproovis ilmnenud alleelide paljususe tõttu kindlaks määrata (eksperdi arvamuse p 6, 7, 13).

Pärast K. V kahtlustatavana kinnipidamist otsiti läbi tema kodu (kd III tlk 187-215). Läbiotsimisel juhatas süüdistatav menetlejad pesumasina juurde ning näitas pükse Jogger, mida ta kandis ööl vastu 20.08.2019 (fototabeli fotod 35-37). Seejärel viis K. V uurijad magamistuppa. Toas asunud riidehunnikus oli halli värvi pikkade varrukatega ja pika kaelusega pluus (fototabeli fotod 14-16). Lisaks pükstele ja särgile võeti pesumasinast paar valget värvi sokke, millel olid verekahtlased määrdumised (fototabeli fotod nr 38-41). Püksid, särk ja sokid pakendati ning võeti kaasa. Lisaks riideesemetele pakendati ja võeti kaasa mobiiltelefonid Nokia, LG, Samsung ja tahvelarvuti Asus. K. V kodust kaasa võetud riideid ja sokke vaadeldi (asitõendi vaatlusprotokoll 24.08.2020 kd IV tlk 1-24). Vaatluse käigus leiti pükste Jogger vasaku ja parema säärelt (vt ka fotod nr 6-12, 14-15), pluusi küljelt, õlapiirkonnast ja vasakul varrukal (vt ka fotod nr 20-22) ning sokkidelt (vt ka fotod nr 27-29, 32-34) verekahtlast määrdumist. Vaatlusel markeeriti riietel verekahtlase määrdumisega kohad, millelt võetud esialgsed proovid reageerisid positiivselt verele. Pükstelt, pluusilt ja sokkidelt võeti puuteproovid, mis edastati DNA-ekspertiisi. Eksperdi arvamuse järgi 16.09.2019 ekspertiisiaktis nr xxxx (kd IV tlk 90-105) saadi K. V pluusi õlapiirkonnas olnud verekahtlasest määrdumisest võetud puuteproovist saadi DNA-analüüsil täisprofiilid, mis olid kokkulangevad R. M DNA-profiiliga. Ekspert pidas proovis leiduva bioloogilise materjali pärinemist R. Mlt 1020 korda tõenäolisemaks kui seda, et bioloogiline materjal pärineb juhuslikult valitud tundmatult inimeselt. K. V pükste Jogger vasaku sääre esiosa keskosal olnud verekahtlaselt määrdumiselt võetud puuteproovist saadi DNA analüüsil peamine DNA-profiil, mis oli kokkulangev süüdistatava enda DNA-profiiliga, kuid saadud tulemuste alusel ei saa välistada R. Mlt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis. Ekspert pidas proovis leiduva bioloogilise materjali pärinemist siin samuti R. Mlt 1020 korda tõenäolisemaks kui seda, et bioloogiline materjal pärineb juhuslikult valitud tundmatult inimeselt. K. V pükste Jogger parema sääre küljeõmbluselt ja vasaku sääre küljeõmbluse lähedal, sääre allosas olnud verekahtlaselt määrdumiselt võetud puuteproovidest saadi DNA analüüsil täisprofiilid, mis olid pärit enam kui ühelt isikult. Nendes segaprofiilides oli eristatav peamine DNA profiil, mis langes kokku R. M DNA-profiiliga. Ka siin pidas ekspert proovis leiduva bioloogilise materjali pärinemist R. Mlt 1020 korda tõenäolisemaks kui seda, et bioloogiline materjal pärineb juhuslikult valitud tundmatult inimeselt (vt eksperdi arvamuse p 3, 4, 5). R Ki kinnipidamisel olid süüdistataval jalas spordijalatsid Adidas (vt kinnipidamise protokolli lisa fotod 1-3). R Kil kahtlustatavana kinnipidamisel jalas olnud Adidase jalatseid vaadeldi (asitõendi vaatlusprotokoll 23.08.2020 kd IV tlk 38-50). Vaatluse käigus leiti R Ki parema jala tossult verekahtlast määrdumist, millelt võetud esialgsed proovid reageeris positiivselt verele. Jalatsitelt võeti puuteproovid, mis edastati DNA-ekspertiisi. Eksperdi arvamuse järgi 16.09.2019 ekspertiisiaktis nr xxxx (kd IV tlk 90-105) saadi R Ki parema jalanõu väliskülje kannapiirkonnast võetud puuteproovist saadi DNA analüüsil täisprofiil, mis oli kokkulangev R. M DNA-profiiliga. Eksperdi hinnangul oli sellise DNA profiili saamine 1020 korda tõenäolisem juhul, kui proovis leiduv bioloogiline materjal pärineb R. Mlt võrreldes sellega, kui bioloogiline materjal pärineb juhuslikult valitud tundmatult inimeselt. R Ki parema jala jalatsi kummivärvlilt võetud puuteproovist saadi DNA-analüüsil täisprofiilid, mis olid pärit enam kui ühelt isikult. Saadud tulemuste alusel ei saa välistada R Kilt ja R. Mlt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist nendes segaproovides (eksperdi arvamuse p 3, 9). R Ki parema jala jalatsi kummivärvlilt võetud puuteproovist saadud DNA täisprofiilide osas märkis ekspert 26.09.2019 ekspertiisiaktis nr xxxx (kd IV tlk 106-109), et sellise DNA-profiili saamine on 109 korda tõepärasem juhul, kui proovis leiduva bioloogilise materjali allikaks on R. M, R K ja üks tundmatu isik võrreldes sellega, kui bioloogilise materjali allikaks on R K ja kaks juhuslikult

valitud tundmatut isikut (eksperdi arvamuse p 1). Pärast R Ki kahtlustatavana kinnipidamist otsiti läbi tema kodu (kd IV tlk 55-76). R K andis menetlejatele vabatahtlikult välja ööl vastu 20.08.2019 seljas olnud riided: musta värvi pikkade varrukatega pluusi Cropp, mille taskul roosid ja käeluu kujutis (fototabeli foto nr 17), musta värvi teksad FSBN (fototabeli fotod 19, 20) ning kaasas olnud musta värvi seljakoti Squadded (fototabeli foto 21). Riided ja seljakott pakendati ja võeti kaasa, lisaks võeti kaasa mobiiltelefon Samsung, isikutunnistus ja rohekas, pruuni värvi pulber koos tühja plekkpurgiga. R Ki kodust kaasa võetud riideid ja seljakotti vaadeldi (asitõendi vaatlusprotokoll 24.08.2020 kd IV tlk 77-89). Vaatluse käigus leiti pluusi Cropp parema varruka otsal valget värvi määrdumine (vt ka fotod 10-11) ja teksade esiküljelt parema sääre alumises osas määrdumine (vt ka foto 20). Pluusi vasaku õla piirkonnas, rinnal oleval taskul (vt ka fotod 7-9) ja pükste esiküljel vasaku tasku piirkonnas (vt ka fotod 17, 18) ning vasakul säärel põlve piirkonnas (vt fotod 18, 19) leiti verekahtlased määrdumised. Määrdumise ja verekahtlase määrdumisega kohad markeeriti. Verekahtlastelt määrdumistelt võetud esialgsed proovid reageerisid positiivselt verele. Kõikidel riietel olnud määrdumistelt võeti puuteproovid, mis edastati DNAekspertiisi. Eksperdi arvamuse järgi 16.09.2019 ekspertiisiaktis nr xxxx (kd IV tlk 90-105) saadi R Ki pluusi esiküljelt vasaku õla pealt võetud puuteproovist DNA-analüüsil täisprofiilid, mis on pärit enam, kui ühelt isikult. Nendes segaproovides on eristatav peamine DNA-profiil, mis on kokkulangev R. M DNA profiiliga. Ekspert pidas proovis leiduva bioloogilise materjali pärinemist R. Mlt 1020 korda tõenäolisemaks kui seda, et bioloogiline materjal pärineb juhuslikult valitud tundmatult inimeselt (vt eksperdi arvamuse p 8). R Ki teksade esiküljelt sääre põlve piirkonnast ja esiküljelt vasaku tasku piirkonnast võetud puuteproovidest saadi DNAanalüüsil täisprofiilid, mis olid pärit enam, kui ühelt isikult. Saadud tulemuste alusel ei saa välistada R Kilt ja R. Mlt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist nendes segaproovides (eksperdi arvamuse p 9). Ekspert märkis täiendavalt 26.09.2019 ekspertiisiaktis nr xxxx (kd IV tlk 106-109), et sellise DNA-profiili saamine on 109 korda tõepärasem juhul, kui proovis leiduva bioloogilise materjali allikaks on R. M, R K ja üks tundmatu isik võrreldes sellega, kui bioloogilise materjali allikaks on R K ja kaks juhuslikult valitud tundmatut isikut (eksperdi arvamuse p 1). Ekspert ei välistanud kindlalt R Kilt pärineva bioloogilise materjali olemasolu R. M vasakul jalatsil (eksperdi arvamuse p 10 16.09.2019 ekspertiisiaktis nr xxxx). Seega on kriminaalasjas tõendatud, et R. M tapmises 23.08.2020 kahtlustatavatena kinni peetud R K ja K. V kandsid kinnipidamisel jalatseid, mis asitõendina ära võeti. Sündmuskoha vaatlusel xxxx kortermaja rõdu alt jalatsijälje süvend, mille muster sarnanes K. V jalatsite tallamustriga. Rõdu all olnud jalatsijälg asetab K. V sündmuskohale. Mõlema nooruki jalatseid vaadeldi, nendelt võeti puuteproove, mis edastati ekspertiisi. R Ki ja K. V jalatsitelt leiti R. M verd, surnu kohtuarstliku ekspertiisi teinud ekspert A. V hinnangul põhjustati osa tapetu vigastustest jalaga lüües. Pärast kinnipidamist andsid süüdistatavad menetlejale välja riided, mida nad kandsid ööl vastu 20.08.2019. Riideid vaadeldi ja nendelt võeti puuteproove, mis edastati ekspertiisi. Ekspert asus seisukohale, et lisaks jalatsitele leidus tapetu verd süüdistatavate riietel. R Ki ja K. V asetab sündmuskohale ka kohtus vaadatud videosalvestis ning videosalvestise vaatlust kajastav 19.09.2019 asitõendi vaatlusprotokoll (kd III tlk 103-112). Turvakaamerate salvestised väljastasid menetlejale xxxx, xxxx asuv xxxx kauplus ja xxxx asuv xxxx. Kannatanu liikumise surmaeelsel ööl on fikseerinud xxxx asuva kaupluse xxxx turvakaamera (kd III tlk 100-102). Kriminaalasjas esitatud videosalvestis ja 19.09.2019 asitõendi vaatlusprotokoll (kd III tlk 100102) kujutasid R. M liikumist 19.08.2019 ajavahemikul 19.00-22.15. Videosalvestiselt on näha,

et R. M lahkub xxxx asuva xxxx kaupluse vaateväljast kell 22.04. Eksperdi arvamuse järgi 11.09.2019 surnu kohtuarstlikus ekspertiisiaktis nr xxxx (kd III tlk 73-89) saabus R. M surm orienteeruvalt 9-12 tundi enne laiba vaatlust sündmuskohal. Sündmuskoha vaatlus algas 19.08.2019 kell 09.55 ja lõppes kell 11.30, kohtuarst A. V andis esialgse arvamuse pärast surnukeha- ja sellel koolnumuutustega tutvumist kell 10.03 (kd III tlk 46-64). R. M surm saabus järelikult ajavahemikul kell 22.03-01.03. Turvakaamera videosalvestistelt, mille esitasid menetlejale xxxx, xxxx asuv xxxx kauplus ja xxxx asuv xxxx ja 19.09.2019 asitõendi vaatlusprotokollist (kd III tlk 103-112) on näha järgnev: -

-

-

-

-

-

20.08.2019 kell 00.27 ilmub xxxx turvakaamera vaatevälja seljakotiga inimene (R K andis oma kodu läbiotsimisel välja seljakoti selgitades, et tal oli see ööl vastu 20.08.2019 kaasas); 20.08.2019 kell 00.32 ilmuvad xxxx turvakaamera vaatevälja kaks noormeest (R K ja K. V, mõlemad kannavad riideid, mille nad oma kodu läbiotsimisel välja andsid) ja nad lähevad xxxx maja esise suunas. Noorukid kaovad mõneks hetkeks kaadrist, ilmuvad uuesti ja lähevad xxxx maja tagumiste rõdude suunas (R. M surnukeha leiti xxxx maja tagumise külje parempoolse I korruse rõdu alt, vt 20.08.2019 sündmuskoha vaatlusprotokoll kd III tlk 46-64); 20.08.2019 kell 00.33 ilmuvad xxxx turvakaamera vaatevälja R K ja K. V ning suunduvad xxxx maja esiosa poole; 20.08.2019 kell 00.38 ilmuvad xxxx xxxx turvakaamera vaatevälja R K ja K. V ning suunduvad xxxx maja juurde; 20.08.2019 kell 00.48 ilmuvad xxxx turvakaamera vaatevälja R K ja K. V. Noormehed tulevad xxxx maja poolt ja suunduvad xxxx kortermaja tagumise külje rõdude poole (R. M surnukeha leiti xxxx maja tagumise külje parempoolse I korruse rõdu alt, vt 20.08.2019 sündmuskoha vaatlusprotokoll kd III tlk 46-64); 20.08.2019 kell 01.01 ilmuvad xxxx KÜ turvakaamera vaatevälja R K ja K. V ning liiguvad xxxx maja suunas; 20.08.2019 kell 03.20 ilmuvad xxxx KÜ turvakaamera vaatevälja R K ja K. V ning suunduvad xxxx maja poolt xxxx kortermaja tagumiste rõdude suunas (R. M surnukeha leiti xxxx maja tagumise külje parempoolse I korruse rõdu alt, vt 20.08.2019 sündmuskoha vaatlusprotokoll kd III tlk 46-64); 20.08.2019 kell 03.23 ilmuvad xxxx KÜ turvakaamera vaatevälja R K ja K. V ning suunduvad xxxx maja esiosa poole; 20.08.2019 kell 05.57 ilmuvad xxxx KÜ turvakaamera vaatevälja R K ja K. V ja suunduvad xxxx kortermaja tagumiste rõdude suunas (R. M surnukeha leiti xxxx maja tagumise külje parempoolse I korruse rõdu alt, vt 20.08.2019 sündmuskoha vaatlusprotokoll kd III tlk 46-64); 20.08.2019 ajavahemikul kell 06.11-06.14 on R K ja K. V xxxx asuva xxxx kaupluse turvakaamera vaateväljas; 20.08.2019 ajavahemikul kell 08.25-08.27 on xxxx KÜ turvakaamera vaatevälja R K ja K. V koos kolmanda noormehega. Kell 08.25 on xxxx haljasalal näha parkivat politseibussi.

R K ja K. V tunnistasid kohtus ennast R. M tapmises süüdi. Kohus nendib, et lisaks süüdistatavate ütlustele on ülaltoodut silmas pidades kogutud piisavalt tõendeid, mis seostavad noormehi R. M tapmisega. Turvakaamerate salvestised kinnitavad seda, et süüdistatavad

viibisid sündmuskohal ajal, mil R. M võis eksperdi hinnangul surra. Kortermaja rõdu alt leiti K. V jalatsijälg, noormeeste jalatsitel ja riietel oli kannatanu verd. Vaatamata sellele, et kriminaalasjas ei ole kohtueelses- ja kohtumenetluses kordagi tekkinud küsimust kes põhjustas R. M surma, ei ole kaitsjate arvates põhjendatud R Ki ja K. V süüdistamine selles, et nad tapsid R. M piinaval viisil. Kaitsjad tõstatasid küsimusi tapetu eluviisi- ja harjumuste kohta (millega võisid kaasneda varasemad vigastused, mis mõjutasid oluliselt fataalse tagajärje saabumist ööl vastu 20.08.2019), tapetu seisundist tingitud valuläve suurusest ja süüdistatavate tahtlusest. Kohtu hinnangul puudub kriminaalasjas vaidlus ja on tõendatud, et tapetu R. M oli asotsiaalse eluviisiga, veetis oma päevad reeglina maja lähedal asuva xxxx poe ees istudes ning elas soojemate ilmadega xxxx kortermaja rõdu all. Kohus nendib, et tapetu eluviisile ja võimalikule ööbimispaigale viitas esmalt juba sündmuskoha- ning sealt kaasa võetud esemete vaatlusel tuvastatu ja häirekeskusesse surnukeha leidmisest teatanud naisterahvas. Sündmuskoha vaatlusel leiti patju, R. M asju (põõsas olnud kotid) ning rõdu all olev vineerist nö küljealune. R. Ml seljas olnud riided olid mustad ja sedavõrd pikalt pesemata, et need eritasid mustusele iseloomulikku lõhna. Häirekeskusesse 20.08.2019 hommikul helistanud naine ütles telefonis, et teab seda meest, ta korjab tavaliselt pudeleid. Kohtus kuulati ära tunnistajad A. T (kd VI tlk 116 pöördel – 118), A. D (kd VI tlk 118-119 pöördel) ja K. S (kd VI tlk 153 pöördel – 155 pöördel). Tunnistaja A. Ti, xxxx asuva xxxx töötaja sõnul ööbis R. M kusagil rõdu all. xxxx elanik, tunnistaja A. D täpsustas, et R. M elas xxxx kortermaja rõdu all. Tunnistaja K. S teadaolevalt elas tapetud mees kõrvalmaja õues kasvavas põõsas. Kõik R. Md eluajal teadnud tunnistajad selgitasid, et tapetu oli päeviti reeglina xxxxl xxxx poe juures. Mees tegi aega parajaks, istus, jõi, vahel rääkis kellegagi, aeg-ajalt suhtles alaealistega, kes teda ka narrisid. Tunnistajate ütlused selle kohta, kuidas R. M päevast aega sisustas, riimuvad kohtus vaadatud xxxx asuva xxxx kaupluse turvakaamera videosalvestise ja selle 19.09.2019 vaatlusprotokolliga (kd III tlk 100-102). Salvestisel on näha R. M tegevus 19.08.2019 ajavahemikul kella 19.00-22.15 ning see vastab täielikult tunnistajate kirjeldustele: tapetu istub poe juures, käib aeg-ajalt prügikasti juures, joob midagi, suhtleb alaealistega ja käib poes sees. Kriminaalasjas puudub vaidlus ja on tõendatud, et R K ning K. V teadsid R. Md varasemast ajast. Samuti oli noormeestele teada see, et R. M elab xxxx korrusmaja rõdu all. Kohtus üle kuulatud süüdistatavad kinnitasid mõlemad, et nad tundsid R. Md, tegemist oli asotsiaaliga, kes elas xxxx rõdu all (vt R Ki ütlused kd VII tlk 171-188 ja K. V ütlused kd VIII tlk 1-13). R K ja K. V mäletavad ööd vastu 20.08.2019 erinevalt. R Ki ütluste kohaselt sõitsid nad xxxx viimase bussiga ja ta ei mäleta kas nad läksid kohe R. M või J (tunnistaja A. A) juurde. R K mäletas, et nad käisid R. M juures tol ööl kaks korda, esimest korda pimedas ja teist korda valges. Mõlemal korral peksid nad koos K. Vga R. Md. Kahe käigu vahepeal tarvitasid nad juhuslikult kohatud seltskonnaga tornmaja ees oleva jalgpalliväljaku ääres oleva tiigi juures alkoholi. K. V ütluste kohaselt sõitsid nad xxxx bussiga, soov oli minna J juurde, kuid siis jäi ette tornmaja kus R. M ööbis. Nad läksid R Kiga sinna, peksid R. Md, läksid J juurde ja olid seal 12 tundi. Edasi ta ei mäleta, kas nad läksid korra R. Md vaatama või mitte, kuid tema mälu järgi nad siis ei löönud R. Md kordagi. R. M juurest läksid nad tiigi juurde, kus kohtusid seal olnud

seltskonnaga ja tarvitasid koos nendega alkoholi. Kohus nendib, et tõenäoliselt ei ole tegemist kaitsetaktikaga, sest arvestades noormeeste ütlusi tarbitud alkoholi koguste kohta on ilmselge, et nad mäletavadki sel põhjusel sündmust erinevalt ning kohati lünklikult. Mõlemad noormehed andsid riimuvaid ütlusi selle kohta, et nad kohtusid 19.08.2019 päevasel ajal xxxx. K. V ostis xxxx 0,5l viina, mida nad poe lähedal oleva kooli ees jõid. Seejärel liikusid nad xxxx kesklinna ning tarvitasid erinevates seltskondades veel alkoholi, sh ostsid nad uue pudeli 0,5l viina. R K mäletas seda, et nad läksid kesklinnast tagasi xxxx viimase bussiga. K. V ütluste kohaselt läksid nad xxxx xxxx väljaku bussipeatusest nr xxxx bussiga. Kohtule esitati K. V abonentnumbri eristused ajavahemikul 18.08.2019 – 20.08.2019 (kd III tlk 99), mille järgi on K. V abonentnumber 19.08.2019 kell 22.23 xxxx väljak xxxx asuva tugimasti xxxx piirkonnas. K. V sõnul olid nad R Kiga kesklinnas esmalt xxxx keskuse juures, sealt läksid läbi vanalinna xxxx väljaku poole klubi xxxx ette, kus nad nägid K. V tuttavaid. Seega on õiged süüdistatavate ütlused selle kohta, et nad läksid tagasi xxxx hilja, viimase bussiga. Kohus märgib, et viimane nr xxxx buss väljub xxxx ühistranspordi sõiduplaani (xxxx) järgi xxxx väljakult kell 00.00 ning on xxxx peatuses plaani järgi kell 00.23. R K ei olnud kindel, kas nad läksid peale linnast tagasi jõudmist J (tunnistaja A. A) või R. M juurde. K. V mäletamist mööda oli tal linnas plaan minna J juurde edasi jooma, nad kõndisidki sinnapoole, kuid siis jäi ette tornmaja. K. V ütluste kohaselt ta teadis, et seal elab R. M ning nad läksid R Kiga sinna. Seega oli K. V erinevalt R Kist kindel, et peale xxxx jõudmist läksid nad esmalt xxxx tornmaja rõdu alla R. M juurde. Seda, et K. V mäletab õigesti, kinnitab kohtus vaadatud videosalvestis ja 19.09.2019 asitõendi vaatlusprotokoll (kd III tlk 103-112). Turvakaamerad on fikseerinud selle, et 20.08.2019 kell 00.27 ilmub xxxx KÜ turvakaamera vaatevälja seljakotiga inimene. Kohtu hinnangul on tegemist R Kiga, kes kannab seljakotti, mille ta oma kodu läbiotsimisel vabatahtlikult välja andis, öeldes et tal oli see ööl vastu 20.08.2019 kaasas. Kell 00.32 ilmuvad xxxx KÜ turvakaamera vaatevälja mõlemad noormehed ja nad lähevad xxxx maja esise suunas. Noorukid kaovad mõneks hetkeks kaadrist, ilmuvad uuesti ja lähevad xxxx maja tagumiste rõdude suunas, so kohta kus ööbis ja kust leiti järgmisel hommikul R. M surnukeha (vt 20.08.2019 sündmuskoha vaatlusprotokoll kd III tlk 46-64). Turvakaamerate salvestise järgi ilmuvad süüdistatavad uuesti kaamera vaatevälja kell 00.33 ja lähevad xxxx maja esiosa poole. K. V mäletas seda, et nad läksid R. M juurde, ta ütles viimasele, et tõmmaku nahhui, R. M lubas minna ning siis nad läksid R Kiga kusagile tornmaja külje peale ja jutustasid niisama, ta ei tea kui kaua nad seal olid, kuid siis nad läksid tagasi R. M juurde. Edasi liiguvad R K ja K. V xxxx asuva xxxx turvakaamerate vaatevälja on seal kell 00.38 ja suunduvad xxxx maja poole. Teekonna xxxx maja juurest xxxx hoone juurde läbib jalakäija keskmiselt2minutiga(xxxx). Seega olid noormeeste esimesed visiidid xxxx korrusmaja rõdu all elava R. M juurde põgusad ja kestsid kõige rohkem minutit üks ning viis. Kohtu hinnangul ei ole selle aja jooksul võimalik R. Md kohelda nii nagu seda kirjeldab süüdistus ja süüdistatavad ise. K. V oli kindel, et nad käisid peale R. M peksmist J (tunnistaja A. A) juures. Kohtu hinnangul mäletab süüdistatav seda hetke õigesti. Videosalvestise ja 19.09.2019 asitõendi vaatlusprotokolli (kd III tlk 103-112) kohaselt ilmuvad R K ja K. V uuesti xxxx turvakaamera vaatevälja kell 00.48. Nad tulevad sealt, kuhu poole varem läksid, so xxxx poolt ning lähevad R. M ööbimispaiga, so korrusmaja tagumise külje rõdude poole. Seal on noormehed turvakaamerate salvestise järgi kuni kella 01.01-ni ning lahkuvad xxxx suunas. Kohtus üle kuulatud tunnistaja A. A ehk J märkis, et ta elab xxxx. Seega olid R K ja K. V teisel korral R.

M ööbimispaigas 12-13 minutit ning läksid sealt A. Ae juurde, kus nad K. V arvates võisid olla 1-2 tundi. Kohtus üle kuulatud tunnistaja A. A (kd VI tlk 122-123 pöördel) kinnitas esmalt seda, et tema hüüdnimi on J ning ta tunneb süüdistatavaid oma elukaaslase kaudu. Kohus nendib, et tunnistaja ütlused on osaliselt usaldusväärsed. Kohtul puudub alus kahelda selles, et K. V ja R K külastasid ööl vastu 19.08.2019 A. At. Selle kohta on ütlusi andnud mõlemad süüdistatavad ja tunnistaja, noormeeste mineku tunnistaja kodu poole on fikseerinud turvakaamerad. Selle kohta kuidas ta noormehi tunneb ning miks viimased teda külastavad, tunnistaja valetas. Kohus nõustub K. V kaitsjaga selles, et tunnistaja koos oma elukaaslasega müüb (sh alaealistele) ilmselt alkoholi peale 22.00. Lisaks ütles tunnistaja, et nad jõid teed ja ei tundnud noormeeste juures mittemingisugust alkoholilõhna. Mõlemad süüdistatavad olid oma sõnul selleks ajaks tarvitanud märkimisväärselt alkoholi ning kui vaadata nende edasisi käike on selge, et noorukeid motiveeris paljuski nt tiigiäärse seltskonnaga liituma mh soov tarvitada alkoholi. J juurde minek oli ilmselgelt tingitud samast eesmärgist. K. V selgitas vastupidiselt tunnistajale, et nad jõid J juures viina ning selles puudub kohtul alus kahelda. Tunnistaja A. Ae ütlused on seega arvestatavad üksnes osaliselt, selle kohta, et R K ja K. V käisid 19.08.2019 öösel tema juures kodus külas. Tunnistaja märkis, et poisid käisid õhtupoole, kuid kohtu hinnangul nähtub asjas kogutud tõenditest vastuvaidlematult see, et noormehed jõudsid A. Ae juurde pärast kella 01.01. Esiteks olid noormehed õhtul alles kesklinnas, kust nad jõudsid xxxx veidi enne 00.30, teiseks oli K. V kindel, et nad käisid J juures pärast R. M juures viibimist ja kolmandaks kinnitavad K. V sõnu turvakaamerate salvestised, mille järgi liiguvad noormehed tunnistaja kodu (xxxx) suunas kell 01.01. K. V meenutas, et nad võisid J juures olla nii 1-2 tundi. Turvakaamerate salvestise järgi ilmuvad süüdistatavad uuesti xxxx KÜ turvakaamerate vaatevälja kell 03.20. R K ja K. V tulevad xxxx maja, so J kodu poolt. Seega olid noormehed tunnistaja A. Ae juures 20.08.2019 ajavahemikul kell 01.01 – 03.20, mis on veidi üle 2 tunni. Ajavahemik klapib K. V mälupildiga sellest kui kaua nad R Kiga võisid J juures olla. Turvakaamerate salvestise järgi liiguvad süüdistatavad peale J juurest tulekut kell 03.20 uuesti xxxx kortermaja tagumiste rõdude suunas, kust leiti hommikul R. M surnukeha. Süüdistatavad lahkuvad sealt kell 03.23 ning suunduvad xxxx maja esiosa poole. Järgmine kord, mil süüdistatavad ilmuvad xxxx KÜ turvakaamerate vaatevälja ja suunduvad R. M ööbimispaiga poole, on hommikul kell 05.57, kui väljas oli juba valge. Mõlemad süüdistatavad andsid ütlusi selle kohta, et pärast J juurest tulekut liitusid nad xxxx maja lähedal oleva jalgpalliväljaku ääres asuva tiigi juures ühe seltskonnaga ning tarvitasid seal alkoholi. R Kile meenus, et vahepeal käis K. V kellegagi sigarette ostmas. Mõlemad noormehed kinnitasid, et nad olid tiigi ääres seni, kuni väljas valgeks läks. Seega veetsid noormehed R. M ööbimispaigas kõige rohkem paar-kolm minutit ning läksid seejärel tiigi äärde, kus olid hommikuni. Turvakaamerate salvestise järgi lähevad süüdistatavad R. M ööbimispaiga poole 20.08.2019 kell 05.57, ajavahemikul kell 06.11-06.14 on R K ja K. V xxxx asuva xxxx kaupluse turvakaamerate vaateväljas. Jalakäija läbib vahemaa xxxx juurest xxxx juurde keskmiselt 3 minutiga (xxxx). Seega olid noormehed viimast korda R. M ööbimispaigas ca 10 minutit. K. V seda ei mäleta, kuid R Kil on mälupilt kus väljas on valge, ta on roomamisasendis ja lööb R. Md käega. R K mäletas, et nad lõid valges R. Md koos K. Vga. Kokkuvõtvalt on kohtu hinnangul eeltoodu alusel tõendatud, et R K ja K. V käisid ööl vastu

20.08.2019 xxxx korrusmaja rõdu all, so R. M ööbimiskohas orienteeruvalt: -

kell 00.32-00.33 (kõige rohkem 1 minut); kell 00.48-01.01 (kõige rohkem 13 minutit); kell 03.20-03.23 (kõige rohkem 3 minutit); kell 05.57-06.11 (kõige rohkem 14 minutit).

Kohus leiab, et seega on õige R Ki mälupilt sellest, et nad käisid R. Md peksmas 2 korda: üks kord siis, kui oli pime aeg ja teine kord siis, kui väljas oli juba valge. R Ki mälupilti toetab lisaks turvakaamerate salvestistele ka eksperdi seisukoht 11.09.2019 surnu kohtuarstlikus ekspertiisiaktis nr xxxx (kd III tlk 73-89), mille järgi olid osad vigastused tekitatud pärast R. M surma (vt eksperdi arvamuse p 3 ja 5). Eksperdi hinnangul saabus R. M surm 9-12 enne laiba vaatlust sündmuskohal kell 10.03, seega ei olnud R. M ajavahemikel 03.20-03.23 ja 05.5706.11 enam elus ning surma põhjustanud vigastused tekitati R. Mle ajavahemikul 00.48-01.01. Eksperdi arvamuse järgi tekitatigi R. M laibal sedastatud elupuhused vigastused (va vanad vigastused, vt eksperdi arvamuse p 5) lühikest aega enne surma saabumist suhteliselt lühikese ajavahemiku vältel. Kaitsjate hinnangul ei ole teada, kuhu R. M 19.08.2019 xxxx kaupluse juurest läks. K. V kaitsja viitas videosalvestisele ning märkis, et tapetu ei suundu oma ööbimispaiga poole ja seega ei ole välistatud, et R. M sattus enne xxxx maja rõdu alla jõudmist kaklusesse või kukkus. Kohus nõustub kaitsjatega selles, et tapetu R. M oli asotsiaalse eluviisiga ning tarvitas regulaarselt alkoholi. Viimast kinnitasid tunnistajad A. T, A. D ja K. S. Tapetu kohtuarstlikul ekspertiisil sedastas ekspert R. Ml maksa alkohoolse rasvväärastuse (histoloogilise uuringu andmetel). Kriminaalasjas on tõendatud, et R. M tarvitas 19.08.2019 oma päeva xxxx kaupluse ees õhtusse veeretades alkoholi. Kohus nõustub siinkohal täielikult kaitsja K. Sitska kohtuvaidluses esitatud argumentatsiooniga selles, et videosalvestiselt on näha see, kuidas R. M joob midagi, samuti muutub tapetu kõnd ajas järjest ebakindlamaks, mis on iseloomulik purjus inimesele. Lisaks on kohtu hinnangul üldteada asjaolu, et asotsiaalse eluviisiga kaasneva alkoholi liigtarvitamise tõttu suureneb risk saada erinevatel põhjustel tervisekahjustusi. Samuti ei ole sellised inimesed reeglina kindlustatud ning neile ei osutata kohast arstiabi (vt siinkohal ka tunnistaja A. Ti ütlused selle kohta, et R. M sõnul käis tapetu arsti juures eelmisel sajandil). Eluviisist tingitud vigastuste tekkimise võimalust tuleb R. M puhul kohtu arvates kahtlemata jaatada. Esiteks kinnitab seda, et R. M võis oma tarbimisharjumuste tõttu sattuda olukordadesse, mis ohustasid tema elu ja tervist, väljavõte politseiandmebaasist (kd V tlk 55), mille järgi tehti 12.08.2019 kell 23.02 xxxx juurde väljakutsed. Pöördumiste põhjuseks oli joobes kodutu, kellel puudusid vigastused, kuid mees lebas sõiduteel ja ohustas liiklust, hiljem lamas mees veelombis. Kuigi ajavahemikul 01.07.2019-19.08.2019 ei olnud xxxx Kiirabi saanud väljakutset R. Mle tema viibimiskohta (kd V tlk 53-54), sisaldub saatekirjal kohtuarstlikule lahangule (kd V tlk 56-57) käsikirjaline märkus, et 20.08.2019 sündmuskohale saabunud kiirabibrigaadi juht tundis R. M ära seoses varasema tööalase kokkupuutega. Teiseks andsid tunnistajad A. T, A. D ja K. S riimuvaid ütlusi selle kohta, et nad on näinud R. Ml vigastusi. A. Ti ütluste järgi oli R. M vahetult enne viimast korda purjus peaga kukkunud, kannatanu oli saanud hea vopsu, kuid need vigastused tundusid talle vanad ja see oli lauba piirkonnas. Tunnistaja A. D ei välistanud seda, et varasemalt võis R. Ml mingeid vigastusi olla, sest kuna mees jõi, siis purjus peaga võib kukkuda. Tunnistaja K. S kinnitas, et ta märkas ühe

korra R. M kulmu juures vigastust. Kolmandaks on kriminaalasjas tõendatud, et R. M laiba ekspertiisil leiti varasemaid vigastusi. Ekspert märkis oma arvamuses, et R. M vasakpoolse rinnaku-rangluuliigese osaline nihestus võib olla vana vigastus (eksperdi arvamuse p 5). Vigastuste vanuse kindlaksmääramiseks viidi läbi kohturadiolioogiline uuring (uuringu akt 09.09.2019 nr xxxx kd III tlk 90-95) mille järgi oli R. Ml lülisamba VI kaelalüli ogajätke vana murd; parema abaluu, õlavarreluupea ja rangluu vanad murrud; parema õlaliigese eesmine nihestus ja mõlemapoolsed vanad paranenud roidemurrud. Kohtus ära kuulatud ekspert A. V märkis (kd VI tlk 158-162), et ekspertiisiakti 11-l lehel märgitud muud vigastused olid tekkinud kuid või aastaid enne surma saabumist. Ilmselt oli tegemist üpris tõsise traumaga, mille täpset ulatust vigastuste paranemise tõttu ei ole võimalik enam kindlaks teha. Vigastuste puhul on alust kahtlustada, et arstiabi ei osutatud, sest need on valesti paranenud. Viimane võib tuua kaasa elukvaliteedi languse ja valud võivad kesta, kui murrud on paranenud. Kohus märgib siinkohal, et võimalike valudega võib olla seletatav fakt, miks R. M verest leiti ekspertiisi käigus ibuprofeeni (vt eksperdi arvamuse p 16 kd II tlk 79 pöördel). Neljandaks on kohtu hinnangul on tõendatud, et R. Ml olid ca 5 päeva enne tapmist näo peal vigastused. Tunnistaja A. Ti ütluste järgi oli R. M vahetult enne viimast korda purjus peaga kukkunud, kannatanu oli saanud hea vopsu, kuid need vigastused tundusid talle vanad ja see oli lauba piirkonnas. Kohtule esitati xxxx 17.08.2020 vastus päringule (kd V tlk 51-52), mille järgi teavitasid 15.08.2019 piirkonnapolitseinikud sotsiaalhoolekande osakonna teenuste talitust abivajavast isikust (kodutu, kes ööbib xxxx rõdu all). Samal päeval tehtud külastuse käigus selgus, et kortermaja taga põõsastes pikutas R. M. Mees oli visuaalselt kehva tervisega, nägu paistes ja nina pealt lõhki, füüsiline väljanägemine andis märku, et R. M on kukkunud või muul moel viga saanud. Vaatamata eeltoodule puudub kohtu hinnangul alus arvata, et R. M sattus väga sageli füüsilistesse konfliktidesse. Tapetuga eluajal kokku puutunud tunnistajad ja süüdistatavad ise iseloomustasid R. Md kui rahulikku inimest. Tunnistaja A. T selgitas, et R. M agressiivsus oli sõnaline, tunnistaja A. D oli näinud R. M sõnelemist noorukitega, tunnistaja K. S nägi R. Md kunagi mingit purjus naist enda juurest ära ajamas. Teiste kodututega K.S sõnul R. M ei seltsinud, need teised kaklesid omavahel, R. M eelistas olla üksi. Lisaks on tõendatud, et 19.08.2019 oli R. M küll purjus, kuid ca 5 päeva tagasi ilmnenud vigastused ei takistanud tal toimetamist tavapärasel viisil. Tunnistaja A. D märkis, et viimati nägi ta R. Md paar päeva enne viimase tapmist ning siis oli R. M välimus küll must ja kasimata, kuid vigastusi ta ei märganud. Tunnistaja K. S kinnitas, et ta nägi viimati R. Md päev või kaks päeva enne tapmist, kuid ta ei saa kindlalt öelda kas mehe välimuses oli midagi muutunud. Kohus märgib siinkohal, et tunnistajad A. D ja K. S oskasid osundada R. M varasematele vigastustele, järelikult ei möödunud nad R. Mst viimast märkamata. Seega oleks A. Dle ja/või K. S päev-paar enne kannatanu tapmist midagi häirivat kannatanu välimuses kindlasti silma jäänud. Kohtu hinnangul on kriminaalasjas tõendatud, et kõik R. Ml tuvastatud, elupuhuselt tekitatud ja kannatanu surma põhjustanud kehavigastused tekitasid R K ja K. V. Kohtu arvates ei pea paika kaitsjate esitatud kahtlus, et R. M võis osa vigastustest saada samal õhtul varem, kui ta kadus kell 22.04 xxxx asuva xxxx kaupluse turvakaamerate vaateväljast. Samuti ei oma kohtu arvates juhtunus olulist kaalu R. M halb tervis (vt siinkohal A. Ti ütlused, mille kohaselt oli R. M nii kehva tervisega ja nõrk, et puhu või pikali). Kohtu hinnangul sureb R. M surnukehal tuvastatud ja talle elupuhuselt tekitatud vigastuste tagajärjel iga keskmisest tugevama tervisega inimene.

Eksperdi arvamusega 11.09.2019 ekspertiisiaktis nr xxxx (kd III tlk 73-89) on tõendatud, et kõik R. M laibal sedastatud elupuhused vigastused (va vanad vigastused) on tekitatud lühikest aega enne surma saabumist suhteliselt lühikese ajavahemiku vältel. Kohtuistungil nentis ekspert A. V (kd VI tlk 158-162), et suur osa kehatüve jne vigastustest võisid olla tekitatud tapetu kõhule, rinnale, korduvatest jalgadega, põlvedega astumisest või hüppamisest. Vigastused olid sedavõrd massiivsed, et tühipalja löögi tagajärjel selliseid ei teki. R. M kõhunääre oli poolitunud ning roietel olid hulgimurrud. Tapetu rindkere oli täiesti sisse surutud, ilmselt jäi kõhunääre jõu ja lülisamba vahele, siis on tekkinud poolitus, mis lõikab nagu kääridega. Soolekinnisti piirkonnas oli ulatuslik rebend, mille tekkimine on võimalik sama mehhanismiga. Väga palju verevalumeid oli soolte väliskestal ja soolekinnistil, sellised vigastused tekivad väga massiivse trauma tagajärjel, mitte ainult löökidest. Tapetu pea oli deformeerunud. Eksperdi arvates (eksperdi arvamuse p 8) võidi valdav osa kehatüve vigastustest tekitada pea piirkonna vigastustest varem. Kohtus märkis ekspert A. V, et väga täpselt ei ole vigastuste tekitamise järjekord määratletav, võis olla ka nii, et pea- ja kehavigastusi tekitati vaheldumisi. Arvestades eksperdi arvamust selle kohta, millise raskusastmega olid R. M kehatüve vigastused, ei ole kohtu hinnangul võimalik, et 19.08.2019 kell 22.04 xxxx xxxx kaupluse juurest alanud ja määratlemata marsruudiga teekonnal sai R. M surma saabumist soodustanud või neid põhjustanud vigastusi ning oli võimeline pärast omal jalal kõndima ööbimispaika. Tapetu oli jah, küll märkimisväärselt purjus (vt eksperdi arvamuse p 16 tlk 79 pöördel) ning kohus nõustub K. V kaitsjaga selles, et R. M tarvitas xxxx ees mh odekolonni või suuvedelikku. Samas on kaitsja esitatud kahtlus tõenditega ümber lükatud. Ekspert ei välistanud seda, et peaja kehatüve vigastusi tekitati vaheldumisi, kuigi tõenäolisemaks pidas ekspert seda, et kehatüve vigastused tekitati veidi varem. Samas on ekspert kindel selles, et kõik vigastused tekitati lühikese ajavahemiku jooksul. R K ja K. V on riimuvalt selgitanud, et nad peksid R. Md valimatult igale poole. Sündmuskoha vaatlusprotokolli ja sellele lisatud fototabeli (kd III tlk 76-65) järgi oli rõdu all, seina ääres betoonpinnal verekahtlane määrdumine, verepritsmed olid vineerist alusel ja seina peal (vt fotod nr 18-24). R. M surnukeha silmas pidades on verejooks olnud tapetu peast (vt fotod 23, 26-28, 33-36, 43-46). Juhul, kui R. M oleks enne ööbimispaika tulekut kukkunud või teda oleks pekstud (sh pähe) oleks loogiline, et verepritsmed oleksid laiemal perimeetril ning R. Ml seljas olnud riided rohkem verega kaetud. Enamus verest on aga voolanud rõdu alla, betoonpinnale. Ekspert selgitas, et selliste peavigastustega võib kaasneda kiire teadvusekadu. Mõlemad süüdistatavad on aga andnud riimuvaid ütlusi selle kohta, et R. M oli kontaktne ja suhtles siis, kui nad esimest korda tapetu ööbimispaika läksid. Eeltoodu tõttu ei jaga kohus kaitsjate tõstatatud kahtlusi selle kohta, et R. M käigud peale lahkumist xxxx kaupluse juurest 19.08.2019 kell 22.04 ööbimispaika jõudmiseni ei ole teada ning seega võis R. Mga midagi juhtuda enne seda, kui R. M juurde saabusid R K ja K. V. Kohtule esitatud tõendite pinnalt on õige väita, et R. Mga ei juhtunud sellel teekonnal mitte midagi erilist ja tähelepanuväärset. Kohtu hinnangul on tõendatud, et R K ja K. V tapsid R. M, tekitades viimasele peksmise tagajärjel ulatuslikke ja massiivseid vigastusi, mille tagajärjel kannatanu suri. Kriminaalasjas süüdistatakse R Kit ja K. Vt KarS § 114 lg 1 p 1 järgi selles, et nad tapsid R. M tahtlikult ja piinaval viisil. Valitseva arvamuse järgi on tapmine piinav, kui see põhjustab ohvrile suurt valu või kauakestvaid füüsilisi kannatusi, piinavaks hinnatavate asjaolude suhtes peab süüdlasel olema tahtlus, sh piisab kaudsest tahtlusest.

Kohus nendib, et esitatud süüdistuse tekstist otseselt ei selgu, mis oli kannatanu jaoks piinav KarS § 114 lg 1 p 1 mõttes. Süüdistuses sisaldub loetelu R. Mle tekitatud vigastustest, mis on üks-ühele võetud ekspertiisiaktist. Sõna piinav kasutab prokurör ühe korra sedastades, et peksmise ajal astusid nii R K kui ka K. V R. M piinamiseks jalgadega tema labakätele ning K. V proovis põletada R. M kubemekarvu. Kohtus täpsustas prokurör, et piinav viis seisneb antud juhul selles, et R. Mle põhjustasid R Ki ja K. V tekitatud ning süüdistuses loetletud vigastused suurt valu. Seega tuleb kohtul hinnata, kui suurt valu kannatanu peksmise ajal tundis ja kui kaua valutunne orienteeruvalt kestis. Kaitsjad viitasid, et R. M valulävi oli kõrgem tavapärasest: tapetu oli raskes joobes ja tema verest leiti valuvaigistit. Kohtu hinnangul on mõlemad asjaolud tõendatud. Eksperdi arvamuse järgi 11.09.2019 ekspertiisiaktis nr xxxx (kd III tlk 73-89) leiti R. M laiba verest toksikoloogiauuringul 2,80 mg/g ja silma klaaskehavedelikust 3,01 mg/g etanooli; laiba verest leiti ibuprofeeni (valuvaigistava, põletikuvastase ja palavikku alandava toimega ravim). Ekspert A. V märkis kohtuistungil (kd VI tlk 158-162), et hetkel kehtiva seaduse järgi joobe raskusastet ei määrata, vanasti oleks R. M laiba verest ja silmaklaasivedelikust leitud etanool läinud raske joobe alla. Vana järgi on 2,8 promilli. Silma klaaskehavedeliku näit näitab, mis faasis joove on. Ilmselt siin oli joove olnud mingil hetkel vere alkoholisisaldusest kõrgem, sest tegemist on vaikselt algava eritusfaasiga. Veres võis joove mingil hetkel olla 3,01 promilli. Ekspert selgitas, et joove võtab valutundlikkust alla, kuid see võib olla erinev ja individuaalne. Joove ei tähenda, et inimene ei tunne valu, kuid hoove omab kahtlemata valuvaigistavat tunnet. Ibuprofeen ei mõju närvisüsteemile pärssivalt, koos alkoholiga võib see mõjutada inimese valutundlikkust. Seda ei saa öelda, et inimene valu üldse ei tundnud, üldreeglina valutundlikkus väheneb. Kohus nõustub kaitsjatega selles, et kriminaalasjas on ekspertiisiaktis esitatud eksperdi arvamusega ja eksperdi selgitustega tõendatud, et R. M valulävi oli ööl vastu 20.08.2019 manustatud ravimi ja tarvitatud alkoholi tõttu tavapärasest kõrgem. Kaitsjad rõhusid lisaks ka sellele, et R. M võis kaotada kiiresti teadvuse ja seega ei tundnud ta valu väga pikalt. Selle kohta, mis võis ööl vastu 20.08.2019 xxxx korrusmaja all ööbinud R. Mga juhtuda ning millisel hetkel kaotas tapetu teadvuse, tuleb kõrvutada süüdistatavate ütlusi, videosalvestistel fikseeritud liikumisi, eksperdi arvamust ja selgitusi. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et R K ja K. V käisid ööl vastu 20.08.2019 xxxx korrusmaja rõdu all, so R. M ööbimiskohas orienteeruvalt: -

kell 00.32-00.33 (kõige rohkem 1 minut); kell 00.48-01.01 (kõige rohkem 13 minutit); kell 03.20-03.23 (kõige rohkem 3 minutit); kell 05.57-06.11 (kõige rohkem 14 minutit).

Esimese, põgusa korra kohta andis ütlusi K. V. Süüdistatav selgitas, et nad tulid bussi pealt maha, tal oli plaan minna J juurde, kuid tornmaja jäi ette ning ta otsustas minna R. Md vaatama, kuna ta teadis, et viimane seal ööbib. R Ki sõnul ta ei tea, miks nad otsustasid R. M juurde minna. K. V pakkus, et läheme ja nad läksid. K. V ütluste kohaselt läksid nad R Kiga tornmaja rõdu juurde, mille all vedeles pikali R. M. Ta üles R. Mle vene keeles, et viimane sealt ära läheks ning R. M lubas kohe minna. Seda, et K. V suhtles R. Mga vene keeles, kinnitas ka R K.

K. V andis ütlusi, et seejärel läksid nad R Kiga külje peale, tornmaja juurde, nad tahtsid vaadata kas R. M tõmbab minema või mitte. Nad olid R Kiga seal natuke aega, ta ei tea kui kaua. Kohus märgib, et videosalvestiste järgi võisid süüdistatavad pärast seda, kui K. V käskis R. Ml rõdu alt lahkuda, minna kell 00.33 xxxx suunas ja tulla sealt tagasi rõdu alla kell 00.48. R K mäletab sündmust ühe jadana (so minemaajamist ja sellele järgnenud peksmist), K. V mäletab, et nad ootasid maja nurga juures. Videosalvestiste järgi ei tarvitse süüdistatavate mälupilt siinkohal olla õige. Videosalvestise järgi naasid süüdistatavad sündmuskohale kell 00.48 ja lahkusid sealt 00.01 J juurde. K. V ütluste järgi oli R. M tõusnud istukile, kui nad R Kiga tagasi rõdu alla jõudsid ning ta hakkas R. Md jalaga togima, sama tegi R K. Mõlemad süüdistatavad ütlesid, et ajal mil R. Md jalaga togiti, pobises R. M midagi vene keeles. Seega oli R. M sellel hetkel teadvusel. Kohtu hinnangul on usutav, et süüdistatavad ei hakanud kohe kannatanut peksma. Mingisugusel arusaamatul põhjusel käskis K. V R. Ml ööbimiskohast lahkuma, viimane seda ei teinud ning seega on usutav, et esmalt R. Md togiti ja üritati teda sel viisil rõdu alt lahkuma sundida. Togimine tõenäoliselt võis olla kannatanule ebameeldiv, kuid suurt valu see ei põhjustanud. Mis puudutab seda, kas R K R. Md togis või mitte, siis antud juhul on kohus seisukohal, et R K tegi seda. Kriminaalasjas on R Kit iseloomustatud läbivalt sellisena, et ta järgnes kõiges K. Vle. Süüdistatav ise on öelnud, et sel ajal soovis tema vana mina olla lahe ja ülbe. R Ki panuse kohta väärib märkimist see, et kohtuistungil tõusetus vajadus süüdistatava kohtueelses menetluses antud ütluste avaldamiseks. Kohtueelses menetluses andis R K ütlusi selle kohta, et ta üritas samuti R. Md jalaga näo piirkonda lüüa pärast seda, kui K. V R. Md esimest korda jalaga lõi ning riivas jalaga kannatanut (kd VI tlk 180). Kohtuistungil süüdistatav kohtu jaoks usutavalt seda vastuolu selgitada ei suutnud. Väide, et hetkel mäletab ta selgemalt, ei ole kohtu jaoks vastuvõetav. Sündmusi mäletatakse paremini nende toimumise järgselt. R K andis ütlusi selle kohta, et esimese, tugeva löögi andis R. Mle K. V. Süüdistatava sõnul käis tugev pauk, mis tuli sellest, et K. V läks kusagile rõdu alla ja lõi jalaga, arvatavasti vastu R. M nägu. K. V nentis, et ta pigem togis ning lõi väikese, madala löögiga. Arvestades seda, et tapetu pea oli verine ning verekahtlane määrdumine (vereloik) oli rõdu all (vt sündmuskohal tehtud fotod) ei ole kohtu arvates õige öelda, et K. V piirdus üksnes R. M togimisega. Kohus nendib, et peapiirkonda löömine on kannatanu jaoks kahtlemata valus, kuid siinkohal tuleb arvestada sellega, et R. M valulävi oli kõrgem. K. V ja R Ki löögid pähe ei olnud kohtu hinnangul piinavad KarS § 114 lg 1 p 1 mõttes. R. M surma põhjuseks oli eksperdi arvates kõikide kehatüve- ja peavigastuste koosmõjul tekkinud raskekujuline traumaatiline šokk (peamiselt hüpovaleemiast ning valust tingitud šokk) koos ägeda verekaotusega sisemisest verejooksust; lisaks tekkis vigastuste tüsistusena väheväljendunud vasakpoole õhkrind ning väheväljendunud vere aspiratsioon (eksperdi arvamuse p 1). Eksperdi arvamuse järgi (vt ekspertiisiakti p 12) võis R. M kehaasend vigastuste tekitamise ajal muutuda, kuid olla siiski valdavalt kõhuli või lamav. Eksperdi arvamus riimub süüdistatavate ütlustega selles, et R. Mle ulatuslikke kehavigastusi põhjustanud ja kannatanu surma tinginud peksmine algas siis, kui R. M oli rõdu alt välja tõmmatud. Eksperdi hinnangul võis hulgivigastuste tekitamisega kaasneda R. Mle suur valu (eksperdi arvamuse p 11). Pärast R. M togimist ja pähe löömist (sh lõi kannatanu pea piirkonda kohtu hinnangul R K) olid süüdistatavad ühte meelt selles, et seejärel tõmbas R K R. M rõdu alt välja. Kaelalüli vigastuse osas (vt ka eksperdi arvamuse p 1) märkis kaitsja, et kaelalüli murd võis tekkida ka siis, kui R K R. Md rõdu alt välja lohistas ning vana vigastus (vt kd III tlk 90 pöördel) võis seda soodustada. Kohus kaitsjaga ei nõustu. Lülisamba kaelaosa murd ning vasaku rinnaku-rangluu34

nibujätkelihase osaline rebend ja verevalumid mõlema rinnaku-rangluu-nibujätkelihase alaosas võisid eksperdi hinnangul olla tekitatud pea ja kaela jõulisest ning järsust kukla suunas väänamisest või painutamisest (vt eksperdi arvamuse p 9). Ekspert välistas istungil võimaliku krambihoo ja oli seisukohal, et selline vigastus on tingitud välisest jõust nt juustest rebimisest. Ekspert möönis, et vana vigastus võis soodustada murru teket. Kohtu hinnangul on täiesti välistatud, et kaelalüli murdus siis, kui R K R. M rõdu alt välja tõmbas. Ekspert A. V sõnul pidi olema mingisugune väline, tugev jõud. Sellise jõu olemasolust ja kasutamisest annab märku sündmuskohalt leitud kannatanu peast rebitud juuksetutt (vt sündmuskoha vaatlusprotokollile lisatud fototabeli foto nr 25, kd III tlk 55 pöördel). Süüdistatavad andsid riimuvaid ütlusi selle kohta, et rõdu alt välja tõmbamisele järgnes kannatanu intensiivne peksmine. R K selgitas, et ta lõi R. Md igale poole ja liiga palju, K. V tegi sama, ajaliselt kestis see liiga kaua. R K mäletas jalgadega löömist. K. V sõnul hakkasid nad R. Md valimatult lööma, kõik toimus järjest nagu süüdistuses kirjas. Sellist asja nagu nad oleksid oodanud ja vaadanud ja siis edasi pannud ei olnud, nad lõid järjest. R. M oli löömise ajal selili, tema löögid tabasid R. Md igale poole: üle keha ja näkku ka ning ta astus korduvalt R. M labakätele. Süüdistatavate ütlused lahknevad selles, kas kannatanu oli pärast rõdu alt välja lohistamist teadvusel või mitte. R K selgitas, et kui ta hakkas R. Md välja tõmbama, oli R. M istuvas asendis, toetas keha vastu seina. Välja tõmbamisel keha lihtsalt lohises, kannatanu mitte midagi ei öelnud ja oli vait ka siis, kui nad K. Vga R. Md peksid. K. V seevastu ütles, et ajal mil R K R. Md rõdu alt välja sikutas ta ei tea, mida R. M ütles, kuid kui nad hakkasid R. Md peksma, siis hakkas R. M ropendama ning pärast korisema. K. V sõnul võis see ajaliselt olla minutites. Arvestades süüdistatavate ütlusi, ei saa välistada, et R. M võis korraks, pärast lööki teadvuse kaotada. Samas on K. V kinnitanud, et midagi R. M peksmise ajal pobises, so oli kontaktne ja järelikult teadvusel. Vaatamata sellele, et R. M võis olla mingil hetkel peksmise alguses teadvusel, on kohtu arvates pikaajalise tugeva valu tundmine välistatud. Esiteks avastati R. M laibal vaid üks võimalikule enesekaitsele viitav vigastus: nahaalune verevalum paremal labakäel (eksperdi arvamuse p 13). Teiseks rääkis K. V sellest, et R. M midagi pobises ja siis hakkas peagi korisema, see aeg oli mõõdetav minutites. Seda, et R. M korises ja see oli ehmatav, puudutas oma ütlustes ka R K. Noormehed ei öelnud, et R. M oleks karjunud. Viimane on aga kohtu arvates ilmselge, kui inimene tunneb suurt ja väljakannatamatut valu ning seda pikema aja jooksul. Tunnistaja A. D selgitas kohtus, et ta ei kuulnud sellel ööl mitte midagi, mis tema und segaks, vaatamata riigipühale ei ole kohtu arvates õige väita, et tihedalt asustatud piirkonnas, tornmajas olid kõik elanikud kas lahkunud kodust suvilasse või magasid erakordselt sügavalt. Järelikult R. M olulist vastupanu ei osutanud ning valu tõttu appi ei karjunud. R. M kas ei tundnud tarvitatud alkoholi ja ibuprofeeni tõttu tugevaid valuaistinguid või kaotas võrdlemisi kiiresti teadvuse. Eksperdi hinnangul tekitati kõik kehavigastused lühikese aja jooksul (vt eksperdi arvamuse p 7), noormehed viibisid tapetu ööbimispaigas kõige rohkem 13 minutit. Ekspert nentis (vt eksperdi arvamuse p 14), et vigastuste suurt hulka, vere aspiratsiooni minimaalset väljendusastet silmas pidades on alus arvata, et peale elupuhuste vigastuste tekitamist võis kannatanu elada väga lühikest aega, selliste vigastuste korral tekib kiiresti teadvusekaotus ja saabub surm. Samuti ei välistanud ekspert võimalust, et osa vigastustest tekitati kannatanule suremise protsessi käigus. Arvestades seda, et järgmine pikem visiit R. M juurde toimus alles valges, mil R. M oli orienteeruvat surmaaega silmas pidades juba surnud, on alust arvata, et viidatud 13 minuti jooksul peksid R K ja K. V küll R. M surnuks, kuid tapetu ei tundnud pikemat aega tugevat ja piinavat valu KarS § 114 lg 1 p 1 mõttes.

Ajavahemikel kell 03.20-03.23 ja kell 05.57-06.11 käisid R K ja K. V uuesti R. M juures. Esimesel korral veetsid nad seal kõige rohkem 3 minutit, millest tuleb maha arvata tuleku ja mineku aeg. Selle ajaga ei jõudnud noormehed R. Md ilmselgelt ülemääraselt kaua peksta, lisaks võis R. M orienteeruvat surmaaega, eksperdi arvamust ning eksperdi ütlusi silmas pidades olla sellel ajal juba surnud. Kohus ei välista, et noormehed käisid R. Md vaatamas ning võimalik, et ka pildistamas. Teisel korral süüdistatavad ilmselt küll peksid R. Md, kuid kannatanu oli sellel ajal juba kindlasti surnud (vt siinkohal ka R Ki ütlused ja eksperdi arvamuse p 5). Kohtu hinnangul võib R Ki ja K. V tegevus vastata KarS § 114 lg 1 p 1 teokoosseisus kirjeldatud julmal viisil tapmisele. Ekspert sedastas ekspertiisiaktis ning selgitas kohtus, et kehatüve vigastused, mis tekitati kannatanule tõenäoliselt peapiirkonna vigastustest varem või nendega vaheldumisi, olid sedavõrd intensiivsed, et nende tekitamine käte ja jalgadega ei ole võimalik. Ekspert pidas võimalikuks seda, et suur osa kehatüve (kõhu ja rindkere) piirkonnas paiknevatest vigastustest võisid olla tekitatud ka kannatanu kõhule ja rinnale korduvast jalgade ja/või põlvega astumisest ja/või hüppamisest. Ekspert selgitas kohtus, et kehatüve vigastusi tekitanud jõud pidi olema sedavõrd suur, selliseid vigastusi ei ole võimalik põhjustada käe või jalaga lüües. R K möönis, et arvatavasti nad hüppasid R. M peal, kuid nad tegid seda valges. K. V hüppamist ei mäletanud. Arvestades seda, et eksperdi arvamuse järgi olid üksnes roiete ja keeleluumurd surmajärgsed vigastused, kuid enamik eksperdi arvamuse p 1 loetletud vigastustest (sh kõhunäärme ja soolekinnisti rebendid) olid tekitatud elupuhuselt või suremise protsessi käigus, hüppasid noorukid R. M kehal ka ajavahemikul 00.48-01.01. Kohtu hinnangul on kannatanu kehal hüppamine ja talle seeläbi massiivsete, surma põhjustavate vigastuste tekitamine käsitletav tapmisena julmal viisil. Samas ei ole esitatud süüdistuses R Kile ja K. Vle R. M kehatüvel hüppamist ette heidetud, kohus aga süüdistuse faktilisi asjaolusid omal algatusel kooskõlas tuvastatud asjaoludega täiendada ei saa ning on KrMS § 268 lg 1 järgi süüdistuse piiridega seotud. Süüdistus räägib käe ja jalaga peksmisest. Kuigi see oli antud juhul kahtlemata intensiivne, ei ole käe ja jalaga peksmine siiski kohtu arvates käsitletav julma viisina KarS § 114 lg 1 p 1 mõttes. Kohtu hinnangul peksid R K ja K. V R. Md kavatsetult: kannatanu oma ööbimispaigast ära ei läinud ja selleks tuli R. Md füüsiliselt motiveerida. Kohus nõustub prokuröri ja kaitsjatega selles, et tõenäoliselt ei soovinud R K ja K. V R. M surma: kahtlemata ei läinud noormehed R. M juurde ööl vastu 20.08.2019 mõttega teda tappa, kuid kohus ei nõustu kaitsjatega selles, et käesolevas asjas saab rääkida teo tagajärje osas kaudse tahtluse puudumisest. Süüdistatavad olid purjus, kannatanu neist nõrgem ning noormehed ilmselgelt läksid oma üleolekut demonstreerima. Viimast näitab väga selgelt K. V nõue, et R. M oma ööbimiskohast minema tõmbaks. R. M seda ei teinud, noorukid asusid meest togima, togimisest said löögid ning viimasest brutaalne peksmine. Mõlemad süüdistatavad andsid ütlusi selle kohta, et nad lõid pärast seda, kui R. M oli rõdu alt välja tõmmatud, kannatanut valimatult pea- ja kehatüve piirkonda. Kohus tuvastas, et lisaks käte ja jalgadega peksmisele hüpati ning astuti kannatanu kehale, mõne tunni möödumisel läksid süüdistatavad sündmuskohta tagasi ning jätkasid kannatanu peksmist, kuigi R. M oli juba surnud. Noorukid on läbinud põhikooli õppekava, neil on juba teatav elukogemus ning kindlasti on nad kursis sellega, et intensiivse ja järjepideva peksmise tõttu võib inimene surra. Seda, et löömine teeb haiget ja inimese katki, teab ka lasteaialaps. Antud kaasuses on kohatu rääkida kaudse tahtluse puudumisest. Arvestades noormeeste järjekindlust ja peksmise intensiivsust ei saa kohtu hinnangul täielikult välistada isegi otsest tahtlust. Mõlema süüdistatava suhtes viidi läbi kohtupsühhiaatriline ekspertiis (kd V tlk 5-21 R

K ja tlk 22-39 K. V), teo toimepanemise ajal nende psüühikas mittemingisuguseid kõrvalekaldeid ei esinenud. Kokkuvõtvalt leiab kohus kõike eeltoodut silmas pidades, et R Ki ja K. V tegevus tuleb kvalifitseerida tapmise tavakoosseisuna KarS § 113 lg 1 järgi. Kriminaalasjas on tõendatud, et R K ja K. V ründasid ööl vastu 20.08.2019 xxxx asuva kortermaja rõdu all ööbivat R. Md, peksid teda intensiivselt käte ja jalgadega ning põhjustasid kannatanule ulatuslikke kehavigastusi. Peksmise tagajärjel kannatanu suri. Kohus nõustub prokuröri kohtuvaidluses esitatud argumentidega, mis puudutavad kaastäideviimist KarS § 21 lg 2 mõttes ja ei pea vajalikuks neid siinkohal korrata. Karistus: KarS § 56 järgi on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. RKKKo on oma otsuses nr 3-1-1-113-12 sedastanud, et KarS § 56 lg 1 kohaselt rajaneb karistuse mõistmine süüpõhimõttel. Eelöeldu tähendab, et andes hinnangut süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki, kuid ilmneda ka karistust kergendatavates ning raskendavates asjaoludes (vt nt RKKKo 3-1-1-40-04, p 7). Tulenevalt KarS § 56 lg-st 2 peab karistuse eripreventiivseid eesmärke silmas pidades arvesse võtma ka süüdistatava isikut. Lisaks on kehtivas kohtupraktikas asutud seisukohale (vt RKKKo lahendid nr 3-1-1-58-13, 31-1-52-13), et karistuse mõistmisel tuleb lähtepunktiks võtta karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus (nt süüdistatava teoeelne ja –järgne käitumine, kannatanu käitumine jms) ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. R Ki süü leidis tõendamist KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toime panemises. Kuriteo eest on karistuseks ette nähtud rahaline karistus või kuni 1 aasta pikkune vangistus. Keskmine karistusmäär vangistuse puhul on seega 6 kuu pikkune vangistus. K. V süü leidis tõendamist KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toime panemises. Kuriteo eest on karistuseks ette nähtud rahaline karistus või kuni 5 aasta pikkune vangistus. Keskmine karistusmäär vangistuse puhul on seega 2 aasta ja 6 kuu pikkune vangistus. R Ki ja K. V süü leidis tõendamist KarS § 113 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toime panemises. Kuriteo eest on karistuseks ette nähtud üksnes vangistus 6-15 aastat. Kriminaalasjas süüdistatavad R K ja K. V panid kuriteod toime alaealistena, nad olid 15aastased. Otsuse kuulutamise hetkel on R K ja K. V mõlemad 17-aastased. Kehtiva kohtupraktika järgi tuleb alaealisele karistust mõistes süüteokoosseisu järgi, mis näeb karistusena ette vangistuse enam kui 10 aastat, aluseks võtta vastava sanktsiooni alammäära ja KarS § 45 lg 2 seatud alandatud ülemmäära vaheline keskmine (RKKKo nr 3-1-1-77-11). Kooskõlas KarS § 45 lg 2 ei või kuriteo toimepanemise ajal nooremale kui 18-aastasele isikule karistuseks mõista tähtajalist vangistust üle 10 aasta. Keskmine karistusmäär KarS § 113 lg 1

järgi kvalifitseeritava kuriteo puhul on seega 8 aasta pikkune vangistus. Prokurör leidis, et R Kit ja K. Vt tuleb karistada reaalse vangistusega. Kaitsjad jätsid karistuse kohtu otsustada. K. V kaitsja märkis, et tema kaitsealune ei ole keerulist elukäiku silmas pidades ära teeninud 8-aasta pikkust vangistust. R Ki kaitsja nentis, et kohtul on äärmiselt palju võimalusi, mh ei ole kohtud praktikas kasutanud KarS § 61, mis võimaldab erandlike asjaolude ilmnemisel mõista karistust alla alammäära. Kohus märgib esmalt prokuröriga nõustuvalt, et valitseva arvamuse järgi ei tingi alaealisus automaatselt süüdistatavale mõistetud karistuse kergendamist ega välista karistamist reaalse vangistusega. Kui isiku süü, kohtu poolt tuvastatud kergendavad ja raskendavad asjaolud, võimalused mõjutada süüdlast hoiduma edaspidi süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvid nõuavad isiku karistamist reaalse vangistusega, siis tuleb teda ka sellise karistusega karistada, olenemata sellest, kas süüdistatav on täis- või alaealine (RKKKo 3-1-176-07). Samas ei tohi alaealise karistamisel unustada, et sellisel juhul on enam tähtis just täideviija isik(sus), mitte aga tema poolt toimepandud tegu ja selle raskus. Samuti on alaealiste poolt toimepandud kuritegude korral esmatähtsad just karistuse eripreventiivsed (kasvatuslikud) eesmärgid (RKKKo 3-1-1-43-06). Seetõttu tuleb alaealise vangistusega karistamist eriti põhjalikult põhistada, võttes karistuse eesmärkide seas teravdatult arvesse võimalusi mõjutada teo toimepanijat edaspidiselt õiguskuulekusele (RKKKo 3-1-1-14-06). Kohtule esitati süüdistatavate iseloomustamiseks ja nende eelneva elukäigu kohta kirjalikke tõendeid, samuti kuulati kohtus ära süüdistatavad, tunnistajad M. S, P. K, I. K ja C. L. Kaitsjate taotlusel tehti mõlemale süüdistatavale ambulatoorne kohtupsühhiaatriline ekspertiis. R Ki kohta koostas Viru vangla kriminaalhooldusosakond kohtueelse ettekande 04.09.2019 (kd IV tlk 148-151). Ettekande järgi algasid R Ki kokkupuuted õiguskaitseorganitega 2011 aastal. Etteheited puudutasid poevargusi, asjade lõhkumist ning alkoholi tarvitamist. Ettekande kohaselt elab R K ema I. Kiga, kes kasvatab üksi kolme alaealist last, majanduslik olukord peres on keeruline. Perele on linnaosavalitsuse poolt pakutud abi ja nõustamisteenuseid (vt siinkohal ka xxxx LOV sotsiaalhoolekande osakonna 14.06.2019 vastused päringutele kd IV tlk 143147), muuhulgas ka sel põhjusel, et R Ki ema I. Ki vanemlikes oskustes esineb vajakajäämisi. Kriminaalhooldaja toob oma ettekandes uue kuriteo riskidena välja sõpruskonna negatiivset mõju, vähest analüüsioskust, tagajärgedega mittearvestavat käitumist ümbritseva ning iseenda suhtes, vägivaldset käitumist ja alkoholi kuritarvitamist. Kriminaalhooldaja hinnangul tuleb R Kit karistada vangistusega. R Kil on põhiharidus, ta lõpetas 9-nda klassi xxxx. Õppeasutus iseloomustas R Kit positiivselt (kd IV tlk 139-142). R Ki klassijuhataja oli seisukohal, et noormees on viisakas, suhtumine kaasõpilastesse ja õpetajatesse hea. Puudustena nimetas klassijuhataja R Ki soovi saada õppetöös kergelt tulemusi, põhjuseta puudumisi ning sellest tingitud lünklikke teadmisi. R Ki edasiste plaanide osas märkis klassijuhataja, et talle teadaolevalt soovib õpilane jätkata õpinguid kutseõppeasutuses. Karistusregistri järgi on R K kriminaal- ja väärteokorras karistamata (kd IV tlk 152). Kohtuistungil kuulati ära R Ki tüdruksõber C. L (kd VI tlk 119 pöördel – 122). Tunnistaja iseloomustas R Kit kui hoolivat ja tagasihoidlikku noormeest. Süüdistatavate omavaheliste suhete kohta märkis tunnistaja, et poisid tunnevad üksteist juba algklassidest ja on sõbrad, kes veetsid sageli koos aega. Omavahelises suhtluses on tunnistaja arvates domineerivamaks pooleks K. V, R K on sõbra poolt mõjutatav ja teeb asju kaasa. C. L möönis, et R K tarvitab

alkoholi ja kanepit. Seoses R Ki tõkendi vahistamine asendamisega elektroonilise valvega määrati talle kriminaalhooldaja P. K. Kriminaalhooldaja selgitas kohtus (kd VI tlk 150 pöördel – 153 pöördel), et tema kokkupuude R Kiga algas 2020 aasta alguses. R K ei ole rikkunud elektroonilise valve tingimusi. Tunnistaja hinnangul on R Kil kodus suur vastutus: poiss hoolitseb pere nooremate laste eest ja aitab ema igapäevastest toimetustes. Isa ei ela perega, poisile on veel tähtis vanaema. Tunnistaja möönis, et ema-lapse rollid on veidi teistpidi kui nad võiksid olla. Peres käib pereabiline, sest I. Kil on toimetuleku probleeme. P. Kle teadaolevalt ei ole R K pärast vanglast vabanemist mõnuaineid tarvitanud: noormees ütles talle, et ei taha uuesti kogeda tunnet, mis tekib seoses päevapealt loobumisega. Tunnistaja nentis, et eakohast tugivõrgustikku R Kil vabaduses ei ole, süüdistataval ei ole täiskasvanut, kes seaks piire ja kontrolliks. R Ki ema I. K andis kohtus ütlusi (kd VI tlk 132 pöördel – 135 pöördel), et pojal on kodus kohustused: koristamine ja väiksemate laste aitamine. R Ki ema nentis, et poeg hakkas alkoholi tarvitama ja suitsetama tema teada VI-VII klassis, ta käis poja toas ja sai nii teada. Hiljem sai ta teada narkootikumidest, kuid ta ei tea, mida poeg tarvitas. I. K selgitas, et ta on poja tõttu käinud politseis seoses vargustega, alkoholi ja kakluste pärast. Ema hinnangul on R K sõbralik, heasüdamlik, kuid mõjutatav sõprade ja alkoholi poolt. I. K möönis, et ta on üritanud pojale piire seada ja reegleid kehtestada, kuid nendest ei ole lugu peetud. Reeglite ja kokkulepete eiramist juhtus sageli. R K selgitas kohtus, et ta elab koos ema, väiksemate vendade ja õega. Materiaalset olukorda peres hindas süüdistatav halvaks, meenutades seda, et iga kuu lõpuga kaasnes näljatunne, sest perel ei olnud raha. Õpingute kohta põhikoolis sõnas süüdistatav, et ta pingutas liiga vähe, koolis meeldis talle füüsika, sest ta tahab saada elektrikuks. Omavaheliste suhete kohta K. Vga märkis R K, et alguses olid nende suhted head, siis oli periood kus K. V kiusas teda verbaalselt, kuid mingil hetkel said nad uuesti sõpradeks. Enamuse ajast oli domineerivamaks pooleks K. V, erimeelsuste korral ta nõustus sõbraga. Süüdistatava hinnangul on ta muutunud pärast R. M tapmist, teda muutis vangla. Ta hakkas vanglast vabanemisel märkama oma pere probleeme. Varem oli ta laisk ning omas mullis, kuid nüüd on ta õppinud ema austama ning teeb kodus ühe inimese juhendamisel remonti. R K märkis, et ta ei tarvita enam alkoholi ja kanepit, viimasest on tal mäluprobleemid käesoleva ajani. Ta ei taha, et see hullemaks läheb. Narkootikume hakkas süüdistatav oma sõnul tarvitama VIII klassis, samuti olid pahandused politseiga alkoholi tarvitamise tõttu. R K märkis, et ta proovis ema eest asju varjata, alguses esitas ema nõudmisi, neid ta ignoreeris ja mingil hetkel talle tundus, et ema andis alla. Vanaema luges samuti loengut, mille ta kuulas ära. Eksperdid (vt ekspertiisiakt kd V tlk 5-21) diagnoosisid R Kil mõõduka depressiooni somaatiliste sümptomiteta (RHK klassifikatsioonis F32.10), sotsialiseerunud käitumishäire (F91.1) ja mitmete või muude psühhoaktiivsete ainete tarvitamisest tingitud psüühika- ja käitumishäired, kuritarvitamine (F19.1). Ekspertide hinnangul on R Kil esinev häiretekogum kujunenud ebasoodsate keskkonnategurite (emotsionaalselt ja sotsiaalselt hülgav ning ebajärjekindel kasvatus, järelevalvetus ja ebapiisav käitumuslike sekkumiste rakendamine käitumishäire kontrollimiseks) koosmõjul. Kohtule esitatud tõendite ning kohtu vahetute tähelepanekute pinnalt märgib kohus, et R K on vaikne, introvertne noormees. Positiivsena tuleb esile tõsta seda, et tunnistajate sõnul ning õppeasutusest esitatud iseloomustuse järgi on ta viisakas. R K on otsustanud loobuda

mõnuainetest ning tal on võrdlemisi selge tulevikunägemus sellest, mis eriala võiks ta tulevikus omandada. Pärast vanglast vabanemist on ta hinnanud ümber oma suhted lähedastega. Negatiivne on R Ki mõjutatavus, samuti oli ja on väga suureks riskiteguriks piisava vanemliku järelevalve puudumine ning materiaalne kitsikus. R Kil ei ole elus ühtegi täiskasvanut, kes seaks piire ja kehtestaks reegleid, peres on poeg võtnud üle ema olmekohustusi. Kohtu hinnangul vajab R K kindlustamaks seda, et ta ei pane tulevikus toime uusi kuritegusid, jätkuvalt piire ja distsipliini, koduses miljöös on nende tegurite olemasolu kaheldav. Vaatamata sellele, et R K hindab suhteid emaga heaks, ei ole kohtu hinnangul kodus võimalik tagada talle sellist keskkonda, mis tagaks tema õiguskuulekuse tulevikus. R Ki koduseid kohustusi ja ülesandeid silmas pidades on kaheldav, kas ta suudab piisavalt keskenduda õppetööle omandamaks soovitud eriala. Samuti on küsitav kas üksnes sisemisest motivatsioonist piisab. Põhikoolis tekkisid lüngad R Ki teadmistes põhjuseta puudumiste pärast. R Ki õigusvastast käitumist on läbivalt soodustanud fakt, et ta on mõjutatav, tarvitas mõnuaineid, tema üle puudus piisav vanemlik järelevalve ning tema elus ei olnud mittemingisugust fookust, mis motiveerinuks teda aega veetma muul moel. Kõik need riskitegurid on jätkuvalt olemas. Mõjutatavus on iseloomuomadus, millega tuleb sihikindlalt tegeleda, so seada oma mina ettepoole tahtmisest ja soovist kellelegi meelepärane olla ning teha asju sellepärast, et see tundub kaaslastele äge. Mõnuainetest loobumise osas on R K langetanud otsuse neist loobuda, kuid libastumise risk on noormehe depressiivsuse ja keerulise elu-olu tõttu jätkuvalt olemas. Vanemlikku tuge ja järelevalvet R Kil ei ole, kuid oma ea tõttu ta seda kohtu arvates jätkuvalt vajab. Seda ei ole võimalik täielikult kompenseerida riigi tasandil, kuid teatud abinõudele viitas tunnistaja P. K oma ütlustes. R K soovib omandada tulevikus eriala, so tema ellu tekiks siht, mille poole püüelda. Õpingute nõutaval tasemel läbimine koduse olukorra tõttu on kaheldav. Madal haridustase ja omandamata eriala tähendab tulevikus tõenäoliselt raskusi tasuva töö leidmisel. Kohus jagab prokuröri seisukohta selles, et R Ki süü KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritavas kuriteos on keskmisest väiksem, kuigi äärmiselt taunimisväärne on noormehi kohaselt korrale kutsunud ja maas lamava inimese ründamine ning see, et R K andis K. Jle esimese löögi, mis vallandas edasise peksu. Vaatamata sellele, et noorukid peksid K. Jt valimatult, ei saanud kannatanu õnneks märkimisväärseid vigastusi, kannatanu oli võimeline sündmuskohalt lahkuma ja abi otsima. Kohus üksnes loodab, et vahejuhtum ei pärsi kannatanu initsiatiivi märgata ja reageerida sarnastele sündmustele tulevikus. Karistust raskendavaks asjaoluks on KarS § 58 p 10 järgi teo toimepanemine grupi poolt. R Ki karistust kergendavaks asjaoludeks on KarS § 57 lg 1 p 2 ja 3 alusel puhtsüdamlik kahetsus ning kahju vabatahtlik hüvitamine. Kohus märgib, et süüdistatav tõesti väga kahetses juhtunut ning kannatanule on kuriteoga tekitatud kahju hüvitatud, ilma et ta peaks oma hüvitise suuruse üle vaidlema, ootama kohtulahendit ning selle hilisemat täitmist. Kohus loeb KarS § 58 lg 2 alusel R Ki karistust kergendavaks asjaoluks ka kannatanu ees vabandamise kohtusaalis, süüdistatav tegi seda omal initsiatiivil. Kohtu hinnangul ei ole R Kit KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest võimalik karistada rahalise karistusega. Iseseisev sissetulek R Kil puudub, süüdistatava, tema ema ja tunnistaja P. K ütluste kohaselt on tööotsingud jäänud edutuks. R Ki pere on materiaalselt keerulises olukorras. R Kit tuleb karistada vangistusega, mis jääb sanktsiooni alammäära lähedale. R Ki süü KarS § 113 lg 1 järgi kvalifitseeritavas kuriteos on kohtu hinnangul suur. Rünne R. M vastu oli täiesti põhjendamatu. Kohtule jääb sügavalt arusaamatuks, miks oli vaja endast

nõrgemat inimest minna keset ööd nokkima, narrima ning teda sedavõrd intensiivselt ja järjest peksta. R K ei osanud oma tegu põhjendada, ammugi mitte õigustada. Joodud alkohol ja kapsas olemine ei oma tähtsust. R K poleks alaealisena tohtinud alkoholi tarvitada, süüdistatav viis ise ennast vabatahtlikult seisundisse, milles ta ei kontrollinud enam oma tegevust ja ei andnud aru, mida ta teeb. Alkohol tõenäoliselt võimendas alaealise üleolekut ning tõi esile agressiivsuse. Seda, mida alkohol võib kaasa tuua, pidanuks R K teadvustama. Mitte kuidagi ei ole süüd pehmendav ka see, et sündmuskohale mindi K. V ettepanekul ning kaassüüdistatav noris ja lõi esimesena. Kohus on tuvastanud, et R. Md peksid mõlemad süüdistatavad. Veelgi arusaamatum on kohtu jaoks see, et pärast kannatanu ulatuslikku peksmist tegid noormehed R. M juurde veel visiite ning viimase käigus peksid kannatanut veel, selle asemel, et kutsuda abi. Asotsiaalse eluviisiga R. M elu ei omanud R Ki jaoks ööl vastu 20.08.2019 ja hommikul mittemingisugust tähtsust ja väärtust. R Ki karistust raskendavaks asjaoluks on KarS § 58 p 10 järgi teo toimepanemine grupi poolt. Karistust kergendavaks asjaoluks on KarS § 57 lg 1 p 2 ja 3 alusel puhtsüdamlik kahetsus. Kohus märgib, et R K avaldas valmisolekut oma teo eest vastutada seadusega ettenähtud korras ning ütles seda, et tegu jääb teda saatma elu lõpuni. Süüdistatav tõesti väga kahetses ning kohtu hinnangul oli see siiras. Kohus leiab, et R Kit võib sel põhjusel karistada sanktsiooni keskmisest allapoole jääva karistusega. Kohus ei nõustu R Ki kaitsjaga selles, et antud juhul võiks kohus lähtuda KarS § 61 sätestatust, mõistes tema kaitsealusele karistuse alla sanktsiooni alammäära. Kaitsja ei toonud samas välja mitte ühtegi erandlikku asjaolu, mis annaks kohtule aluse normi kohaldamiseks. Kohus R Ki tegu silmas pidades neid iseseisvalt esitada ei oska. Kasvukeskkond on kahtlemata R Ki puhul see, mis on tinginud olemasoleva situatsiooni, kuid kohus nendib, et 15-aastasel inimesel peaks olema piisavalt aru peas austamaks inimelu kui kõige ülimat väärtust. Vaatamata keerulisele perekondlikule situatsioonile ei saa rääkida sellest, et R Ki ema üldse mingeid piire lapsele ei seadnud. R K ja I. K selgitasid, et seda tehti, kuid R K neid ei järginud ning mingil hetkel ema lihtsalt loobus. Kohus nendib, et 15-aastane noor peaks aru saama, et reeglid on järgimiseks. R Ki kaitsja leidis, et kohtul on tema kaitsealuse karistamiseks märkimisväärselt lai mänguruum, kohus sellega ei nõustu. Paraku on R Kit võimalik mõjutada üksnes reaalse vangistusega. R K vajab tugevalt kontrollitud keskkonnas järelevalvet, reegleid, distsipliini ning piire ja seda pikema aja jooksul, muutmaks tema hoiakuid, kinnistamaks neid ja kindlustamaks seda, et ta käitub tulevikus õiguskuulekalt. Hetkel on R K oma käitumist muutnud, kuid elektroonilise järelevalve ei ole meede, mis täidaks loetletud eesmärgid. Kohus märgib, et elektrooniline järelevalve toimib alaealise puhul siis, kui tal on olemas lähedaste toetus, kontroll ja suunamine. R Ki puhul see puudub. Kahtlemata tuleb kaaluda pikaajalise vangistusega kaasnevaid riske. Vaatamata sellele, et kinnipidamisasutuses on reeglid, distsipliin ja võimalus jätkata õpinguid, on selge, et vanglas viibimine ei tohi saada normaalseks elu osaks. Pikaajaline vangistus võib pärssida suhteid kodustega ning R Kile väga olulise tüdruksõbraga. Kohtu hinnangul ei ole R Ki suhtes võimalik jätta karistust kas täielikult või osaliselt tingimisi kohaldamata. See oleks vastuolus kehtiva kohtupraktikaga. Riigikohtu järjepideva praktika järgi ei saa süüdimõistetu katseaeg olla lühem, kui talle mõistetud vangistus, viimase pikkuse puhul lähtutakse mõistetud karistuse määrast enne selle vähendamist KrMS § 238 lg 2 alusel (vt siinkohal nt RKKKo 3-4-1-13-15 või 1-17-689/29). KarS §-des 73 lg 3 ja 74 lg 3 sätestatud maksimaalne katseaja pikkus on 5 aastat, so 1 aasta lühem, kui süüdistatavale KarS § 141 lg 2 p 1, 6 järgi sanktsiooni alammääras mõistetud 6 aasta pikkune vangistus. Seadusandja ja riigikohtu loogika järgi on teatud osa kuritegudest nii rasked, et nende eest mõistetavat karistust ei ole võimalik jätta osaliselt või täielikult tingimisi

kohaldamata. Kohus nendib, et isegi juhul, kui karistusraami miinimum võimaldaks karistusest osaliselt tingimisi vabastamist, tekiks KarS § 74 lg 2 sätestatu järgi küsimus kas 30 päevane šokivangistus on kohane olukorras kus süüdistatava süü on tõendatud K. J peksmises ja lisaks R. M peksmises nii, et selle tagajärjel saabus kannatanu surm. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et: 1) R K tuleb KarS § 121 lg 1 järgi süüdi tunnistada ja teda tuleb karistada vangistusega 2 kuud; 2) R K tuleb KarS § 113 lg 1 järgi süüdi tunnistada ja teda tuleb karistada vangistusega 7 aastat; Kohtu hinnangul tuleb R Kile mõistetud üksikkaristustest KarS § 64 lg 1 alusel suurendada raskemat. Kohus nendib, et mõlemad kuriteod on samaliigilised (isikuvastased) kuid R Ki süü on suur. Sisuliselt on noormees rünnanud mõlemat kannatanut ilma põhjuseta olukorras, kus kannatanud selleks põhjust ei andnud. R Kile tuleb liitkaristuseks seega KarS § 64 lg 1 alusel mõista 7 aasta ja 2 kuu pikkune vangistus. KarS § 68 lg 1 alusel tuleb karistusaja hulka lugeda R Ki eelvangistus 5 kuud ja 19 päeva (23.08.2019-11.02.2020). Kandmisele kuuluv karistus on seega 6 aastat, 8 kuud ja 11 päeva vangistust. KrMS § 306 lg 1 p 9 alusel tuleb kohtul otsuse tegemisel lahendada küsimus sellest, kas süüdimõistmise korral tuleb süüdistatava suhtes valida uus tõkend, jätta tõkend muutmata, tõkend muuta või tühistada. R K peeti R. M tapmises kahtlustatavana kinni 23.08.2019 (kd IV tlk 25-37), vahistati 24.08.2019 (kd IV tlk 153-157) ja seejärel asendati tõkend vahistamine elektroonilise valvega, määrus jõustus 11.02.2020 (kd I tlk 127-131, kd II tlk 31-36). Kohtu hinnangul tuleb R Ki suhtes kohaldatud tõkend vahistamine, mis on asendatud elektroonilise valvega, jätta muutmata ning tühistada see kohtuotsuse jõustumisel päeval, mil süüdimõistetu asub karistust kandma. Kriminaalasjas kuulati tunnistajana üle kriminaalhooldusametnik P. K, kelle sõnul on R K allunud elektroonilisele valvele, mittemingisuguseid rikkumisi ei ole olnud. Elektrooniline valve on seega sobiv ning vajadust elektroonilise valve asendamiseks vahistamisega kohus ei näe. K. V kohta koostas Viru vangla kriminaalhooldusosakond kohtueelse ettekande 10.09.2019 (kd IV tlk 121-124). Ettekande järgi algasid K. V kokkupuuted õiguskaitseorganitega 2017 aastal. Etteheited puudutasid koolikaaslase kiusamist, asjade lõhkumist, alkoholi tarvitamist ning füüsilist väärkohtlemist. Ettekande kohaselt elab K. V ema I. V, kuid noormees viibib sageli vanatädi juures. Majanduslik olukord peres on hea. Ettekande järgi on K. Vga tegelenud xxxx LOV lastekaitse (vt siinkohal ka xxxx Linnaosa Valitsuse 29.08.2019 vastus järelepärimisele kd IV tlk 119-120). Kriminaalhooldaja toob oma ettekandes uue kuriteo riskidena välja kasvatusliku mõju puudumis (K. V elas vaheldumisi kodus ja vanatädi juures; emal esineb alkoholiprobleem ja ema ei ole suutnud tagada lapsele turvalist kasvukeskkonda) vägivaldsuse (K. V on korduvalt vägivaldselt käitunud), sõltuvusainete tarvitamise (K. V on tarvitanud narkootilisi aineid ja alkoholi, kuritegu on sooritatud alkoholijoobes), ühiskonnanormide mitteaktsepteerimine (hulkumine alaealisena öösiti erinevates paikades, seaduserikkumised, mõnuainete tarvitamine), tegevusetus (põhikooli suutis K. V lõpetada, kuid ettekande koostamise ajal on tegevusetu: ei tööta ega õpi). Ettekandes on märge, et K. V enda hinnangul on tema senine eluviis ja kuritegelik käitumine toimunud alkoholi liigtarvitamise mõjul. Kriminaalhooldaja hinnangul tuleks K. Vt karistada vangistusega.

K. Vl on põhiharidus, ta lõpetas 9-nda klassi xxxx. Õppeasutus iseloomustas K. Vt negatiivselt (kd IV tlk 115-118). K. V klassijuhataja märkis, et süüdistataval puudus õpimotivatsioon koolis käia, oskus õppida ja viisakalt käituda. K. Vl olid tunnistusel puudulikud hinded, mis olid tingitud tööharjumuste ja vastutustunde puudumisest. K. Vl oli palju põhjuseta puudumisi, millega tegeles lastekaitse (M. S). Kaasõpilastesse ja õpetajatesse suhtus K. V üleolevalt, segas tunde, õppetöö tulemusi tahab saada kergelt (spikerdades). E-koolis on arvukalt märkusi. K. V ei aktsepteeri ema korraldusi, vestlused politseiga ei ole aidanud. Karistusregistri järgi on K. Vl 4 kehtivat väärteokaristust: kaks AS § 71 järgi ja kaks KarS § 218 lg 1 järgi (kd IV tlk 125). K. V suhtes lõpetati 30.05.2019 kriminaalmenetlus KarS § 121 lg 1 järgi KrMS § 201 lg 2 alusel (kd IV tlk 126). Kohtuistungil kuulati ära K. Vga tegelenud lastekaitse esindaja M. S (kd VI tlk 145-150 pöördel). Tunnistaja märkis, et esmane kokkupuude oli tal K. Vga seoses koolikohustuse mittetäitmise ja varasemate õigusrikkumistega. Politseilt tuli info, et rohkem tuleb suhelda K. V vanatädiga. Vestlusest noorukiga selgus, et tema ema tarvitab alkoholi ning sel põhjusel ei meeldi talle kodus ööbida. K. V ema probleemi ei tunnistanud ning viitas, et ei saa poja kasvatamisega hakkama. Poiss pendeldaski kahe kodu vahet. Ema ütles, et ei saa hakkama, vanatädi oli liiga kontrolliv. Tunnistaja hindas kontakti K. Vga heaks: noormees ilmus alati kohtumistele, vahel unustas, kuid oli alati kontaktne. Tunnistaja märkis, et lastekaitsetöös puutub ka kokku erinevate noortega, K. V puhul on positiivne, et ta vedas ennast alati kohale, vastas kõnedele-sõnumitele ning tal olid plaanid edasi õppimiseks. Kooli kohta ütles K. V tunnistajale, et tahtis minna xxxx spordigümnaasiumisse, kuid jäi dokumentide esitamisega hiljaks. Tunnistaja nentis, et K. V kohta tuli igalt poolt palju negatiivset, kuid tema neid halbu külgi ei näinud. K. V lähivõrgustikust ei tulnud positiivset toetust. K. V sai oma eduelamuse jalgpallist, seal sai noormees väga hästi hakkama. M. S märkis, et talle teadaolevalt on K. V suitsetanud, alkoholi ja kanepit tarvitanud, seda ütles talle noormees ise. Tunnistaja nenis, et viimases vestluses tahtis K. V minna tööle, ühe aasta lõikes nägi noormees, et võtab aja maha ja siis xxxx keskkooli. Kõige suurem vajakajäämine K. V elus oli puudulik suhe emaga, vanemlikud oskused. Kui ema oleks panustanud nii nagu lapsevanem peab, ei oleks K. V tee läinud nii nagu ta läks. K. V nentis kohtus, et ta on lapsepõlvest saadik elanud vaheldumisi nii ema kui vanatädi juures. Viimase puhul hindas süüdistatav distsipliini. Ema on hakanud praegu oma probleemiga tegelema, samuti on neile määratud pereteraapia. Süüdistatav märkis, et probleemide põhjuseks on alkohol ja tegevusetus. Peale kooli ta tööl ei käinud, trennist tuli pikem paus. Midagi ei olnud teha ja ta käis linna vahel teistega kohtumas ning alkoholi tarvitamas. Tal tekkis 2018 suvel linnas palju tuttavaid ning sel põhjusel ei käinud ta talvel jalgpallitrennis. Süüdistatava ütluste kohaselt on ta kaine peaga teistmoodi. Enamasti ta kaklebki alkoholi mõjul. Talle tundub, et muudmoodi lahendada ei ole asju võimalik ning siis lähevadki rusikad käiku. Oma tulevikuplaanide kohta ütles K. V, et tahab kindlasti gümnaasiumi ära lõpetada, tal on kõige halvem hinne hetkel üks kolm, teised on neljad-viied. Ta kindlasti mõtleb kutsehariduse osas, jalgpalliga ta enam ilmselt läbi ei löö, tahaks ehitusel töötada. Eksperdid (vt ekspertiisiakt kd V tlk 22-39) sedastasid kohtupsühhiaatria-psühholoogia kompleksekspertiisi aktis nr 9/14/1-15/1809-1, et K. Vl esineb psüühika- ja käitumishäirete kogum sotsialiseerunud käitumishäire (F91.2), mis väljendub sotsiaalsete normide sagedase teadva eiramisena (allumatus distsipliininõuetele, agressiivne käitumine, psühhoaktiivsete ainete kasutamine) millega samaaegselt omab nooruk häid suhteid enda poolt oluliseks hinnatud eakaaslastega. Sotsiaalseid norme eirav käitumine sotsialiseerunud käitumishäire

korral lähtub isiku eelistuste alusel tehtud teadvatest valikutest. Kohtule esitatud tõendite ning kohtu vahetute tähelepanekute pinnalt märgib kohus, et K. V on enesekindel ja jõulise natuuriga noormees. Kohtuistungitel käitus K. V viisakalt. K. V koolist laekunud iseloomustuse kohta märgib kohus, et see on negatiivne, kuid kahtlemata väärib märkimist tõsiasi, et kriminaalhooldaja ettekande järgi olid K. Vl kuni 8-nda klassini hinded neljad-viied, üksnes käitumine oli kolm. Käitumise osas tuleb vaadata ekspertiisiakti, mille järgi diagnoositi K. Vl lapsena aktiivsus- ja tähelepanuhäire. Kohus nendib, et viimase osas on teadlikkus aasta-aastalt tõusnud ning ATH diagnoosiga lastele valitakse käesoleval ajal reeglina sobiv õpikeskkond (väiksema arvuga õpilastega klass jne), K. V õppis veel nö tavakoolis. Ettekande järgi hakkasid K. Vl politseiga alates 2017-ndast aastast. Suhtumine koolikohustusse muutus umbes samal ajal. Hetkel on K. Vl kinnipidamisasutuses koolis positiivsed hinded. Kohtu hinnangul on üsna tõenäoline, et varasemast õppeasutusest laekunud iseloomustuses kajastatud puudulikud hinded ei kajasta K. V tegelikke võimeid. Piisava õpimotivatsiooni leidmise korral on noormehel ilmselt võimalik lõpetada gümnaasium heade ja väga heade hinnetega. Ajal, millal K. V probleemid koolikohustuse täitmisega tekkisid, algas teismeliseaeg, mida iseloomustab niigi vastandumine reeglitele. Tõenäoliselt hakkas K. V samal või sellega külgneval ajal tarvitama alkoholi, sattus erinevatesse seltskondadesse ja seoses sellega kadus ajutiselt huvi harrastuse (jalgpall) vastu, milles nooruk oli enam kui edukas. Arvestades seda ning nooruki suhteid emaga, mis ei olnud viimase probleemi tõttu head ja ema nö lõi käega, jagab kohus M. S seisukohta selles, et paljuski on K. V senise saatuse tinginud kodune olukord. Pendeldamine kahe kodu vahel ei ole lahendus, laps vajab kasvamiseks turvalist keskkonda, millest kohtule arusaadavalt jäi K. V puhul vajaka. Kohus nendib, et K. Vl on olemas kõik eeldused selleks, et ta endale huvipakkuva valdkonna leidmisel suudab sellele keskenduda ning olla selles valdkonnas edukas. Võimete olemasolule viitab see, et ta suutis kuni 8-nda klassini väga hästi õppida. Seda, et K. V suudab keskenduda mingile valdkonnale ja olla selles väga hea, näitab tema edukus jalgpallis. Alkoholist loobumine, vägivallatult konfliktolukordade lahendamise oskuse omandamine ning nõuetekohaste käitumisreeglite omaksvõtt on see, mis aitaks ära hoida uusi rikkumisi. Sarnaselt R Kile hindab kohus võimalust, et eeltoodu omandataks ja kinnistuks kodus, väikeseks. K. V ema on kohtule arusaadavalt oma probleemiga asunud tegelema, kuid olukorras kus lapsega tegelemises ja tema kasvatamises on aastatepikkune lünk, ei saa eeldada, et see saab hõlpsalt täidetud. Vastastikuse usalduse ja austuse ülesehitamine eeldab tööd mõlemalt. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et K. V vajab kontrollitud keskkonda, distsipliini, reegleid ja piire ning peab aduma seda, et kõik tema probleemid on suuresti tingitud alkoholi tarvitamisest. Seda, et alkohol piirab tema arusaama võimalikest lahendustest kinnitas K. V ise, K. V agressiivsusele siis, kui ta on joobes, viitas nt ka tunnistaja M. R. K. V puhul on ohuteguriks kahtlemata see, et vägivalla kasutamisest on saamas käitumismall ning vägivald on muutunud ajas intensiivsemaks. Riske ei ole kohtu arvates võimalik maandada mõne vangistusest erineva meetmega. Kohus nendib, et vaatamata sellele, et K. Vle on esitatud süüdistus kolmes kuriteos, millest üks on väga tõsine, tuleb kaaluda ka pikaajalise vangistusega kaasnevaid riske. Kinnipidamisasutuses on küll reeglid, vajalik distsipliin, võimalus keskenduda õpingutele ning osaleda nõustamistel ja sotsiaalprogrammides. Samas on tegemist suletud süsteemiga, suhtlusringkond on piiratud, lähedased kaugel. Eluks vajalikke olmeoskuste omandamine kinnipidamisasutuses on küsitav ning alaealine ei tohiks vanglakeskkonnaga liigselt kohanduda ja ära harjuda.

Kohus jagab prokuröri seisukohta selles, et K. V süü episoodis, mis puudutab K. Jt, on keskmisest väiksem. Taunimisväärne on see, et K. V jooksis/paiskas koos S. Kga K. J pärast R Ki antud rusikahoopi maha ning seejärel hakkasid noored kambakesi maas lebava kannatanu suhtes vägivalda tarvitama. Karistust raskendavaks asjaoluks on KarS § 58 p 10 järgi teo toimepanemine grupi poolt. K. V karistust kergendavaks asjaoludeks on KarS § 57 lg 1 p 2 ja 3 alusel puhtsüdamlik kahetsus ning kahju vabatahtlik hüvitamine. Kohus loeb KarS § 58 lg 2 alusel K. V karistust kergendavaks asjaoluks ka kannatanu ees vabandamise kohtusaalis. K. J võttis K. V vabanduse vastu. Episoodis, mis puudutab M. J ja R. H ründamist, on K. V süü kohtu hinnangul keskmisest väikesem. Kannatanud käitusid kohtu hinnangul täiesti normaalselt – olid valmis vajadusel sekkuma, kui K. V läheb kahe väikese lapse suhtes füüsiliseks. Pärast seda, kui K. V oma tähelepanu kannatanutele pööras, üritasid viimased ebameeldivaks muutunud olukorrast väljuda, kuid see ei olnud K. V järjekindluse tõttu võimalik. Süü suuruse osas tuleb arvestada seda, et M. Jle märkimisväärseid vigastusi ei tekitatud. Kannatanul oli paistetus silma all ja ülahuulel. R. Hle põhjustas K. V tõsisema vigastuse: ninaluumurru. K. V karistust raskendavaid asjaolusid ei ole, karistust kergendavaks asjaoluks on KarS § 57 lg 2 alusel puhtsüdamlik kahetsus ning kohus loeb KarS § 58 lg 2 alusel K. V karistust kergendavaks asjaoluks kannatanute ees vabandamise kohtusaalis. Kohtu hinnangul ei ole K. Vt KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest võimalik karistada rahalise karistusega. Iseseisev sissetulek K. Vl puudub, ta omandab kinnipidamisasutuses haridust ning tema tööle asumine ei ole sel põhjusel mõeldav. Rahalise karistuse mõte ei ole kohtu hinnangul see, et selle tasuvad süüdistatava eest tema lähedased. Kohus leiab, et K. Vt tuleb karistada vangistusega, kuid arvestades kergendavaid asjaolusid võib see jääda sanktsiooni alamäära lähedale. K. V süü KarS § 113 lg 1 järgi kvalifitseeritavas kuriteos on kohtu hinnangul suur. Rünnet R. M vastu oli täiesti põhjendamatu. Kohus nendib, et K. V initsiatiivil läksid noormehed R. M ööbimiskohta – K. Vle meenus, et kannatanu ööbib seal, ta läks ja käskis kannatanul sealt minema minna. Miks, sellest kohus aru ei saa. Tõenäoliselt oli joobes süüdistataval vaja näidata oma üleolekut. Kohus ei saa mööda vaadata sellest, et K. V oli see, kes hakkas kannatanut togima ja andis R. Mle esimese, arvestatava löögi. Miks see vajalik oli, sellest kohus jätkuvalt aru ei saa. Veelgi arusaamatum on järgnev: sisuliselt peksti R. M väga lühikese aja, umbes 10 minuti jooksul surnuks ning mindi varavalges uuesti peksma. K. V karistust raskendavaks asjaoluks on KarS § 58 p 10 järgi teo toimepanemine grupi poolt. Karistust kergendavaks asjaoluks on KarS § 57 lg 1 p 2 ja 3 alusel puhtsüdamlik kahetsus. K. V kahetsuse osas märgib kohus, et süüdistatav ei avaldanud kahetsust nii paljusõnaliselt kui R K. Oma osa on selles kindlasti noormeeste erinevatel natuuridel: K. V on otsekohesem ja konkreetsem. Kahetsus oli siiras ning sellest piisab. Kahtlemata väärib märkimist asjaolu, et M. S ütluste kohaselt on K. V talle öelnud, et ta väga-väga kahetseb seda kõike, mis juhtus. Kohus leiab, et vaatamata sellele, et R. M juurde mindi K. V ettepanekul ning süüdistatav tegi esimese löögi, ei ole alust talle ja R Kile mõistetava karistuse diferentseerimiseks. Noormeeste teopanus oli võrdne, R K oli see, kes tõmbas kannatanu rõdu alt välja nii, et teda oleks parem peksta. Süüdistatavate ütlustega on tõendatud, et mittemingisugust omavahelist vestlust R. M rõdu alt välja tõmbamisele ei eelnenud. R. Md peksti koos, mõlemad kasutasid selleks jalgu, käsi ning ilmselt astusid/hüppasid mõlemad kannatanu kehale. Asotsiaalse eluviisiga R. M elu ei omanud ka K. V jaoks ööl vastu 20.08.2019 ja hommikul mittemingisugust tähtsust ja

väärtust. Arvestades seda, et K. V on oma tegu tunnistanud ja siiralt kahetsenud, tuleb tedagi karistada sanktsiooni keskmisest allapoole jääva karistusega. Kohus ei hakka kordama põhjendusi, miks ei ole K. V suhtes võimalik jätta karistust kas täielikult või osaliselt tingimisi kohaldamata. Kohus on seda argumenteerinud R Kit puudutavas otsuse osas. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et: 1) K. V tuleb KarS § 121 lg 2 p 3 järgi süüdi tunnistada ja teda tuleb karistada vangistusega 4 kuud. 2) K. V tuleb KarS § 113 lg 1 järgi süüdi tunnistada ja teda tuleb karistada vangistusega 7 aastat. K. Vle mõistetud üksikkaristustest tuleb kohtu hinnangul KarS § 64 lg 1 alusel suurendada raskemat. Kohus märkis juba otsuse R Kit puudutavas osas, et tegemist on küll samaliigiliste (isikuvastaste) kuritegudega, kuid süüdistatav on rünnanud kannatanuid ilma põhjuseta, vägivaldsusest on saanud käitumismall ning teod on läinud raskemaks. Kohus leiab, et nö kergemad teod olid ka eraldiseisvalt piisavalt rasked ning ei ole õiglane, et raskem karistus neelab kergema. K. Vle tuleb seega KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristuseks mõista 7 aasta ja 4 kuu pikkune vangistus. K. V oli kahtlustatavana kinni peetud 10.08.2019 ning vahistatud ajavahemikul 23.08.2020-11.02.2020. Eelvangistuses viibitud aeg tuleb KarS § 68 lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka. K. Vl tuleb seega ära kanda 6 aasta, 11 kuu ja 10 päeva pikkune vangistus. KrMS § 306 lg 1 p 9 alusel tuleb kohtul otsuse tegemisel lahendada küsimus sellest, kas süüdimõistmise korral tuleb süüdistatava suhtes valida uus tõkend, jätta tõkend muutmata, tõkend muuta või tühistada. K. V peeti R. M tapmises kahtlustatavana kinni 23.08.2019 (kd III tlk 157-172), vahistati 24.08.2019 (kd IV tlk 127-135) ja seejärel asendati tõkend vahistamine elektroonilise valvega, määrus jõustus 11.02.2020 (kd I tlk 121-126, kd II tlk 24-30), mis asendati 24.07.2020 uuesti vahistamisega (kd VI tlk 74-77). Kohtu hinnangul tuleb K. V suhtes kohaldatud tõkend vahistamine jätta muutmata ja tühistada see kohtuotsuse jõustumisel ning kandmisele kuuluva karistuse alguseks tuleb lugeda 24.07.2020, so päev mil K. V kinni peeti seoses elektroonilise valve asendamisega uuesti vahistamiseks. Kohus nendib, et elektrooniline valve ei suutnud pärssida süüdistatava tarbimisharjumusi. Alkohol on see, mille mõjul muutub K. V agressiivseks ja vägivaldseks ning tõuseb risk uuteks vägivallategudeks. Menetluskulud: Kriminaalasjas on KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel menetluskuluks sundraha. Mõlemad süüdistatavad mõisteti süüdi I astme (KarS § 113 lg 1) ja II astme (R K KarS § 121 lg 1, K. V KarS § 121 lg 2 p 3) kuriteos. KrMS § 179 lg 2 alusel tuleb isikul maksta sundraha, mis vastab raskeima kuriteo astmele juhul, kui tema suhtes tehakse süüdimõistev kohtuotsus karistusseadustiku mitme paragrahvi järgi. Kooskõlas KrMS § 179 lg 1 p 1 on esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral sundraha 2,5 kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 määruse nr 115 Töötasu alammäära kehtestamine § 1 järgi kehtestati alates 1. jaanuarist 2020. a tunnitasu alammääraks 3,48 eurot ja kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 584 eurot. Seega on sundraha suurus I astme kuriteos süüdimõistmise korral

1460,00 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 3 järgi on menetluskuluks riiklikul ekspertiisiasutusel, muul riigiasutusel või juriidilisel isikul seoses ekspertiisi tegemise või joobe tuvastamisega tekkinud kulu. Kriminaalasjas on tehtud järgmised ekspertiisid: -

surnu kohtuarstlik ekspertiis, mille maksumus oli 569,00 eurot (kd III tlk 88); kohturadioloogiline uuring, mille maksumus oli 284,00 eurot (kd III tlk 94); DNA ekspertiis, mille maksumus oli 4275,00 eurot (kd IV tlk 104); DNA ekspertiis, mille maksumus oli 228,00 eurot (kd IV tlk 108 pöördel); R Ki ambulatoorne kohtupsühhiaatria ja –psühholoogia kompleksekspertiis, mille maksumus oli 1055,00 eurot (kd V tlk 41-42); K. V ambulatoorne kohtupsühhiaatria ja –psühholoogia kompleksekspertiis, mille maksumus oli 1905,00 eurot (kd V tlk 41-49).

Puutuvalt K. V ambulatoorse kohtupsühhiaatria ja –psühholoogia kompleksekspertiisi akti märgib kohus, et iseenesest on kaitsja kriitika põhjendatud selles, et ekspertiisaktidesse lülitatakse väga sageli informatsiooni, mis ei ole vajalik (nt põhjalik ülevaade puudutatud isiku lapsepõlves põetud haigustest ja mida kohus tegelikult näha ei tohikski (nt isikuliste tõendiallikate kohtueelses menetluses antud ütlused). Ekspertiisiakt peaks olema üldistus ja analüüs eksperdile kättesaadavast materjalist, mitte selle sõna-sõnaline tsiteerimine. Samas ekspertide võrdne ajakulu kohtule veider ei näi. Ekspertidel ei ole kohustust kajastada oma ajakulu minuti täpsusega, seda et kolmeliikmeline ekspertide komisjon panustab võrdselt ja eeldab eraldiseisvalt kaasliikmetelt sarnast panust, on kohtu hinnangul mõistlik eeldada (so kollegiaalne töö, mille käigus antakse ühine arvamus ei saa olla üles ehitatud sellele, et üks teeb ja teised kaks kirjutavad alla). Käesoleval juhul võinuks kaitsja arvete selgitamiseks taotleda ekspertide küsitlemist, seda ei tehtud. Iseenesest oleks see aktuaalne olukorras kus süüdimõistetule võib kaasneda menetluskulude täieliku või osalise tasumise kohustus. Käesolevas asjas sellist olukorda KrMS § 180 lg 3 rakendamise tõttu ei teki. KrMS § 175 lg 1 p 1 järgi on menetluskuluks valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu. K. Vl oli kuni 28.07.2020 lepinguline esindaja K. Namm, kes esindas süüdistatavat mh Tallinna Ringkonnakohtus määruskaebemenetluses Harju Maakohtu 29.11.2019 määrusele. K. V valitud kaitsja kulu ei ole kohtule esitatud ning seega puudub alus arvata seda menetluskulu hulka, kuid need jääks süüdimõistva otsuse tõttu KrMS § 180 lg 1 alusel süüdistatava (või tema lähedaste) kanda. KrMS § 175 lg 1 p 4 järgi on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud nende põhjendatud osas. K. Vle oli kohtueelses- ja kohtumenetluses määratud kaitsja riigi õigusabi korras. Menetlejad on lugenud põhjendatuks kaitsja tasu kogusummas 4687,20 eurot (kd IV tlk 166-178, kd VI tlk 140, kd VII). R Kile oli kohtueelses- ja kohtumenetluses määratud kaitsja riigi õigusabi korras. Menetlejad on lugenud põhjendatuks kaitsja tasu kogusummas 5418,60 eurot (kd IV tlk 178-195, kd VII). Kriminaalasjas taotlesid prokurör ja kaitsjad menetluskulude täielikult riigi kanda jätmist, sest süüdimõistetud on iseseisva sissetulekuta alaealised, R Ki kaitsja märkis täiendaval, et tema kaitsealuse pere on materiaalselt keerulises olukorras, perel on raskusi olmekulude katmisega.

Kohus märgib esmalt seda, et kuivõrd kohus rahuldab prokuröri ja kaitsjate ühise taotluse, on tarbetu hakata ekspertiisikulusid (eekõige DNA-ekspertiisikulu) rehkendama nii nagu seda nõuab kohtupraktika. Kohus peaks välja arvestama mõlema süüdistatava poolt kantava kulu ning kulu, mis jääb kooskõlas kohtupraktikaga igal juhul riigi kanda, so iseenesest tuleks enne menetluskulude riigi kanda jätmist need kindlaks määrata iga konkreetse süüdistatava puhul. Seda ressusrssi (ca paar tundi summade arvestamiseks ja kontrollimiseks) ei ole aga otstarbekas kulutada olukorras, kus kohus teeb KrMS § 180 lg 3 sätestatud lahendi. Eeltoodu alusel tuleb riigi kanda jätta ekspertiisikulud kokku 8316,00 eurot (surnu kohtuarstliku ekspertiisi kulu 569,00 eurot, kohturadioloogilise uuringu kulu 284,00 eurot, DNA ekspertiisikulu 4275,00 eurot, DNA ekspertiisikulu 228,00 eurot, R Ki ambulatoorse kohtupsühhiaatria ja –psühholoogia kompleksekspertiisikulu 1055,00 eurot ja K. V ambulatoorse kohtupsühhiaatria ja –psühholoogia kompleksekspertiisikulu 1905,00 eurot. Riigi kanda tuleb jätta ka mõlema süüdistatava sundraha 1460,00 eurot, K. Vle määratud kaitsja kulu 4687,20 eurot ja R Kile määratud kaitsja kulu 5418,60 eurot. Kooskõlas KrMS § 180 lg 3 võib kohus alaealise puhul menetluskulud jätta täielikult riigi kanda. R K ja K. V on iseseisva sissetulekuta alaealised, kellel on omandatud käesoleva otsuse tegemise ajaks ainult põhiharidus. Mõlemad süüdistatavad on öelnud, et soovivad õpinguid jätkata, K. V on seda teinud. Eelduslikult ei ole kumbki noormees võimeline menetluskulusid tasuma ning tõenäoliselt kui neile see kohustus panna, tuleb kulu tasuda nende lähedastel. Mõlemat süüdistatavat kasvatab ja peab ülal ema. R Ki pere on väga keerulises majanduslikus olukorras, arvestades summade suurust ei saa välistada, et nende tasumine ei ole jõukohane ka I. Kile. Noormeeste kulu tasumine võib peres tekitada lisapingeid ning kahjustada lähisuhteid, mille hoidmine ja säilitamine on süüdistatavate resotsialiseerumist silmas pidades väga oluline. Asitõendid: Kohtule esitati 9 andmekandjat salvestistega, kriminaalasjas on asitõenditeks tapetu, süüdistatavate riided ja jalatsid ning puuteproovid. Kohus leiab, et kriminaalasja juurde võetud 9 CD plaati võib kohtuotsuse jõustumisel säilitada koos kriminaaltoimikutega. Kohus märgib, et andmekandjad sisaldavad kõne- ja videosalvestisi. Andmekandjate säilitamine koos kriminaalasja toimikutega on võimalik, need ei võta ruumi. Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas asuvad tapetu isiklikud esemed, puuteproovid ning tapetu tuvastamiseks tema lähedaselt võetud võrdlusproov. Esemed asuvad Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas. Kohus nendib, et R. Ml ei ole lähedasi, kes tema esemeid endale sooviksid. Vaatluse käigus tuvastati, et riided ja jalatsid on mustad ning verised. Tegemist on väärtusetute esemetega, millega võib KrMS § 126 lg 3 p 4 sätestatud viisil. Otsuse jõustumisel tuleb seega hävitada R. M kaks musta värvi sokki, R. M musta värvi jalanõud Hualo, R. M tumesinine jope Nike, R. M sinise-rohelisehalli ruuduline flanellist pikkade varrukatega eest nööbitav päevasärk, R. M halli värvi pikad püksid, värviline rätik kirjaga „Cannes French Riviera“, verekahtlase määrdumisega juuksetutt, R. M jalatsitelt Hualo võetud puuteproovid pakendites nr 2.2-2.7 nr 2.11-2.16, nr 2.18-2.23, 2.27-2.32, R. M küünealusekaaped ja proovide võtmise kaart, DNA-proov verekahtlasest määrdumisest heleda soki nr 7 pealmisel osal, DNA-proov verekahtlasest määrdumisest heleda soki nr 8 küljel ja V. M DNA-proov. Kriminaalasja juurde võeti asitõenditena süüdistatavate riided ja jalatsid ning need asuvad hetkel Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas. Kohus nendib, et tegemist on riietega, mis ei ole katki ega rebenenud. Riideesemed ja jalatsid ei ole väärtusetud, seega tuleb need KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada süüdistatavatele või nende

poolt volitatud isikutele. Kohtu hinnangul võivad asjadele järgi minna nende seaduslikud esindajad või K. V puhul ka tema poolt volitatud esindaja (vanatädi). Kohus leiab, et seega tuleb kohtuotsuse jõustumisel tagastada K. Vle või tema poolt volitatud esindajale tagastada nokamüts, jalatsid Nike, beeži värvi püksid, halli värvi pikkade varrukatega pluus, vasaku- ja parema jala sokk; kohtuotsuse jõustumisel tuleb R Kile või tema seaduslikule tagastada jalatsid Adidas, T-särk, musta värvi pikkade varrukatega pusa, musta värvi teksapüksid ja seljakott.

/allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.