Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

ASJAOLUD

tarvitada alkoholi kontrolli isiku elukohas. Õhtul kell 19.14 oli alkoholi sisaldus R.G väljahingatavas õhus 0,658 mg/l. 20.11.2019 tehti R.G-le teine hoiatus kohustuse mitte tarvitada alkoholi rikkumise eest. R.G-le iab, et alkoholi tarvitamine ei ole tema jaoks probleemne ning ravi vajadust ei ole näinud. Isik ei ole registreerimistel olnud koostööaldis erinevate teemade arutamisel. Samuti puudub isikul motivatsioon minna ametlikult tööle – R.G on leidnud, et pole mõtet asuda ametlikult tööle, kui kohtutäiturid raha ära võtavad. Samuti on isik välja toonud, et kriminaalhooldusest ja kontrollnõuetest tulenev stress takistab töötamist. Isik töötas korduvalt mitte ametlikult ning jättis selle tõttu ka registreerimiskohustuse täitmata 09.03.2020. 27.03.2020 ei õnnestunud kontrollida kohustuse mitte tarvitada alkoholi täitmist R.G elukohas, kuna hooldusalune väitis telefonis, et viibib Tallinnas tööl. Hiljem väitis ametnikule, et oli lihtsalt sel päeval asjadel järel. Samuti ebaõnnestus kohustuse kontroll 25.04.2020, kuna R.G telefon oli välja lülitatud ning ema sõnul teda kodus ei olnud. 15.05.2020 teostatud kohustuste kontrollreidi käigus tuvastati R.G väljahingatavas õhus alkoholisisaldus 0,617 mg/l. 20.05.2020 kohtumisel põhjendas R.G alkoholi joovet eelmise päeva tarvitamisega ning arvas, et ilmselt on siiski sõltuvus, kuid keeldus ravile minemast, kuna see takistaks töötamist. Samas puudus isikul töö. Samuti rääkis R.G , et oli endale kontrolliga samal päeval kiirabi kutsunud, kuna joomisest oli paha hakanud. Ametnikule väitis R.G , et pärast kontrolli enam ei tarvitanud alkoholi, kuid kiirabi kaardis on vastuoluline jutt alkoholi tarvitamise osas ning teine kiirabi kutsumise põhjus. R.G ei ilmunud registreerimisele 25.06.2020 põhjendades seda kuupäevast valesti aru saamisega. 29.07.2020 kohtumisel väitis R.G , et on alkoholi asendanud trenniga. 13.08.2020 soovisid ametnikud teostada kohustuse mitte tarvitada alkoholi kontrolli isiku elukohas. Kõige pealt avas ukse meesterahvas, kes väitis, et R.G on kodus ja läks teda kutsuma. Hetk hiljem tuli uksele hooldusaluse ema, kes väitis, et R.G on hommikust saati tööl olnud (isikul puudus ametlik töö) ning ei tea kuna tuleb. Ametnik proovis hooldusalusele helistada ning hooldusaluse telefon helises toas, mille peale hooldusaluse ema selgitas, et ta ei tea kus R.G on ning ka poisi tüdruk otsib teda taga. Korteris oli nähtaval kolm isikut, sh R.G tüdruksõber. Kõik tarvitasid alkoholi ning laual oli neli taldrikut. 02.09.2020 registreerimise aega tahtis R.G muuta, tuues põhjuseks kehva enesetunde. Kui ametnik selgitas, et isik peab tooma arstitõendi, siis isik ehmus ning mõne aja pärast helistades teatas, et arst ei võta sel nädalal vastu. Kuna hooldusalune kinnitas, et kavatseb tööle siiski minna järgmisel päeval, siis kutsutud samal päeval hilisemal kellaajal vastuvõtule. Vastuvõtul kontrollitud alkoholi tarvitamist. Kell 15.35 alkoholi sisaldus isiku välja hingatavas õhus 0,069 mg/l. R.G põhjendas joovet esimese septembri puhul tarvitamisega – oli arvanud, et 2 pokaali veini on piisavalt väike kogus, et mitte mõjuda. 07.09.2020 registreerimisel põhjendas R.G 13.08.2020 kohustuste kontrollile mitte allumist tööl olemisega. Töö oli mitte ametlik. R.G väitis, et oli paar tundi seal olnud ning telefoni maha jätnud, kuna kodust ära minekuga läks kiireks. Kui ametnik tõi välja tema ja ta ema jutu vastuolu, siis hooldusalune põhjendas vastuolu sellega, et ema oli ise liiga purjus, et asjadest aru saada. R.G-l eidis, et peaks laskma endale ampulli panna alkoholi sõltuvusega seoses, kuid ravile keeldus endiselt minemast. 05.10.2020 kohtumisel tutvustatud R.G-le kohustuste kontrollile allumise infolehte. Selgitatud, et ta peab olema telefoni teel kätte saadav ning kui ei ole kodus, siis avaldama enda täpse asukoha ja hiljem vajaduse korral suutma ka tõestada enda viibimist antud asukohas. 25.10.2020 soovisid nooremametniku teostada kohustuse mitte tarvitada alkoholi kontrolli isiku elukohas. R.G ei allunud kontrollile. Hooldusalune väitis telefonis kell 12.27, et on Tapal sõbra juures. Ta pidi tagasi helistama ja täpse aadressi teatama, aga isik seda ei teinud. Nooremametnikud helistasid R.G-le kell 14.02 uuesti: alguses telefon kutsus ning järsku oli välja lülitatud. 28.10.2020 R.G registreerimisele ei ilmunud ning ametnikule telefoni teel kätte saadav ei olnud. TÖR registri järgi oli R.G tööl AS-is Xxxxx-xxxx 03.09.2020-13.10.2020, töösuhe

lõppes poolte kokkuleppel. Töötamise algusest oli R.G ametnikku teavitanud, kuid töösuhte lõppemist varjanud. Tulenevalt eeltoodust teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku pöörata R.G karistus täitmisele. R.G on jätkanud kontrollnõuete ja lisakohustuste rikkumisi, kuigi talle on tehtud hoiatusi. R.G ei ole seadnud endale eesmärke, mis soodustaks seaduskuulekat eluviisi. Kriminaalhooldusametnik on 07.12.2020.a. esitanud täiendavalt kolm kriminaalhooldusaluse R.G seletuskirja.

KOHTU PÕHJENDUSED

Riigikohus on selgitanud, et käitumiskontrolliga määratud kontrollnõude rikkumine võib karistuse täitmisele pööramise aluseks olla üksnes siis, kui rikkumine on tahtlik ja takistab järelevalve teostamist süüdlase üle ning rikkumist ei õigusta mõjuv põhjus. Siiski võib ka kontrollnõude ettevaatamatu rikkumine kaasa tuua mõistetud karistuse täitmisele pööramise, kui süüdlane on kontrollnõudeid eiranud korduvalt ja varem kohaldatud muud meetmed (täiendavate kohustuste määramine või katseaja pikendamine) pole mõjunud (RKKK nr 3-1-1-82-12 p 13).

kodus ja nemad ei tea, kus ta on. Oma 07.09.2020 antud seletuses on R.G märkinud, et oli 13.08.2020 tööpraktikal õhtupoole mõned tunnid, kuna seal oli abikätt vaja (KoTo, kd 7, tl 16). Registreerimiskohustuse rikkumisena tuleb käsitleda ka R.G poolt kriminaalhooldusosakonda registreerimisele ilmumist alkoholijoobes 17.09.2019, sest alkoholijoobes isikuga ei saa kohtumist läbi viia (vt. kriminaalhooldusametniku ütlused - kd 7, tl 34). 25.10.2020 soovisid nooremametnikud teostada kohustuse mitte tarvitada alkoholi kontrolli isiku elukohas. R.G ei allunud kontrollile. Hooldusalune väitis telefonis kell 12.27, et on Tapal sõbra juures. Ta pidi tagasi helistama ja täpse aadressi teatama, aga isik seda ei teinud. Nooremametnikud helistasid R.G-le kell 14.02 uuesti: alguses telefon kutsus ning järsku oli välja lülitatud. Oma 03.11.2020.a. antud seletuses on R.G märkinud, et viibis 25.10.2020.a. Tallinnas Sauel naise juures. Telefonile hiljem tagasi helistada ei saanud, kuna seal oli pidevalt leviga probleeme (KoTo, kd 7, tl 37). 28.10.2020 R.G registreerimisele ei ilmunud ning ametnikule telefoni teel kätte saadav ei olnud. Oma 03.11.2020.a. antud seletuses on R.G märkinud, et ei ilmunud 28.10.2020.a. kohale, kuna oli see aeg Tallinnas Sauel koos oma naisega. Tal ei tulnud algul üldse meelde, et pidi see sama päev tulema (KoTo, kd 7, tl 38). Samuti on tõendamist leidnud asjaolud, et R.G ei ole saanud kriminaalhooldusametnikult eelnevat luba töökoha vahetamiseks (KarS § 75 lg 1 p 5). Töötamise registri järgi oli R.G tööl AS-is Xxxxx-xxxx 03.09.2020-13.10.2020, töösuhe lõppes tööandjaga poolte kokkuleppel. Töötamise algusest oli R.G ametnikku teavitanud, kuid töösuhte lõppemist varjanud (KoTo, kd 7, tl 20). Oma 03.11.2020.a. antud seletuses on R.G märkinud, et tuli töölt ära, kuna sai aru, et see töö talle ei sobi ja otsustas vaadata endale uue töökoha. Teada ei andnud, kuna mõtles alles siis rääkida, kui peab kriminaalhooldusesse kohale ilmuma (KoTo, kd 7, tl 36). Kohus leiab, et tegemist on tahtlike rikkumistega, mis ilmselgelt takistavad järelevalve teostamist kriminaalhooldusel oleva R.G üle. Kriminaalhoolduse jätkamine R.G puhul ei ole otstarbekas ja ei täida oma eesmärki. Süüdimõistetule on selgitatud kohtuotsusega määratud kontrollnõuete ja kohustuste täitmise kohustuslikkust ning nende rikkumisega kaasnevaid tagajärgi. Vaatamata 05.10.2020 kriminaalhooldusametnikuga kohtumisel täiendavalt tutvustatud ja R.G poolt allkirjastatud kohustuste kontrollile allumise infolehele, mille käigus on isikule veelkord selgitatud talle määratud lisakohustust ja kriminaalhooldusest tulenevaid nõudeid, on R.G jätkuvalt toime pannud rikkumisi. Kuna senini kohaldatud meetmed ei ole soovitud mõju avaldanud ja R.G käitumine on selgelt näidanud, et tal puudub tahe oma probleemiga tõsiselt tegeleda, on karistuse eesmärke tema puhul võimalik täita vaid vangistuse täitmisele pööramisega. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud rahuldada kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne ja Tartu Maakohtu 03. juuni 2019.a. otsusega R.G-le mõistetud kandmata karistus 1 aasta 1 kuu vangistust täitmisele pöörata. (allkirjastatud digitaalselt) Aivar Hint Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.