Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

§ 202 lg 2 p 2 järgi ja mõista talle

Tunnistada N.F süüdi KarS § 423 vangistust.

järgi ja mõista talle karistuseks 7 (seitse) kuud

KarS § 63 lg 2 ja KarS § 64 lg 1 alusel mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamisega mõista N.F-ile liitkaristuseks 1 (üks) aasta ja 1 (üks) kuu vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistust, s.o 1 (üks) aasta ja 1 (üks) kuu vangistust, Tartu Maakohtu 12.07.2016.a. otsusega kriminaalasjas nr 1-16-4593 N.F-ile mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 2 (kahe) kuu ja 27 (kahekümne seitsme) päeva vangistuse võrra ja liitkaristuseks mõista 1 (üks) aasta, 3 (kolm) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuse aeg 20.-22.02.2018, s.o 3 päeva mõistetud karistusaja hulka ja lugeda N.F ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 1 (üks) aasta 3 (kolm) kuud ja 24 (kakskümmend neli) päeva vangistust. KarS § 74 lg 5 ja KarS § 69 lg 1, 3 alusel asendada N.F-ile mõistetud 1 (üks) aasta 3 (kolm) kuud ja 24 (kakskümmend neli) päeva vangistust üldkasuliku tööga 474 (nelisada seitsekümmend neli) tundi ja määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud kohtuotsuse jõustumisest arvates. KarS § 69 lg 4 alusel on N.F kohustatud üldkasuliku töö tegemise perioodil järgima KarS § 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid: 1) elab kohtu määratud alalises elukohas – xxxxxxxx-xxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxx ; 2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks; 6) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Tunnistada Steven Kaik süüdi KarS § 201 lg 2 p 1 järgi ja mõista talle karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust. Tunnistada Steven Kaik süüdi KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi ja mõista talle karistuseks 1 (üks) aasta ja 4 (neli) kuud vangistust. Tunnistada Stvene Kaik süüdi KarS § 215 lg 2 p 1, 2 järgi ja mõista talle karistuseks 10 (kümme) kuud vangistust. Tunnistada Steven Kaik süüdi KarS § 121 lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamisega mõista Steven Kaikile liitkaristuseks 1 (üks) aasta ja 8 (kaheksa) kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuse aeg 16. -18.08.2017, s.o 3 päeva mõistetud karistusaja hulka ja lugeda Steven Kaigil ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistus 1 (üks) aasta 7 (seitse) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel määrata, et mõistetud vangistus jääb täielikult tingimisi kohaldamata. Määrata Steven Kaigile katseaeg 2 (kaks) aastat ning mõistetud vangistust 1 (üks) aasta 7 (seitse) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva ei pöörata täitmisele, kui Steven Kaik ei pane katseajal toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid: 1) elab kohtu määratud alalises elukohas – xxxxxxx xx-x xxxxxxxxx xxxxxxx xxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxx; 2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks; 6) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Tunnistada Tauno Oja süüdi KarS § 199 lg 2 p 7, 8 järgi ja mõista talle karistuseks 8 (kaheksa) kuud vangistust. Tunnistada Tauno Oja süüdi KarS § 215 lg 2 p 1, 2 järgi (05.08.2017.a episood) ja mõista talle karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust. KarS § 63 lg 2 ja KarS § 64 lg 1 alusel kergema karistuse raskemaga kaetuks lugemisega mõista Tauno Ojale liitkaristuseks 8 (kaheksa) kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel moodustada liitkaristus käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistusest ja Tartu Maakohtu 09.11.2017.a. otsusega kriminaalasjas nr 1-17-9650 mõistetud rahalise karistuse kandmata osaga, s.o 30 miinimumpäevamäära. Mõista Tauno Ojale liitkaristuseks 8 (kaheksa) kuud vangistust ja rahaline karistus 30 (kolmkümmend) päevamäära, s.o 300 (kolmsada) eurot. Tunnistada Tauno Oja süüdi KarS § 215 lg 2 p 1, 2 järgi (27.10.2018.a episood) ja mõista talle karistuseks 7 (seitse) kuud vangistust. Tunnistada Tauno Oja süüdi KarS § 424 lg 2 ja KarS § 4231 järgi ja KarS § 63 lg 1 alusel mõista Tauno Ojale raskeima kuriteo, s.o KarS § 424 lg 2 järgi karistuseks 10 (kümme) kuud vangistust. KarS § 63 lg 2 ja KarS § 64 lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks rask eimaga ja mõista Tauno Ojale liitkaristuseks 10 (kümme) kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust KarS § 65 lg 1 alusel moodustatud liitkaristuse, s.o 8 (kaheksa) kuu vangistuse ja 30 (kolmekümne) päevamäära suuruse rahalise karistuse võrra ning mõista Tauno Ojale liitkaristuseks vangistus 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud ja rahaline karistus 30 (kolmkümmend) miinimumpäevamäära, s.o 300 (kolmsada) eurot. KarS § 64 lg 2 alusel Tauno Ojale Tartu Maakohtu 09.11.2017.a. otsusega kriminaalasjas nr 1-17-9650 mõistetud rahaline karistus viia täide iseseisvalt. KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuse aeg 17.08.–18.08.2017.a, s.o 2 päeva mõistetud karistusaja hulka ja lugeda Tauno Ojal ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistus 1 (üks) aasta, 5 (viis) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva. KarS § 74 lg 1, 2 ja 3 alusel määrata, et mõistetud vangistusest kuulub koheselt ärakandmisele 4 (neli) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada koheselt ärakandmisele kuuluva karistusaja algust Tauno Oja kinnipidamisest, s.o 06.04.2019.a. Ülejäänud karistus, s.o 1 (üks) aasta ja 1 (üks) kuu vangistust jätta Tauno Oja suhtes tingimisi kohaldamata ja täitmisele pööramata. Määrata Tauno Ojale katseaeg 2 (kaks) aastat ning mõistetud vangistust 1 (üks) aasta ja

1 (üks) kuu ei pöörata täitmisele, kui Tauno Oja ei pane katseajal toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid: 1) elab kohtu määratud alalises elukohas – xxxxxxxx xx x-x xxxxxxxxxx xxxxxxx xxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxx ; 2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks; 6) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks Määrata Tauno Ojale katseajaks KarS § 75 lg 2 p 2 alusel käitumiskontrolli ajal arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut kohustusena mitte tarvitada alkoholi. Tauno Ojale kohaldatud tõkend – vahistamine – tühistada kohtuotsuse jõustumisel või koheselt kandmisele kuuluva karistuse ärakandmisel olenevalt sellest, kumb tähtaeg saabub varem.

kohtu määratud menetluskulu osa tasumata jätmisel või kokkuvõttes tasumise graafikujärgse võlgnevuse korral, lugeda tähtaeg saabunuks menetluskulu tasumisele tervikuna. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta N.F sundraha summas 380 eurot riigi kanda. KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista Steven Kaigilt kriminaalmenetluse kuludena sundraha 810 (kaheksasada kümme) eurot ja riigi õigusabi tasu 306 (kolmsada kuus) eurot riigi kasuks. Määrata kriminaalmenetluse kulud 1116 (üks tuhat ükssada kuusteist) eurot tasumisele ositi aasta jooksul järgmiselt: 1) alates 2019.a. juulikuust igakuise menetluskulu osa 93 (üheksakümmend kolm) eurot tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava menetluskulu osa tasumistähtaeg kuu 25. kuupäev; 3) tähtaegselt kohtu määratud menetluskulu osa tasumata jätmisel või kokkuvõttes tasumise graafikujärgse võlgnevuse korral, lugeda tähtaeg saabunuks menetluskulu tasumisele tervikuna. KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista Tauno Ojalt kriminaalmenetluse kuludena sundraha 810 (kaheksasada kümme) eurot ja riigi õigusabi tasu 348 (kolmsada nelikümmend kaheksa) eurot riigi kasuks. Määrata kriminaalmenetluse kulud 1158 (üks tuhat ükssada viiskümmend kaheksa) eurot tasumisele ositi aasta jooksul järgmiselt: 1) alates 2019.a. juulikuust igakuise menetluskulu osa 96 (üheksakümmend kuus) eurot 50 senti tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava menetluskulu osa tasumistähtaeg kuu 25. kuupäev; 3) tähtaegselt kohtu määratud menetluskulu osa tasumata jätmisel või kokkuvõttes tasumise graafikujärgse võlgnevuse korral, lugeda tähtaeg saabunuks menetluskulu tasumisele tervikuna.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED

I Süüdistus

selliselt, et rentis 26.01.2017. a Viljandi linnas Puidu 17a asuvast Ramirent Viljandi rendipunktist akuketaslõikuri Milwaukee 125 mm väärtusega 300 eurot ja elektroodkeevituse Kemppi 180 A väärtusega 512 eurot, kohustudes rendile võetud tööriistad tagastama 28.01.2017. a, kuid käesolevaks ajaks ei ole ta rentinud seadmeid tagastanud. Kuriteoga tekitas Steven Kaik Ramirent Baltic AS-ile varalist kahju kokku 1114,64 (sellest otsene varaline kahju 812 eurot ning saamata jäänud tulu 302,64 eurot). 2) võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, grupis ja sissetungimisega KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi, mis seisnes selles, et tema isikuna: 1) kes on varem toime pannud vargusi, tungis koos X.X ), Tauno Oja ja Pavel Sotskoviga, ajavahemikul 15.04.2017. a kella 09.00st kuni 18.04.2017. a kella 19.00ni, ukseluku lõhkumise teel Viljandimaal xxxxxxxx xxxxxxxx xxxxx xx x asuvasse elumajja ja kõrvalhoonesse, kust võeti äraX.X( X ) kuulunud järgmised esemed: Bosch taldlihvija väärtusega 50 eurot, Biltema tsenterlihvija väärtusega 50 eurot, Bosch elektrihöövli koos kohvriga väärtusega 200 eurot ning kaks televiisorit väärtusega 500 eurot. Varguse ja lõhkumisega põhjustati kannatanuX.X 830 euro suurune varaline kahju, 2) kes on varem toime pannud varguse ja omastamise, ajavahemikul 06.07.2017. a kella 17.00st kuni 09.07.2017. a kella 15.30ni tungis aknaklaasi ja maja siseukse lõhkumise teel sisse Viljandi maakonnas Viljandi vallas xxxxxxxx xxx xx X.X kuuluvasse majja ning varastas majast võõra vara ebaseadusliku omastamise eesmärgil X.Xle kuuluva vanaaegse kapiga Singer õmblusmasina väärtusega 220 eurot. Õmblusmasina vargusega tekitati X.Xle 220 euro suurune varaline kahju ja köögiaknaklaasi lõhkumisega 50 euro ja siseukse lõhkumisega 100 euro suurune varaline kahju. 3) võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise grupi poolt ning isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse ja omastamise KarS § 215 lg 2 p 1, 2 järgi, mis seisnes selles, et tema olles varem toime pannud varguse ja omastamise, 05.08.2017. a kella 02.25 ajal tungis grupis koos Tauno Ojaga Viljandi maakonnas Tarvastu vallas xxxxxxxxx xxxxxxxx xxxxxxxx x aiaga piiratud kinnistule ning lükates maha osa puitaeda, võtsid omavoliliselt ajutise kasutamise eesmärgil kannatanu X.X kuuluva lukustamata sõiduauto Opel Omega, registeerimismärgiga XXX XXX , millega sõitsid Viljandi maakonnas Viljandi vallas xxxxxxx külas asuvale xxx-xxxxxxxxx maaüksusele, kus sõitsid sõidukiga ringi, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ning läbides kokku 49,11 km. Seejärel süütasid Tauno Oja ja Steven Kaik xxx-xxxxxxxxx maaüksusel X.X kulunud sõiduauto Opel Omega (registreerimismärgiga XXX XXX ), põhjustades kannatanule 1300 euro suuruse varalise kahju. 4) valu põhjustava kehalise väärkohtlemise KarS § 121 lg 1 järgi, mis seisnes selles, et tema 22.04.2018. a kella 17.30 ajal Viljandi maakonnas Viljandi vallas xxxxxxxxxx xxxxxxxx xxxxxxx xx juures lasi X.X näopiirkonda pipragaasi ning lõi teda ühel korral vastu pead. Seejärel lasi Steven Kaik pipragaasi X.X näopiirkonda. Sellest tingituna tundsid kannatanud X.X ja X.X valu silmade piirkonnas.

sõiduauto Opel Omega, registeerimismärgiga XXX XXX , millega sõitsid Viljandi maakonnas Viljandi vallas xxxxxxxxx külas asuvale xxx-xxxxxxxxxxxx maaüksusele, kus sõitsid sõidukiga ringi, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ning läbides kokku 49,11 km. Seejärel süütasid Tauno Oja ja Steven Kaik xxx-xxxxxxxx maaüksusel X.X kulunud sõiduauto Opel Omega (registreerimismärgiga XXX XXX 8), põhjustades kannatanule 1300 euro suuruse varalise kahju.; 2) 27.10.2018. a õhtusel ajal võttis omavolilise ajutise kasutamise eesmärgil Viljandi maakonnas Viljandi vallasxxxxxxxxx xxxxxxxx xxxxxxx xx xx maja juurde pargitud X.X kuuluva mootorsõiduki Opel Vectra, registreerimismärgiga XXX XXX , sõites sellega Viljandi-Väluste teel, kus esimesel kilomeetril põhjustas liiklusõnnetuse, sõites autoga teelt välja. 3) korduva mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis KarS § 424 lg 2 järgi, mis seisnes selles, et tema: 1) juhtis 27.10.2018. a õhtusel ajal Viljandi maakonnas Viljandi vallas Mustla-Väluste tee 1 kilomeetril mootorsõidukit Opel Vectra, registreerimismärgiga XXX XXX , olles alkoholijoobes, kui alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus oli vähemalt 1,09 mg/l ning tal puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus; 2) olles juhtinud 27.10.2018. a mootorsõidukit joobeseisundis, juhtis taas 06.04.2019. a kella 23:33 paiku Viljandi maakonnas Viljandi vallas Mustla alevikus xxxxxxxxxxjuures mootorsõidukit Chrysler Voyager, registreerimisnumbriga XXX XXX , olles alkoholijoobes, kui alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus oli vähemalt 0,77 mg/l kohta. Kirjeldatud tegevusega rikkus Tauno Oja kuriteo toimepanemise ajal kehtinud Liiklusseaduse § 69 lg 1 nõuet, mille kohaselt ei tohi mootorsõiduki juht olla joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse mootorsõiduki juht alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. 4) mootorsõiduki juhtimise vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt, kui see on toime pandud süstemaatiliselt KarS § 4231 järgi, mis seisnes selles, et tema, olles juhtinud 04.08.2017. a ja 27.10.2018. a mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, juhtis taas 06.04.2019. a kella 23:33 paiku Viljandi maakonnas Viljandi vallas Mustla alevikus xxxxxxxxxx juures mootorsõidukit Chrysler Voyager, registreerimisnumbriga XXX XXX , omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Kirjeldatud tegevusega rikkus Tauno Oja Liiklusseaduse § 94 lg 1 nõuet, mille kohaselt võib mootorsõidukit juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimiselt kõrvaldatud. II Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepped Prokuratuur ja süüdistatavad on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatavad ja süüdistatavate kaitsjad on kriminaalasjas sõlminud kokkulepped süüdistatavate süüdimõistmiseks: 1) Pavel Sotskov KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi ja mõista karistuseks 1 aasta vangistust. KarS § 65 lg 1 ja KarS § 64 lg 1 alusel mõista liitkaristuseks vangistus 1 aasta, suurendades Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 23.04.2018. a otsusega mõistetud karistust, s.o vangistus 6 kuud osaliselt. Tulenevalt KarS § 68 lg-st 1 arvata mõistetava karistuseaja hulka Pavel Sots kovi poolt eelvangistuses viibitud aeg perioodil 24.05.2018. a – 25.05.2018. a, s.o 2 päeva vangistust, ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks määrata 11 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 74 lg 1 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui Pavel Sotskov ei pane 2 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab talle katseajaks kooskõlas käesoleva seadustiku §-ga 75 pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. KarS § 75 lg 1 kohaselt on käitumiskontrolli ajal süüdlane kohustatud järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas. 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele.

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta. 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks. 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Katseaja alguseks lugeda Tartu Maakohtu 23.04.2018. a kohtuotsuse kuulutamine.

2) N.F KarS § 202 lg 2 p 2 järgi ja mõista karistuseks 10 kuud vangistust. KarS § 423 järgi ja mõista karistuseks 7 kuud vangistust. KarS § 63 lg 2 ja KarS § 64 lg 1 alusel mõista liitkaristus üksikkaristustest raskeima suurendamise teel ja mõista liitkaristuseks 1 aasta ja 1 kuu vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetavat karistust, s.o 1 aasta ja 1 kuu vangistust, Tartu maakohtu 12.07.2016.a otsusega kriminaalasjas nr 1-16-4593 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 2 kuu ja 27 päeva vangistuse võrra ja liitkaristuseks mõista 1 aasta 3 kuud ja 27 päeva vangisust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg perioodil 20.02.2018.a – 22.02.2018.a, s.o 3 päeva ning lugeda ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta 3 kuud ja 24 päeva vangistust. KarS § 69 lg 1, 3 alusel asendada mõistetud vangistus üldkasuliku tööga, arvestades, et ühele vangistuse päevale vastab üks tund üldkasulikku tööd, s.o asendada 1 aasta, 3 kuud ja 24 päeva ehk 474 päeva vangistust (arvestades, et ühes kuus on 30 päeva) 474 üldkasuliku töö tunniga. Määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 1 aasta ja 6 kuud alates kohtuotsuse jõustumisest. KarS § 69 lg 4 alusel allutada N.F üldkasuliku töö tegemisel KarS §-s 75 sätestatud käitusmiskontrollile. N.F-ile mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele, kui N.F ei pane üldkasuliku töö tegemise ajal toime uut kuritegu ning täidab talle üldkasuliku töö tegemise ajaks kooskõlas KarS §-ga 75 pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. KarS § 75 lg 1 kohaselt on käitumiskontrolli ajal süüdlane kohustatud järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxxx-xxxxxxx xxxx xxxxxxxxxx xxxxx xxxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxxx . 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele. 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta. 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks. 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

3) Steven Kaik KarS § 201 lg 2 p 1 järgi ja mõista karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi ja mõista karistuseks 1 aasta ja 4 kuud vangistust. KarS § 215 lg 2 p 1, 2 järgi ja mõista karistuseks 10 kuud vangistust. KarS § 121 lg 1 järgi ja mõista karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõista liitkaristus üksikkaristustest raskeima suurendamise teel ning mõista liitkaristuseks 1 aasta ja 8 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 16.08.2017. a -18.08.2017. a, s.o 3 päeva ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõista vangistus 1 aasta 7 kuud ja 27 päeva vangistust. KarS § 74 lg 1 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui Steven Kaik ei pane 2 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab talle katseajaks kooskõlas käesoleva seadustiku §-ga 75 pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. KarS § 75 lg 1 kohaselt on käitumiskontrolli ajal süüdlane kohustatud järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas. 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele.

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta. 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks. 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 4) Tauno Oja KarS § 199 lg 2 p 7, 8 järgi ja mõista karistuseks 8 kuud vangistust. KarS § 215 lg 2 p 1, 2 järgi (05.08.2017. a episood) ja mõista karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § 63 lg 2 ja KarS § 64 lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskeimaga ja mõista liitkaristuseks 8 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel moodustada liitkaristus Tartu Maakohtu 09.11.2017. a otsusega kriminaalasjas nr 1-17-9650 mõistetud rahalise karistuse kandmata osaga, s.o 30 miinimumpäevamäära. Liitkaristuseks mõista 8 kuud vangistust ja rahaline karistus 30 (kolmkümmend) miinimumpäevamäära, s.o 300 eurot. KarS § 215 lg 2 p 1, 2 järgi (27.10.2018. a episood) ja mõista karistuseks 7 kuud vangistust. KarS § 424 lg 2 ja KarS §-s 4231 järgi ja mõista karistuseks KarS § 63 lg 1 alusel 10 kuud vangistust. KarS § 63 lg 2 ja KarS § 64 lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskeimaga ja mõista liitkaristuseks 10 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust KarS § 65 lg 1 alusel moodustatud liitkaristuse, s.o 8 kuu vangistuse ja 30 miinimumpäevamäära suuruse rahalise karistuse võrra ning mõista liitkaristuseks vangistus 1 aasta ja 6 kuud ja rahaline karistus 30 miinimumpäevamäära, s.o 300 eurot. KarS § 64 lg 2 alusel viia rahaline karistus täide iseseisvalt. KarS § 68 lg 1 alusel arvata mõistetava karistuseaja hulka Tauno Oja poolt eelvangistuses viibitud aeg, s.o 2 päeva (17.08.2017.a – 18.08.2017.a) vangistus, millest tulenevalt kuulub kandmisele 1 aasta, 5 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 74 lg 2 alusel määrata, et mõistetud vangistusest kuulub koheselt ärakandmisele 4 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada koheselt ärakandmisele kuuluva karistusaja algust Tauno Oja kinnipidamisest, s.o 06.04.2019. a. Ülejäänud 1 aasta ja 1 kuu vangistust jätta Tauno Oja suhtes tingimisi kohaldamata ja täitmisele pööramata, kui Tauno Oja ei pane 2 aasta pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab talle määratud kontrollnõudeid. KarS § 75 lg 1 kohaselt on käitumiskontrolli ajal süüdlane kohustatud järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas. 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele. 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta. 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks. 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut määrata, et süüdistatav on käitumiskontrolli ajal kohustatud mitte tarvitama alkoholi. Tauno Oja suhtes kohaldatud tõkend vahistamine tühistada kohtuotsuse jõustumisel või koheselt kandmisele kuuluva karistuse ärakandmisel olenevalt sellest, kumb tähtaeg saabub varem. III Põhjendused süüdimõistmises ja karistuste mõistmisel Kohtuistungil süüdistatavad kinnitasid, et on kokkulepetest aru saanud ja nõustusid vastavalt kokkulepetele süüdimõistmises ning karistamises ja tekitatud kahjude heastamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkulepete sõlmimine on olnud süüdistatavate tõeliste tahete avaldused ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes KrMS §-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt

KrMS § 248 lg 1 p-le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamisesemete asjaolud selged, vastavuses õiguslike kvalifikatsioonidega ning süüdistatavad tulevad süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkulepetele. KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. KarS § 202 lg 2 p 2 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. KarS § 201 lg 2 p 1 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. KarS § 215 lg 2 p 1, 2 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. KarS § 121 lg 1 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. KarS § 424 lg 2 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. KarS § 4231 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatavate karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavaid tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkulepetele. IV Tsiviilhagide lahendamine KrMS § 310 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse puhul teeb kohus otsuse tsiviilhagis. (VÕS) § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. X.X on esitanud tsiviilhagi summas 530 eurot. Kuivõrd X.X on täitnud temale 13.09.2018.a kriminaalmenetluse osalise lõpetamise määrusega pandud kohustuse hüvitada kannatanuX.X põhjustatud kahju 1⁄4 ulatuses, s.o 132,50 eurot, on põhjendatud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks välja mõista 397,50 eurot. Tsiviilhagi tuleb rahuldada ning välja mõista solidaarselt Pavel Sotskovilt, Steven Kaikilt ja Tauno Ojalt 397,50 eurot X.X kasuks. X.X on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi

eurot. Tsiviilhagi tuleb rahuldada ning välja mõista solidaarselt Steven Kaikilt ja Tauno Ojalt 1300 eurot X.X kasuks. X.X on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi 150 eurot. Tsiviilhagi tuleb rahuldada ning välja mõista Steven Kaikilt 150 eurot X.X kasuks. V Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse 13. detsembri 2018 määrusest nr 117 ( ), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 540 eurot kuus. KrMS § 179 lg 1 kohaselt on sundraha teise astme kuriteo puhul 1,5 kuupalga alammäära, s.o 810 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Süüdistatava Pavel Sotskovi kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 150 eurot. Süüdistatava N.F kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 270 eurot. Süüdistatava Steven Kaiki kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele

kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 306 eurot. Süüdistatava Tauno Oja kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 348 eurot. KrMS § 189 lg 1 kohaselt kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. Kohtumenetluses otsustatakse

kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega (KrMS § 189 lg 2). KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seejuures arvestatakse KrMS §-s 182 sätestatud erandeid. Kui ühes kriminaalasjas mõistetakse süüdi mitu isikut, siis otsustab kulude jaotuse kohus, arvestades iga süüdimõistetu vastutuse ulatust ja varalist seisundit (KrMS § 180 lg 2). KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Pavel Sotskovilt jätta sundraha välja mõistmata, kuna tegemist on liitkaristusega KarS § 65 lg 1 mõistes ning sundraha on Pavel Sotskovilt Tartu Maakohtu 23.04.2018.a otsusega kriminaalasjas nr 1-18-3462 välja mõistetud. Süüdistatav N.F menetluskulud jätta KrMS § 180 lg 3 alusel osaliselt riigi kanda kuna N.F-ilt on kohtulahendiga välja mõistetud elatis oma alaealise lapse kasuks, mida ta võimete piires üritab täita, samuti on isikul mitmeid täitmata kohustusi riigi ees. Lisaks on üldkasuliku töö tegemise kõrvalt on uue töökoha leidmine piiratud. Menetluskulud summas 700 eurot jätta KrMS § 180 lg 1 alusel süüdimõistetu kanda. Kriminaalmenetluses moodustavad süüdistatavate menetluskulud: 1) Pavel Sotskov riigi õigusabi tasu 150 eurot; 2) N.F sundraha 430 eurot ja riigi õigusabi tasu 270 eurot; 3) Steven Kaik sundraha 810 eurot ja riigi õigusabi tasu 306 eurot; 4) Tauno Oja sundraha 810 eurot ja riigi õigusabi tasu 348 eurot. Arvestades süüdimõistetute majanduslikku olukorda määrata menetluskulude tasumine ositi. VI Kohtu muud põhjendused ja eelvangistusaja arvestus Pavel Sotskov on kahtlustatavana kinni peetud 24.-25.05.2018, seega on Pavel Sotskov viibinud eelvangistuses 2 päeva. N.F on kahtlustatavana kinni peetud 20.-22.02.2018, seega on N.F viibinud eelvangistuses 3 päeva. Steven Kaik on kahtlustatavana kinni peetud 16.-18.08.2017, seega on Steven Kaik viibinud eelvangistuses 3 päeva. Tauno Oja on kahtlustatavana kinni peetud 17.-18.08.2017, seega on Tauno Oja viibinud eelvangistuses 2 päeva, alates 08.04.2019 tõkend - vahistamine, kahtlustatavana kinnipeetud 06.04.2019. KarS § 68 lg 1 kohaselt arvatakse eelvangistus karistusaja hulka, kusjuures ühele eelvangistuspäevale vastab üks vangistuspäev. Kriminaalasja juures olevad asitõendid: 2 DVD plaati tuleb KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimiku juurde, suitsukoni (hoiul Lõuna prefektuuri asitõendite hoiuruumis) tuleb kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada. KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul. (allkirjastatud digitaalselt) Aivar Hint Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.