Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista P.E-lt kriminaalmenetluse kuludena sundraha 876 (kaheksasada seitsekümmend kuus) eurot ja riigi õigusabi tasu 129 (ükssada kakskümmend üheksa) eurot 60 senti riigi kasuks. Määrata kriminaalmenetluse kulud 1005 (üks tuhat viis) eurot 60 senti tasumisele ositi aasta jooksul järgmiselt: 1) alates 2020.a. detsembrikuust igakuise menetluskulu osa 83 (kaheksakümmend kolm) eurot 80 senti tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava menetluskulu osa tasumistähtaeg kuu 25. kuupäev; 3) tähtaegselt kohtu määratud menetluskulu osa tasumata jätmisel või kokkuvõttes tasumise graafikujärgse võlgnevuse korral, lugeda tähtaeg saabunuks menetluskulu tasumisele tervikuna. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE502200221014193355 (Swedbank AS) või EE401700017002872300 (Luminor Bank AS), märkides ära viitenumbri 99920700048819 ning selgituse “P.E , otsus nr 1-20-3902, menetluskulu“. KrMS § 180 lg 3 alusel jätab kohus P.E kaitsja sõidukulu ja tasu sõidule kulutatud aja eest kokku summas 93,12 eurot koos käibemaksuga riigi kanda. Selgitused kohtuotsusele ja edasikaebamise kord Ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud Eesti Vabariigile. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise ja väljamõistmise võib KrMS § 189 lg 3 kohaselt vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse esitamisega (KrMS §-de 383 – 392). KrMS § 254 lg 6 kohaselt on süüdistataval ja kaitsjal õigus kohtuotsuse kättesaamisest alates viieteistkümne päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

kellele oli Lounge juurde kallale tuldud. Naisterahvas näitas oma hambaid ja oli näha, et mõlemal esihambal olid tükid välja löödud. Seejärel läksid klubi juurde tagasi lootuses ründaja üles leida, kuid kannatanu oma ründajat ära ei tundnud. Selgus, et tumeda peaga naisterahvas oli kannatanut rünnanud ka klubis sees. Saabunud kiirabi andis kannatanule abi ja politsei tegi M. katkistest hammastest pildi. Kui politsei oli klubi juu rest juba ära läinud, avastas E.J oma telefonist, et talle on Messengeris kirjutanud üks tuttav R., kelle info kohaselt sõiduauto Škoda Superb juhi taga tagumise koha peal oli see sama tumeda peaga naisterahvas, kel oli M.t klubi Lounge juures rünnanud. Tunnistaja Ü.S ütluste kohaselt (tl 12-14) läks ta 24.08.2019.a. kella 23 paiku koos oma tüdruksõbra M.Si ja sõpradega klubisse Lounge nädalavahetust pidama. Peale südaööd 25.08.2019.a. läksid sõbrad klubist minema ja tema jäi koos M.ga veel pidutsema. Nad olid mõlemad alkoholi tarbinud. Mingil hetkel ta tundis, et tal on joodud alkoholist natuke paha olla ja ta ütles M.le, et läheb klubi garderoobi istuma. M. ütles, et läheb käib senikaua WC-s ära. Tema läks garderoobi istuma ning M. jäi WC järjekorda. Mõne aja pärast tuli M. ja ütles, et teda rünnati WC ukse juures ja teda oli löödud suu piirkonda. Vigastusi suu piirkonnas M.l näha ei olnud. Kuna ta algul arvas, et ründajaks oli meesterahvas, siis leidis, et peab minema M. au kaitsma. Siis aga ütles M., et teda ründas ja lõi naisterahvas. Kuna nad seda naisterahvast WC juures enam ei näinud, otsustasid nad klubist ära minna. Väljunud klubist, hakkasid nad minema sõbra elukoha poole, kuhu nad pidid ööseks jääma. Nad kõndisid M.ga turu suunas, kui äkki lähenes keegi neile ning lükkas M.t nii õnnetult, et ta kukkus nägupidi vastu tänava äärekivi. Kui tunnistaja ümber keeras nägi ta eemaldumas naisterahvast, kellel olid üle õlgade pikad tumedad juuksed ning seljas tumeroosat värvi kleit. Ta aitas M. püsti ning M. ütles talle, et „kallis mul on hambad katki“. Kuna nägid, et nende poole liiguvad mingid inimesed, siis otsustasid põgeneda. Liikusid kiiresti mööda Jakobson tänavat Leola ärikeskuse hoovi. Seal hoovis nägi, et M. mõlemad esihambad oli katki. M. helistas hädaabisse ning kutsus välja politsei. Kui politsei saabus, fikseerisid politseinikud M. vigastused. Kiirabi viis M. ja tema Viljandi Haigla EMO-sse, kus M. vigastused üle vaadati. M.l olid katki hambad ning tema mõlemad põlved olid katki ning lõua peal oli nahk katki. Pärast seda lahkusid nad haiglast. Hiljem sai M.lt teada, et sama naisterahvas, kes teda Lounge klubi WCukse juures ründas oli sama inimene, kes teda õues selja tagant ründas ja maha tõukas. Ilmselt tema seda isikut pildilt ära ei tunneks kuna oli tol õhtul alkoholi tarbinud ja nägi seda naisterahvast pärast M. tõukamist põgusalt. Tunnistaja R.M ütluste kohaselt (tl 15-17) augustikuus 2019.a., täpset kuupäeva ei mäleta, sõitis ta oma autoga Viljandis Kivi tn klubi Lounge juurde. Kell võis olla peale südaööd, aga kindlasti enne, kui klubi kinni pannakse. Ta läks selle klubi juurde oma autoga seisma sellepärast, et pidi seal ootama oma sõpra. Kuna sõbra ootamine tundus pikk, siis käis vahepeal söömas ja sõitis klubi juurde tagasi. Kui ta uuesti klubi juurde jõudis, siis jäi oma autoga tänava äärde seisma. Tema ees seisis kas sõiduauto Volkswagen või Škoda, ta täpselt ei mäleta. Kui ta seal oma sõpra ootas, siis tuli vahepeal ees seisvast autost välja üks heleda peaga naisterahvas juhi koha pealt ja palus tal oma auto süüte välja lülitada, sest teda häirisid auto töötavad tuled. Ta kustutas auto tuled ja naisterahvas läks tagasi ees seisvasse sõidukisse. Vahepeal sõitis ta oma autoga ringi ning kui jõudis tagasi Lounge juurde, siis nägi, kui klubist lahkus seltskond inimesi – meesterahvad ja naisterahvad. Oli klubi juures oma autos ja nägi, kui kahe naisterahva vahel klubi ees tekkis kähmlus. Seda ei mäleta, millised need naisterahvad välja nägid ja mis neil seljas oli. Siis nägi, kui naisterahvad liikusid edasi ning üks naisterahvas lükkas teist naisterahvast. Mis nende vahel täpselt edasi juhtus, ta enam ei näinud, kuna takso oli tal ees. Meesterahvad liikusid ka nende naiste juurde. Meesterahvad ei olnud kaklusega seotud, kuid läksid hiljem tema ees pargitud autosse. Pärast seda liikusid tema auto ees olevasse autosse kaks naisterahvast ja kaks meesterahvast. Kuhu lükata saanud naisterahvas läks, seda ei tea. Hiljem tuli kohale patrull, kellest üks oli temale tuttav politseinik E.J. Tunnistaja nägi, kuidas politseinik küsitles tema ees seisvas autos olevaid inimesi. Mõne aja pärast lahkus politseinik auto juurest ning tunnistaja

kirjutas politseinikule, et mis klubi Lounge juures toimus? Hommikul sai vastuse, et Lounge juures oli naistevaheline kaklus. Tunnistaja ütles politseinik. E.J, et tema mäletamist mööda oli üheks ründajaks seal samas autos viibinud naisterahvas. P.E kahtlustatavana antud ütluste kohaselt (tl 22-24) tunnistab end KarS § 121 lg 2 p 3 järgi süüdi, kuid enamus asju ta ei mäleta kuna oli tarbinud liialt palju alkoholi. Augusti lõpus 2019.a. käis ta oma sõbranna pulmas. Kui pulmad läbi said, siis suundus sõpradega Viljandi Lounge pubisse tantsima. Oli enne Lounge minekut tarbinud palju alkoholi ning tal on sellest kohati mälulüngad, mida ta klubis tegi kui nad sinna jõudsid. Lounges olles jõi õlut ja mäletab, et mingil hetkel tuli turvamees tema juurde ja juhatas ta klubist välja. Sai sellest aru, et ta visati klubist Lounge välja ja küsis turvamehelt ukse vahelt, et mille eest teda klubist välja visatakse. Kas turvamees talle midagi vastas, seda ta ei mäleta. Selleks ajaks, kui teda klubist välja visati, olid tema sõbrad juba klubist lahkunud. Ta jäi pärast klubist väljaviskamist klubi välisukse taha. Siis ta nägi, et naisterahvas väljus koos ühe noormehega klubist ja liikusid tänavale. Ta jooksis neile järele. Ta ei mäleta naisterahva ründamist. Mäletab, et sõbranna K.R , kes viibis Lounge lähedal autoga, ütles, et ta ära tuleks. Seejärel mäletab P.E , et oli samas autos, kus viibis K. Politsei tuli auto juurde ja küsis, kas siin vigastatuid on, mille peale P.E vastas, et ei ole. Järgmisel päeval kirjutas ta K.ga ja jutuajamisest tuli välja, et ta oli K.le öelnud, et see sama naisterahvast, keda ta tänava peal oli rünnanud ja lükanud, oli ta löönud klubis Lounge WC ukse juures. Ta ei ole agressiivne inimene, ta arvab, et see oli suures koguses joodud alkohol, miks ta seda naisterahvast lõi nii klubis sees, kui ka ründas tänava peal. Kohus on seisukohal, et P.E tegu on õigesti kvalifitseeritud KarS § 121 lg 2 p 3 järgi ning tema süü on täielikult tõendamist leidnud. Kannatanu M.Si rusikaga vastu suu piirkonda löömine P.E poolt 25.08.2019 kella 02:45 paiku, millega P.E tekitas kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustuse, on tõendatud kannatanu enda ütlustega (tl 2 -4), tunnistaja Ü.S ütlustega (tl 12-14) ning süüdistatava poolt kahtlustatavana antud ütlustega (tl 2224). Kannatanu M.Si selja tagant lükkamine selliselt, et kannatanu kukkus 25.08.2019 kella 03:00 paiku ja kukkumise tagajärjel läksid katki kannatanu kaks esihammast, lõuale tekkis hematoom, marrastused otsaesisele, põlvedele ning peopesale ja millega P.E tekitas kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustuse, on tõendatud kannatanu enda ütlustega ja fototabeliga kannatanu ülekuulamise protokolli juurde (tl 8), tunnistajate Ü.S, R.J (tl 9-11), R.Mi ütlustega (tl 15-17), patsiendikaartiga nr 1910107 (tl 6-7), kannatanu esitatud piltidega (34-38), õiendiga tl 39 ning süüdistatava poolt kahtlustatavana antud ütlustega. KarS § 121 lg 2 p 3 näeb ette vastutuse kriminaalkorras karistatava teona teise inimese tervise kahjustamise eest, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise eest, kui see on toime pandud korduvalt. Seega on KarS § 121 lg 2 p 3 kohaselt kriminaalkorras karistatav nii teise isiku tervise kahjustamine kui ka tema kehaline väärkohtlemine valu põhjustaval viisil. Õigusalases kirjanduses (vt. Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. KarS § 121 komm 3.1.-4.2.) on selgitatud KarS § 121 lg 2 p 3 objektiivne koosseis kahte alternatiivset tegu – tervise kahjustamist ning valu põhjustavat kehalist väärkohtlemist järgnevalt. Tervise kahjustamine on tegu, mis seisneb organismi anatoomilise terviklikkuse või füsioloogilise funktsiooni häires, haiguses või muus patoloogilises seisundis, seega konkreetses tagajärjes avalduvas vigastuses. Valu põhjustanud muu kehaline väärkohtlemine on inimese keha mõjutamine viisil, mis ei ole normaalsetes inimestevahelistes suhetes sktsepteeritav (sotsiaalselt adekvaatne). Kehaline väärkohtlemine moodustab kuriteokoosseisu ainult juhul, kui see põhjustab tagajärjena valu. Riigikohtu Kriminaalkolleegium kohtuasjas nr 3-1-1-50-13 p 12 on selgitanud, et valu tuleb mõista kui tegeliku või potentsiaalse kudede kahjustamisega kaasnevat ebameeldivat aistingut. Valulävi e. vähim mõjutaja, mida isik suudab tunda valuna, on subjektiivne nähtus, mis on

erinevate inimeste puhul erinev (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 22. septembri 2010. a otsus asjas nr 3-1-1-60-10, p 16). Antud juhul puudub kahtlus, et P.E on lisaks tervisekahjustuse tekitamisele tekitanud kannatanule ka füüsilist valu nii rusikaga löömise kui ka kannatanu lükkamise tagajärjel, mille tulemusena kannatanu kukkus ja tekkis tervisekahjustus. Korduvus on kehalise väärkohtlemise varasem toimepanemine, sõltumata kas selle eest on karistatud või mitte. Seega, P.E löögi ja lükkamise tagajärjel tekitati kannatanule valu ja tervisekahjustus, eelmärgitud tegevus täidab KarS § 121 lg 2 p 3 objektiivse koosseisu. Subjektiivsest küljest eeldab vaadeldav koosseis tahtlust. Süüteokoosseis on täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Kohtu hinnangul pani süüdistatav P.E teo toime otsese tahtlusega. KarS § 16 lg 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Kohus ei tuvastanud süüdistatava teos õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid.

süüdistatava keskmise päevasissetuleku kohta, leiab kohus, et süüdistatavat tuleb karistada KarS § 121 lg 2 p 3 järgi rahalise karistusega 150 päevamäära, s.o 1500 eurot (keskmise päevasissetuleku suurus 10 eurot). KarS § 73 lg 1 ja lg 3 alusel määrata, et mõistetud rahaline karistus jääb täitmisele pööramata, kui P.E ei pane 1-aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu.

Mittevaralise kahju hüvitamise nõudes tõendamisele kuuluvaid asjaolusid on Riigikohus lahendi nr 3-2-1-19-08 p 13 selgitanud järgnevalt: „Kui varalise kahju hüvitamise nõudmisel tuleb hagejal üldjuhul tõendada ka kahju olemasolu ja selle suurust, siis mittevaralise kahju suuruse tõendamine ei ole iseenesest võimalik. Mittevaralise kahju hüvitamiseks on üldjuhul piisav nende asjaolude tõendamine, mille esinemisega seob seadus mittevaralise kahju hüvitamise nõude.“ Ühtlasi tuleb kohtul mittevaralise kahju rahalise hüvitamise nõude korral otsustada, kas esineb põhjuslik seos mittevaralise kahju ja kostja teo vahel (VÕS § 127 lg 4). Kohus on käesoleva kohtuotsuse p-s 3 tuvastanud, et süüdistatav P.E on toimepannud KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, põhjustades kannatanule M.Sile füüsilist valu ja tervisekahjustuse. Kriminaaltoimiku materjalist ja kannatanu esitatud hagiavaldusest (tl 31-33) nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju ja mittevaralise kahju tekkimine otseselt seotud süüdistatava poolt toime pandud tahtliku teoga. Varalise kahju nõue on tõendatud Rotermanni Hambakliinik arvetega nr 58849, 59386, 60432 kokku summas 1697 eurot ning Xxxxxxx xxxxxxx OÜ tõendiga saamata jäänud töötasu kohta summas 166,26 eurot s.o kokku 1822,46 eurot ja mittevaraline kahju (summas 200 eurot) seisneb kannatanule tekitatud hingelises valus ja kannatustes s.h tervisekahjustusest tekkinud vajadusega korduvatele hambaravi visiitidele, mis on tekitanud kannatanule stressi ja nõudnud aega, samuti on juhtum muutnud kannatanu ettevaatlikuks ja ta ei tunne end pärast juhtunut turvaliselt. Kohus leiab, et esineb põhjuslik seos kannatanule tekitatud (varalise ja mittevaralise) kahju ja süüdistatava teo vahel. Kohus leiab, et TsMS § 440 lg 1 ja VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 2 alusel on põhjendatud rahuldada kannatanu M.Si esitatud tsiviilhagi täielikult ning välja mõista P.E-lt 2022 eurot 46 senti M.Si kasuks.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.