Isikuvastased süüteod › Seksuaalse enesemääramise vastased süüteod

KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

Rudolf Vähi selgitas istungil, et ta ei tea, mida taotlusest arvata, et kuidas seda peaks rakendatama, kui tal elukoht Eestis puudub. Vabanedes läheb, kuhu jumal juhatab. Vangla iseloomustuses märgitud xxx aadressil elab õde oma perega ning xxx asuva korteri on pank realiseerinud. Mõne nädala jooksul pärast vabanemist siirdub esimesel võimalusel Soome tööle, on teadlik, et Soome ilma reaalse töölepinguta ei saa. Prokuröri hinnangul ei ole karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine võimalik, kuna süüdlasel puudub kindel elukoht. Prokurör palub taotlus jätta rahuldamata.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus, tutvunud kinnipeetava isikliku toimikuga, kuulanud ära Rudolf Vähi ja prokuröri, leiab, et Rudolf Vähi suhtes ei ole karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine põhjendatud. KarS § 871 lg 1 p 1 kohaselt on karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise üks alternatiivsetest eeldustest see, et isikut on karistatud vähemalt kaheaastase vangistusega käesoleva seadustiku 9. peatüki 1., 2., 6. või 7. jaos sätestatud tahtliku kuriteo eest. Rudolf Vähi on karistatud KarS-i 9.peatüki 7.jaos sätestatud tahtlike kuritegude eest (süüdistus § 141 lg 2 p 2 eest ) vangistusega 10 aastat. Seega on teda karistatud tahtliku kuriteo eest enam kui 2 aasta pikkuse vangistusega, mille ta kannab lõpuni. Kõik karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise formaalsed eeldused siiski täidetud ei ole. Nimelt tuleb karistusjärgne käitumiskontroll KarS § 871 lg 1 kohaselt kehtestada KarS § 75 järgi. KarS § 75 lg 1 p 1 sätestab, et isik peab käitumiskontrolli ajal elama kohtu määratud alalises elukohas. Riigikohus on leidnud, et karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamisel pole võimalik kohustada süüdimõistetut endale elukohta otsima. Kui süüdimõistetu vabanemisjärgne elukoht pole teada või see puudub, tuleb riigil (vangla sotsiaaltöötaja ja kohaliku omavalitsuse abiga) süüdimõistetu elukoht välja selgitada või enne karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise materjalide kohtusse saatmist süüdimõistetule elukoht leida (RKKKm, 3-1-1-45-16, p 7). Vangla andmetel puudub isikul vabanemisel kindel elukoht. R.Vähi ei ole andnud andmeid oma vabanemisjärgse elukoha kohta. Rahvastikuregistri järgi on isikul sissekirjutus linnaosa täpsusega xxx linnaosas. Tulenevalt sellest puudub isikul vabanedes kindel elukoht, mis tähendab, et isik peaks pöörduma sissekirjutusejärgsesse linnaosavalitusse taotlemaks endale eluaset. Enne vangistust elas varasema informatsiooni kohaselt xxx, korter oli pangalaenuga ostetud, tasus laenu. Kohtuistungil R.Vähi selgitas, et xxx tänava korteri on pank realiseerinud ja tal on kavatsus Eestist lahkuda. Eeltoodust nähtuvalt puudub kinnipeetaval kindel ja kontrollitud vabanemisjärgne elukoht Eesti Vabariigis. Kohus ei saa allutada karistusjärgsele kontrollile isikut, kellel puudub kindel ja kontrollitud elukoht, kuna kuuest käitumiskontrolli nõudest neli on seotud just kindla elukoha olemasoluga Eesti Vabariigis. Ka varasemates ennetähtaegse vabastamise otsustamise menetlustes on R.Vähil elukoht puudunud. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Rudolf Vähi suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov täitmiskohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.