Tartu Maakohtu (Valga kohtumaja) 31. augusti 2015. a määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Süüdimõistetu Allan Runini kaitsja vandeadvokaadi abi Kaja Kiilo, määruskaebus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Tartu Maakohtu 31. augusti 2015. a määrus muutmata ning Allan Runini kaitsja Kaja Kiilo määruskaebus rahuldamata.
2.Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Osaühingule Advokaadibüroo Sirje Must advokaat Kaja Kiilo poolt Allan Runinile määruskaebemenetluses osutatud õigusabi eest tasu summas 48 eurot (sh käibemaks).
3.Kaitsja tasu summas 48 eurot mõista riigituludesse Allan Runinilt. Allan Runinil tuleb temalt riigituludesse mõistetud summa tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi kontole nr EE891010220034796011 (SEB Pank) või kontole nr EE403300333416110002 (Nordea Pank) või kontole nr EE701700017001577198 (Danske Bank) või kontole nr EE932200221023778606 (Swedbank). Maksekorraldusel märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus: „Allan Runin 1-11-5259 menetluskulud“. Juhul, kui rahalist nõuet ei täideta täies ulatuses ja tähtaegselt, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Allan Runin tunnistati Tartu Maakohtu 14.11.2011. a otsusega kriminaalasjas nr 1-115259 süüdi KarS § 141 lg 2 p 2 järgi ja talle mõisteti karistuseks 7 aastat vangistust. Tartu Maakohtu 30.11.2011. a määrusega loeti KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel A. Runinile Tartu Maakohtu 22.09.2011. a otsusega kriminaalasjas nr 1-11-10354 mõistetud lõplik karistus 11 kuud 27 päeva vangistust kaetuks Tartu Maakohtu 14.11.2011. a otsusega kriminaalasjas nr 1-11-5259 karistuseks mõistetud 7 aasta vangistusega ning ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks mõisteti 7 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel luges kohus karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aja ja luges A. Runini karistuse kandmise alguseks 27.11.2010. a. A. Runini karistusaeg algas 27.11.2010. a ja lõppeb 27.11.2017. a.
2.21.07.2015. a esitas Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava A. Runini tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks.
3.Tartu Maakohus otsustas 31.08.2015. a määrusega jätta A. Runin tingimisi enne tähtaega vabastamata.
3.1.Maakohus leidis, et esineb KarS § 76 lg 2 p 1 järgi formaalne alus A. Runini enne tähtaega vangistuses vabastamiseks. A. Runin kannab karistust tahtliku esimese astme kuriteo toimepanemise eest ja süüdimõistetu on ära kandnud enam kui 2/3 temale mõistetud karistusajast, mis on rohkem kui 4 kuud.
3.2.Maakohtu hinnangul ei ole aga A. Runini tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine põhjendatud.
3.3.A. Runinit on kriminaalkorras karistatud üheksa korda ning ta kannab teist reaalset vangistust. Viimane süüdimõistmine toimus grupiviisilise vägistamise eest. Varasemad kuriteod on olnud valdavalt varavastased, kuid toime on pandud ka üks raske tervisekahjustuse tekitamine. A. Runini ohtlikkust suurendab alkoholisõltuvus. Karistusregistri andmete kohaselt on A. Runinit varasemalt karistatud ka leebema karistusega kui vangistus (nt tingimisi vabadusekaotuslikud karistused), kuid see ei avaldanud mõju ning A. Runin pani toime uue süüteo, mis oli toime pandud grupis. A. Runini poolt sooritatud kuritegude dünaamika on muutunud järjest raskemaks.
3.4.A. Runini iseloomustusest nähtub, et ta on vangistuse ajal osalenud ühiskonnastavates tegevustes: osales Anonüümsete Alkohoolikute tugugrupi tegevuses, läbis sotsiaalprogrammid „Õige hetk“ ja „Eluviisitreening“. Samuti on A. Runin vangistuse ajal osalenud tööhõives. Samas on A. Runin korduvalt rikkunud vangla sisekorra eeskirju ja tema käitumine vangistuse ajal ei tekita kohtul veendumust, et muutused süüdimõistetu tõekspidamistes ja käitumises on ka tegelikkuses toimunud ning et need on püsivad. A. Runinil on kaks kehtivat distsiplinaarkaristust. Tal puudub motivatsioon täita kinnipidamisasutuse poolt kehtestatud reegleid, see omakorda seab kahtluse alla tema võimekuse austada ühiskonnas kehtestatud norme. Riigikohtu määruse nr 3-1-1-91-06 kohaselt on vangistatu õiguspärane käitumine vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks ja see tingimus ei ole A. Runini puhul täidetud.
3.5.Vabanemisel on süüdimõistetul võimalik asuda elama oma õe A.N. e korterisse aadressil XXX. Nimetatud elukohas elavad lisaks A. Runini õele veel kolm alaealist last ja õe elukaaslane L.R. , kes on kriminaalkorras karistatud ja on alles ennetähtaegselt vabanenud vanglast. A.
Runini õde on nõus teda vabanemisel rahaliselt toetama. Isikul oleks võimalus leida tööd pagariäris, kuid garantiikirja ettevõte esitanud pole.
3.6.A. Runinil on diagnoositud alkoholisõltuvus, seisund on remissioonis, milline mõjutab tema analüüsivõimet ning käitumist. Seetõttu eksisteerib kohtu hinnangul endiselt suur risk, et A. Runin jätkab vabaduses õigusrikkumiste toimepanekut. Kohus leiab, et A. Runini puhul on uute kuritegude toimepanemise riski eeldusteks eelkõige tema krooniline alkoholisõltuvus, narkootikumide tarvitamise harjumus ja toetavate suhete puudumine. Kinnipeetav on tunnistanud, et kui raha oli, siis tarvitas ka alkoholi ja narkootikume. Ainus, kes probleemide tekkimisel kuidagi aitas oli kuriteokaaslane, kuid vangistuse jooksul ei suhelnud temaga.
3.7.Kõiki eeltoodud asjaolusid kogumis hinnates leidis maakohus, et A. Runini vabastamine tingimisi enne tähtaega ei ole põhjendatud. A. Runin puhul esinevad küll mõningad positiivsed asjaolud (toetav õde, elu- ja võimalik töökoht), mis võiksid toetada tema vabastamist. Ka on A. Runin sõnades väljendanud soovi kuritegelikust käitumisest loobuda, kuid oma käitumisega vangistuse jooksul ta seda kinnitanud ei ole. Kohtul puudub antud hetkel tõsikindel veendumus, et isiku ennetähtaegse vabastamise korral suudab ta vältida uute kuritegude toimepanemist olukorras, kus alkoholsõltuvus on remissioonis, puudub kindel töökoht ning temaga ühel pinnal elab samuti äsja tingimisi vangistusest vabanenud isik. Pealegi elab antud elukohas ka veel kolm alaealist last ning kohtu hinnangul vajavad alaealised lapsed turvalist ja õiguskuulekat kasvukeskkonda. Kaaludes A. Runin vabastamise poolt ja vastu rääkivaid asjaolusid, peab kohus antud juhul otstarbekaks süüdimõistetut mitte vabastada.
4.Süüdimõistetud A. Runini kaitsja esitas Tartu Maakohtu 31.08.2015. a määrusele määruskaebuse, milles taotleb määruse tühistamist ja A. Runini vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega.
4.1.Kaitsja on seisukohal, et kohus on alusetult jätnud A. Runini karistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kaitsja leiab, et kohus on osundanud määruses ainult negatiivsetele asjaoludele, jättes arvestamata asjaolud, mis näitavad, et süüdimõistetu hoiakud on muutunud.
4.2.A. Runin kannab teist reaalset vangistust isikuvastase kuriteo toimepanemise eest. A. Runin kahetseb väga toimepandud tegu. Tema kahetsus väljendus juba kuriteo ajal kannatanule abi osutamises ja arsti kutsumises. Seega hoidis ta oma käitumisega ära võimaliku raske tagajärje saabumise.
4.3.Vangla iseloomustuse kohaselt A. Runini hoiakud ei peegelda otseselt kuritegelikku suhtumist. Ametnikesse ja järelevalvesse suhtub positiivselt. Suureks probleemiks süüdimõistetu puhul on pigem alkohol. Tal on diagnoositud alkoholisõltuvus. Liigne alkoholi tarvitamine kutsub temas esile agressiivsuse. Kõik kuriteod on ta toime pannud alkoholijoobes. Teatavasti on alkoholism haigus, millest inimene vabaneb ainult oma tahtejõu ja raviga. A. Runin tunnistab probleemi ja soovib harjumust muuta. Selleks on ta vanglas läbinud sõltuvuskäitumise muutustele suunatud programmi Eluviisitreening. Osales Anonüümsete Alkohoolikute tugigrupi tegevuses. Läbinud on ta individuaalse sotsiaalprogrammi Õige hetk. Ta osales vangla majandustöödel. Isik tahab ja püüab igakülgselt oma hoiakuid muuta ja soovib seda teha ka tingimisi ennetähtaegse vabanemise korral. Ta on nõus võtma endale kohustuse mitte tarvitada alkoholi. Ta on teadlik, et iga eksimus viib ta tagasi vanglasse.
4.4.A. Runini lapsepõlv on olnud raske, seetõttu on lähedaste võrgustik väike. Talle on toeks Soomes elav ja töötav vend. Paides elav õde on nõus, et A. Runin tuleb tema juurde elama ja on valmis venda toetama. A. Runin soovib elama minna Paidesse, et vältida kokkupuuteid vanade tuttavatega, kellel on kriminaalne taust. Tal on suusõnaline kokkulepe töökoha saamiseks XXX filiaalis.
4.5.Positiivseid muutusi A. Runini suhtumises kinnitab ka asjaolu, et isik ei ole pika aja jooksul enam toime pannud uusi vangla sisekorra rikkumisi. Varasemad distsiplinaarkaristused on kohe
kustumas, uusi lisandunud ei ole. See näitab, et kinnipeetava puhul on karistus juba oma eesmärgi täitnud. Isik on vangistuses viibinud 4 aastat ja 9 kuud. See on piisavalt pikk aeg järelemõtlemiseks ja hoiakute muutmiseks. Varasemalt on A. Runin olnud kriminaalhooldusel ning täitnud kõiki kohustusi laitmatult. Pole kahtlust, et A. Runin ka seekord suudab täita kriminaalhooldusega kaasnevaid kohustusi ja läbib katseaja probleemideta.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
5.Ringkonnakohus leiab, et Tartu Maakohtu 31.08.2015. a määrus, millega jäeti A. Runin vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata, on seaduslik ja põhjendatud ning puudub alus määruse tühistamiseks.
5.1.Kriminaalkolleegium märgib, et süüdimõistetul ei ole subjektiivset õigust vabaneda vangistusest tingimisi ennetähtaegselt. KarS § 76 lg-d 1 ja 2 ning VangS § 76 annavad süüdimõistetule vaid õiguse taotleda enne tähtaega vabastamise avalduse menetlemist nii vanglas ja ka kohtus. Süüdimõistetu enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustab kohus. KarS § 76 lg 3 järgi peab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestama kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.
5.2.Kriminaalkolleegium leiab, et maakohus on oma määruses A. Runini enne tähtaega vangistusest mitte vabastamist piisavalt põhjendanud ning on otsustuse tegemisel käsitlenud ja arvesse võtnud kõiki KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid, sh kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, tema varasemat elukäiku, ka käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine võib endaga kaasa tuua.
5.3.Kriminaalkolleegium on seisukohal, et põhjendatud ei ole määruskaebuse väide, et maakohus on otsustuse tegemisel arvesse võtnud vaid negatiivseid asjaolusid. Maakohus on määruses käsitlenud nii süüdimõistetu kahjuks kui ka kasuks rääkivaid asjaolusid. Süüdimõistetu kasuks rääkivate asjaoludena on maakohus arvesse võtnud seda, et A. Runinil on olemas võimalik elu- ja töökoht, tal on toetav õde, samuti seda, et A. Runin on vangistuse ajal osalenud ühiskonnastavates tegevustes, sh Anonüümsete Alkohoolikute tugigrupi tegevuses ja sotsiaalprogrammides „Õige hetk“ ja „Eluviisitreening“ ning on käinud vangistuse ajal tööl. Maakohus on hinnanud kõiki asjaolusid kogumis ja leidnud, et positiivsed asjaolud ei kaalu üles negatiivseid. Maakohus on asunud seisukohale, et A. Runini tingimisi ennetähtaega vabastamist ei võimalda eelkõige vabanedes uute kuritegude toimepanemise oht. Sellise ohu hindamisel on maakohus pidanud oluliseks, et A. Runin on korduvalt rikkunud vangla sisekorra eeskirju, mis ei tekita veendumust, et muutused süüdimõistetu tõekspidamistes ja käitumises on ka tegelikult toimunud ja on püsivad. Maakohus on vabanemisel uute kuritegude toimepanemise riski hindamisel pidanud oluliseks ka A. Runini alkoholisõltuvust. Tema alkoholisõltuvus on küll remissioonis, kuid asjaolud, et süüdimõistetul puudub kindel töökoht ning pinnal, kuhu ta vabanedes saab asuda, elab äsja tingimisi vangistusest vabanenud isik, suurendavad alkoholi tarvitamise ja uute kuritegude toimepanemise riski. Kriminaalkolleegium nõustub maakohtu hinnanguga asjaoludele ning järeldustega. Määruskaebuses ei ole välja toodud asjaolusid, mida maakohus otsustuse tegemisel juba arvesse ei oleks võtnud või mis annaks alust kindlaks veendumuseks, et A. Runin käitub enne tähtaega vabanedes õiguskuulekalt.
5.4.Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.
5.5.A. Runini kaitsja esitas taotluse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal määruskaebuse koostamisele üks tund, mille eest taotleb ta tasu 48 eurot (sh käibemaks 8 eurot). Ringkonnakohus leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud ja tuleb riigi õigusabi seaduse § 23 lg-st 1, § 22 lg-st 7, § 21 lg-st 3 ning Eesti Advokatuuri juhatuse
15.detsembri 2009. a otsuse (muudetud 7. aprilli 2015. a otsusega) punktidest 1 ja 23 juhindudes rahuldada. Kuna kolleegium teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 1 nimetatud lahendi, jääb eelmärgitud menetluskulu KrMS § 187 lg 2 alusel A. Runini kanda.
Aarne Sarjas
Maarika Kuusk
Mati Kartau
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.