Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

Maido Muhustele kohaldatud tõkend – vahistamine – tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED

Süüdistus Süüdistusest nähtuvalt on Maido Muhuste toime pannud kuriteona teise inimese kehalise väärkohtlemise, mis oli toime pandud korduvalt ja lähisuhtes KarS § 121 lg 2 p 2,3 järgi ja tapmisega ähvardamise, kui kannatanul oli alust karta ähvarduse täideviimist KarS § 120 lg 1 järgi, mis seisnes selles, et tema, olles varem Tartu Maakohtu 09.05.2018 otsusega nr 1-18-3155 karistatud teise inimese kehalise väärkohtlemise eest, 19.01.2020 ajavahemikus kella 20:00-st kuni 20.01.2020 kella 01:00-ni Viljandi maakonnas xxxxxxxxx xxxxxxxxx xxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxx xxxxxxxx x-xx tungis kallale X.X le ( X ), lüües teda esmalt rusikaga keha- ja näopiirkonda, seejärel lohistas kannatanu juustest kinni hoides koridori ja sealt edasi vannituppa,

samal ajal lüües jalaga kannatanut kehasse. Vannitoas olles surus kannatanu peaga vanni ning lasi talle külma vett pähe. Peale seda lõi kannatanut rusikaga näkku, mille tagajärjel hakkas viimasel ninast verd jooksma. Maido Muhuste ähvardas lisaks kannatanu kätt väänates haamri ja kirvega kannatanu sõrmed puruks peksta. Seejärel Maido Muhuste lükkas eelnevalt riidest lahti kistud kannatanu alasti rõdule ning käskis kannatanul alla hüpata, ähvardades „hüppa ise, muidu lükkan su alla“. Kui kannatanu oli tagasi tuppa saanud, siis lohistas kahtlustatav ta juustest hoides taas koridori, kus kägistas kannatanut kõrist, lubades kannatanu ka ära tappa. Kägistamise tagajärjel kaotas kannatanu mõneks ajaks teadvuse. Samuti ähvardas Maido Muhuste X.X t, öeldes, „et teab, et läheb peksmise eest vangi, aga kui sealt välja saab, siis maksab kannatanule kätte“. Maido Muhuste lõpetas kannatanu peksmise ja juustest lohistamise peale südaööd. Oma tahtliku tegevusega põhjustas Maido Muhuste xxxxxxx X.X le füüsilist valu ja vigastused, s.o rohked hematoomid näopiirkonnas - üla- ja alahuultel, mõlema põse piirkonnas, silmade ümber formeerumas prillhematoom, nina turse, vasak põsesarn tugevalt turses ja deformeerunud, põlvedel pindmised marrastused ning värsked hematoomid, labakätel hematoomid, üksikud hematoomid käsivartel, hematoomid kaelal ning dekolteepiirkonnas, marrastus paremal rindkere ülaosas, rindkerel hematoom läbimõõduga umbes 5×3 cm, värske marrastus läbimõõduga umbes 4×5 cm seljal lülisamba keskosas. Samuti oli X.X l alust karta Maido Muhuste poolt öeldud ähvarduste täideviimist, kuivõrd varasemalt on Maido Muhuste olnud tema suhtes vägivaldne. Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava süüdimõistmiseks KarS § 121 lg 2 p 2, 3 ja § 120 lg 1 järgi ja mõista karistuseks kuritegude toimepanemise eest KarS § 63 lg 1 järgi vangistuse 2 aastat. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada nimetatud karistust Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 09.05.2018 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, s.o 1 aasta 10 kuud ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõista vangistus 3 aastat 10 kuud vangistust. Karistuse kandmise alguseks lugeda kahtlustatavana kinnipidamise aeg, so 20.01.2020. Põhjendused süüdimõistmises Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes KrMS §-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged, vastavuses õigusliku kvalifikatsiooniga ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Põhjendused karistuse mõistmisel KarS § 121 lg 2 p 2, 3 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. KarS § 120 lg 1 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2019 määrusest nr 115 (Töötasu alammäära kehtestamine), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 584 eurot kuus. KrMS § 179 lg 1 kohaselt on sundraha teise astme kuriteo puhul 1,5 kuupalga alammäära, s.o 876 eurot.

KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Süüdistatava Maido Muhuste kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 346,08 eurot. Süüdistatava Maido Muhuste kaitsja on esitanud kohtus taotlused riigi õigusabi suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks 28.07.2020 summas 177,44 eurot, mis on rahuldatud osaliselt ja hüvitatud Tartu Maakohtu 29.07.2020 määrusega summas 172,54 eurot. Kohtuistungil 23.10.2020 on kaitsja esitanud taotluse summas 90,96 eurot. Kaitsja 23.10.2020 kohtus esitatud taotlus on põhjendatud ning kaitsjat tuleb selles ulatuses tasustada. KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt on menetluskuluks riiklikul ekspertiisiasutusel, muul riigiasutusel või juriidilisel isikul seoses ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud. Kriminaalasjas ekspertiiside tegemisega tekkinud kulud kokku summas 510 eurot. KrMS § 189 lg 1 kohaselt kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. Kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega (KrMS § 189 lg 2). KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seejuures arvestatakse KrMS §-s 182 sätestatud erandeid. KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Kriminaalmenetluses on süüdistatavale arvestuslikult menetluskuludeks kokku 1995,68 eurot: sundraha 876 eurot, riigi õigusabi tasu 609,68 eurot ja ekspertiisitasu 510 eurot. Arvestades süüdimõistetu majanduslikku olukorda määrata tal menetluskulude tasumine ositi aasta jooksul, igakuiste võrdsete osade kaupa. Kohtu muud põhjendused Kriminaalasja juures olev asitõend CD plaat, mis asub kriminaalasja toimiku juures, tuleb KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kohtuotsuse jõustumisel jätta toimiku juurde. KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul.

(allkirjastatud digitaalselt)

Aivar Hint Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.