lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-20-2633/30

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 02.10.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-20-2633/30
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
02.10.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1229
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-20-2633/2Viru Maakohus Narva kohtumaja21.04.20201-20-2633/13Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium15.05.2020

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse kuupäev

2. oktoober 2020

Kohtuasja number

1-20-2633

Kohtukoosseis

Erkki Hirsnik, Ingeri Tamm ja Aarne Sarjas

Kohtuasi

O.S-i (isikukood ) vangistusest XXX tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamine

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 7. septembri 2020 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

süüdimõistetu O.S-i kaitsja vandeadvokaat Lembit Nirgi, määruskaebus

Teised määruskaebemenetluse pooled

prokuratuur, esindaja Viru abiprokurör Joonatan Hallik

Asja läbivaatamise viis

kirjalik menetlus

Ringkonnaprokuratuuri

RESOLUTSIOON

Jätta Viru Maakohtu 7. septembri 2020 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada kirjaliku määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

PÕHIOSA

Menetluse käik

1.Viru Maakohtu 21. aprilli 2020 otsusega tunnistati O.S süüdi karistusseadustiku (KarS) § 120 lg 1 järgi ja talle mõisteti karistuseks 5 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati seda karistust O.S-ile Viru Maakohtu 23. oktoobri 2018 otsusega mõistetud ja temal kandmata 8 kuu pikkuse vangistuse võrra ning liitvangistuseks loeti 1 aasta 1 kuu. O.S-i karistusaeg algas 19. aprillil 2020 ja see lõpeb 19. mail 2021.
2.28. augustil 2020 saatis Viru Vangla Viru Maakohtule materjalid O.S-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks elektroonilise valve kohaldamisega.
3.Vangla ega prokuratuur kinnipeetava vabastamist ei toetanud.
4.Viru Maakohus jättis 7. septembri 2020 määrusega O.S-i vangistusest ennetähtaegselt vabastamata. Kohtu põhistused olid kokkuvõtlikult järgmised. KarS § 76 lg 1 p-s 1 sätestatud formaalsed alused O.S-i vabastamiseks on täidetud. Täitmata on aga elektroonilise valve rakendamise tingimused: süüdimõistetu tahab elama minna ema juurde, kuid ema ei soovi poja

asumist enda korterisse ega ole andnud ka nõusolekut elektroonilise valveseadme paigaldamiseks. Elada saaks O.S kas varjupaigas või ühiselamus, ehk kindlat elukohta tal poleks. Samuti ei esine süüdimõistetu vabastamise materiaalseid eeldusi. O.S-il on seitse kehtivat kriminaalkaristust. Viimase kuriteo sooritas ta katseajal, mis oli talle määratud Viru Maakohtu

23.oktoobri 2018 otsusega kriminaalasjas nr 1-18-8216. Korduvad kriminaalkaristused, varasem vangistus ja uue kuriteo toimepanemine katseajal osutavad sellele, et süüdimõistetu ei ole motiveeritud elama õiguskuulekalt. Tema pikaajaline käitumismuster näitab, et ta tegutseb emotsiooni ajel ega suuda enda käitumist kontrollida. Selliselt on ta ohuks teistele inimestele. O.S-i puhul esineb ka enesevigastamise risk. 2020. aasta augustis on tema suhtes rakendatud täiendavaid julgeolekuabinõusid, s.o teda on eraldatud lukustatud kambrisse ning vanglasiseselt on piiratud tema liikumis- ja suhtlemisvabadust. Ka O.S-i vabanemisjärgsed elutingimused on kuritegeliku eluga jätkamiseks soodsad. Kindlat töökohta tal pole ja elama saaks ta minna varjupaika või ühiselamusse. Süüdimõistetu seisaks silmitsi materiaalselt raske olukorraga. Ka on tal vangla andmetel kalduvus kuritarvitada sõltuvusaineid. Seega kokkuvõtvalt ei teki O.S-i puhul veendumust, et ta võiks vabaduses seaduskuulekalt elada.
5.Maakohtu määruse peale esitas 22. septembril 2020 määruskaebuse O.S-i kaitsja Lembit Nirgi, kes palub kohtumääruse tühistada ja kaitsealuse tingimisi enne tähtaega vanglast elektroonilise valve alla vabastada. Kaitsja märgib, et O.S on vanglas käitunud korralikult, kuna kehtivaid distsiplinaarkaristusi tal pole ja ta on ka töötanud. Alkoholi- ja narkosõltuvust süüdimõistetul ka diagnoositud ei ole. Narkootikumide tarvitamise eest karistati teda viimati 2017. aastal ja O.S-i väitel ta enam uimasteid ei tarvita. Süüdimõistetu ei taha suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega. Vabaduses on ta nõus igasuguse tööga, samuti on talle määratud töövõimetuspension. Ka soovib O.S täita kontrollnõudeid ja on motiveeritud läbima katseaega positiivselt. Eeltoodud andmete põhjal ei peaks uue kuriteo risk realiseeruma. Ringkonnakohtu seisukoht
6.O.S kannab vanglas liitkaristust teise astme kuritegude eest. Teise astme kuriteo toime pannud isiku puhul on süüdimõistetul võimalus vabaneda vangistusest tingimisi enne tähtaega ühe kolmandiku karistusaja ärakandmise järel, kuid seda vaid elektroonilise valve kohustusega (KarS § 76 lg 1 p 1). Maakohus tuvastas, et O.S on nõutava aja vanglas olnud, kuid temale elektroonilise valve rakendamise tingimused on täitmata: tal ei ole elektroonilise valve kohaldamiseks sobivat kindlat elukohta. O.S-i ema teda enda juurde ei võta ning ta saaks elada üksnes ühiselamus või turvakodus, mille osas konkreetsed kokkulepped aga puuduvad. Määruskaebuses ei ole kaitsja vaidlustanud esimese astme kohtu järeldust, et O.S-il pole vabaduses elektrooniliseks valveks sobilikku elupaika. Ka ei ole kaitsja nimetanud, et vaidlustatud kohtumääruse tegemisest möödunud aja jooksul oleks süüdimõistetu sellise koha endale leidnud. See tähendab aga, et maakohus ei saanud O.S-i ennetähtaegselt vanglast elektroonilise valve alla vabastada ning seda ei saa teha ka ringkonnakohus.
7.Edasi asus maakohus seisukohale, mille kohaselt ei saa O.S-i ennetähtaegselt vanglast vabastada ka seetõttu, et tema õiguskuulekalt jätkamise tõenäosus ei ole tema vabastamiseks piisavalt kõrge. Ringkonnakohus nõustub sellegi seisukohaga. O.S-i retsidiivsusriski tuleb jaatada juba tema eelneva elukäigu andmete põhjal. Tal on koguni seitse kehtivat kriminaalkaristust ning seda eranditult vägivallakuritegude eest. Ka vanglas pole O.S esmakordselt. Kusjuures praeguse vanglakaristuse aluseks oleva kuriteo pani ta toime katseajal. Eelnev näitab, et süüdimõistetu on oma käitumiselt vägivaldne ning korduvad karistamised, sh varasem pikaajaline (ligikaudu 12 aastat) vanglas viibimine, seda muutnud ei ole. Samuti pole O.S-i kontrollimisel ja mõjutamisel olnud küllaldased katseaja ega käitumiskontrolli tingimused. Oleks naiivne arvata, et vaid viis kuud kestnud vangistus oleks O.S-i eelnevate 2(3)

karistamisega võrreldes kuidagi rohkem mõjutanud ning tema käitumisviis võiks alates praegusest olla teistsugune.

8.Tõsi, kaitsja leiab, et O.S siiski on toimunud muutused. Oma arvamust põhistab kaitsja sellega, et vanglas süüdimõistetul distsiplinaarkaristusi pole ja ta on töötanud, samuti lubab ta püsida kainena. Taolised väited ringkonnakohut ei veena. Arvestades O.S-i karistusandmeid ei ole viis vangistuskuud selliseks näitajaks, millest järeldada, et tema hoiakud ja käitumislaad on nüüd teistsugused. Niisugune seisukoht jääks püsima ka juhul, kui süüdimõistetu oleks end vangistuse ajal ülal pidanud hästi ja probleemideta. Praegu see nii aga pole. Distsipliinirikkumisi O.S-il küll ei ole, kuid vangla koostatud iseloomustusest nähtuvalt on tal olnud konflikte vanglaametnikega, sh on ta visanud ametnikku veega. Ka ei pea kohtukolleegium oluliseks näitajaks seda, et O.S lubab alkoholi ja narkootikumide tarvitamisest hoiduda. Ringkonnakohtule ei nähtu, et O.S oleks viimase kuriteo toime pannud alkoholi- või narkootilises joobes. Niisiis pole süüdimõistetu kaineks jäämine tegur, mis võimaldaks loota, et lõppevad ka tema kuriteod. Samas peab aga märkima, et vähemalt narkootiliste ainete tarvitamise ohtu ei saa siiski ka tähelepanuta jätta. Vangla koostatud iseloomustuse kohaselt on O.S tarvitanud amfetamiini alates 21. eluaastast, tehes seda kohati ka igapäevaselt. Vangistusasutuses mingeidki sotsiaalprogramme või mõjutustegevust süüdimõistetule ette nähtud ei ole, ehk tarvitamise jätkamise risk on endiselt aktuaalne.
9.Maakohus leidis veel sedagi, et O.S-i seaduskuulekalt jätkamiseks ei ole soodsad ka tema vabanemisjärgsed elutingimused. Sellegi järeldusega tuleb nõustuda. Nagu juba mainitud, saaks O.S elada ühiselamus või varjupaigas. Kõnealused elupaigad kätkeks endis ohutegureid: tema kaaslasteks oleksid elus raskustesse sattunud isikud, sh kriminaalkorras karistatud. Samuti poleks O.S-il töökohta, ehk et vähemalt esialgu tuleks tal hakkama saada töövõimetuspensioniga. Töö leidmine ei saaks talle kerge olema: vangla koostatud iseloomustuse kohaselt on süüdimõistetu töövõimetu, tal puudub mistahes erialane väljaõpe, töökogemust tal ei ole ja ta pole ka töötamiseks motiveeritud. Ka on põhjendatud kahelda, et O.S-il on võimalik saada vajalikku tuge lähedastelt. Jah, välja on toodud, et tema lähivõrgustikku kuuluvad ema, õde, õepoeg ja vend. Samas nähtub, et süüdimõistetu ema ei soovi poja elama asumist enda korterisse, õepoja kehalise väärkohtlemise eest on O.S karistada saanud ning tema vend, kellel samuti on kuritegelik minevik, on kinnipidamisel.
10.Maakohus märkis veel, et süüdimõistetu poolt kuritegudest hoidumist ei garanteeriks ka tema käitumiskontrollile ja elektroonilisele valvele allutamine. Taoline järeldus on samuti põhjendatud. O.S-i ei ole varasemalt kuritegudelt eemal hoidnud ei korduvad karistamised ega tema suhtes kriminaalhoolduse teostamine. Seega pole põhjust arvata, et süüdimõistetu end nüüdselt määratavast kontrollist rohkem mõjutada laseks.
11.Eeltoodud põhjustel ja juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku § 390 lg-st 1 ning § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu 7. septembri 2020 määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. /allkiri/

/allkiri/

/allkiri/

Erkki Hirsnik

Ingeri Tamm

Aarne Sarjas

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.