süüdimõistetu Vladimir Pekka (isikukood 38309246519) vangistuse täitmisele pööramine
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu (Võru kohtumaja) 26. augusti 2020 määrus
Määruskaebuse esitaja
Vladimir Pekka kaitsja vandeadvokaat Otto Preem
Teised määruskaebemenetluse pooled
Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond
RESOLUTSIOON
Jätta Tartu Maakohtu 26. augusti 2020 määrus muutmata ja Vladimir Pekka kaitsja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab esitada kirjaliku määruskaebuse süüdimõistetu advokaadist kaitsja või Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
PÕHIOSA
Menetluse käik
1.Tartu Maakohus karistas 14. augusti 2019 otsusega Vladimir Pekkat karistusseadustiku (KarS) § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi 1 aasta 2 kuu pikkuse vangistusega, mille jättis KarS § 74 lg-te 1 ja 3 järgi tingimisi kohaldamata. Kohus määras V. Pekkale katseajaks 1 aasta 4 kuud ning kohustas teda sel ajal järgima KarS § 75 lg 1 p-des 1–6 sätestatud nõudeid ja täitma KarS § 75 lg 2 p-s 8 toodud kohustust läbida alkoholisõltuvuse vähendamist käsitlev sotsiaalprogramm. Kohtuotsus jõustus 30. augustil 2019.
11. veebruaril 2020 esitas kriminaalhooldaja Tartu Maakohtule erakorralise ettekande, milles tegi ettepaneku pöörata V. Pekka vangistus täitmisele. Ettekande kohaselt oli V. Pekka korduvalt rikkunud registreerimiskohustust, ta oli kahel korral jätnud tulemata sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ individuaaltundi ja kahel korral oli ta neisse tundidesse tulnud joobeseisundis, mistõttu tunde ei saanud läbi viia.
3.Tartu Maakohus tuvastas 24. märtsi 2020 määrusega, et V. Pekka pani rikkumised toime. Siiski jäeti taotlus V. Pekka karistuse täitmisele pööramise kohta rahuldamata, kuid V. Pekkal keelati alkoholi tarvitamine ja kohustati teda alluma alkoholivastasele ravile ning osalema programmis „Kainem ja tervem Eesti.“
4.5. mail 2020 esitas kriminaalhooldusametnik maakohtule uue erakorralise ettekande. Selle kohaselt oli V. Pekka neljal korral rikkunud alkoholi tarvitamise keeldu. Ametnik palus süüdimõistetu vangistuse täitmisele pöörata.
5.Tartu Maakohus jättis 27. mai 2020 määrusega ka selle taotluse rahuldamata. Kohus tuvastas, et alkoholi tarvitamise keelu rikkumisi oli kaks: 24. ja 27. aprillil 2020. Seetõttu pikendas kohus V. Pekka katseaega ühe kuu võrra, s.o kuni 14. jaanuarini 2021.
6.9. juulil 2020 esitas kriminaalhooldusametnik maakohtule juba kolmanda erakorralise ettekande, taotledes jälle V. Pekka vangistusse saatmist. Ettekande kohaselt tarvitas süüdimõistetu
24.juunil 2020 taas alkoholi. Vaidlustatud kohtumäärus
7.Tartu Maakohus pöörast 26. augusti 2020 määrusega V. Pekkale Tartu Maakohtu 14. augusti 2019 otsusega mõistetud ja kandmata 1 aasta 2 kuu pikkuse vangistuse KarS § 74 lg 4 alusel täitmisele.
8.Kohus tuvastas, et V. Pekka rikkus alkoholi tarvitamise keeldu kaks korda. Esmalt juhtus see
24.juunil 2020, mil indikaatorvahendi näit oli 1,97 mg/l kohta. Tol päeval sai politsei teate, et kaks meest kaklevad Võrus kohviku Taevas juures. Üks kaklejatest oli V. Pekka. Süüdimõistetu toimetati kainenema, kuna ta käitus agressiivselt, häiris oma käitumisega avalikus kohas viibinud kaaskodanikke ja tema raskendatud liikumisvõime tõttu oli oht, et ta võib end vigastada. V. Pekka tunnistas kohtuistungil alkoholi tarvitamist ja pargis ühe mehega kaklemist. Ta märkis, et kui ta sõbrad hakkasid napsutama, siis mõtles ta ka natuke võtta. Teiseks tarvitas V. Pekka alkoholi ka kriminaalhooldusametniku poolt viimase erakorralise ettekande esitamisele järgneval perioodil: Politsei- ja Piirivalveameti 15. augusti 2020 teate kohaselt said nad sel päeval kl 19.29 väljakutse kohta, kus viibis ka V. Pekka, kes oli alkoholijoobes, indikaatorvahendi näit oli 2,04 mg/l kohta. Maakohtu hinnangul ei ole V. Pekka poolt alkoholi tarvitamine kuidagi välja vabandatav.
9.Maakohus leidis, et V. Pekka kriminaalhooldus on luhtunud ja tema karistus tuleb täitmisele pöörata. Süüdimõistetu on korduvalt rikkunud talle katseajaks pandud kohustusi ning jätkanud rikkumistega ka pärast kohtu poolt talle erinevate määrustega täiendavate lisakohustuste panemist ja katseaja pikendamist. Tõsi, V. Pekka on lubanud, et enam ta alkoholi ei tarvita ja samuti on ta nõus tegema laboratoorseid vereanalüüse alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks. Ka on ta OÜ A-Kliiniku tõendi kohaselt pöördunud pikaajalisele alkoholivastasele ravile. Kohtu arvates ei ole siiski tõenäoline, et süüdimõistetu suudab edaspidi talle määratud kohustusi nõuetekohaselt täita. Talle on korduvalt antud võimalusi oma käitumise parandamiseks, kuid need on jäänud tulemuseta. Nagu nähtub erakorralisest ettekandest, satub V. Pekka alkoholi tarvitades olukordadesse, mis võimaldavad hinnata uue kuriteo toimepanemise riski arvestatavalt kõrgeks. Määruskaebus
10.Maakohtu määruse peale esitas 10. septembril 2020 määruskaebuse V. Pekka kaitsja vandeadvokaat Otto Preem. Kaitsja möönab, et süüdimõistetu on rikkumised toime pannud. Perioodil 2019. aasta augustist kuni 2020. aasta aprillini kulges kriminaalhooldus oluliste tagasilöökidega. Ajavahemikul 1. maist kuni 26. augustini on aga toimunud positiivsed nihked: 2(3)
V. Pekka on täitnud korrektselt registreerimiskohustust ja kriminaalhooldaja poolt läbi viidud alkoholi tarvitamise keelu kontrollidel pole tuvastatud alkoholi tarvitamist. Süüdimõistetu selgitas kohtuistungil, et ta on pikki aastaid tarvitanud igapäevaselt alkoholi ja tal on alkoholisõltuvus. Seega on mõistetav, et alkoholist loobumise protsessis võib ette tulla mõningaid tagasilanguse momente. Oluline on, et V. Pekka on sõltuvusprobleemi teadvustanud ning astunud samme sellest vabanemiseks. Tähtis on ka, et kriminaalhoolduse põhieesmärk on seni olnud täidetud – süüdimõistetu pole katseajal sooritanud uut tahtlikku kuritegu. Samuti osaleb ta jätkuvalt programmis „Kainem ja tervem Eesti“ ning lisaks sellele on ta pöördunud ka OÜ A-Kliinik poole pikaajalise alkoholivastase ravi teostamiseks. Eelnevast nähtuvad süüdimõistetu püüdlused täita kriminaalhoolduse nõudeid ja vabaneda alkoholisõltuvusest. Karistuse täitmisele pööramine tähendaks seda, et kogu kohtu ja kriminaalhooldusametniku töö ja V. Pekka saavutatud progress on olnud asjatud. Praegu oleks otstarbekas süüdimõistetu katseaja pikendamine 2 kuu võrra. Ringkonnakohtu seisukoht
11.Kaitsja ei vaidlusta, et maakohus tuvastas õigesti V. Pekka poolt käitumiskontrolli tingimuste korduvad rikkumised. Ta on aga seisukohal, et süüdimõistetu vangistust ei tohiks täitmisele pöörata, vaid sobivaks meetmeks oleks tema katseaja veelkordne pikendamine.
12.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsustus saata V. Pekka vanglasse karistust kandma on veatu. Süüdimõistetu on käitumiskontrolli perioodil korduvalt rikkunud erinevaid käitumiskontrolli tingimusi, tema rikkumised on olnud tahtlikud ning neid ei õigusta mingidki mõjuvad põhjused. Kohtumäärustega temale täiendavate kohustuste panemine ja katseaja pikendamine erilist tulemust andnud pole, kuna V. Pekka alkoholi tarvitamine on jätkunud. Kokku on ta alkoholikeelu vastu eksinud koguni neljal korral: 24. ja 27. aprillil, 24. juunil ja 15. augustil 2020. Vaadates nimetatud kuupäevi on selge, et mingit positiivset nihet, millele kaitsja viitab, süüdimõistetu viimase aja käitumises toimunud ei ole.
13.Kohtukolleegiumi hinnangul ei saa prognoosida muud, kui et V. Pekka ei lõpeta ka edaspidi alkoholi tarvitamist. Ka mingid täiendavad meetmed – nt ravile minemine või programmides osalemine – suure tõenäosusega vilja ei kannaks. Selleks on süüdimõistetu alkoholiprobleem liiga tõsine. Väidab ju kaitsjagi määruskaebuses, et V. Pekkal on alkoholisõltuvus ning juba aastaid on ta alkoholi tarvitanud suisa igapäevaselt.
14.V. Pekka alkoholi tarvitamine võib kaasa tuua uued kuriteod. Taoline järeldus tuleneb kõigepealt sellest, et kuriteod, mille eest V. Pekka süüdi tunnistati – oma abikaasa neli kehalist väärkohtlemist –, pani ta toime alkoholijoobes olles. Teiseks on juba praegu asjas viiteid sellele, et joobnuna sattus süüdimõistetu 24. juunil 2020 kaklusse. See nähtub nii Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri
30.juuni
teatisest Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonnale kui ka V. Pekka enda ütlustest, mis ta andis Tartu Maakohtus
26.augustil 2020 toimunud kohtuistungil.
15.Neil põhjustel ja juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu 26. augusti 2020 määruse muutmata ja V. Pekka kaitsja määruskaebuse rahuldamata. /allkiri/
/allkiri/
/allkiri/
Erkki Hirsnik
Tiit Lõhmus
Aarne Sarjas
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.