Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

2 alusel kahtlustatavana kinni peetud 21.02.2020.a kell 03:50 kuni 22.02.2020.a kell 9:25, kehtiv tõkend puudub;

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS §-dest § 126 lg 3 p.p 1, 2; § 173 lg 1 4 ja § 175 lg 1 p. p 3, 4 ja 9; § 179 lg 1 p 2; § 180 lg 1, 3; § 248 lg 1 p 5; § 249; § 311; § 313; KarS § - dest 63 lg 1; § 64 lg 1; § 68 lg 1 § 74 lg 1, 2, 3 § 75 lg 1 p.p 1 - 6, § 75 lg 2 p.p 2, 21, 5; § 75 p 8; VÕS § -dest 1043; § 1045 lg 1 p.p 2, 5 kohus otsustas:

kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib otsuse teinud kohtule teatada ka faksi teel. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Apellatsiooni võib otsuse teinud kohtule esitada ka faksi teel. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Süüdistus ja kokkuleppe sisu Renat Djagilev on kokkuleppemenetluses kohtu alla antud ja teda süüdistatakse selles, et tema, koos J.S-iga 15.12.2018 öösel kella 02.30 paiku, viibides alkoholijoobes avalikus kohas xxxx asuva xxxx juures, kus viibisid ka kõrvalised isikud, rikkus avalikus kohas käitumise üldnõudeid, mis tulenevad korrakaitseseaduse § 55 lg 1 p-st /Avalikus kohas on keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige teist isikut lüüa, tõugata, kakelda, loopida asju teise isiku, looma või asja pihta neid ohtu seades või käituda muul viisil vägivaldselt/ ja korrakaitseseaduse §-s 54 /Avalik koht on määratlemata isikute ringile kasutamiseks antud või määratlemata isikute ringi kasutuses olev maa-ala, ehitis, ruum või selle osa, samuti ühissõiduk/ sellega, et Renat Djagilev hakkas verbaalse konflikti käigus kannatanu K T suunas kätega vehkima ning seejärel lõi kannatanut kolm korda rusikaga pea piirkonda, peale mida haaras kannatanul juustest kinni ning hakkas juustest tirima. Konflikti juurde tuli J.S , kes lõi ühe korra jalaga vastu kannatanu K T paremat jalga. Oma tegevusega põhjustas Renat Djagilev kannatanule K Tle füüsilist valu ja vastavalt isiku läbivaatuse protokollile kehavigastusi: marrastuse ja paistetuse otsmiku peal vasakul poolel ja vastavalt Ida-Tallinna Keskhaigla epikriisile – mitu kehapiirkonda haaravad pindmist vigastust. Ühtlasi häiris Renat Djagilev oma tegevusega kõrvaliste isikute rahu ja turvatunnet. Seega pani Renat Djagilev toime avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise, kui see on toime pandud vägivallaga, s.o KarS § 263 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti Renat Djagilev isikuna, kes paneb toime vargusi süstemaatiliselt, uuesti 14.06.2019 eeluurimisega täpsemalt tuvastamata kellaajal xxxx asuvast korterist võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil M P kuuluvad kuldehted kogumaksumusega 800 eurot ja nimelt: -

tsirkooniga kuldsõrmuse maksumusega 200 eurot, kuldsõrmuse kivita (kuld klotser) maksumusega 200 eurot ja kullast käekett maksumusega 400 eurot.

Samuti tema, uuesti 22.11.2019 kella 18.10 paiku võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil xxxx asuvast Maxima kauplusest Maxima Eesti OÜ-le kuuluvat kaupa kogusummas 6,56 eurot ja nimelt: -

ühe pudeli jõhvika likööri maksumusega 4,49 eurot ja kolm šokolaadi Lion Nestle 60 g maksumusega 0,69 €/tk ehk kogumaksumusega 2,07 eurot.

Eelnimetatud kaubad peitis ta oma taskusse ning möödus kassast, jättes võetud kauba eest maksmata. Kuritegu jäi lõpule viimata Renat Djagilevi tahtest olenemata põhjusel, sest ta peeti kaubaga kaupluse turvatöötaja poolt kinni. Kaup on rikkumata kujul kauplusele tagastatud.

Samuti tema, uuesti 30.11.2019 kella 13.29 paiku võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil Tallinnas aadressil Sõpruse pst 171 asuvast Maxima kauplusest Maxima Eesti OÜ-le kuuluvat kaupa kogusummas 13,58 eurot ja nimelt kaks pudelit viina Perepelka Classic maksumusega 6,79 €/tk, millega väljus kauplusest võetud kauba eest maksmata. Samuti tema, uuesti 01.12.2019 kella 16.18 paiku võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil Tallinnas aadressil Sõpruse pst 171 asuvast Maxima kauplusest Maxima Eesti OÜ-le kuuluvat kaupa kogusummas 13,58 eurot ja nimelt kaks pudelit viina Perepelka Classic maksumusega 6,79 €/tk, millega väljus kauplusest võetud kauba eest maksmata. Samuti tema, uuesti 14.12.2019 kella 21.10 paiku võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil Tallinnas aadressil Sõpruse pst 171 asuvast Maxima kauplusest Maxima Eesti OÜ-le kuuluva pudeli viina Viru Valge maksumusega 12,99 eurot, millega väljus kauplusest kauba eest maksmata. Samuti tema, uuesti 02.06.2020 kella 13.37 paiku võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil Tallinnas Valdeku tn 114 asuvast Maxima kauplusest Maxima Eesti OÜle kuuluvat kaupa kogusummas 22,98 eurot ja nimelt kaks pudelit viina Perepelka maksumusega 11,49 €/tk, millega möödus kassast ning lahkus kauplusest võetud alkoholi eest maksmata. Seejärel sisenes ta uuesti kella 13.52 paiku Tallinnas Valdeku tn 114 asuvasse Maxima kauplusesse, kust võttis avalikult, kuid vägivalda kasutamata võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil Maxima Eesti OÜ-le kuuluvat kaupa kogusummas 1,64 eurot ja nimelt Aura mahla maksumusega 0,89 eurot ja jäätise Väike Tom maksumusega 0,75 eurot, millega väljus kauplusest kauba eest tasumata. Seega pani Renat Djagilev oma tahtliku tegevusega toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud avalikult, kuid vägivalda kasutamata ja süstemaatiliselt, s.o KarS § 199 lg 2 p-de 5 ja 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti Renat Djagilev isikuna, kes on toime pannud vargusi, 14.06.2019 umbes kella 19.00 ajal xxxx juures kasutas omavoliliselt võõrast vallasasja, võttes M Pu kasutuses oleva ja OÜ-le xxxx kuuluva sõiduauto xxxx (reg-nr xxxx) aadressil xxxx asuva maja hoovist ja sõitis sellega xxxx maja juurde, kus sõitis otsa parkivale sõiduautole xxxx (reg-nr xxxx), mille tagajärjel sai sõiduauto xxxx tagumise vasakpoolse tiiva, tagumise stange, tagumise vasakpoolse tule ja pakiruumi luugi kahjustusi. Kokkupõrke löögi tagajärjel paiskus sõiduauto Audi vastu pargitud sõiduautot xxxx (reg-nr xxxx), millega tekitati xxxx tagumise stange värvikatte ja iluliistale kahjustusi. Seega pani Renat Djagilev oma tahtliku tegevusega toime võõra vallasasja omavolilise kasutamise isiku poolt, kes on toime pannud varguse, s.o KarS § 215 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti Renat Djagilev juhtis tahtlikult 14.06.2019 kella 19.00 paiku xxxx maja juures mootorsõidukit xxxx (reg-nr xxxx), olles alkoholi joobeseisundis (EKEI uuringuakti nr 810T järgi etanooli veres 2,73 mg/g +/- 0,06, k=2, alkoholi sisaldus veres mitte vähem kui 2,67 mg/g), millega rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 ja lg 2 p 1 ning korrakaitseseaduse § 36 lg 1 ja lg 4 p 1 ja 2 nõudeid. LS § 69 lg 1 – Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras.

LS § 69 lg 2 p 1 – Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht järgmistel juhtudel: 1) juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem; KorS § 36 lg 1 – Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. KorS § 36 lg 4 p 1 ja 2 – Joobeseisundi liigid on: 1) alkoholijoove; 2) narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove/nõudeid. Seega pani Renat Djagilev toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

tuleb Renat Djagilevilt välja mõista tsiviilhagide katteks: solidaarselt J.S-iga K T kasuks 2855 eurot, mis tuleb kanda T A arveldusarvele ning üksnes Renat Djagilevilt Maxima Eesti OÜ kasuks 64,77 eurot, mis tuleb Renat Djagilevil kanda Maxima Eesti OÜ arveldusarvele. Kohtule antakse teada, et Renat Djagilev on kokkulepet sõlmides märgitud tsiviilhagid õigeks võtnud. Kohtule kinnitamiseks esitatud kokkuleppes märgitakse, et käesoleva kriminaalasja materjalide juures olevad CD ja DVD plaadid ning nendel olevad salvestised tuleks jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 kohaselt kriminaalasja materjalide juurde. Ühtlasi antakse kohtule teada, et kuldehted (kaks sõrmust ja kett) on 21.06.2019.a tagastatud nende omanik M P ning mootorsõiduk xxxx (regnr xxxx) , milline 14.06.2019.a teisaldati Tallinnas aadressil Rahumäe tee 6/1 asuvasse politsei parklasse, väljastati 21.06.2019.a M P kui valdajale allkirja vastu. Kohtule kinnitamiseks esitatud kokkuleppest nähtub, et süüdistatavale on selgitatud, et süüdimõistva kohtuotsusega kaasneb tal kohustus tasuda riigi tuludesse menetluskuluna sundraha teise astme kuritegude toimepanemise eest summas 876.- eurot, kaitsjatasu temale osutatud õigusabiteenuse eest ja seda kogusummas 595,20.- eurot ning joobeseisundi tuvastamisega kaasnenud ekspertiisi kulu summas 84.- eurot. Kokkuleppele on jõutud selles, et KrMS § 180 lg 3 tulenevalt menetluskulud absoluutsummas 1555,20 eurot kuulub Renat Djagilevil hüvitamisele ositi, kohustusega tasuda need igakuiselt 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kokkuleppes märgitakse, et Renat Djagilevile on selgitatud, et menetluskulude tähtaegselt tasumata jätmisel edastatakse kohtuotsuse ärakiri menetluskulu sissenõudmiseks kohtutäiturile KrMS § 423, § 417 lg 2 ja § 412 lg 3 alusel. Kohtule esitatud kokkuleppest nähtub, et Renat Djagilev on kinnitanud, et tema on nõus süüdistuses esitatud kuritegude kvalifikatsiooniga, tekitatud kahju laadi ja suurusega, kriminaalmenetluse kestel kannatanute poolt esitatud tsiviilhagidega nende hüvitamisega, sundraha, kriminaalmenetluse kulude – kaitsjatasude ning ekspertiisikulu hüvitamisega riigituludesse. Samuti nähtub kohtule esitatud kokkuleppest, et menetlusosalised on kokkuleppele jõudnud prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. J.S on kokkuleppemenetluses kohtu alla antud ja teda süüdistatakse selles, et tema, koos Renat Djagileviga 15.12.2018 öösel kella 02.30 paiku, viibides avalikus kohas xxxx asuva xxxx juures, kus viibisid ka kõrvalised isikud, rikkus avalikus kohas käitumise üldnõudeid, mis tulenevad korrakaitseseaduse § 55 lg 1 p-st /Avalikus kohas on keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige teist isikut lüüa, tõugata, kakelda, loopida asju teise isiku, looma või asja pihta neid ohtu seades või käituda muul viisil vägivaldselt/ ja korrakaitseseaduse §-s 54 /Avalik koht on määratlemata isikute ringile kasutamiseks antud või määratlemata isikute ringi kasutuses olev maa-ala, ehitis, ruum või selle osa, samuti ühissõiduk/ sellega, et alkoholijoobes Renat Djagilev hakkas verbaalse konflikti käigus kannatanu K T suunas kätega vehkima ning seejärel lõi kannatanut kolm korda rusikaga pea piirkonda, peale mida haaras kannatanul juustest kinni ning hakkas juustest tirima. Konflikti juurde tuli J.S , kes lõi ühe korra jalaga vastu kannatanu K T paremat jalga. Oma tegevusega põhjustas J.S kannatanule K Tle füüsilist valu ja koos Renat Djagileviga vastavalt isiku läbivaatuse protokollile kehavigastusi: marrastuse ja paistetuse otsmiku peal vasakul poolel ja vastavalt Ida-Tallinna Keskhaigla epikriisile – mitu kehapiirkonda haaravad pindmist vigastust. Ühtlasi häiris J.S oma tegevusega kõrvaliste isikute rahu ja turvatunnet. Seega pani J.S toime avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise, kui see on toime pandud vägivallaga, s.o KarS § 263 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti J.S isikuna, kes on varem toime pannud vägivallakuriteo, uuesti viibides 21.02.2020 kella 02.40 paiku xxxx, lõi ühe korra peaga vastu oma abikaasa I R nina, millega põhjustas kannatanule kehavigastusi – punetus ja paistetus nina parempoolsel küljel (isiku läbivaatuse protokoll koos fototabeliga). Seega pani J.S toime kehalise väärkohtlemise temaga lähisuhtes oleva isiku vastu, s.o teise inimese tervise kahjustamise ning mis on toime pandud korduvalt, s.o KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Harju Maakohtu Tallinna kohtumajas 23.09.2020.a toimunud kohtuistungil süüdistatav Renat Djagilev märkis, et kohtuotsuse kinnitamise juurde ta kohtusse kaitsjat kutsuda ei soovi, tunnistades end temale KarS § -de 263 lg 1 p 1; § 199 lg 2 p.p 5, 9; § 215 lg 2 p 1 ja § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritud ja etteheidetud kuritegude toimepanemises süüdi ning nõustus sõlmitud kokkuleppega, selgitades, et kokkuleppe sõlmimine on olnud tema vaba tahe, tsiviilhagid võttis süüdistatav omaks, nõustudes kannatanutele tekitatud kahjud hüvitama. Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Anna – Maria Rahamägi jäi sõlmitud kokkuleppe juurde ja taotles kohtult selle kinnitamist. Samuti märkis süüdistatav J.S toimunud kohtuistungil, et kokkuleppe kinnitamise juurde ta kaitsjat kutsuda ei soovi, tunnistades end temale KarS § -de 263 lg 1 p 1 ja § 121 lg 2 p.p 2, 3 järgi kvalifitseeritud ja etteheidetud kuritegude toimepanemises süüdi, nõustudes sõlmitud kokkuleppega, selgitades, et kokkuleppe sõlmimine on olnud tema vaba tahe, süüdistatav võttis tema vastu esitatud tsiviilhagi omaks, nõustudes kannatanule tekitatud kahju hüvitama. Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Anna – Maria Rahamägi jäi sõlmitud kokkuleppe juurde ning taotles kohtult selle kinnitamist. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga, ära kuulanud süüdistatavate selgitused sõlmitud kokkulepete kohta ning abiprokuröri arvamuse sõlmitud kokkulepete kohta ning veendunud, et menetlusosalised jäävad sõlmitud kokkulepete juurde, asub seisukohale, et nii süüdistatav Renat Djagilev kui ka süüdistatav J.S on sõlmitud kokkulepetest aru saanud ning nendega nõustunud ja kokkulepet sõlmides on mõlemad süüdistatavad väljendanud oma tõelist tahet, kokkulepped on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Kohus leiab, et Renat Djagilev tuleb süüdi tunnistada KarS §-de 263 lg 1 p 1; § 199 lg 2 p.p 5, 9; § 215 lg 2 p 1 ja § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritud kuritegude toimepanemise eest ja karistada teda vastavalt kokkulepitule - KarS § 263 lg 1 p 1 järgi 10 kuu pikkuse vangistusega, KarS § 199 lg 2 p.p 5, 9 järgi 1 aasta ja 8 kuu pikkuse vangistusega, KarS § 215 lg 2 p 1 ja KarS § 424 lg 1 järgi KarS § 63 lg 1 kohaldades KarS § 424 lg 1 järgi 8 kuu pikkuse vangistusega, kohaldades KarS § 64 lg 1 liitkaristusega 2 aastat ja 6 kuud, millisest KarS § 74 lg 1, 2 tulenevalt kuuluks kohesele ärakandmisele 4 kuud vangistust, millisest KarS § 68 lg 1 tulenevalt arvata maha tema poolt eelvangistuses viibitud aeg s.o 2 päeva vangistust, ning koheselt ärakandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda 3 kuud ja 28 päeva vangistust, millise kandmise aja algust lugeda alates 02.06.2020.a. Juhindudes KarS §-st 74 lg 1, 3; § 75 lg 1 p.p 1-6 Renat Djagilevile mõistetud ülejäänud karistus 2 aastat ja 2 kuud vangistust, jätta tingimisi kohaldamata, määrates katseajaks 2 aastat ja 7 kuud. Katseaja algust arvestada alates käesoleva kohtuotsuse kuulutamisest. Samuti peab kohus asjakohaseks Renat Djagilevi suhtes kokkulepitud KarS § 75 lg 2 p.p 2, 21 , 5 tulenevate lisakohustuste kohaldamist. Kohus leiab, et J.S tuleb süüdi tunnistada KarS §-de 263 lg 1 p 1; § 121 lg 2 p.p 2, 3 järgi kvalifitseeritud kuritegude toimepanemise eest ja karistada teda vastavalt kokkulepitule - KarS § 263 lg 1 p 1 järgi 10 kuu pikkuse vangistusega, KarS § 121 lg 2 p.p 2, 3 järgi 4 kuu pikkuse vangistusega, kohaldades KarS § 64 lg 1 lugedes kergem karistus kaetuks raskema karistusega, mõistes liitkaristuseks 10 kuud vangistust, millisest KarS § 68 lg 1 alusel maha arvata viimase poolt eelvangistuses viibitud aeg 2 päeva vangistust, lugedes ärakandmata karistuseks 9 kuud ja 28 päeva vangistust. Kohaldades KarS § 73 lg 1, 3 määrata, et J.S-ile mõistetavat karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui viimane ei pane 1 aasta ja 6 kuu pikkusel katseajal toime uut tahtlikku kuritegu. J.S-ile määratud katseaja algust tuleb lugeda alates käesoleva kohtuotsuse kuulutamisest. Tsiviilhagi Kohus asub seisukohale, et kriminaalasjas on tuvastamist leidnud, et Renat Djagilev ja J.S oma kuritegeliku käitumisega on tekitanud kannatanu K Tle nii varalist

kui ka mittevaralist kahju ning seda kohtueelse – ja kohtuliku uurimise käigus tuvastatud, kannatanu poolt käesoleva kriminaalasja kohtueelses menetluses tsiviilhagis märgitud kahju s.o 2855.- euro ulatuses. Kriminaalmenetluse seadustiku § 37 lg 1 ja § 38 lg 1 p 2 kohaselt võib isik, kellele on kuriteoga tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju esitada kriminaalmenetluses enne kohtuliku uurimise lõpetamist maakohtus tsiviilhagi tekitatud kahju hüvitamiseks. Kohus märgib ära, et tsiviilhagi lahendamisel tuleb kriminaalmenetluses juhinduda tsiviilmenetluse regulatsioonist, kui see ei ole vastuolus kriminaalmenetluse üldiste põhimõtetega. Tulenevalt VÕS § 1043 lg 1 teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Kannatanu K T on käesolevas kriminaalasjas esitanud Renat Djagilevi ja J.S-i , vastu, eelpool märgitud summa ulatuses kohtueelse menetluse kestel tsiviilhagi, taotledes selle välja mõistmist süüdlastelt. Nii Renat Djagilev kui ka J.S on prokuratuuriga kokkulepet sõlmides nõustunud tekitatud kahju ulatuse ja laadiga s.t nende suhtes esitatud tsiviilhagile vastu ei vaielnud ei ole, vaid on nõustunud selle hüvitamistega kannatanule. Kohus asub seisukohale, et kannatanu K T käesolevas kriminaalajas esitatud tsiviilhagi kuulub süüdistatavatelt välja mõistmisele solidaarselt. Antud faktile tuginedes asub kohus seisukohale, et eelpool loetletud kannatanu poolt esitatud tsiviilhagi tuleb rahuldada TsMS § 440 lg 1 alusel s.o hagi õigeksvõtt. TsMS § 440 lg 1 sätestab, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, siis rahuldab kohus hagi. Süüdistatavatelt Renat Djagilevilt ja J.S-ilt tsiviilhagi väljamõistmisel kohus juhindub VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p.p 2, 5. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et kannatanu Maxima Eesti OÜ oma volitatud esindaja kaudu on süüdistatava Renat Djagilevi vastu esitanud tsiviilhagi ning seda 64,77.- euro varalise kahju hüvitamise nõudes. Kriminaalasja kohtueelse – ja kohtuliku uurimise käigus on tuvastamist leidnud fakt, et märgitud kahju on kannatanule tekitanud Renat Djagilev oma kuritegeliku käitumisega, olles hõivanud märgitud kahjusumma väärtuses kannatanule kuulunud vara, pöörates vara enda kasuks. Süüdistatav Renat Djagilev on nõustunud tema vastu esitatud tsiviilhagi summas 64,77.- hüvitamisega kannatanule, võttes hagi omaks. Kohus peab Maxima Eesti OÜ esitatud hagi põhjendatuks ning tsiviilhagi väljamõistmisel juhindub kohus jätkuvalt VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5. Menetluskulud Süüdistatavatelt menetluskulude väljamõistmisel kohus juhindub KrMS § -dest 173 lg 1, 4; § 175 lg 1 p.p 3, 4, 9; § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg 1, 3. KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda või määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi.

Märgitust tulenevalt asub kohus seiskohale, et süüdistatavatelt kuuluvad riigi tuludesse välja mõistmisele kaitsjatasud nendele kohtueelses menetluses osutatud õigusabi teenuse osutamise eest. Süüdistatavate poolt hüvitamisele kuuluvad kaitsjatasu summad on kajastatud kohtule kinnitamiseks esitatud kokkulepetes ja tuuakse käesoleva kohtuotsuse resolutiivosas detailselt välja. Lisaks kaitsjatasudele kuuluvad süüdistatavatelt riigi tuludesse välja mõistmisele sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest summas 876.- eurot ning süüdistatav Renat

Djagilev on kohustatud tasuma ka temal joobeseisundi tuvastamisega tekkinud ekspertiisikulu summas 84.- eurot. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võimaldada nii Renat Djagilevil kui ka J.S-il menetluskulusid tasuda ositi 12 kuu jooksul igakuiste maksetena ning seda alates kohtuotsuse jõustumisest. Asitõendid KrMS § 313 p 11 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuses on kohus kohustatud võtma seisukoha ka kriminaalasjas olevate asitõendite ja muude kriminaalasjas äravõetud või arestitud asjade suhtes võetavad meetmed. Kohtule on teada, et menetlusosalised on jõudnud kokkuleppele ka käesolevas kriminaalasjas olevate asitõendite suhtes võetavate meetmete osas. Nii kohus nõustub menetlusosalistega selles, et kohtule kokkulepetes välja toodud meetmed salvestiste osas on asjakohased ja kuuluvad rahuldamisele taotletud kujul ning, millised kajastatakse käesoleva kohtotsuse resolutsiooni osas. Võttes arvesse teadmist, et kriminaalasja kohtueelne menetelja on pidanud võimalikuks ja vajalikuks tagastada kannatanule temale kuulunud esemed ning anda kannatanu vastutavale hoiule tagasi viimase varasemalt valduses olnud vara, kohus aktsepteerib menetleja ettepanekut ka märgitus ega pea vajalikuks asuda muule seisukohale. Kohtunik Katre Poljakova /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.