1-18-2994 Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas, Maarika Kuusk
Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu (Narva kohtumaja) 18. juuni 2020 määrus Voldemar Induse vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata jätmise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
süüdimõistetu Voldemar Induse (ik 36710295219) kaitsja vandeadvokaadi abi Dmitri Koroljov, määruskaebus
RESOLUTSIOON
1.Jätta määruskaebus läbi vaatamata.
2.Määrata advokaadibüroole Sirje Must Narva osakond vandeadvokaadi abi Dmitri Koroljovi poolt Voldemar Indusele määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 91,08 eurot (sh käibemaks 15,18 eurot).
3.Mõista Voldemar Induselt menetluskuluna välja 91,08 eurot määruskaebemenetluses kaitsja poolt osutatud õigusabi eest.
4.Voldemar Indusel tuleb väljamõistetud menetluskulud tasuda määrusele lisatud makseinfo alusel 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
1.Viru Maakohtu 14.05.2018 otsusega tunnistati V. Indus süüdi KarS § 213 lg 2 p-de 1 ja 4 järgi ning talle mõisteti karistuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust. Mõistetud karistust suurendati Viru Maakohtu 21.06.2017 otsusega mõistetud 7 aasta pikkuse kandmata karistuse võrra ja lugedes kergema karistuse kaetuks raskeimaga, mõisteti V. Indusele liitkaristuseks 7 aastat vangistust. V. Induse karistusaeg algas 05.11.2016 ja lõppeb 05.11.2023.
2.Viru Vangla esitas 30.04.2020 Viru Maakohtule materjalid V. Induse vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks.
3.Viru Maakohtu 18.06.2020 määrusega jäeti V. Indus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.
4.Esmalt leidis maakohus, et V. Induse käitumine on kinnipidamiskohas olnud hea. Ta on osalenud sotsiaalprogrammides ja vangla tööhõives. Vabanemise korral on V. Indusel olemas kindel elukoht. Majandusliku toimetuleku osas nähtub vangla iseloomustusest, et enne vangistust V. Indus ei töötanud. Majanduslikku kasu on saanud terve elu jooksul vaid kuritegelikul viisil. Majanduslik olukord enne vangistust oli halb, puudus töökoht ning sissetulek sõltus kriminaalsel teel saadavast kasust. Tasumata rahalisi nõudeid on V. Indusel seisuga 08.04.2020 K-Raha andmetel 23 925,16 eurot. Rahaliste nõuete suurusjärk ning võimalused tasuva töö leidmiseks viitavad, et majanduslik olukord on kehv ja toimetulekut mõjutavad tegurid on negatiivsed. Puuduvad head väljavaated võlgade likvideerimiseks. Nii V. Indus kui ka tema abikaasa rõhutavad, et V. Induse vabanemise korral hakkab ta tegema erinevaid töid V. Induse abikaasa kinnistul ja võib järeldada, et see sisustaks vähemalt praeguste lootuste kohaselt kogu tema aja. Abikaasa on kinnitanud, et suudab V. Indust ülal pidada. Süüdimõistetu elutingimustel oleks vabanemise korral seega nii positiivseid kui negatiivseid aspekte.
5.V. Indust on kriminaalkorras karistatud kokku kolmel korral. Tuleb tõdeda, et V. Indus on kogu oma täiskasvanuelu pannud toime kuritegusid ja nagu tema viimatised otsused näitavad, on toime pandud kuritegude ring väga lai. Esiteks on ta pannud toime järjepidevalt kuritegusid oma varaliste huvide rahuldamiseks - vargusi, kelmusi, aga ka narkokuritegusid. Teistlaadi mustrina saab käsitleda vägivaldsust ning ka muude isiklike piiride ületamist inimsuhetes. Viimaks on tähelepanu vääriv ka siiski mastaapsus, mis V. Induse kuritegusid iseloomustab, eeskätt nende eriliigilisus. Siinkohal on asjakohane lisada, et põgusa vabaduses viibimise perioodi jooksul 2016.a pani V. Indus lisaks arvukatele kuritegudele toime ka kaks liiklusväärtegu. Samuti jääb silma, et kuriteod, mille eest V. Indust karistati 2018.a otsusega, pani ta toime mh 2015. aastal ehk järelikult vangistuse ajal – vangla iseloomustusest nähtuvalt oli ta siis avavanglas. Sellest väga mitmekesisest andmestikust saab kahjuks järeldada, et kuritegude toimepanemine on V. Indusele olnud väga harjumuspärane tegevus, ning arvestades tema kuritegeliku karjääri pikkust ja vanust, on sellest kujunenud tema tavaline käitumismuster. Küsimus ei ole spetsiifilistes kuritegudes, vaid selles, et V. Indus on eiranud igasuguste valdkondade reegleid ja piiranguid, sõltumata sellest millist kahju ta tekitab või milliseid õigusi piirab (teiste isikute vara, tervis, rahvatervis, liiklusohutus vms). Ta on alati seadnud esikohale enda huvid. See on nii kestnud aastakümneid ja iseloomustab tema üldisi hoiakuid, mis järjekindlalt on väljendunud kuritegudena.
6.Kuigi V. Indus on vanglas käitunud peaaegu korrakohaselt, järginud senist täitmiskava ning tema vabanemisjärgsed elutingimused on head, tuleb tema puhul siiski teha negatiivne ohuprognoos. Uue kuriteo risk on kinnipeetava vabastamiseks liialt suur. Esmase aluse rääkida kõrgendatud retsidiivsusriskist annavad mõistagi tema karistusandmed. Eriti oluline on silmas pidada, et ka vangistuses on ta juba väga mitmendat korda, mida kinnitas ka ise. Ehk siis vanglakaristuse mõju temale ei ole olnud oluline ja tema karistushirm ei ole piisavalt suur selleks, et ta lõpetaks senise kuritegeliku käitumise. Eelnevat arvestades oleks naiivne oodata, et nüüdne vangistus on olnud varasematest tunduvalt mõjusam ja täitnud oma eesmärgi juba kaks ja pool aastat enne karistusaja lõppu.
7.Samuti peab kohus paratamatult hindama selles asjas ka võimalike uute vägivallakuritegude ohtu. Vaadates V. Induse kohtuotsuseid, selgub, et olukorras, kus ta ärritub, ei vali ta kohta ega oma agressiooni väljaelamise viisi. Enamik eelmainitud otsustes viidatud vägivallateod ongi
toimunud avalikus kohas ja valgel ajal. Silma jääb see, et peale eelmist vangistusest vabanemist asus ta peaaegu kohe tarvitama vägivalda oma toonase naispartneri (laste ema) suhtes. Ühest küljest võib ehk väita, et ta läbis vanglas 2018.a sotsiaalprogrammi Viha Juhtimine, samas nähtub vangla iseloomustusest, et ta väljendus koolitusel õpetatava suhtes skeptiliselt. Tulebki tunnistada, et ka 2014 läbis ta vangla iseloomustuse kohaselt sama sotsiaalprogrammi, kuid jätkas sellegipoolest vägivallategudega.
8.Eelmainitud riskikohad osutuvad aga väga teravaks, kui võtta arvesse, et praegu soovib V. Indus vabaneda elektroonilisele valvele. Nagu materjalidest nähtub, on eluasemeks 30 m2 1-toaline maja ja V. Indus elaks koos oma abikaasaga, kellega ta seni on abielus olles suhelnud üksnes vanglakohtumistel. Teisisõnu: neil puudub igapäevase koosolemise kogemus. Kohus peab hindama kõiki vabastamise seisukohalt olulisi asjaolusid ja seetõttu ei ole kohtul E.K. kohtusse saadetud kirjast ja vähemalt kolmest telefonikõnest jäänud märkamata, et ta on väga intensiivne, kontrolliv ja sihikindel tegutseja. Tema kirjas on loetletud pikk nimekiri töid, mida V. Indus peaks hakkama tema majapidamises tegema. Ta rõhutab, et hakkab ka omama täielikku ülevaadet tegevustest ja isikute üle, kellega Indus suhtleb, lubades ise jääda kodutööle. Ta toonitab, et on öelnud ka abikaasale, et tal on nulltolerants kuritegude suhtes ja kui abikaasa paneb toime midagi kriminaalset, teavitab ta ise politseid. Samuti hakkab ta V. Indust täielikult ülal pidama. Suhtumine, mis väljendub pr E.K. kirjas, on paljuski kiiduväärne, aga kohtu hinnangul on veel vara väita, et just sellistes oludes suudab V. Indus elada õiguskuulekalt ja konfliktivabalt.
9.Kohus ei pea usutavaks, et V. Indus peaks nii kontrollivates ja ka mõneti klaustrofoobilistes oludes pikalt vastu, ilma et tekiks konflikt. Kahjuks viitavad olemasolevad karistusandmed sellele, et kui V. Indus inimsuhetes ärritub, siis tarvitab ta vägivalda. Kohus ei pea võimalikuks võtta endale seda vastutust. Seejuures pole välistatud, et nii V. Indus kui ka E.K. siiralt usuvad, et „seekord läheb kõik hästi“, aga objektiivsed asjaolud – eeskätt V. Induse senine käitumismuster – ei tee seda kuigi tõenäoliseks. Kohtu hinnangul on see lähisuhe saanud selleks veel liiga vähe kesta ja kontrollitud, enne kui paigutada see ilma ettevalmistuseta elektroonilise valve klaustrofoobsesse konteksti. Kohus on täiesti veendunud, vaadates E.K. kirjast nähtuvaid ootusi ja kujutelmi ning V. Induse tausta, et konfliktid tulevad. Kohtu hinnangul pole asjaosalised veel piisavalt kaua oma suhet testinud, et olla nendeks konfliktideks valmis ja tulla toime nii, et vägivald oleks välistatud. Kohus võtab arvesse muuhulgas sedagi, et E.K. helistas Narva kohtumajja kohtuniku sekretärile lausa kolmel korral selle aja jooksul, kui kohus tegi käesolevat määrust, ja küsis iga kord sama küsimuse, millele ta sai sama vastuse (st et kohus teeb lahendi hiljemalt 20. juuniks). Kohtu ülesanne on antud olukorras kõiki riske hinnata ja seetõttu ei saa eirata, et selline käitumine on märk kannatamatusest, kontrollivajadusest ja osaliselt ka raskusest talitseda impulsse. Kohus on väga skeptiline, kui kaua suudaks V. Indus, kes on terve elu vältinud mistahes reeglitele allumist ja on oma ärritust kippunud füüsilise vägivallaga väljendama, sellise järjepideva nõudlikkusega enda aadressil toime tulla. Olukorras, kus ta sõltub elukaaslasest lisaks ka täielikult rahaliselt, võib johtuv frustratsioon muutuda väga ohtlikuks.
10.Elektrooniline valve tagab küll isiku käitumise üle teatud kontrolli, aga siinkohal tuleb meenutada ülal märgitut, et varem on V. Indus kasutanud ka avatud vanglas töötamist selleks, et panna rikkumisi toime. Seetõttu ei saa olla kindel, et ta suudab elektroonilise valve all õiguskuulekaks jääda. V. Induse senine järjepidev kuritegelik käitumine tulu saamise eesmärgil ja muude vajaduste rahuldamiseks viitab selgelt soovimatusele või oskamatusele seaduskuulekalt hakkama saada. Probleemide tekkimisel vabaduses võib süüdimõistetu ka seekord otsida rahaprobleemile (näiteks, kui läheb E.K. ga tülli või ei saa temalt raha) lahendust
vana harjumuspärast tegevust jätkates ehk kuritegusid toime pannes. Surve alluda väga kontrollitud elustiilile, kus uus abikaasa jälgib iga sammu ja hoiab oma finantsilise kontrolli all, võib tekitada hoopis vastureaktsiooni ja tingida uusi vägivaldseid kuritegusid.
11.Maakohus hindab kõrgelt süüdimõistetu pingutusi (kindel elukoht, lähedastega suhete hoidmine ning taasühiskonnastavates tegevustes osalemine). Kiitust väärib ka süüdimõistetu valmisolek alluda vabatahtlikult elektroonilise valvele ja erinevatele muudele kohustustele ja piirangutele. Siiski on pooleaastane meelemuutus liiga lühike aeg, et olla veendunud, kas V. Indus on valmis oma senist elu täiesti selja taha jätma ja edaspidi kuritegudest hoiduma. Positiivne märk sellisest valmidusest võiks olla muuhulgas, kui süüdimõistetu suudaks vähemalt aasta aega käituda vanglas nii, et tal pole ühtki kehtivat distsiplinaarkaristust. Nii see aga pole. Kuigi karistus oli viimati vaid noomitus, tähendab distsiplinaarüleastumise olemasolu iseenesest seda, et muutus V. Induses pole veel nii selgelt väljakujunenud, et ta suudaks vähemalt aasta jooksul ennast kõigile reeglitele allutada. Kui ta seda vanglas ei suuda, siis pole kohtul põhjust seda uskuda temast ka vabadusest. Siiski toonitab kohus, et distsiplinaarkaristus ei ole antud juhul mittevabastamise otsustamisel määrav.
12.Kahjuks kaaluvad isiku vabastamist mittetoetavad asjaolud kohtu arvates kogumis üles isiku vabastamist toetavad asjaolud ning kohus leiab, et isiku ennetähtaegne vabastamine ei ole praegu põhjendatud ei eri- ega üldpreventiisetest kaalutlustest lähtudes. Karistuse eesmärgid ei ole veel täidetud. Ka vangla iseloomustuses on märgitud programmi „Viha juhtimine“ kontekstis, et V. Indus peaks veel tegelema väljendusoskuse parandamisega. Seda, et praegu pole veel karistuse eesmärgid täidetud, näitab seegi, et täitmata on individuaalses täitmiskavas püstitatud ülesanded, mis puudutavad just kohtu poolt osundatud kitsaskohti – vestlused eesmärkide hoidmiseks ja tagasilangusest hoidumiseks (riskitegurid mh: oskus mõista teiste inimeste seisukohti, probleemide lahendamise oskus) ning sotsiaalprogramm Õige Hetk (muuhulgas valmistab see ette vabanemiseks, aga tegeleb ka suhetega elukaaslasega ja teisi ärakasutava elustiiliga jne). Need tegevused on planeeritud ajavahemikku 2020-2023. Täiendavad kokkusaamised abikaasaga ja sihilik tegelemine oma vägivaldsete impulsside ja suhtlusprobleemidega võiksid edaspidi aidata kaasa sellele, et järgmine ennetähtaegse vabanemise arutelu võiks laheneda positiivselt. V. Indusel on võimalik jätkata seni alustatuga ja veenda kohut järgmisel ennetähtaegse vabastamise arutelul, et muutused on olnud püsivad ja ta on valmis reeglitele alluma.
Määruskaebus
13.Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu V. Induse kaitsja advokaat D. Koroljov, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja V. Induse vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kokkuvõtvalt leiab kaitsja, et maakohtu määruses esineb diskretsioonivigu, mistõttu on maakohtu määrus õigusvastane.
14.Kaitsja on seisukohal, et V. Induse vabanemisjärgsetes elutingimustes ei ole midagi negatiivset. V. Indusel puudub küll tööle saamise kohta garantiikiri, kuid seda üksnes põhjusel, et V. Indus ei soovi ebaausal teel luua vabastamiseks paremaid väljavaateid. V. Indusel oleks võimalik töökoha tõendamiseks saada vastav garantiikiri, kuid toodu ei kohusta tööandjat töötajat tööle võtma. V. Indus ei ole kordagi väitnud, et ta ei soovi tööd teha. V. Indus plaanib ennast Töötukassas arvele võtta ja osaleda Töötukassa poolt pakutavatel koolitustel ning leida seeläbi endale töökoha. Samuti ei vasta tõele, et V. Induse väljavaated töökoha leidmiseks on kehvad. V. Indusel on mitmekülgne töökogemus ja ta on omandanud traktorist-juhi eriala.
Kuigi V. Indusel on rahalisi kohustusi ca 24 000, ei selgu asja materjalidest, kas tegemist on ikka kehtivate nõuetega ja kas ta peab neid täitma.
15.Maakohus võttis otsuste tegemisel arvesse ka sedagi, et V. Induse abikaasa helistas kolmel korral kohtumajja, millest järeldas kannatamatust, kontrollivajadust ja osaliselt ka raskust talitseda impulsse. Tegelikkuses helistas V. Induse abikaasa kohtusse kahel korral ja samuti ei ole toodud kõnede näol tegemist asjaoluga, mida saaks ennetähtaegse vabastamise üle otsustamisel arvesse võtta.
16.Ühtlasi on maakohus alahinnanud elektroonilise järelevalve tõhusust ja ületähtsustab V. Induse varasemat elukäiku. Käitumiskontrolli ajaks pandavate kohustustega aidatakse kaasa süüdimõistetu resotsialiseerumisele, vältimaks uute kuritegude toimepanemist.
17.Mis puudutab V. Indusele määratud distsiplinaarkaristust, siis eeltoodu on määruskaebemenetluse ajaks kustunud ja sellele enam tugineda ei saa.
18.Maakohus leidis sedagi, et mõned individuaalses täitmiskavas ette nähtud tegevused ei ole veel läbi viidud, mistõttu ei ole karistuse eesmärgid veel saavutatud. Kaitsja tooduga ei nõustu, leides, et toodud tegevused saab läbida ka kriminaalhooldusel viibides. Samuti ei tohiks tulevikus individuaalses täitmiskavas ettenähtud tegevustele ennetähtaegse vabastamise üle otsustamisel tugineda. Individuaalse täitmiskava koostamisel ja vastavasisuliste tegevuste planeerimisel tuleb vanglal muuhulgas arvestada KarS § 76 lg-tes 1 ja 2 sätestatud tähtaegadega. Vastasel korral tekitab vangla kunstliku ja kinnipeetava mõjualast väljaspool oleva olukorra, kus individuaalset täitmiskava ei saa KarS § 76 lg-tes 1 ja 2 toodud tähtaegadeks täita. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
19.KrMS § 390 lg 1 sätestab, et määruskaebuse läbivaatamisel kõrgema astme kohtus järgitakse sama seadustiku 11. või 12. peatüki sätteid, arvestades 15. peatükis sätestatud erisusi. Kriminaalmenetluse seadustiku 15. peatükk ei reguleeri maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse eelmenetlust ringkonnakohtus. Seega tuleb kõnealuses küsimuses kohaldada kriminaalmenetluse seadustiku 11. peatüki 2. jao sätteid, sh KrMS § 326 (apellatsiooni käiguta ja läbi vaatamata jätmine). KrMS § 326 lg 3 sätestab, et ringkonnakohus võib apellatsiooni määrusega jätta läbi vaatamata ka juhul, kui kriminaalasja arutav kohtukoosseis üksmeelselt leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu. Riigikohtu praktika kohaselt saab ilmselt põhjendamatuks lugeda apellatsiooni, mille rahuldamine ei ole võimalik seetõttu, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased, st need sisaldavad mõne õigusliku keelu rikkumisele suunatud taotlust. Kui apellandi väited ei ole õiguslikult asjakohatud, on apellatsiooni läbi vaatamata jätmine võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on reeglina võimalik vaid juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. (Vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 27.04.2011 määrus asjas nr 3-1-1-36-11, p 8) Tulenevalt KrMS § 390 lg-st 1 saab ringkonnakohus eeltoodud reegleid järgides jätta läbi vaatamata ilmselgelt põhjendamatu, sh perspektiivitu määruskaebuse.
20.Kohtukolleegiumi hinnangul on määruskaebus tervikuna perspektiivitu. Selles toodud argumendid ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi annab KarS § 76 lg 4 kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma juhul, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse
rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28.04.2017 määrus asjas nr 3-11-12-17, p 16) Kaalutlusveaga on tegemist eeskätt siis, kui kohus on ületanud diskretsiooni piire, ei ole kaalutlusõigust teostanud, on lähtunud sobimatutest või ebaõigetest kaalutlustest või jätnud mõne olulise asjaolu tähelepanuta. Otsustus selle üle, milline asjasse puutuvatest ja kaitsmist väärivatest õigustest ja huvidest on süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel kaalukam, on kohtu kaalutlusõiguse tuum. Õiguste ja huvide ebaõigele väärtustamisele saab kõrgema astme kohus tugineda eeskätt juhul, kui see on toimunud meelevaldselt või vastuolus diskretsioonivolituse eesmärgiga, õiguse üldpõhimõtetega või senise kohtupraktikaga.
21.Maakohus on süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamata jätmist põhjendanud veenvalt ja äärmise põhjalikkusega. Maakohus on kaalunud KarS § 76 lg-s 4 nimetatud asjaolusid kogumis ja leidnud, et V. Induse vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole põhjendatud ei eri- ega üldpreventiisetest kaalutlustest lähtudes. Samuti ei ole täidetud karistuse eesmärgid. Seejuures ei jätnud esimese astme kohus vastupidiselt määruskaebuses toodule süüdimõistetu vabastamise seisukohalt olulisi asjaolusid arvesse võtmata ega omistanud ühelegi asjaolule ebaõiget kaalu. Maakohus on arvestanud süüdimõistetu suhtes esinevaid positiivseid kui ka negatiivseid asjaolusid, ega ole eelistanud üht teisele. Tutvudes maakohtu määrusega on näha, et maakohus on arvesse võtnud kõiki määruskaebuses toodud asjaolusid. Seega ei ole esimese astme kohus menetletavas asjas KarS § 76 lg-t 4 kohaldades teinud kaalutlusviga, mis võiks anda aluse kohtumääruse tühistamiseks.
22.Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 326 lg-st 3, jätab Tartu Ringkonnakohus V. Induse kaitsja advokaat D. Koroljovi määruskaebuse Viru Maakohtu 18. juuni 2020 määrusele läbi vaatamata.
23.V. Induse kaitsja advokaat V. Koraljov taotleb määruskaebuse koostamise eest tasu 91,08 eurot (sealhulgas käibemaks 15,18 eurot). Ringkonnakohus peab tasutaotlust sellises ulatuses põhjendatuks ja rahuldab kaitsja taotluse. KrMS § 187 lg 2 esimese lause alusel jääb menetluskulu summas 91,08 eurot V. Induse kanda. /allkiri/
/allkiri/
/allkiri/
Tiit Lõhmus
Maarika Kuusk
Aarne Sarjas
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.