Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni. Apellatsioon tuleb esitada kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada kirjalikult Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

SÜÜDISTUSE SISU

Peedu Kannale on esitatud süüdistus KarS § 120 lg 1 järgi selles, et tema ähvardas vägivalla kasutamisega tekitada tervisekahjustusi oma endisele elukaaslasele ja laste emale xxxxxxxxxxxxxxxe, oma tütrele xxxxxxxxxxxxxxxxx ning xxxxxxxxxxxxx alljärgnevalt: -

ajavahemikul 03.04.2018. a kuni 12.05.2018. a ähvardas menetluses tuvastamata asukohas suuliselt telefoni teel vähemalt kahel korral xxxxxxxxxxxxxxx murda katki tema jalad s.o. vägivalla kasutamisega tekitada tervisekahjustust;

-

ajavahemikul 03.04.2018. a kuni 31.05.2018. a ähvardas menetluses tuvastamata asukohas suuliselt telefoni teel vähemalt neljal korral xxxxxxxxxxxxxxxx murda tema käe- ja jalaluud, s.o vägivalla kasutamisega tekitada tervisekahjustused;

-

13.05.2018. a kella 13.30 paiku ähvardas menetluses tuvastamata asukohas suuliselt telefoni teel xxxxxxxxxxxxxxx murda katki jalad, s.o. vägivalla kasutamisega tekitada tervisekahjustused;

-

13.05.2018. a kella 20.30 paiku ähvardas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx maja juures xxxxxxxxxxxxxxx ja xxxxxxxxxxxx murda käe- ja jalaluud, s.o vägivalla kasutamisega tekitada tervisekahjustusi;

-

ajavahemikul 01.07.2018. a kuni 15.07.2018. a ähvardas menetluses tuvastamata asukohas suuliselt telefoni teel vähemalt kolmel korral xxxxxxxxxxxx läbi „tampida“ (peksmisega) ja murda käe- ja jalaluud, s.o. vägivalla kasutamisega tekitada tervisekahjustusi;

-

ajavahemikul 01.07.2018. a kuni 15.07.2018. a ähvardas menetluses tuvastamata asukohas suuliselt telefoni teel rääkides xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx suhtes vägivalla kasutamisega, lubades keerata xxxxxxxxxxxxkael kahekorra, s.o tekitada talle tervisekahjustusi.

Kannatanutel xxxxxxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxxxxxxl ja xxxxxxxxxxxxxon alust karta nende suhtes ähvarduste täideviimist, kuna Peedu Kannat on varasemalt karistatud vägivalla kasutamise eest xxxxxxxxxxxxxx suhtes ning tema vägivaldusest on ka teadlik xxxxxxxxxxxxxxx ja xxxxxxxxxxi, samuti süvendab kannatanute hirmu Peedu Kanna järjepidev agressiivsemaks muutunud käitumine.

KOHTU SEISUKOHT

Peedu Kanna ka xxxxxxxxxxx poole, kuid viimane ei mäleta, mis Peedu Kanna talle ütles. Keegi keelas Peedu Kannat ja siis läksid nad ära. Ka tunnistaja xxxxxxxxxxxxxxxon olnud 13.05.2018. a hoovil, kui Peedu Kanna tuli ähvardama. 3.4 Kannatanu xxxxxxxxxxx ütluste kohaselt on talle Peedu Kanna helistanud palju kordi ja ähvardanud. Ta teeb kiirkõnesid, ähvardab ja siis katkestab kõne. Kannatanu kinnitusel on Peedu Kanna lubanud teda ära tampida, käe- ja jalaluud puruks peksta. 3.5 Kannatanu xxxxxxxxxxx oli kõrval, kui xxxxxxxxxxxxxx salvestas Peedu Kanna kõne, kus ähvardati tal kael kahekorra keerata. Asitõendi vaatlusprotokollis on vaadeldud vestlust naisterahva ja meesterahva vahel. Selle kohaselt ütleb meeshääl naishäälele, et „kuuled või, sulle tehakse niukest luba esmaspäev varsti ja Ainil keeratakse kael kahekorra“ (tl 33-35). Kuigi Peedu Kanna enda ütluste kohaselt ütles talle eelmine kaitsja, et tegemist ei ole õige salvestusega. Kohtul selliseid kahtlusi tekkinud ei ole. Lisaks ei ole kohtu arvates põhjust uskuda, et meeshääle puhul ei ole tegemist Peedu Kannaga. Nimelt kuuldub helifailist, et meeshääle tämber, kõne kiirus ja maneer on äärmiselt sarnane Peedu Kannale. Samas on Peedu Kanna ütlusi andes tunnistanud ka seda, et on vihahoos ähvardanud xxxxxxxxxxx kaela kahekorra keerata, kuid ei mõelnud öeldut tõsiselt ja rääkis seda xxxxxxxxxxxxxxxxx, mitte xxxxxxxxxxxxxxxx. Seega tema ütlused on selles osas vastuolulised. 3.6 Kohus on seisukohal, et kannatanute ütlused on usaldusväärsed, kuna need on kooskõlas teiste kogutud tõenditega ja eluliselt usutavad. Kohus seevastu ei pea usaldusväärseteks Peedu Kanna ütlusi. Peedu Kanna ütluste kohaselt on ta xxxxxxxxxxxxxxxx telefoni teel ühenduses olnud (sh ühel korral helistanud talle ka vanglast), kuid teda ähvardanud ei ole. Peedu Kanna on xxxxxxxxxxxxxxxe öelnud, et kohtus näeme. Samuti kinnitab Peedu Kanna, et on käinud kalastamistarbeid üle andmas lastele xxxxxxxxxmaja juures. Peedu Kanna ütluste kohaselt sõimas ja ajas teda minema sealt xxxxxxxxxxxxxx. Selle peale jäi Peedu Kanna temaga vaidlema sinna. xxxxxxxxxxxx ja xxxxxxxxxxxxxxxx Peedu Kanna ei näinudki. Peedu Kanna väitel suhtles ta kaxxxxxxxxxxja oli seal koos oma vendadega. Samas kohtueelses menetluses Peedu Kanna nendest asjaoludest ei rääkinud. Peedu Kanna ütluste kohaselt on ta vihahoos ähvardanud xxxxxxxxxxx kaela kahekorra keerata (kuigi alguses on eitanud seda). Peedu Kanna ütlusi hinnates sisaldavad need vastuolusid nii Peedu Kanna enda ütlustega, kui ka kriminaalasjas kogutud tõenditega. Kohtu hinnangul on tõendikogumi hulka seega lugeda üksnes need Peedu Kanna ütlused, mis on kooskõlas teiste tõenditega. 3.7 Kohtus on tunnistajatena üle kuulatud ka Peedu Kanna vennad xxxxxxxxxx ja xxxxxxxxxxx. Tunnistajad kinnitasid, et koos Peedu Kannaga on nad sõitnud laste elukohta xxxxxxxxxxx. Peedu Kanna läks autost välja ja tuli tagasi. Midagi tunnistajad ei kuulnud ega näinud. Midagi Peedu Kanna ka autosse tagasi tulles ei öelnud. Seega tunnistajad ei kinnitanud seda, milleks nende ülekuulamist kohtus taotleti (kaitseakti kohaselt nägid ja kuulsid Peedu Kanna vestlust kannatanutega – tl 14-15). 3.8 Kohus leiab, et tõendatud on ka asjaolu, et kannatanutel xxxxxxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxxxxxxx ja xxxxxxxxxxxx oli alust karta ähvarduste täideviimist. Siinkohal on oluline, et Peedu Kanna on varasemalt olnud karistatud kannatanu xxxxxxxxxxxxxx kehalise väärkohtlemise eest (Tartu Maakohtu 31.03.2009. a otsusega kriminaalasjas nr 1-09-4510 – tl 78-79). Karistusandmed ei ole kehtivad. Kannatanu xxxxxxxxxxxxxxx ütluste kohaselt on ka Peedu Kanna nii temaga, kui ka tema emaga olnud lapsepõlves vägivaldne. Samuti järeldus xxxxxxxxxxxxxxx ütlustest, et ta ei soovi

Peedu Kanna telefonikõnesid vastu võtta ja tunneb tema ees senini hirmu. xxxxxxxxxxxxxxx ütluste kohaselt kardab ta Peedu Kanna tegusid, mitte sõnu. Kannatanu xxxxxxxxxxx Peedu Kannat isiklikult ei tunne. Kannatanu xxxxxxxxxxx onxxxxxxxxxxxxxxx elukaaslane ja teab Peedu Kannat seega läbi xxxxxxxxxxxxxx. Esimest korda kohtus xxxxxxxxxxx Peedu Kannaga 13.05.2018. a, kuid xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxe Peedu Kannast rääkinud. Hiljem on Peedu Kanna või tema nime kasutades tehtud xxxxxxxxxxxxx korduvalt ähvardusi telefoni teel. Kohtu hinnangul oli kannatanutel alust karta ka ähvarduste täideviimist, kuna Peedu Kanna käitumine muutus aja jooksul järjest agressiivsemaks. Kui kinnipidamiskohast vabanedes piirdus Peedu Kanna ähvardavate kõnedega tütre ja endise elukaaslasega, siis edasiselt on Peedu Kanna ähvardama asunud tema jaoks täiesti võõrast inimest – xxxxxxxxxxxxxx uut elukaaslast xxxxxxxxxxxt. Lisaks ei ole Peedu Kanna hilisemalt piirdunud üksnes telefoni teel ähvardamistena, vaid on reaalselt ka kannatanute elukohta kohale läinud ähvardama (13.05.2018. a). xxxxxxxxx Vallavalitsuse perekonna iseloomustuse kohaselt oli Peedu Kanna ja xxxxxxxxxxxxxx kooselus nii vaimset, kui ka füüsilist vägivalda ja alkoholi (liig)tarvitamist Peedu Kanna poolt (tl 47-48). Seda, et Peedu Kannal on diagnoositud juba aastal 2006 alkoholisõltuvus, kinnitab ekspertiisiaktis toodu. Lisaks esineb ekspertide hinnangul Peedu Kannal ravimite sõltuvus (tl 136-140).

kohaselt esineb Peedu Kannal xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Peedu Kannal esinevad ka käitumishäired – xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Peedu Kanna on võimeline karistust kandma (tl 136-140). Eeltoodud ekspertiisiaktist tulenevalt ei ole tuvastatud ka Peedu Kanna süüd välistavaid asjaolusid.

Süü suuruse hindamisel arvestab kohus süüdistatav Peedu Kanna ähvarduste iseloomu, korduvust, intensiivsust ja tagajärgi kannatanutele. Peedu Kanna on pikema aja jooksul korduvalt ähvardanud kannatanuid tervisekahjustuste tekitamisega. Motiiviks kuritegude toimepanemisel on olnud armukadedus – Peedu Kanna ei ole aktsepteerinud seda, et xxxxxxxxxxxxxxx on uus elukaaslane. Kohus ei tuvastanud karistust kergendavaid asjaolusid. Karistust raskendavate asjaoludena tuleb arvestada KarS § 58 p 4 alusel kuritegude toimepanemist endise või praeguse pereliikme suhtes. Seda põhjusel, et Peedu Kanna on kuritegusid toime pannud nii endise elukaaslase (ja laste ema) xxxxxxxxxxxxxx suhtes, aga ka oma tütre xxxxxxxxxxxxxxx suhtes. Kohus nõustub prokuröriga, et karistust raskendava asjaoluna on põhjendatud arvestada ka KarS § 58 p 13 alusel süüteo toimepanemist alaealise juuresolekul. Kriminaalasjas kogutud tõendite kohaselt pani Peedu Kanna 13.05.2018. a õhtul ähvardamise xxxxxxxxxxxxxx suhtes toime xxxxxxxxxxxxxxx juuresolekul. Peedu Kanna on korduvalt kriminaalkorras karistatud. Käesoleval ajal on Peedu Kannal kaks kehtivat kriminaalkaristust liiklusalaste süütegude toimepanemise eest. Viimati karistati Peedu Kannat süstemaatilise juhtimisõiguseta sõiduki juhtimise eest ja sõiduki juhtimise eest alkoholijoobe seisundis Tartu Maakohtu 15.11.2016. a otsusega kriminaalasjas nr 1-16-8449. Peedu Kannale mõisteti liitkaristuseks (liideti Tartu Maakohtu 25.03.2015. a otsusega mõistetud karistus) 2 aastat 1 kuu vangistust (tl 61-63, 64-65, 66). Peedu Kanna vabastati mõistetud karistusest tingimisi enne tähtaega Tartu Maakohtu 15.03.2018. a määrusega (tl 7476). Kohtu hinnangul on aga põhjendatud arvesse võtta Peedu Kanna suhtumist toimepandud kuritegudesse ja kannatanutesse üldiselt. Peedu Kanna ebausaldusväärseid ja ennast õigustavaid ütlusi arvestades on ilmne, et Peedu Kanna ei ole senini mõistnud oma tegusid. Kindlasti ei ole Peedu Kanna teadvustanud ka kuritegude toimepanemisel tekkinud tagajärgi. Kohus arvestab ka Peedu Kannal esinevaid käitumishäireid, mille tõttu on Peedu Kannal raske arvestada sotsiaalsete normidega, puuduvad tegu-tagajärg seosed, esineb märgatav emotsionaalne, sotsiaalne ebaküpsus (tl 136-140). Eeltoodud asjaolusid arvestades leiab kohus, et kohane on mõista süüdistatav Peedu Kannale karistuseks vangistus, kuid seda üle sanktsiooni keskmise määra, s.o 8 kuud. Mõistetud karistust tuleb KarS § 65 lg 2 alusel suurendada Tartu Maakohtu 15.11.2016. a otsusega kriminaalasjas nr 1-16-8449 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 5 kuud 5 päeva vangistust, võrra. Seda põhjusel, et Peedu Kanna on kuriteod toime pannud Tartu Maakohtu 15.03.2018. a määrusega määratud katseajal (katseaeg 6 kuud alates 03.04.2018. a) (tl 74-76). Peedu Kannale tuleb mõista liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 1 aasta 1 kuu 5 päeva vangistust. Karistuse kandmise aja alguseks tuleb lugeda KrMS § 414 lg 1,2 alusel Peedu Kanna vanglasse saabumise aeg. Kohus saadab Peedu Kannale teatise selle kohta, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma. Kohtu poolt määratud ajaks vanglasse ilmumata jäämise korral kohaldatakse sundtoomist vastavalt KrMS § 414 lg-le 3. Lähenemiskeeld Kannatanud xxxxxxxxxxxxxx ja xxxxxxxxxxx on taotlenud lähenemiskeelu ja telefonisuhtluse keelamise kohaldamist.

Kohus leiab, et xxxxxxxxxxxxxe ja xxxxxxxxxxx taotlused lähenemis- ja suhtlemiskeelu kohaldamiseks on KrMS § 3101 lg 1 ja VÕS § 1055 lg 1 alusel põhjendatud ning tuleb rahuldada. Kriminaalasjas kogutud tõendite kohaselt on piisalt põhjust olla veendunud, et lähenemiskeelu kohaldamata jätmisel on xxxxxxxxxxxxxx ja xxxxxxxxxxx elu, kehaline või vaimne puutumatus ning turvalisus ohustatud. Peedu Kanna on kannatanuid pikka aega, intensiivselt ja korduvalt ähvardanud ning läinud isegi nende elukohta ähvardama. Peedu Kannal esinevad käitumishäired, mille tõttu on tal raskusi sotsiaalsete normidega arvestamisel. Peedu Kanna on sotsiaalselt ja emotsionaalselt ebaküps ning tal puuduvad tegutagajärg seosed (tl 136-140). Peedu Kanna suhtumine kannatanutexxxxxxxxxxxxxxxxxx ja xxxxxxxxxxxxxx on selgelt negatiivne. Eeltoodust ja KrMS § 3101 lg-st 1 ning VÕS §-st 1055 on põhjendatud kohaldada kannatanute xxxxxxxxxxxxxx ja xxxxxxxxxxx isikuõiguste kaitseks lähenemiskeeldu ja reguleerida suhtlemist Peedu Kannaga järgmiselt: keelata Peedu Kannal läheneda xxxxxxxxxxxxxxxx ja xxxxxxxxxxxxx lähemale kui 50 meetrit ning keelata Peedu Kannal suhelda Kxxxxxxxxxxxxxxa ja xxxxxxxxxxxxx nii vahetult, kui ka kaugsidevahendite kaudu, sealhulgas helistada ning saata neile kirju ja sõnumeid. Meetmeid on põhjendatud rakendada 3 aastat. Kriminaalmenetluse kulud Kriminaalasjas on menetluskuluks KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis on KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 19.12.2019. a vastu võetud (kehtiv alates 01.01.2020.a) määruse nr 115 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt on käesoleval ajal töötasu alammääraks 584 eurot. Seega on sundraha suuruseks 876 eurot. Kriminaalasjas on menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel ekspertiisikulu 760 eurot (tl 141). Kriminaalasjas on menetluskuluks KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu ja kulud kohtueelses menetluses summas 147,90 eurot (tl 84) ning kohtumenetluses kogusummas 974,40 eurot (544,32 eurot – tl 104-105; 430,08 eurot – tl 166-167). Kaitsja tasu ja kulud kokku on 1122,30 eurot. Menetluskulud kokku on 2758,30 eurot. KrMS § 180 lg 1 kohaselt tuleb menetluskulud välja mõista Peedu Kannalt. Asitõendid Kriminaalasjas on asitõenditeks CD-plaat xxxxxxxxxxxxxx poolt edastatud kõnesalvestisega (tl 35) ja CD-plaat Häirekeskuse kõnesalvestisega (tl 42). Nimetatud CD-plaadid tuleb jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde. /allkirjastatud digitaalselt/ Raina Pärn kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.