Viru Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
16. juuni 2020, Rakvere kohtumaja
Kriminaalasja number
1-20-4205 (19259000083)
Kohtunik
Tiit Kullerkupp
Kohtuistungi sekretär
Annika Veissbach
Prokurör
Ain Tali
Kriminaalasi
E.V süüdistuses KarS § 121 lg 2 p 1 järgi kokkuleppemenetluses
Süüdistatav
E.V, isikukood XXX, elukoht xxxx; xxxx; emakeel xxxx; xxxx; töökoht - F AS; kriminaalkorras karistatud 1-l korral, 19.04.2016 Viru Maakohtu otsusega KarS § 424 järgi 1 aasta vangistust, KarS § 73 alusel tingimisi 3 aastase katseajaga ning lisakaristuseks mootorsõiduki juhtimisõiguse ära võtmine 10 kuuks; tõkendit ei ole kohaldatud
Kohtuasja läbivaatamise aeg
16.06.2020, avalikul kohtuistungil
Juhindudes KrMS § 239, 247, 248 lg 1 p 5, 249, 309, 313, 315, 318, 319 kohus otsustas: E.V süüdi tunnistada KarS § 121 lg 2 p 1 järgi ning karistuseks mõista 1 (üks) aasta vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja 19.04.2016 otsusega kriminaalasjas nr 1-16-3231 mõistetud ja ärakandmata karistuse 1 (üks) aasta vangistust võrra ning mõista E.V-le liitkaristuseks 2 (kaks) aastat vangistust. KarS § 69 lg 1 ja 3 alusel asendada mõistetud vangistus 720 (seitsmesaja kahekümne) tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks määrata 24 (kakskümmend neli) kuud. KarS § 69 lg 4 alusel allutada E.V üldkasuliku töö tegemise ajaks Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratava kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ja kohustada teda käitumiskontrolli ajal järgima KarS § 75 lõikes 1 sätestatud kontrollnõudeid:
1) elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel välja mõista E.V-lt menetluskuluna ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud summas 84 (kaheksakümmend neli) eurot riigituludesse. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista E.V-lt menetluskuluna kaitsjatasu summas 249,60 eurot (kakssada nelikümmend üheksa eurot 60 senti) riigituludesse vandeadvokaadi abi Heiki Kuninga poolt osutatud õigusabi eest. KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista E.V-lt menetluskuluna sundraha summas 876 (kaheksasada seitsekümmend kuus) eurot riigituludesse. KrMS § 180 lg 3 ja KarS § 66 lg 1 ja 3 alusel võimaldada E.V-l kriminaalmenetluse kulud kokku summas 1209,60 eurot tasuda ositi 12 kuu jooksul, tasudes alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuiselt vähemalt 100,80 eurot. Menetluskulude osamaksed tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank EE351010052031000004, Swedbank EE502200221014193355 või Luminor Bank EE401700017002872300, viitenumbriga 99920700025418 ning selgitusega: „E.V , 1-20-4205 menetluskulude osamakse“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kannatanu tsiviilhagi rahuldada ning mõista VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 2 alusel E.V-lt välja kannatanu H Vi kasuks 1856,96 eurot (üks tuhat kaheksasada viiskümmend kuus eurot 96 senti), mis kanda H Vi arveldusarvele nr xxxx, Xxxx. Kui rahaline nõue ei ole täies ulatuses tasutud, on kannatanul õigus kohtuotsuse jõustumisel pöörduda nõude täitmiseks kohtutäituri poole täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kohtuotsus toimetada kätte E.V-le ning saata teadmiseks kaitsjale, prokurörile ja kannatanule. Edasikaebamise kord Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.
E.V-d süüdistatakse selles, et tema ajavahemikul 25.01.2019 kuni 27.01.2019 xxxx korteri ukse juures trepikojas lõi H Vit käega pea piirkonda, mille tagajärjel kannatanu kukkus trepist alla, põhjustades sellise käitumisega H Vile füüsilist valu ja tervisekahjustuse - aju-kolju kinnine tömp trauma peaaju kõvakelmealuse verevalumiga vasakul pool peaaju laepoolsel pinnal, peaaju pehmekelmealuse verevalumiga vasakus oimu-kiirukuklasagara piirkonnas, ninaluude murd ning verevalumid näopiirkonnas; marrastused paremal küünarvarrel ja nahaalune rasvkoe põletik (e tselluliit) so pikaajalise tervisekahjustuse, millest paranemise kestus on rohkem kui 4 nädalat. Seega E.V , teisele isikule füüsilise valu ja rohkem kui 4 nädalat kestva tervisekahjustuse põhjustamisega, pani toime KarS § 121 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
Süüdistatava, süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on E.V-le KarS § 121 lg 2 p 1 järgi mõistetavaks karistuseks 1 aasta vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja poolt 19.04.2016 mõistetud ja kandmata karistuse 1 aasta vangistust võrra ning mõista E.V liitkaristuseks 2 aastat vangistust. KarS § 69 alusel asendada vangistus 720 tunni üldkasuliku tööga. Üldkasuliku töö tegemise ajaks määrata 24 kuud. Üldkasuliku töö tegemise ajaks allutada E.V kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ja kohustada teda üldkasuliku töö tegemise ajal järgima KarS § 75 lg-s 1 toodud kontrollnõudeid. Kannatanu H V on esitanud tsiviilhagi summas 1856,96 eurot ning taotlenud hüvitise välja mõistmist E.V-lt ning palunud hüvitis kanda tema arveldusarvele nr xxxx, Xxxx. Kohus leiab, et H Vi tsiviilhagi on põhjendatud ning süüdistatavalt E.V-lt kuulub VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 2 alusel välja mõistmisele 1856,96 eurot. Kokkuleppe arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et süüdistatav E.V on kokkuleppest aru saanud ja nõustunud sellega ning on kokkulepet sõlmides väljendanud oma tõelist tahet. Samuti on kriminaalasja menetlemisel järgitud kokkuleppemenetlust reguleerivaid sätteid. E.V tuleb süüdi tunnistada KarS § 121 lg 2 p 1 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud kuuluvad väljamõistmisele riigieelarve tuludesse. Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis teise astme kuriteo puhul on 876 eurot, KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud summas 84 eurot (kohtuarstliku ekspertiisi tasu) ning KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt kaitsjatasu vandeadvokaadi abi Heiki Kuningas poolt kohtueelses menetluses osutatud õigusabi eest summas 249,60 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel võimaldada E.V-l tasuda kriminaalmenetluse kulud kokku summas 1209,60 eurot ositi 12 kuu jooksul, tasudes alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuiselt vähemalt 100,80 eurot.
Kohtunik
/allkirjastatud digitaalselt/
Tiit Kullerkupp
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.