Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised kassatsioonimenetluse pooled Asja läbivaatamise kuupäev ja viis
1-18-86 16. juuni 2020 Eesistuja Saale Laos, liikmed Paavo Randma ja Juhan Sarv Kriminaalasi Siim Haukka süüdistuses KarS § 199 lg 2 p-de 1, 4, 7, 8 ja 9 järgi Tallinna Ringkonnakohtu 9. jaanuari 2020. a otsus Siim Haukka kaitsja vandeadvokaat Peep Rajavere, kassatsioon Lääne Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Indrek Kalda 20. mai 2020, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 9. jaanuari 2020. a otsus osas, millega mõisteti Siim Haukkalt riigieelarvesse sundraha 876 eurot ning muu menetluskuluna 5392 eurot ja 59 senti.
2.Teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista Siim Haukkalt Eesti Vabariigi kasuks menetluskulu katteks välja 4214 eurot.
3.Muus osas jätta ringkonnakohtu otsus muutmata.
4.Kassatsioon rahuldada osaliselt.
5.Määrata OÜ-le Läänemaa I Advokaadibüroo Siim Haukkale kassatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 211 eurot ja 20 senti, sealhulgas käibemaks 35 eurot ja 20 senti.
6.Jätta eelmises punktis nimetatud menetluskulu Eesti Vabariigi kanda.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Pärnu Maakohtu 2. augusti 2018. a otsusega mõisteti Siim Haukka õigeks süüdistuses KarS § 199 lg 2 p-de 1, 4, 7, 8 ja 9 järgi ning kannatanute T. N-i, A. S-i, M. E., K. O., M. S-i, T. T., M-L. K., V. K., A. C. K., T. T2. ja L. S-i tsiviilhagid jäeti rahuldamata.
2.Tallinna Ringkonnakohtu 23. jaanuari 2019. a otsusega tühistati maakohtu otsus S. Haukka õigeksmõistmises osaliselt ning osaliselt rahuldati Lääne Ringkonnaprokuratuuri apellatsioon.
1-18-861-18-86 Ringkonnakohus tunnistas S. Haukka süüdi A. C. K. kinnistult toime pandud varguses ning karistas teda KarS § 199 lg 2 p-de 4, 7 ja 8 järgi ühe aasta pikkuse vangistusega, mida suurendas Harju Maakohtu 7. aprilli 2015. a otsusega mõistetud karistuse kandmata osa, s.o 11 kuu ja 27 päeva vangistuse võrra. Samuti rahuldati osaliselt A. C. K. tsiviilhagi ning S. Haukkalt mõisteti kannatanu kasuks välja 11 316,24 eurot. S. Haukkalt mõisteti riigi kasuks välja 810 eurot sundraha ning osa maakohtu otsuses nimetatud menetluskuludest, nimelt 1178,59 eurot. Menetluskulud 9562,38 euro ulatuses jäid Eesti Vabariigi kanda.
3.Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 7. novembri 2019. a otsusega nr 1-18-86/128 rahuldati prokuratuuri kassatsioon ning ringkonnakohtu otsus tühistati osas, millega jäeti muutmata maakohtu otsus S. Haukka õigeksmõistmises A. S-i, M. E., K. O., M. S-i, T. T., V. K., T. T2. ja L. S-i hoonetest toimepandud vargustes, nimetatud kannatanute tsiviilhagide läbi vaatamata jätmises ning selle süüdistuse osa menetlemisega seotud kriminaalmenetluse kulude riigi kanda jätmises, süüdistatava käitumise kvalifitseerimises KarS § 199 lg 2 p-de 4, 7 ja 8 järgi ning talle karistuse ja liitkaristuse mõistmises. Kriminaalasi saadeti apellatsioonikohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus.
4.Tallinna Ringkonnakohtu 9. jaanuari 2020. a otsusega tühistati Pärnu Maakohtu 2. augusti 2018. a otsus osas, millega mõisteti S. Haukka õigeks p-s 3 nimetatud kaheksa kannatanu hoonetest toimepandud vargustes, nende kannatanute tsiviilhagide läbi vaatamata jätmises ja menetluskulude täies ulatuses riigi kanda jätmises.
5.S. Haukka tunnistati KarS § 199 lg 2 p-de 7, 8 ja 9 järgi süüdi tegudes, mille ta pani toime p-s 3 nimetatud kannatanutele kuuluvatel kinnistutel ning talle mõisteti karistuseks kolm aastat vangistust. Mõistetud karistust suurendati KarS § 65 lg 2 alusel Harju Maakohtu 7. aprilli 2015. a otsusega mõistetud karistuse kandmata osa, s.o 11 kuu ja 27 päeva vangistuse võrra. Liitkaristuseks mõisteti 3 aastat 11 kuud ja 27 päeva vangistust.
6.S. Haukkalt mõisteti riigi kasuks välja 876 euro ulatuses sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest ning osa Pärnu Maakohtu 2. augusti 2018. a otsuses märgitud menetluskuludest, nimelt 5392,59 eurot. 5348,38 euro ulatuses jäeti menetluskulud Eesti Vabariigi kanda. Samuti rahuldati kannatanute tsiviilhagid.
7.Ringkonnakohtu hinnangul on tõendatud, et S. Haukka pani toime varguse A. S-ile ja K. O-le kuuluvatest hoonetest. S. Haukka süüd kinnitavad mitu sellist asjaolu, mis just tervikuna käsitletuna võimaldab järeldada S. Haukka osalust ka selliste varguste toimepanemises, mille kohta eraldi võetuna on tõendeid napilt. S. Haukka juurest leiti erinevatest kohtadest varastatud esemeid või neile viitavaid dokumente; eri asupaikades on varguste tarvis sissemurdmiseks kasutatud sama tööriista; vargused on toime pandud lühikese ajavahemiku kestel, ühes kindlas piirkonnas ja sama käekirjaga – kõik varem nimetatu moodustab süsteemi, mille keskmes troonib S. Haukka.
8.Eeltoodu põhjal saab tõsikindlalt järeldada, et S. Haukka pani toime vargused nii A. S-i kui ka K. O. juures. Kuritegude toimepanemise viisi märkimisväärne sarnasus ja sissemurdmiseks kasutatud samad tööriistad annavad aga samuti alust järeldada, et S. Haukka on isik, kes on seotud ka M. E., M. S-i, T. T., V. K., T. T2. ja L. S-i kinnistutel toimepandud vargustega.
9.Karistuse mõistmisel võttis ringkonnakohus arvesse, et S. Haukka põhjustas enda tegudega märkimisväärse varalise kahju. S. Haukka kuritegelik aktiivsus on olnud suur, sest kuriteod pandi
2(4)
1-18-861-18-86 toime lühikese ajavahemiku jooksul. Samuti esines ka kolm varguse koosseisu kvalifitseerivat tunnust. Eelnevast tulenevalt on S. Haukka süü suur.
KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
10.Ringkonnakohtu otsuse vaidlustas S. Haukka kaitsja vandeadvokaat Peep Rajavere, kes taotleb otsuse tühistamist ja kriminaalasja ringkonnakohtule uueks arutamiseks saatmist. Alternatiivselt taotleb kassaator S. Haukka karistuse kergendamist, võimalusel rahalise karistuse mõistmist.
11.Kassaatori hinnangul rikkus ringkonnakohus S. Haukkat süüdi tunnistades oluliselt kohtuotsuse põhistamise kohustust, samuti on apellatsioonikohus eksinud liitkaristuse mõistmisel. Kaitsja osutab ka, et ringkonnakohus on vääralt mõistnud S. Haukkalt välja sundraha summas 876 eurot. S. Haukkalt on juba Tallinna Ringkonnakohtu 23. jaanuari 2019. a otsusega välja mõistetud sundraha 810 eurot. Samas kriminaalasjas ei saa süüdistatavalt sundraha välja mõista mitu korda.
12.Samasugune viga on tehtud süüdistatavalt muu menetluskulu hüvitise väljamõistmisel. Vaidlustatava otsusega mõisteti S. Haukkalt välja menetluskulu summas 5392,59 eurot. See summa hõlmab ka kannatanu A. C. K. vara vargust puudutava süüdistuse menetlemisega seotud kulu. Hüvitis 1178,59 eurot selle menetluskulu katteks, mis tekkis A. C. K. vara varguse menetlemisel, on aga S. Haukkalt välja mõistetud juba ringkonnakohtu varasema otsusega.
13.Kassatsioonile esitas vastuse Lääne Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Indrek Kalda, kelle hinnangul on kaebus osaliselt põhjendatud. Riigikohus tegi 7. novembri 2019. a otsuse prokuratuuri kassatsiooni alusel, millega vaidlustati Tallinna Ringkonnakohtu 23. jaanuari 2019. a otsus üksnes osaliselt. Tulenevalt KrMS § 408 lg-st 6 on viidatud ringkonnakohtu otsus S. Haukka süüdimõistmises kannatanu A. C. K-ga seotud süüdistuses ja sellega seotud menetluskulude väljamõistmises jõustunud. Ülejäänud osas ei anna kassatsioonis toodud asjaolud aga alust ringkonnakohtu otsuse tühistamiseks.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
14.Kolleegiumi hinnangul on kassaatori väited selle kohta, et ringkonnakohus on vaidlustatava otsuse jätnud olulises osas põhjendamata ning seeläbi rikkunud kriminaalmenetlusõigust, ilmselgelt alusetud. Apellatsioonikohtu otsuse põhistused on sellele eelnenud Riigikohtu otsuses viidatut silmas pidades veenvad ja kohtu siseveendumuse kujunemine on otsuse lugejale jälgitav. Samuti jääb tagajärjetuks kassaatori taotlus S. Haukka karistuse vähendamiseks. Ringkonnakohtu mõistetud karistus on põhjendatud ning selle kergendamiseks puudub alus. Asjakohatu on ka kaitsja kriitika liitkaristuse kohta. Riigikohus tühistas varasema otsusega Tallinna Ringkonnakohtu 23. jaanuari 2019. a otsuse nii mõistetud karistuse kui ka liitkaristuse osas, mistõttu on ka selles küsimuses ringkonnakohus toiminud veatult. Seega tuleb ringkonnakohtu otsus kõnealustes osades muutmata jätta ja KrMS § 363 lg 4 p-st 2 juhindudes ei käsitle kolleegium kaitsja neid väited, milles vaidlustatakse süüdistatava süüditunnistamist ja karistamist.
15.Samas jagab kolleegium kassaatori arvamust, et ringkonnakohus on ekslikult mõistnud S. Haukkalt välja sundraha summas 876 eurot. Praeguses kriminaalasjas on sundraha S. Haukkalt välja mõistetud juba Tallinna Ringkonnakohtu 23. jaanuari 2019. a otsusega, mida Riigikohtu
7.novembri 2019. a otsusega sundraha väljamõistmist puudutavas osas ei muudetud. KrMS § 179 lg 1 kohaselt kaasneb sundraha süüdimõistva otsusega. Ühe kriminaalmenetluse käigus saab 3(4)
1-18-861-18-86 süüdistatavalt välja mõista vaid ühe sundraha, mis vastab tema raskeima kuriteo astmele (KrMS § 179 lg 2). Olukorras, kus süüdistatav tunnistatakse esmalt süüdi osaliselt ja edasikaebemenetluses veel mõnes süüdistuses märgitud teos, on tegemist ühe süüdimõistmisega KrMS § 179 lg 1 mõttes. See tähendab, et ka sellises olukorras saab süüdistatavalt välja mõista vaid ühe sundraha. Seega rikkus ringkonnakohus vaidlustatud otsuses KrMS § 179 lg-t 1, kui mõistis S. Haukkalt välja sundraha olukorras, kus samalt süüdistatavalt oli sama kriminaalasja raames juba sundraha välja mõistetud.
16.Kolleegium nõustub kaitsjaga selleski, et ringkonnakohus on eksinud S. Haukkalt muu menetluskulu hüvitise väljamõistmisel. Ringkonnakohtus ei olnud kriminaalasja uuel arutamisel enam vaidlust süüdistuse ühe osa üle (vt käesoleva otsuse p 2), kuivõrd Riigikohtu kriminaalkolleegium ei võtnud seda puudutavat kaitsja kassatsiooni menetlusse. Tulenevalt KrMS § 408 lg-st 6 jõustus seetõttu Tallinna Ringkonnakohtu 23. jaanuari 2019. a otsus S. Haukka süüdimõistmises kannatanu A. C. K. vara vargusega seotud osateos. Otsus jõustus seega ka selle teoga kaasnenud menetluskulude väljamõistmises summas 1178,59 eurot, sh kannatanu A. C. K. sõidukulud ja proportsionaalne osa kõigist menetluskuludest. Seega oleks ringkonnakohus pidanud S. Haukkalt menetluskulu katteks välja mõistetavast 5392,59 eurost arvestama maha S. Haukkalt juba varem välja mõistetud 1178,59 eurot ning jätma S. Haukka kanda menetluskuludest täiendavalt 4214 eurot.
17.Eelnevast tulenevalt ja juhindudes KrMS § 361 lg 1 p-st 7 ja § 362 p-st 2, tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Tallinna Ringkonnakohtu 9. jaanuari 2020. a otsuse osas, millega mõisteti S. Haukkalt välja sundraha 876 eurot ning muu menetluskulu 5392,59 euro ulatuses. Tühistatud osas teeb kolleegium uue otsuse, millega mõistab S. Haukkalt välja menetluskulu summas 4214 eurot. Muus osas jätab kolleegium ringkonnakohtu otsuse muutmata. Kassatsioon tuleb rahuldada osaliselt.
18.Riigi õigusabi seaduse § 23 lg 1 ja § 21 lg 3 ning justiitsministri 26. juuli 2016. aasta määruse nr 16 § 1 lg-te 6 ning 10 ja § 6 lg 3 alusel rahuldab kolleegium S. Haukka kaitsja taotluse määrata kassatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 211,20 eurot (sh käibemaks 35,20 eurot). KrMS § 186 lg 1 alusel jääb see menetluskulu riigi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.