Õigusemõistmisevastased süüteod › Karistuse täitmise vastased süüteod

Juhindudes KrMS § 238 lg 1 p 4 ja lg 2, § 313, § 315 järgi

riigituludesse

Määratud kaitsjale määratud tasudest osa, s.o 90 € jätta riigi kanda. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti a/a nr: EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või a/a nr: EE502200221014193355 Swedbank AS-is või a/a nr: EE401700017002872300 Luminor Bank, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber 99920700016524. Selgituseks märkida: menetluskulud, isiku nimi, kriminaalasja number. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtajaks täidetud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

1-20-1962

1-20-1962 esitatud süüdistus täpsemalt selles, et ta hoidis kuriteo eest mõistetud lisakaristuse (mootorsõiduki juhtimise keelu) täitmisest teadlikult kõrvale. Arvestades R.N-ile esitatud süüdistuse sisu KarS § 329 järgi, tuleb objektiivse koosseisu tuvastamiseks analüüsida, kas R.N-ile on mõistetud kuriteo toimepanemise eest lisakaristus KarS § 50 alusel (mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine) ning kas isik ei täitnud talle pandud lisakaristust. Pärnu Maakohtu 14.11.2018. a kohtuotsusega mõisteti R.N süüdi KarS § 424 lg 2 järgi ning talle mõisteti põhikaristusena vangistus ning lisakaristusena võeti temalt KarS § 424 lg 4 ja KarS § 50 lg 3 alusel ära mootorsõiduki juhtimise õiguse 1 aastaks (tl 38-39a). Seega on R.N-ile mõistetud KarS §-s 329 nimetatud lisakaristus ehk antud juhul KarS § 50 alusel mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine. R.N juhiloa andmete väljatrükist (tl 17) nähtub, et juhtimisõigus on temalt ära võetud 28.07.2019. a kuni 27.07.2020. a. Arvestades aga, et Pärnu Maakohtu 14.11.2018. a kohtuotsusega mõisteti R.N süüdi KarS § 424 lg 2 järgi ning talle mõisteti karistuseks 8 kuud vangistus, mis tuli isikul reaalset ära kanda, tuleb lähtuvalt KarS § 55 arvestada lisakaristuse tähtaega alates vangistusest vabanemise päevast. Karistusregistri väljavõttest nähtub, et karistus loeti kantud ja isik vabanes vangistusest 14.08.2019. Seega tuleneb eelnevast, et R.N-il oli keelatud mootorsõidukit juhtida alates 14.08.2019. a. Keelu lõpp on seega 13.08.2020. a. R.N kohtuistungil antud ütlustes tunnistab oma süüd teadvalt juhtimisõiguseta mootorsõiduki juhtimises ning selgitas, et ta ei tundud autoga tagurdades, et oleks teisele autole otsa sõitnud. Tunnistaja XX ütlustest (tl 4-5) nähtub, et 23.12.2019 kella 13.30 paiku xxxxx xxxxx Rimi parklas nägi ta, kuidas üks halli värvi universaalkerega sõiduauto xxxxxx tagurdas oma parempoolse tagumise nurgaga otsa seal samas parkinud heledat värvi väikebussi juhiuksele ja peeglile. xxxxxxx juhtis vanem meesterahvas, kes lahkus peale otsasõitu sündmuskohalt. xxxxxx registreerimismärk oli xxxxxx. Tunnistaja YY ütlustest (tl 2-3) nähtub, et 23.12.2019 peale kella 13.30 xxxx xxxxxx Rimi juures olevas parklas tuli tema juurde üks inimene, kes teatas, et tema autole tagurdas otsa mootorsõiduk, mille registreerimismärk oli xxx xxx. Kahjustada sai tunnistaja auto vasakpoolne juhiuks. Tunnistaja WW ütlustest (tl 6) nähtub, et 23.12.2019 kella 13.56 paiku sai politsei väljakutse, et xxxx xxxxxx xxxxxx x parklas on toimunud liiklusõnnetus varalise kahjuga, kus üks sõiduk oli teisele otsa tagurdanud ja lahkunud sündmuskohalt. Sündmuskohalt lahkunud sõidukiks oli xxxxxx xxxxxx xxxx registreerimismärgiga xxx xxx. Sõiduki juhiks oli R.N , kellelt on juhtimisõigus ära võetud. Hiljem kaameraid vaadates tunnistaja nägi, et otsasõit toimus kella 13.34 ajal. Enne õnnetust oli näha, kuidas sõidukisse istub roosakas jopes isik. Sarnast jopet kandis ka R.N , kui ta toimetati politseijaoskonda. Xxxxx xxxxxxxx turvakaamera salvestiselt nähtub, et 23.12.2019 istub süüdistatava sõidukiga sarnasesse sõidukisse oranžika jopega meesterahvas, kes kella 13.34 ajal tagurdab valgele kaubikule otsa. R.N-ist on tehtud politseijaoskonnas ka fotod (tl 7-8), milledelt nähtub, et R.N kannab sarnaseid riideid, mida kandis videosalvestusel liiklusõnnetuse põhjustanud juht. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusest (tl 16) nähtub, et R.N kõrvaldati sõiduki

1-20-1962 xxxxxx xxxxxxx registreerimismärgiga xxx xxx juhtimiselt 23.12.2019 kell 15.15, kuna tal puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. Sündmuskoha vaatlusprotokollist koos skeemiga ja sellele lisatud fotodelt (tl 9-15) nähtub, et R.N põhjustas 23.12.2019. a enda juhitud mootorsõidukiga xxxxxx xxxxxx xxxx registreerimismärgiga xxx xxx xxxx xxxxxx xxxxxxx x parklas liiklusõnnetuse. Sündmuses osales ka pargitud sõiduk xxxxxxx xxxxxx registreerimismärgiga YYYYYY, millele on tekitatud järgnevad kahjustused: vasakpoolneesimene uks deformeerunud, värvikahjustused. Kahjustusi illustreerivad sündmuskoha vaatlusprotokollile lisatud fotod. Kahjustused olid ka xxxxxxx– tagastange parempoolsel nurgal värvikahjustus. Eeltooduga on tõendamist leidnud, et R.N juhtis mootorsõidukit 23.12.2019. a kella 13.34 ajal, kuigi temalt oli Pärnu Maakohtu 14.11.2018. a kohtuotsusega mõistetud lisakaristusena ära võetud sõiduki juhtimisõigus perioodiks 14.08.2019. a kuni 13.08.2020. a. Juhtides 23.12.2019 kella 13.34 ajal xxxxx xxxxx xxxxxx x parklas mootorsõidukit xxxxxx xxxxxxx xxxxx registreerimismärgiga xxx xxx, hoidis R.N teadlikult kõrvale KarS § 424 lg 2 sätestatud kuriteo eest mõistetud ja täitmisele pööratud KarS § 50 sätestatud lisakaristuse täitmisest - mootorsõiduki juhtimise keelust. Seetõttu täitis R.N oma tegevusega KarS § 329 objektiivse koosseisu. Mootorsõidukit juhtides põhjustas R.N ka liiklusõnnetuse. R.N-ile inkrimineeritava süüteo subjektiivne koosseis näeb koosseisuelemendina ette vähemalt otsest tahtlust. R.N tunnistas kohtuistungil antud ütlustes, et ta teadis, et tal puudub juhtimisõigus, kuid asus sellegipoolest mootorsõidukit juhtima, kuna tal oli vaja tööle sõita. Seega kohus leiab, et süüdistatav pani teo toime KarS § 16 lg-s 2 sätestatud kavatsusega. KarS § 16 lg 2 sätestab, et isik paneb teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Isik paneb teo toime kavatsetult ka siis, kui ta kujutab endale ette, et süüteokoosseisule vastav asjaolu on eesmärgi saavutamise hädavajalik tingimus. Mootorsõidukit juhtima asudes eiras R.N teadvalt kuriteo eest mõistetud ja täitmisele pööratud lisakaristust. R.N on ka varem kriminaalkorras sama teo eest karistatud. Seega R.N seadis eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teadis, et kui ta juhib mootorsõidukit ilma juhtimisõiguseta, siis paneb ta toime süüteo. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et süüdistatava süü kuriteo eest mõistetud ja täitmisele pööratud lisakaristuse täitmisest teadlikult kõrvalehoidumises on leidnud tõendamist ning tema tegu on õigesti kvalifitseeritud KarS § 329 järgi. Lähtudes eeltoodust kohus leiab, et R.N tegu on koosseisupärane, õigusvastane ja süüline. Kohus ei ole tuvastanud ühtegi R.N õigusvastasust või süüd välistavat asjaolu. R.N on süüvõimeline ning KarS 2. ptk 3. jaos sätestatud süüd välistavaid asjaolusid ei esine. R.N on pannud toime talle etteheidetava kuriteo KarS § 329 järgi. Seega tuleb R.N süüdi tunnistada ning mõista karistus. Karistus Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 56 sätetest. Karistamise aluseks on isiku süü, karistuse mõistmisel tuleb arvesse võtta nii kergendavaid kui raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning arvestada tuleb ka õiguskorra kaitsmise huvisid.

1-20-1962 KarS § 329 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või kuni üheaastane vangistus. Arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, saab asuda seisukohale, et isiku süü on keskmisest suurem. R.N puhul ei esine karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid KarS § 58 ja KarS § 57 mõttes. R.N kohtuistungil kahetsust ei avaldanud. Karistuse mõistmisel ei saa jätta arvestamata seda, et R.N-il on karistusregistri andmetel 3 kehtivat kriminaalkaristust mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise ja karistuse kandmisest kõrvalehoidumise eest (tl 36-37). Sealjuures väärib märkimist, et viimase karistuse, s.o 14.11.2018 Pärnu Maakohtu otsusega mõistetud karistuse kandmiselt vabastati ta 14.08.2019 ning uue kuriteo pani R.N toime juba 23.12.2019. R.N süü suurust mõjutab ka asjaolu, et R.N , juhtides mootorsõidukit ilma juhtimisõiguseta, põhjustas ka liiklusõnnetuse. Samuti arvestab kohus ka asjaolu, et R.N pani teo toime kavatsetusega, mis on tahtluse liikidest raskeim vorm. Lisaks eeltoodule arvestab kohus karistuse määra valikul ka eripreventiivseid kaalutlusi ehk võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Karistusregistri väljavõttest nähtuvalt on R.N 06.05.2014 Pärnu Maakohtu otsusega karistatud KarS § 424 ja § 329 järgi KarS § 63 lg 1 alusel vangistusega 1 aasta, mis jäeti tingimisi kohaldamata. 18.11.2015 karistati R.N KarS § 424 järgi vangistusega 8 kuud, mida suurendati KarS § 65 lg 2 alusel 06.05.2014 Pärnu Maakohtu otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ning mõisteti karistuseks 1 aasta 4 kuud ja 24 päeva vangistust, mis asendati üldkasuliku tööga. Samuti võeti R.N-ilt ära mootorsõiduki juhtimisõiguse 10 kuuks. 14.11.2018.a karistati R.N KarS § 424 lg 2 järgi vangistusega 8 kuud. Varasemad karistused ei ole aga R.N mõjutanud kuidagi uute kuritegude toimepanemisest hoiduma. Eelnevat arvesse võttes leiab kohus, et R.N-ile mõistetud karistuse määr peab olema keskmisest suurem. Kohus ei pea põhjendatuks karistada isikut, keda on juba 3-l korral karistatud vangistusega, rahalise karistusega. Seega kohus leiab, arvestades kuriteo raskust, varasemaid karistusi ja isikut, et R.N mõjutamine edaspidi kuritegusid mitte toime panna ei ole võimalik muul moel kui vangistusega. Lähtudes eeltoodust kohus karistab R.N KarS § 329 alusel vangistusega 9 kuud. Kuna kohus arutas kriminaalasja lühimenetluses, siis tuleb KrMS § 238 lg 2 alusel mõistetavat põhikaristust kolmandiku võrra vähendada, seega kuulub kandmisele 6 kuud vangistust. KarS § 69 lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus kuni kaheaastast vangistust mõistes asendada selle üldkasuliku tööga. Kohtuistungil andis R.N ka nõusoleku üldkasuliku töö tegemiseks. Käesoleval juhul leiab kohus, et R.N-ile mõistetud lõplik karistus, milleks on 6 kuud vangistust, võib asendada üldkasuliku töö tegemise kohustusega. Karistusregistri kohaselt suutis R.N temale varasemalt määratud üldkasuliku töö tunnid ära täita ilma suuremate probleemideta ja üldkasuliku töö tegemise ajal ta uusi kuritegusid toime ei pannud. Seetõttu annab kohus R.N-ile viimase võimaluse kanda oma karistust vabaduses. Eeltoodud põhjustel asendab kohus R.N-ile mõistetud 6 kuud vangistust ehk 180 päeva vangistust üldkasuliku tööga. Arvestades, et 1 päev vangistust võrdub 1 tunni üldkasuliku tööga, mõistab kohus asendatud karistuseks 180 tundi üldkasulikku tööd. KarS § 69 lg 3 kohaselt määrab kohus üldkasuliku töö mõistmisel selle tegemise tähtaja, mis ei või ületada kuritegude puhul kahtekümmend nelja kuud ehk kaht aastat. KarS § 69 lg 2 sätestab, et üldkasuliku töö kestus ei tohi ületada kaheksat tundi päevas. Kui süüdlane teeb üldkasulikku tööd muust tööst ja õpingutest vabal ajal, ei tohi üldkasuliku töö kestus ületada

1-20-1962 nelja tundi päevas. Arvestades asjaolusid, et R.N käib tööl, siis määrab kohus üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 1 aasta ja 6 kuud. Üldkasuliku töö tegemise tähtaja kulgemist tuleb arvestada alates kohtuotsuse jõustumise päevast. KarS § 69 lg 4 kohaselt peab süüdlane üldkasuliku töö tegemisel järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS §-s 75 sätestatule. Seega KarS § 69 lg 4 alusel on R.N kohustatud üldkasuliku töö tegemise ajal järgima KarS § 75 lg-s 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid. Tõkend Tõkendit süüdistatava suhtes kohaldatud ei ole. Arvestades, et kogu kohtueelse menetluse ning ka kohtumenetluse kestel ei olnud R.N-ile kohaldatud tõkendit ning R.N ei ole kriminaalmenetlusest kordagi kõrvale hoidunud, siis ei pea kohus vajalikuks isiku suhtes ka edasiselt tõkendit kohaldada. Konfiskeerimine Pärnu Maakohtu 30.12.2019 määrusega (tl 23-24) arestis kohus konfiskeerimise tagamiseks R.N mootorsõiduki xxxxxx xxxxxx xxxx (registreerimismärgiga xxx xxx, VIN-kood xxxxxxxxxxxxxx), mis asub Paide politseijaoskonna kinnises hoovis, asukohaga Paide linn Tallinna tn 12 (tl 25, 31). Vastavalt KarS § 83 lg-le 1 võib kohus konfiskeerida vahendi, mida kasutati tahtliku süüteo toimepanemiseks, kui see kuulub otsuse või määruse tegemise ajal toimepanijale. Käesoleval juhul on eelnevalt tuvastatud ja tõendatud, et R.N pani kuriteo toime mootorsõidukiga xxxxxx xxxxxx xxxxx registreerimismärgiga XXX XXX. Isik, kes juhib mootorsõidukit ilma juhtimisõigust omamata, kasutab seda liikluses osalemiseks ja seega ka süüteo toimepanemiseks. Järelikult on sõiduki näol tegemist KarS §-s 329 kirjeldatud kuriteo toimepanemise vahendiga. Seega on tõendatud, et kõnealune mootorsõiduk oli kuriteo toimepanemise vahend. Samuti on tuvastatud, et süüteo pani R.N toime kavatsetult. Kohtule esitatud õiendist (tl 18) nähtub, et mootorsõiduk xxxxxx xxxxxx xxxxx registreerimismärgiga XXX XXX kuulub R.N-ile . Riigikohus on 12.06.2008.a otsuse 3-1-1-37-07 punktis 23 märkinud, et mootorsõiduki kui süüteo toimepanemise vahendi konfiskeerimist võib pidada õigustatuks üksnes siis, kui on piisavalt ja põhjendatult alust arvata, et isik paneb samalaadseid õigusrikkumisi toime ka edaspidi, kusjuures leebemad meetmed (nt juhtimisõiguse äravõtmine lisakaristusena) pole suutnud mõjutada süüdlast uutest samalaadsetest süütegudest hoiduma. R.N puhul on kohtul põhjendatud alus arvata, et ta võib samalaadsete kuritegude toimepanemisega jätkata. Karistusregistri kohaselt on R.N varasemalt kriminaalkorras karistatud nii mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise, kui ka karistuse kandmisest kõrvalehoidumise eest. Käesoleva kriminaalasja menetlusesemeks olev tegu on toime pandud 4 kuud pärast vangistuse kandmiselt vabanemist. R.N on varasemalt karistatud 3-l korral KarS § 424 järgi ja ühel korral KarS § 329 järgi. R.N-ile on mõistetud karistuseks kolmel korral vangistus, mis on jäetud tingimisi kohaldamata, asendatud üldkasuliku tööga, kui ka mõistetud kandmisele reaalselt ja temalt on ära võetud ka mootorsõiduki juhtimisõigus lisakaristusena. Ükski varasem karistus ei ole suutnud R.N mõjutada uutest samalaadsetest süütegudest hoiduma ning ta jätkab samalaadsete süütegude toimepanemist. Kuivõrd R.N ei ole oma varasemast eksimustest järeldusi teinud, on konfiskeerimine ainuvõimalik abinõu, millega takistada samalaadsete kuritegude jätkuvat toimepanemist R.N poolt. Kaitsja ja R.N palusid jätta sõiduki konfiskeerimata, kuna R.N-il on liikumispuue ja sõidukit on vaja teiste pereliikmete transportimiseks. Kriminaalasja materjalides puuduvad igasugused tõendid, miks kinnitaksid R.N sellekohaseid ütlusi. Seega on põhjendatud konfiskeerida R.N

1-20-1962 R.N-ile kuuluv mootorsõiduk xxxxxx xxxxxx xxxxx registreerimismärgiga xxx xxx KarS § 83 lg 1 alusel. KarS § 85 lg 1 kohaselt läheb konfiskeeritu riigi omandisse. Asitõendid ja muud äravõetud objektid DVD-plaat, millel on turvakaamera salvestis ja mis asub kriminaalasja juures, jätab kohus KrMS § 126 lg 3 p 1 kohaselt kohtuotsuse jõustumisel kriminaalasja juurde. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 175 lg 1 p 4, 9 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja sundraha. KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt on teise astme kuriteos süüdimõistmisega kaasneva sundraha suurus 1,5 kordne kuupalga alammäär, so 876 €. Määratud kaitsjale määratud tasu on kohtueelses menetluses 187,20 € ja kohtumenetluses 129,60 €. Määratud kaitsja Natalia Suvorova töötasu osutatud õigusteenuse eest kohtueelses- ja kohtumenetluses on põhjendatud. Kohus jätab aga kaitsja Marina Leisile määratud tasu 90 € riigi kanda, kuna R.N kaitsjate vahetumine ei ole toimunud tema süül. Seega tuleb R.N-ilt menetluskuluna riigituludesse välja mõista 1102,80 €. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

/allkirjastatud digitaalselt/ Anu Tammeniit Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.