Tallinna Ringkonnakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
14. aprill 2020, Tallinn
Kriminaalasja number
1-20-470
Kohtukoosseis
kohtunik Sten Lind
Kriminaalasi
X.A süüdistuses KarS § 113 lg 1 järgi lühimenetluses
Apelleeritud kohtuotsus
Harju Maakohtu 4. märtsi 2020 otsus
Apellant
prokurör
Prokurör
Kelly Kruusimägi
Süüdistatav
X.A isikukood XXX; kodakondsuseta; elukoht XXX. Karine Nersesjan
Kaitsja
Jätta ringkonnaprokuröri apellatsioon Harju Maakohtu 4. märtsi 2020 otsuse peale läbi vaatamata.
Määruse peale saab esitada määruskaebuse. Määruskaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtu le 15 päeva jooksul alates päevast, mil kaebuse esitaja sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kui ringkonnakohus loeb määruskaebust põhjendatuks, tühistab ta vaidlustatud kohtumääruse oma määrusega; kui ringkonnakohus ei näe alust oma määruse tühistamiseks, edastab ta määruskaebuse Riigikohtule.
Maakohtusse kriminaalasja arutamiseks üldmenetluses. Poolte taotlusel läks kohus üle lühimenetlusele.
Nagu apellatsiooniski märgitud, ei ole prokuratuuril KrMS § 318 lg 3 p 2 kohaselt õigust vaidlustada süüdimõistvat kohtuotsust. Maakohus on mõistnud X.A süüdi selles teos, milles teda süüdistati. X.A-le oli esitatud süüdistus selles, et ta lõi 2. augustil 2019 tekkinud tüli käigus XX kolmel korral noaga, tabades teda k õhu ja rindkere piirkonda ning vasaku kaenla alla. Noalöögiga rindkere piirkonda tekitas ta XX-le rinnaõõnde ulatuva haava ning vigastas südame paremat vatsakest. Tekkinud ägeda südamepuudulikkuse tõttu suri XX 4. augustil 2019 haiglas. Maakohus mõistis X.A süüdi selles, et ta lõi XX kolmel korral noaga ning põhjustas XX surma. Prokuröri ja kohtu järeldused lahknesid küsimuses, kas X.A-l oli tahtlus XX surma suhtes. Prokurör leiab apellatsioonis, et tal on õigus maakohtu otsus vaidlustada, sest kohus toimis „ kriminaalmenetluse keskses küsimuses (s.o teo subjektiivse koosseisu tuvastamises) viisil, mis ei olnud kooskõlas prokuratuuri poolt kohtulikul arutamisel taotletuga“. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Vastus küsimusele, kas tegemist on õigeksmõistmisega, ei sõltu sellest, kui erinev on kohtu järeldus prokuratuuri seisukohast või kui olulises küsimuses kohtu ja prokuratuuri seisukohad erinevad. Määrav on erinevuse sisu. Ringkonnakohtu arusaama kohaselt tähendab õigeksmõistmine kohtu järeldust, et vähemalt mingis osas ei ole seda tegu, milles teda süüdistatakse, alust isikule ette heita. Sellist järeldust maakohus otsuses teinud ei ole. Ses osas erineb praegune kohtuasi apellatsioonis viidatud Riigikohtu otsuses käsitletust. Prokuröri viidatud otsuses jaatas Riigikohus prokuratuuri õigust vaidlustada lühimenetluses tehtud otsust, kus maakohus tunnistas isiku, kellele oli süüdistus esitatud KarS § 215 lg 3 p 1 järgi, süüdi KarS § 121 järgi. Riigikohus rõhutas, et KarS § 215 lg 3 p 1 on koosseisutüübilt liitkoosseis, mis koosneb vägivallast ja asja omavolilisest kasutamisest, kus vägivalda kasutatakse vahendina saavutamaks asja kasutamist (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
Eelnevast tulenevalt jätab ringkonnakohus KrMS § 326 lg 2 p 3 alusel läbi vaatamata.
Allkirjastatud digitaalselt
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.