lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-13-2340/55

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 31.03.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-13-2340/55
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
31.03.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1339
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-13-2340/17Tartu Maakohus Tartu kohtumaja17.06.20161-13-2340/27Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja21.09.20171-13-2340/36Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja13.11.20181-13-2340/41Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium03.12.20181-13-2340/49Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja06.03.20201-13-2340/65Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja28.05.2021

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Määruskaebuse esitaja Teised määruskaebemenetluse pooled Asja läbivaatamise viis

Tartu Ringkonnakohus 31. märts 2020 1-13-2340 Maarika Kuusk, Aarne Sarjas, Mati Kartau Aleksei Tšernõšovi (isikukood 38210252244) tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine Tartu Maakohtu 6. märtsi 2020. a määrus Kaitsja vandeadvokaat Rein Napa, kokkuleppel Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Valdo Gerassimov; Aleksei Tšernõšov Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta Tartu Maakohtu 6. märtsi 2020. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD: Määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Narva Linnakohtu 11. novembri 2004. a otsusega tunnistati Aleksei Tšernõšov süüdi KarS § 200 lg 2 p-de 4, 8 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 6 aastat vangistust, KarS § 141 lg 1 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 4 aastat vangistust, KrK § 114 p-de 1, 5, 6 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 20 aastat vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti A. Tšernõšovile liitkaristuseks 20 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati A. Tšernõšovi vahi all viibitud aeg alates 25. jaanuarist 2003. a karistusaja hulka. Karistusaeg lõpeb 24. jaanuaril 2023. a.
2.Vangla ja prokuratuur ei toeta A. Tšernõšovi vabastamist tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmiselt.
3.Tartu Maakohtu 6. märtsi 2020. a määrusega jäeti A. Tšernõšov karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata, kuna täitmata on KarS § 76 lg-st 4 tulenevad vabastamise materiaalsed eeldused.
4.A. Tšernõšovi on kriminaalkorras korduvalt karistatud (1 kehtiv karistus). Ta kannab karistust röövimise, vägistamise ning mõrva eest piinaval ja julmal viisil, mis pandi toime teiste kuritegude varjamiseks.
5.Kuritegude asjaolud on rasked. A. Tšernõšov on süüdi tunnistatud kolmes röövimise episoodis (ühel korral pani ta koos alaealisest kaasosalisega toime röövimise alaealise suhtes kasutades kannatanu suhtes jõhkrat vägivalda: neljal korral mööda nägu noaga tõmbamist). Lisaks kasutas A. Tšernõšov ka teise kannatanu suhtes kasutanud jõhkrat füüsilist vägivalda nii enne, kui pärast tema vägistamist, mille tagajärjel kannatanu suri. Nimetatud kannatanu suhtes pandi enne vägistamist toime röövimine. Pärast raske seksuaalse enesemääramise õiguse vastu suunatud kuriteo toimepanemist viis A. Tšernõšov kannatanu palja surnukeha lehtlast välja ja viskas lumele. Üliraskete kuritegude eest mõisteti A. Tšernõšovile karistuseks 20 aastat vangistust, millest praeguseks on ära kantud üle 17 aasta. Kuulates A. Tšernõšovi selgitusi, ei olnud kohus veendunud, et karistuse eesmärgid on saavutatud ja süüdlane on võimeline vabaduses oma käitumist kontrollima.
6.A. Tšernõšov on vangistuses läbinud sotsiaalprogrammid „12 sammu“, „Uus suund“ ja „Viha juhtimine“. Lisaks on ta osalenud majandustöödel, omandanud riigikeele C1 tasemel ja õmbleja kutse. Kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Ta soovib asuda elama abikaasa juurde. A. Tšernõšovil on garanteeritud töökoht ning lähedaste toetus.
7.Kokkuvõtvalt leidis kohus, et A. Tšernõšovi tingimisi ennetähtaegset vabastamist ei võimalda tema varasem elukäik, kuritegude toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik.

MÄÄRUSKAEBUS

8.Määruskaebuses palutakse tühistada vaidlustatud kohtumäärus. Teha uus määrus, millega vabastada A. Tšernõšov Narva Linnakohtu 11. novembri 2004 otsuse järgi mõistetud karistusest tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 24. jaanuarini 2023. Allutada ta kriminaalhooldusele 24 kuuks ja elektroonilisele valvele kuni 12 kuuks.
9.A. Tšernõšov asus karistust kandma 25. jaanuaril 2003. Karistusaeg lõpeb 24. jaanuaril 2023. Ta on vangistuse ajal läbinud sotsiaalprogrammid „12 sammu“, „Uus suund“ ja „Viha juhtimine“, osalenud majandustöödel, omandanud riigikeele ning õmbleja kutse. Tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Alkoholiteemal toimunud vestluses avaldas A. Tšernõšov, et kui inimene tahab juua alkoholi, siis ta seda ka teeb, kui ei taha ja on jõudu, siis hoiab alkoholist eemale. A. Tšernõšov alkoholi tarvitada ei taha, sest see tuletaks talle meelde alkoholi maitset. Ka elukaaslane ei tarvita alkoholi. A. Tšernõšov leiab, et teda on aidanud programmi „12 sammu“ läbimine. Ta on valmis alkoholist eemale hoidma, et mitte lõpetada vanglas. Perekond ja elukaaslane abistavad teda selles. A. Tšernõšov osales aktiivselt ka sotsiaalprogrammis „Uus suund“, kus oli avatud ja paljusõnaline, hea kontaktiga programmi ja positiivse meelestatusega selle läbiviijasse. A. Tšernõšev tunnistab ja kahetseb kuritegu nentides enda käitumisviisi vastuvõetamatust. Aktiivselt osales A. Tšernõšov veel programmis „Viha juhtimine“. Ka programmi „Uus suund“ kordamiskohtumistel töötas ta aktiivselt kaasa, oli avatud ning analüüsis teemasid põhjalikult. Kinnipeetav tundis ära ja teadvustas enda, elusituatsiooni ja kuriteo omavahelisi seoseid. Kinnipeetava hoiakud on prosotsiaalsed, toetav pere ja uus tutvusringkond langetavad uue kuriteo toimepanemise riski. Tema püstitatud eesmärgid on sotsiaalselt vastuvõetavad ja eesmärkide saavutamise vahendid realistlikud.

2(4)

10.Kohtuistungil selgitas A. Tšernõšov, et alkoholiisu korral nõustub ta pöörduma kodeerimiseks arsti poole. Ta on nõus alluma elektroonilisele valvele.
11.Kohus on märkis, et A. Tšernõšovi selgitusi arvestades võimalik olla veendunud, et karistuseesmärgid on saavutatud ja vabaduses oleks A. Tšernõšov suuteline enda käitumist kontrollima. Kohtu veendumuse põhjendused määruses puuduvad. A. Tšernõšovi käitumine vangistuses (vt määruskaebuse p 3) kinnitab karistuse eesmärkide saavutamist.
12.Positiivsed asjaolud kaaluvad üles asjaolud, millistel A. Tšernõšov jäeti kaevatava kohtumäärusega ennetähtaegselt vabastamata. Süüdimõistetul on head väljavaated resotsialiseerumiseks.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

13.Ringkonnakohus jätab maakohtu määruse muutmata. Oma seisukohta põhistab kolleegium järgmiselt.
14.Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab KarS § 76 lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid (RKKKm 3-1-1-1217, p 20). Tingimisi ennetähtaegse vabastamise küsimuse otsustamisel tuleb arvestada lisaks osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal. Maakohtu määrusest nähtub, et kohus on A. Tšernõšovi puhul esimese tingimisi ennetähtaegse vabastamise eelduse täidetuks. Kohus on arvestanud määruskaebuses uuesti välja toodud asjaolusid: vajalike sotsiaalprogrammide läbimist, distsiplinaarkaristuste puudumist ning süüdimõistetu töötamist. Ehkki määruskaebuses on täpsemalt lahti kirjutatud positiivne tagasiside, mis A. Tšernõšovile sotsiaalprogrammide läbimisel anti, on siiski väga raske ennustada, kuidas süüdimõistetul õnnestub sotsiaalprogrammides omandatut ellu rakendada.
15.Ringkonnakohus möönab, et kaalukas positiivne asjaolu on A. Tšernõšovi käitumine vangistuse ajal ja seegi, et süüdlane soovib otsustavalt ei öelda alkoholile ning nõustub läbima vastava ravi. Küll aga ei saa nõustu ringkonnakohus kaitsjaga selles, et positiivsed asjaolud kaaluvad üles asjaolud, millistel A. Tšernõšov jäeti kaevatava kohtumäärusega ennetähtaegselt vabastamata. Kohtul tuleb isiku ennetähtaegse küsimuse otsustamisel hinnata, kas kuriteo toimepanemise asjaolud ja isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta ei jätka vabaduses kuritegude toimepanemist. Esimese astme kohus on ohuprognoosi hinnanud ning lähtunud eelkõige kuriteo toimepanemise asjaoludest, kuid ka süüdimõistetu isikust. Kuriteo toimepanemise asjaolude all tuleb mõista kuriteo raskust, ründeobjekti ja tehiolusid. Süüdimõistetu isiku raames peab kohus arvestama süüdlase süü suurust, isikuomadusi jms (P. Pikamäe, J. Sootak. Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne 2015, lk 249). I astme kohtu määrusest nähtub arutlus A. Tšernõšovi kuritegude asjaolude üle. Hinnatud on muuhulgas kuritegude raskust, ründeobjekti ja tehiolusid, mis olid kohtu hinnangul äärmiselt jõhkrad. Vangla iseloomustuse kohaselt oli A. Tšernõšovi raskete kuritegude toimepanemise ajendiks enesevalitsuse kaotamine (väitetavalt solvas ohver isikut kasutas suheldes sõimusõnu. See ei meeldinud A. Tšernõšovile, mistõttu ta ründas ohvrit – vägistades ja tappes juhusliku möödakäija). Ehkki A. Tšernõšovi vangistusaegsele käitumisele ei ole 3(4)

midagi ette heita, ei saa siiski välistada enesevalitsemise kaotamist vabaduses ning sellisel juhul võib ohver olla juhuslik A. Tšernõšovi ärritanud isik. Kohtuistungil ei osanud A. Tšernõšov selgitada, miks ta kuriteod toime pani, põhjendades nooruse ja rumaluse ning elu ja mitte millegi väärtustamisega, samuti raske eluperioodiga, mil tal ei olnud mingit tuge ega toetust (kohtuistungi protokoll, lk 1). Ehkki istungil kinnitas A. Tšernõšov, et kui ta on õppinud selgeks, kuidas vanglas raskustega toime tulla, oskab ta seda ka vabaduses ning loodab pere toetuse ja töö tegemisega raskustest üle olla, puudub kohtukolleegiumil kindlustunne, et isiku vägivaldsus ei kordu asjaolude (rasked perioodid elus, võimalik lähedaste toetuse puudumine, töökoha kaotus võivad tabada igaüht) muutumisel. A. Tšernõšovi kuritegelik minevik algas juba alaealisena ning tema varajasse täiskasvanuikka jäi raskete kuritegude sooritamine. Tal puudub ametlik töökogemus ning oma väljavalituga ei ole ta vabaduses koos elanud. Seetõttu on äärmiselt raske prognoosida, kas vabanemisjärgsed väljavaated (abikaasa toetus, töökoht) toetavad süüdlase resotsialiseerumist. Kuna praegusel juhul kaalub uue raske kuriteo toimepanemise ohuprognoos ka ringkonnakohtu jaoks A. Tšernõšovi mittevabastamise poolt rääkivad asjaolud üles, siis ei pea kohtukolleegium võimalikuks süüdlast tingimisi ennetähtaegselt vabastada.

16.Kuna ringkonnakohus maakohtu määrusest kaalutlusõiguse rikkumist ei tuvastanud, tuleb see juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. /allkiri/

/allkiri/

/allkiri/

Maarika Kuusk

Aarne Sarjas

Mati Kartau

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.