lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-16-6432/60

Varavastased süüteod › Süüteod omandi vastu

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 06.03.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-16-6432/60
Asja liik
Kriminaalasi
Kategooria
Varavastased süüteod › Süüteod omandi vastu
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
06.03.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1251
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-16-6432/40Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium01.12.20161-16-6432/55Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja12.02.20201-16-6432/69Harju Maakohus Tallinna kohtumaja11.03.2021

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse kuupäev

6. märts 2020

Kohtuasja number

1-16-6432

Kohtukoosseis

Erkki Hirsnik, Mati Kartau ja Aarne Sarjas

Kohtuasi

Vladislav Budichi (isikukood 37903310334) vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamine

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja) 12. veebruari 2020 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

süüdimõistetu Vladislav Budich, määruskaebus

Teised määruskaebemenetluse pooled

prokuratuur, esindaja abiprokurör Margit Pärn

Asja läbivaatamise viis

kirjalik menetlus

Lõuna

Ringkonnaprokuratuuri

RESOLUTSIOON

Jätta Tartu Maakohtu 12. veebruari 2020 määrus muutmata ja Vladislav Budichi määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada kirjaliku määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

PÕHIOSA

Menetluse käik

1.Harju Maakohtu 25. oktoobri 2016 otsusega tunnistati Vladislav Budich süüdi ja teda karistati karistusseadustiku (KarS) § 199 lg 2 p-de 5 ja 9 järgi 1 aasta 6 kuu ning § 200 lg 2 p 4 järgi 6 aasta 6 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti talle kuritegude kogumis liitkaristuseks 8 aastat vangistust, mida kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 238 lg 2 alusel vähendati ühe kolmandiku võrra, s.o kestuseni 5 aastat 4 kuud. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati seda karistust Harju Maakohtu 21. jaanuari 2014 otsusega V. Budichile mõistetud karistuse kandmata osa 1 aasta 7 kuu 17 päeva võrra ning liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis kujunes 6 aastat 11 kuud 17 päeva vangistust. V. Budichi karistusaeg algas 31. mail 2016 ja see lõpeb 17. mail 2023.

Sarnased lahendid

Varavastased süüteod
  • 10.09.20261-26-6298/15Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 07.09.20261-26-6181/3Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 01.09.20261-26-4536/11Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 01.09.20261-26-4754/6Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 31.08.20261-26-1386/37Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 28.08.20261-26-5824/7Viru Maakohus Narva kohtumaja
2.21. novembril 2019 saatis Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid V. Budichi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks elektroonilise valve kohaldamisega. Vangla ega prokuratuur kinnipeetava vabastamist ei toetanud. 1(3)
3.Tartu Maakohus jättis 12. veebruari 2020 määrusega V. Budichi vangistusest ennetähtaegselt vabastamata, märkides järgmist. V. Budichil puuduvad distsiplinaarkaristused, ta on vangistuses läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“, osalenud vangla tööhõives ja õppinud riigikeelt. 2020. aastaks on planeeritud sotsiaalprogrammis „Viha juhtimine“ osalemine ja kutsehariduse omandamine. Vabanemisel on süüdimõistetul kindel elukoht. 6. juunil 2017 on Politsei- ja Piirivalveametile tehtud ettepanek V. Budichi osas väljasaatmisotsuse tegemiseks ja sissesõidukeelu kohaldamiseks. Ennetähtaegselt ei võimalda V. Budichit vanglast vabastada tema varasem elukäik ja tema isik. Süüdimõistetu on korduvalt toime pannud varavastaseid kuritegusid (2 kehtivat karistust) ja talle on mõistetud ka eriliigilisi karistusi. Sellele vaatamata ei ole ta lõpetanud kuritegelikku käitumist. Nimelt tunnistati V. Budich Harju Maakohtu 21. jaanuari 2014 otsusega süüdi varguse ja röövimise toimepanemises, mille eest talle mõisteti liitkaristuseks 3 aastat 5 kuud 29 päeva vangistust. Ta vabastati vanglast tingimisi enne tähtaega Harju Maakohtu 5. juuni 2015 määrusega. V. Budich jätkas katseajal samalaadsete kuritegudega ja seda juba märtsis 2016. Seega varasemad karistused ei ole avaldanud V. Budichile mingisugust mõju. Samuti on uute kuritegude toimepanemise riskiks süüdimõistetu alkoholi ja narkootikumide tarvitamise harjumus. Positiivne on, et V. Budich on avaldanud soovi vabanemisel loobuda alkoholist ja narkootikumidest (kavatseb pöörduda arstide poole). Sellele vaatamata ei saa aga olla kindel, et ta on täiel määral aru saanud oma tarvitamisprobleemi tõsidusest ja selle tagajärgedest ning suudab lõplikult tarvitamisest hoiduda. V. Budich ei ole senini selleks suuteline olnud.
4.Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse V. Budich. Ta palub lahendi tühistada ja vabastada end vanglast tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega. V. Budich leiab, et maakohus ei arvestanud oma otsustuse tegemisel üldse tema praegust suhtumist ellu. Ta on piisavalt kaua vanglas viibinud ja tal on olnud aega ümber hinnata oma senine elutee. Ta mõistab, et on paljugi korda saatnud ning põhjustanud enda tegudega nii kahju kannatanutele kui palju muret oma perekonnale. Märtsis saab ta 41-aastaseks ning tal on veel aega, et heastada patte nii inimeste kui Jumala ees. Vabanemisel on tal töökoht OÜ-s Safeway, garantiikiri on lisatud määruskaebusele. Ringkonnakohtu seisukoht
5.KarS § 76 lg 4 annab süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise eelduste hindamisel kohtule ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28. aprilli 2017. a määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16)
6.Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole V. Budichi tingimisi enne tähtaega vabastamise üle otsustades teinud kaalutlusviga, mis võiks anda aluse kohtumääruse tühistamiseks. Samuti on esimese astme kohus oma otsustust küllaldaselt ja selgelt põhjendanud. Nõustudes vaidlustatud määruses toodud põhistustega, märgib kohtukolleegium omaltpoolt järgmist.
7.Ringkonnakohus möönab kõigepealt, et V. Budichi osas on võimalik välja tuua mõndagi positiivset. Tal puuduvad distsiplinaarkaristused, ta on läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“, osalenud vangla tööhõives, omandab kutseharidust ja on õppinud riigikeelt. Oluline on seegi, et süüdimõistetul on vabanemise korral kindel elu- ja töökoht ning lähedased on valmis teda toetama.
8.Samas ei ole eeltoodu piisav V. Budichi ennetähtaegselt vanglast vabastamiseks. Süüdimõistetu elukäiku ja isikut iseloomustavad andmed kaaluvad üle tema osas ilmneva positiivse teabe, 2(3)

osutades ohule, et ta võib vabaduses kuritegude toimepanemist jätkata. Nagu maakohus õigesti välja tõi, viitab V. Budichi kuritegeliku käitumise kordumise riskile kõigepealt asjaolu, et teda on kriminaalkorras karistatud varemgi (kaks kehtivat karistust) ning ka vangistuskogemus ei ole talle esimene. Kinnipidamisasutuses on V. Budich koguni seitsmendat korda. Eelnev näitab, et karistused, sh reaalne vabadusekaotus, V. Budichi puhul vähemalt seni oma eesmärki täitnud ei ole. Ühtlasi välistab seniste karistuste ebaefektiivsus võimaluse eeldada, et praegune vangistus on olnud eelmistest tunduvalt tõhusam ning karistuse siht on täidetud juba vaid poole vangistusaja möödumisel. Tõsi, süüdimõistetu on vanglas käitunud korrakohaselt, osalenud tööhõives jm tegevustes ning läbinud ka sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“. Üksnes selle põhjal tema hoiakute muutumist siiski järeldada ei saa. Nimelt on nt programmi läbimise osas oluline tähele panna, et olles sagedane vanglas viibija, on V. Budich rehabiliteerivaid tegevusi läbinud varemgi. Ometi on ta vabaduses ikka ja jälle jätkanud kuritegelikku eluviisi. Veel on oluline märgata, et süüdimõistetu vabastati eelmise vanglakaristuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega. Ehk see tähendab, et ka toonase vangistuse ajal pidas V. Budich end ülal piisavalt hästi, andes oma käitumisega vanglas põhjuse endasse uskumiseks. Süüdimõistetu usaldamine oli aga põhjendamatu, kuivõrd vähem kui aasta möödumisel pani ta toime uued, eelnevatega samalaadsed kuriteod: varguse ja röövimise.

9.Ka ei saa mööda vaadata ka sellest, et V. Budichist lähtuvat uute kuritegude toimepanemise ohtu suurendavad tema sõltuvusprobleemid. Maakohus märkis asjakohaselt, et süüdimõistetul on olnud probleeme nii alkoholi kui narkootikumide tarvitamisega. V. Budich seda ei eita. Vangla koostatud iseloomustusest selgub täpsemalt, et alkoholi hakkas süüdimõistetu ohtralt tarbima juba 18-aastaselt ning enne vanglasse naasmist tegi ta seda igapäevaselt. Ka kokkupuude narkootiliste ainetega algas juba 2000. aastal. Viimastel aastatel oli põhinarkootikumiks amfetamiin, mida V. Budich tarvitas samuti iga päev. Iseloomustuse kohaselt on süüdimõistetu väljendanud motivatsiooni tarvitamiskäitumisest loobuda ning see soov näib siiras. Kuigi V. Budichi selline kavatsus on igati kiiduväärt, ei ole ringkonnakohus sarnaselt maakohtuga veendunud, et V. Budich suudab vabaduses endale kindlaks jääda. Nimelt selgub, et ka varasemate vangistuste ajal on süüdimõistetu läbinud mitmeid sõltlastele mõeldud sotsiaalprogramme, kuid mingit tulemust seeläbi ei ole saavutatud. Vabaduses on alati saabunud tagasilangus ja uued kuriteod. Seega ei sisenda V. Budichi praegune püüdlus ning vangistuse tõttu pealesunnitud eemalolek joovastavatest ainetest veendumust sellesse, et teda ei taba taas tagasilöök. Kui süüdimõistetu hakkab taas alkoholi või narkootikume tarvitama, toob see suure tõenäosusega kaasa ka uued kuriteod. On ju süüdimõistetu ise möönnud, et joobes olles käitub ta vägivaldselt ja ka viimane vägivallakuritegu oli sooritatud joobeseisundis.
10.Eelmärgitut arvestades ei veena V. Budichi kinnitus, et ta on just praeguse vangistuse ajal oma ellusuhtumist muutnud ning väärtused ümber hinnanud, ringkonnakohut tema ohtlikkuse äralangemises. Süüdimõistetu peab jätkama karistuse kandmist vangistuse tingimustes.
11.Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ning § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu 12. veebruari 2020 määruse muutmata ning V. Budichi määruskaebuse rahuldamata.

/allkiri/ Erkki Hirsnik

/allkiri/ Mati Kartau

/allkiri/ Aarne Sarjas

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 27.08.20261-26-4582/6Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 27.08.20261-26-3868/16Tartu Maakohus Valga kohtumaja