Varavastased süüteod › Süüteod omandi vastu

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

2(4)

võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega (nt teo õigusliku kvalifikatsiooni või karistuse osas) ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on reeglina võimalik vaid juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. Kohtupraktikas valitseva põhimõtte kohaselt on kõrgema astme kohtu poolt maakohtus mõistetud karistuse muutmine põhjendatud üksnes juhul, kui kõrgema astme kohus muudab süüdistatava teo kvalifikatsiooni või kui ilmnevad asjaolud viitavad selgelt sellele, et madalama astme kohus pole arvesse võtnud karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid või on valesti tõlgendanud KarS §-s 56 täheldatud karistuse mõistmise aluseid. Kohtukolleegium leiab, et maakohtu otsuses selliseid mõistetud karistuse tühistamise aluseid ei esine. Riigikohus on 17. mai 2013. a otsuses nr 3-1-1-52-13 selgitanud, et karistuse mõistmisel tuleb võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus (nt süüdistatava teoeelne ja -järgne käitumine, kannatanu käitumine jms) ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. See karistuse määr võib jääda kas üles- või allapoole sanktsiooni keskmist määra. Selliselt saadud süüle vastava karistuse ülemmäära korrigeeritakse eri- ja üldpreventsiooni kaalutlustest tulenevalt. KarS § 200 lg 2 sanktsioon näeb karistusena ette kolme- kuni viieaastase vangistuse. Seega on sanktsiooni keskmine määr 9 aastat. Maakohus mõistis V. Budichile vangistuse 6 aastaks 6 kuuks, s.o tunduvalt alla sanktsiooni keskmist määra. Kohus on juba võtnud V. Budichi süü suuruse hindamisel arvesse seda, et kuriteoga põhjustatud kahju ei ole suur. Karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus. Maakohus märkis oma otsuses kohtukolleegiumi hinnangul põhjendatult, et varasemad karistused ei ole mõjutanud V. Budichit loobuma varavastaste kuritegude toimepanemisest. Praeguses kriminaalasjas pani ta kaks vargust ja ühe röövimise toime lühikese ajavahemiku jooksul pärast vanglast vabanemist. Maakohus on põhjendatult arvestanud karistust raskendava asjaoluna kannatanu vanust. Asjaolul, et kannatanu olevat enne tema suhtes toime pandud kuritegu koos süüdistatavaga alkoholi tarvitanud, ei välista selle karistust raskendava asjaolu esinemist V. Budichi käitumises. Riigikohtu kriminaalkolleegium on 10. märtsi 2016. a otsuses nr. 3-1-1-20-16 märkinud, et KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristuse mõistmisel mõne kuriteo ebaõiguse sootuks arvestamata jäämise vältimiseks tuleks pigem hoiduda absorbtsioonipõhimõtte rakendamisest juhul, kui liidetavatest raskeima kuriteo eest mõistetud üksikkaristus ei vasta selle kuriteo eest ette nähtud sanktsiooni ülemmäärale. Kuna praeguses kriminaalasjas ei ole V. Budichile mõistetud karistus mitte KarS § 200 lg 2 sanktsiooni ülemmääras, vaid alla keskmist määra, siis on maakohus kohaldanud KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristuse mõistmisel põhjendatult karistuste osalise katmise põhimõtet. Seega on kaitsja apellatsioon karistuse mõistmise peale ilmselt põhjendamatu ja kohtukolleegium jätab selle läbi vaatamata.

3(4)

KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on määratud kaitsjale makstav tasu menetluskulu. KrMS § 180 lg 11 sätestab, et menetluskulude määramisel arvestab kohus hüvitamise otsuse tegemisel menetluskulude tekkimise aluseid ja asjaolusid. KarS § 185 lg 2 sätestab, et kui apellatsioonimenetluses tehakse KrMS § 337 lõike 1 punktis 1 nimetatud lahend, jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kelle huvides apellatsioon on esitatud. Kui apellatsiooni esitaja on prokuratuur, kannab menetluskulud riik. Kuna kohtukolleegium jätab apelleeritud kohtuotsuse V. Budichi suhtes muutmata, siis jäävad menetluskulud süüdistatava kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.