Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

sundraha 1,5 palga alammääras – 876 eurot määratud kaitsjale makstud tasu – 199,80 eurot

KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et kriminaalmenetluse kulud tuleb tasuda 12 (kaheteist) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates igakuiste maksetena summas 89,65 eurot. Menetluskulud tuleb Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank või EE401700017002872300 Luminor Bank. Maksekorraldusel on kohustuslik märkida viitenumber 99920700009104. Kriminaalmenetluse kulude tasumiseks vajalik makseinfo koos viitenumbriga tehakse avalikult teatavaks ka kohtu kantselei kaudu ja kättesaadavaks e-toimiku süsteemi kaudu koos lahendiga. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud.

Tsiviilhagi Kannatanu X X poolt esitatud tsiviilhagi rahuldada täies ulatuses ning VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5, TsMS § 440 lg 1 alusel välja mõista N.B-lt kannatanu kasuks 1000 eurot. Hagi tuleb tasuda kannatanu arveldusarvele nr x märkides selgitusena „N.B, 1-20-1071, tsiviilhagi“. Asitõendid DVD-plaat (asub kriminaalasja materjalide juures) – jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde kohtuotsuse jõustumisel. rlv.hooldus OÜ-le kuuluv sõiduauto Volkswagen Polo (registreerimismärgiga x), mis asub Lääne-Harju PJ parklas (Rahumäe tee 6/1, Tallinn) – tagastada kohtuotsuse jõustumisel sõiduauto seaduslikule omanikule või tema poolt volitatud isikule.

EDASIKAEBE KORD

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon seoses kokkuleppemenetlust reguleerivate menetluse normide rikkumisega või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega ning KrMS § 318 lg 4 sätestatud juhtudel. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon tuleb esitada 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest Tallinna Ringkonnakohtule.

SÜÜDISTUS JA KOKKULEPPE SISU

N.B pa süüdistatakse selles, et tema 22.05.2019 kella 22.45 ajal aadressil x vald läks tüli käigus kallale oma x X Xile. N.B hüppas voodis pikali olnud X Xile peale ning surus pussnoa taolise eseme X Xi kõrile. N.B tegevuse tagajärjena tundis X X füüsilist valu. Sellega pani N.B toime KarS § 121 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o valu tekitava kehalise väärkohtlemise olles isikuga lähisuhtes. N.Bpa süüdistatakse selles, et tema 22.05.2019 kella 22.45 ajal aadressil x vald ähvardas X Xit. N.B hoidis X Xi kõril pussnoa taolist eset ning ütles X Xile, et kui ta peaks noa sügavamale suruma, siis X X sureks viie minuti jooksul. N.B eelneva vägivaldse käitumise tõttu tundis X X reaalset ohtu oma elule ja tervisele. Sellega pani N.B toime KarS § 120 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o tapmisega ähvardamine, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist. Rait Rätseppa süüdistatakse selles, et tema 22.05.2019 kella 22.45 ajal aadressil x vald võttis oma x X Xi teadmata tema rahakotist X Xile väljastatud ja talle kuuluva SEB pangakaardi ja kasutas pangakaarti Lasnamäe Centrumis asuvas SEB pangaautomaadis X Xi nõusolekuta. N.B sisestas X Xi nõusolekuta pangakaardi PIN koodi pangaautomaadi arvutiprogrammi ja võttis välja 1000 eurot, mida kasutas enda tarbeks. Sellega pani N.B toime KarS § 213 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teisele isikule varalise kahju tekitamine andmete ebaseadusliku sisestamisega. N.B süüdistatakse selles, et tema, olles 31.07.2012 karistatud KarS §-i 424 järgi, juhtis 23.11.2019 kella 22.42 ajal Harjumaal, Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee 49. kilomeetril,

mootorsõidukit Volkswagen Polo registreerimismärgiga x, olles joobeseisundis (alkoholijoove 0,95 mg/l laiendmäärusega ± 0,09 mg/l, lõplik tulemus 0,85 mg/l). Sellise teoga rikkus N.B LS § 69 lg 1, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. KorS § 36 lg 1 kohaselt on joobeseisundiks mh alkoholi tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. LS § 69 lg 2 p 1 kohaselt loetakse alkoholijoobes olevaks mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Sellega pani N.B toime KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis, kui see on toime pandud korduvalt. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus prokuratuur, süüdistatav ja tema kaitsja jõudsid KrMS § 245 lg 1 sätestatud tingimustes kokkuleppele. Vastavalt kokkuleppele nõuab prokurör N.B karistamist KarS § 120 lg 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest vangistusega 6 kuud, KarS § 121 lg 2 p 2 järgi vangistusega 6 kuud. Kuivõrd KarS § 120 lg 1 ja § 121 lg 2 p 2 näol on tegemist ideaalkogumiga, siis KarS § 63 lg 1 alusel mõista karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § 213 lg 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest süüdistatava karistamist vangistusega 1 aasta ning KarS § 424 lg 2 järgi 9 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel, suurendades üksikkaristustest raskeimat, mõista liitkaristuseks 1 aasta ja 5 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 25.05.2019-26.05.2019 ja 23.11-24.11.2019 s.o 4 päeva, mõistes karistuseks 1 aasta, 4 kuud ja 26 päeva vangistust. KarS § 74 lg 1 ja KarS § 424 lg 4 p 1 alusel kuulub mõistetavast vangistusest kohesele ärakandmisele 15 (viisteist) päeva ning tingimisi jätta ärakandmata jääv osa, s.o karistuseks 1 (üks) aasta 4 (neli) kuud ja 11 (üksteist) päeva vangistust, kui N.B 1 (ühe) aasta ja 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab talle KarS §-s 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1) elab kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel kohustada N.B käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi; KarS § 75 lg 2 p 8 alusel kohustada N.B käitumiskontrolli ajal osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratavas sotsiaalprogrammis. Kannatanu X X taotleb kohtult lähenemiskeelu kohaldamist N.B-le kolmeks aastaks järgmiselt: keelata lähenemise X Xi elukohale (käesoleval ajal x vald) lähemale kui 100 meetrit; keelata lähenemise X Xile avalikus kohas lähemale kui 50 meetrit. X Xiga juhuslikul kohtumisel on N.B kohustus kannatanut kõnetamata viivitamatult eemalduda vähemalt 50 meetri kaugusele; keelata suhtlemise X Xiga, mh erinevate sidepidamisvahendite (post, telefon, mobiiltelefon, internet jt) kaudu.

N.B nõustus Harju Maakohtu Tallinna kohtumajas toimunud kohtuistungil sõlmitud kokkuleppega ja prokurör taotles kohtult sõlmitud kokkuleppe kinnitamist.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus, tutvunud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta, prokuröri arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Arvestades eeltoodut tuleb N.B esitatud süüdistuses KarS § 120 lg 1, § 121 lg 2 p 2, § 213 lg 1 ja § 424 lg 2 järgi süüdi mõista ja talle karistus mõista vastavalt kokkuleppele. Taotletud karistus vastab N.B süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. Kohtueelses menetluses on kannatanu X X esitanud süüdistatava N.B vastu tsiviilhagi varalise kahju nõudes summas 1000 eurot. VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5, TsMS § 440 lg 1 alusel mõistab kohus süüdistavalt N.B-lt välja kannatanule tekitatud kahju. Kohus juhindus KrMS § 248 lg 1 p 5; § 249; § 311; 313 sätetest. Aulike Salo Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.