Avaliku rahu vastased süüteod › Avaliku korra vastased süüteod

1 (3)

karistuse kaetuks raskemaga, mõistes lõplikuks karistuseks Rainer Krasmanile 6 aastat 2 kuud vangistust. Mõistetavast karistusest arvati maha kokkuleppe sõlmimise päevaks 26.11.2015.a ärakantud karistus (05.12.2014-26.11.2015) ehk 11 kuud 22 päeva vangistust. Lõplikuks ärakantavaks karistuseks Rainer Krasmanile jäi 5 aastat 2 kuud 8 päeva vangistust. Karistuse kandmise aega arvestati alates 27.11.2015. Tartu Maakohtu 06.02.2019.a kohtumäärusega vabastati Rainer Krasman karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegselt. KarS § 76 lg 5 alusel määrati Rainer Krasmanile katseaeg tähtajaga kuni 04.02.2021. Teda kohustati täitma katseaja jooksul KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid ning KarS § 75 lg 2 p 2, 4 alusel määrati talle katseajaks kohustused mitte tarvitada alkoholi ja asuda tööle või võtta ennast arvele Töötukassas 2 nädala jooksul pärast vabanemist. Kriminaalhooldusametnik esitas kohtule 20.01.2020 erakorralise ettekande Rainer Krasmani kohta, sest hooldusalune on rikkunud alkoholi tarvitamise keeldu, mis on tuvastatud 14.12.2019 Jõgeva haigla poolt, kuhu hooldusalune sattus kakluses osalemise tagajärjel. Kakluse tõttu menetlust ei alustatud. Varasemalt on Rainer Krasman jätnud 29.03.2019 registreerimisele ilmumata ja on ilmunud 18.11.2019 registreerimisele alkoholijoobes. Katseaja jooksul on aset leidnud ka vahejuhtum, mille käigus Rainer Krasman kasutas vägivalda oma õe suhtes, kuid menetlust ei alustatud. 06.01.2020 esitas hooldusalune tõendi, et alustab TÜ kliinikumis osalemist „Kainem ja tervem Eesti“ programmis. Kriminaalhooldaja tegi ettepaneku pöörata karistus täitmisele. Kohtuistungil selgitas Rainer Krasman, kuidas tema kriminaalhooldus on kulgenud ja andis omapoolsed selgitused rikkumiste kohta. Hooldusaluse sõnul oli tal eelmise aasta lõpus tagasilangus ning alkoholi on ta tarvitanud tööalaste õnnestumiste tähistamiseks. Ta mõistab, et tal on vaja oma alkoholiprobleemiga tegeleda ning seetõttu on ta pöördunud ka TÜ kliinikumi. Kriminaalhooldajana võttis kohtuistuistungist osa Piret Avi. Ametnik selgitas, et hooldusalune on pärast erakorralise ettekande esitamist jätkanud osalemist programmis „Kainem ja tervem Eesti“. Ametnik esitas kohtule ka Rainer Krasmani tööandja koostatud iseloomustuse hooldusaluse kohta. Kriminaalhooldusametniku ettepanek oli pöörata karistus kandmisele, kuid ta tõi alternatiivselt välja, et kuna hooldusalune on vabatahtlikult raviga alustanud, võiks teda kohustada ravil käima ja kindla regulaarsuse vereproove tegema.

KOHTU SEISUKOHT

Uute kuritegude toimepanemise riski vähendamiseks määrati Rainer Krasmanile teda ennetähtaegselt vabastades kohustus mitte tarvitada alkoholi. Süüdimõistetu on seda kohustust kahel korral rikkunud. Lisaks on ta ühel korral jätnud ilmumata registreerimisele. Kohus on seisukohal, et vaatamata märgitud rikkumistele ei ole karistuse täitmisele pööramine käesoleval juhul põhjendatud. Erakorralise ettekande kohaselt on kriminaalhoolduse perioodil hooldusalusel alkoholi tarvitamist kontrollitud 12 korral, millest ühel korral fikseeriti alkoholijoove. Lisaks tuvastati joove ühel korral ka haiglas. Registreerimisi on toimunud 20 korral, millest ühel korral hooldusalune kohale ei ilmunud. Seega on kriminaalhooldus kulgenud valdavalt ilma probleemideta ning esinenud on vaid üksikuid rikkumisi. Aset leidnud vahejuhtumid ehk kaklus ja õe suhtes vägivalla kasutamine on kohtu hinnangul taunimisväärsed, kuid nende osas menetlusi alustatud ei ole. Käesolevalt osaleb Rainer Krasman vabatahtlikult programmis „Kainem ja tervem Eesti“ ning kohtuistungil avaldatu kohaselt on motiveeritud ravi jätkama. Hooldusalune töötab xxxxx

2 (3)

xxxxxxxxxs ning kohtule esitatud iseloomustuse kohaselt hindab tööandja teda väga positiivselt. Eeltoodu näitab, et hooldusalune võiks olla edaspidi võimeline kõiki kriminaalhoolduse nõudeid ja kohustusi täitma. Loodetavasti on süüdimõistetu käesolevaks ajaks teinud asjakohased järeldused ja saanud aru, millised tagajärjed rikkumistega võivad kaasneda. Järelejäänud katseaeg on piisavalt pikk, et süüdimõistetu käitumist jälgida ja hinnata, kas ta suudab täita talle määratud kohustusi, sh hoiduda alkoholi tarvitamisest. Kohus ei pea vajalikuks kohustada hooldusalust ravil käima, arvestades, et ta on raviga praeguseks juba vabatahtlikult alustanud ning kohtu hinnangul ei esine ka selliseid asjaolusid, mis viitaksid vajadusele kohustuslikus korras ravi määrata. Juhul kui esineb uusi rikkumisi, on võimalik esitada kohtule uus erakorraline ettekanne ning otsustada täiendavate kohustuste määramise või vangistuse täitmisele pööramise üle. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kriminaalhooldusametniku taotluse rahuldamata. Kohus lähtub määruse tegemisel KrMS § 427 lg 1, § 432 lg 1, 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.