Viru Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
31. jaanuar 2020, Rakvere kohtumaja
Kohtuasja number
1-19-6206
Kohtunik
Tiit Kullerkupp
Kohtuistungi sekretär
Keili Rosar
Tõlk
Jelena Zubtsova
Kohtuasi
Viru Vangla materjalid V Ai elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks
Süüdimõistetu
V A, isikukood xxxx, viibimiskoht vabanemisjärgne elukoht xxxx
Viru
Vangla,
Karistuse kandmise algus 05.06.2019 ja lõpp 05.09.2020 Kohtuasja läbivaatamise aeg
16.01.2020, videokohtuistung
Jätta V A elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 (viieteistkümne) päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama Kohtumääruse väljatrükk saata Viru Vanglale, V Aile ja prokurörile. Asjaolud Viru Maakohtu 05.08.2019 otsusega kriminaalasjas nr 1-19-6206 tunnistati V A süüdi KarS § 120 lg 1 ja § 121 lg 2 p 2, 3 järgi ning KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 9 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetavat karistust Viru Maakohtu 27.11.2018 otsusega mõistetud ja ärakandmata karistuse 6 kuud vangistust võrra ning kohus mõistis V Aile kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks 1 aasta 3 kuud vangistust. Kohus luges V Ai karistuse kandmise alguseks 05.06.2019. Viru Vangla esitas 15.11.2019 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava V Ai vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Viru Vangla, arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosusele antud hinnangut ei toeta V Ai tingimisi enne tähtaega vabastamist.
vabaduses kriminaalhooldaja käitumiskontrolli all ning kohus kohustas teda käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi. Viru Maakohtu 05.08.2019 otsusest nähtub aga, et V A pani katseajal ja alkoholijoobes olles toime uued vägivallateod (ähvardamise ja kehalise väärkohtlemise). Seega peab kohus kinnipeetava varasema elukäigu põhjal paratamatult tõdema, et kriminaalhooldusele allutamine ning käitumiskontrolliga kaasnevad kohustused ei pruugi V Ai seaduskuulekust tagada. Kohtu hinnangul väärib tunnustust, et V Ai käitumine karistuse kandmise ajal on olnud eeskujulik. Kinnipeetava iseloomustusest selgub, et V Ait ei ole vangistuse jooksul distsiplinaarkorras karistatud, ta on olnud rahulik ja vaikne ning käitumine on olnud üldiselt hea. Vangla on V Aile planeerinud individuaalsesse täitmiskavasse erinevaid taasühiskonnastavaid ja riske maandavaid tegevusi, kuid kinnipeetava iseloomustuse koostamise seisuga isik planeeritud tegevusi ei olnud läbinud. Kuna kinnipeetava puhul on kuritegude soodusteguriks olnud alkohol, peab kohus oluliseks sedagi, et V A tegeleks vangistuses oma alkoholiprobleemiga, s.o läbiks sõltuvusteemalise sotsiaalprogrammi Eluviisitreening. Kinnipeetava iseloomustuses on märgitud, et kinnipeetava lähedased (elukaaslane ja lapselaps) ei ole nõus V Ait moraalselt ega ka materiaalselt vabaduses toetama. Samas on positiivne, et isikul puuduvad võlgnevused ning ta saaks sissetulekut vanaduspensioni näol. Vähetähtsaks ei saa pidada ka asjaolu, et kinnipeetav on nõus läbima alkoholi tarvitamise vastu suunatud sotsiaalprogamme. Kohus, võttes arvesse, et V Ail puudub vabanemisjärgne elukoht, kus tema üle saaks teostada elektroonilist järelevalvet ning sealhulgas hinnanud kõiki KarS § 76 lg 4 sätestatud asjaolusid kogumis, ei nõustu süüdimõistetu V Ai vabastamisega tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla. Maakohus juhindus KarS § 751 ning KrMS § 426, § 432, § 383, § 384 ja § 387 sätteist.
Kohtunik
/digitaalselt allkirjastatud/
Tiit Kullerkupp
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.