Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

kriminaalhooldusosakonna Rakvere esindusse registreerima ega teavitanud mitteilmumise põhjustest. Takistanud asjaolu kohta tõendit ei esitanud. Erakorralisest ettekandest nähtub, et kriminaalhooldusametnikule 27.12.2019 antud seletuses kirjutas T.K, et unustas kokkusaamise päeva ära. Isik kirjutas seletusse, et on teadlik erakorralises ettekandes esitatavast taotlusest –pikendada katseaega 1 kuu võrra, on nõus ettepanekuga. Erakorralisest ettekandest nähtub, et esmakohtumine hooldusalusega toimus 06.03.2017. T.K-le selgitati kriminaalhooldusaluse õigusi ja kohustusi, allkirjastas lehe esmakohtumisel, isikule selgitati lisakohustuste rikkumisega kaasnevaid tagajärgi. Varasemalt on hooldusalusele koostatud 2 kirjalikku hoiatust: 17.07.2018 ja 10.09.2018, kuna isik rikkus lisakohustust mitte tarvitada alkoholi. Erakorralisi ettekandeid varasemalt koostatud ei ole, registreerimiskohustust on täitnud korrektselt. Kriminaalhooldusametnik teeb ettepaneku pikendada Viru Maakohtu 06.02.2017 otsusega mõistetud katseaega 1 kuu võrra, s.o kuni 06.03.2020. KrMS § 432 lg 1 kohaselt lahendab kohtulahendi täitmisega seonduvad küsimused täitmiskohtunik määrusega kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata, kui käesoleva paragrahvi lõikest 3 ei tulene teisiti. KrMS § 427 lg 1 sätestab, et KarS § 74 lõike 4 kohaselt süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramise või kohustuste kergendamise või tühistamise otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega. KarS § 74 lg 4 sätestab, et kui süüdlane ei järgi katseajal kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus määrata talle täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Kohus, tutvunud erakorralise ettekande ja sellele lisatud materjalidega, on seisukohal, et hooldusaluse poolt registreerimiskohustuse rikkumine on tõendamist leidnud. T.K jättis ühel korral registreerimisele minemata ning ei esitanud tõendit mitteilmumise kohta. Seega on süüdimõistetu rikkunud tingimisi karistuse kohaldamise tingimusi, mistõttu on kohtu hinnangul kriminaalhooldusametniku taotlus põhjendatud. Kuna tegemist on isiku esimese erakorralise ettekandega, saab kohtu hinnangul katseaja pikendamisega anda hooldusalusele täiendava võimaluse näidata oma suutlikkust edaspidi hoiduda lisakohustuse ja kontrollnõuete rikkumisest ning tahet karistus lõpuni vabaduses kanda. Kohus rahuldab Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Rakvere esinduse kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne ja pikendab T.K-le Viru Maakohtu 06.02.2017 otsusega mõistetud katseaega 1 kuu võrra, s.o kuni 06.03.2020. Maakohus juhindus KarS § 74 lg 4 ning KrMS § 427, § 432, § 383, § 384 ja § 387 sätteist. (allkirjastatud digitaalselt) Kristel Vedro Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.