Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 26. novembri 2019 määrus R.N-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Süüdimõistetu R.N määruskaebus
(ik XXX),
RESOLUTSIOON
Jätta Viru Maakohtu 26. novembri 2019 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
1.Viru Maakohtu 08.02.2019 ja Tartu Ringkonnakohtu 17.04.2019 otsustega tunnistati R.N süüdi KarS § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi ja karistuseks mõisteti 7 kuud vangistust. R.N mõisteti süüdi ka KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ja karistuseks mõisteti 3 aastat vangistust. KarS § 64 lg 1 ja KrMS § 238 lg 2 alusel mõisteti R.N-ile karistuseks 2 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ja ära kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti R.N-ile 1 aastat 11 kuud ja 27 päeva vangistust.
2.Viru Vangla esitas 16.10.2019 Viru Maakohtule materjalid süüdimõistetu R.N-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks.
Viru Maakohtu 26.11.2019 määrusega jäeti süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.
4.R.N on kriminaalkorras karistatud kuuel korral, mis näitab, et kuriteod ei ole olnud juhuslikud ja varasemad karistused ei ole isikule vajalikku eripreventiivset mõju avaldanud, kuna isik on jätkanud kuritegude toimepanemist.
5.Positiivseks luges maakohus R.N-i puhul distsiplinaarkaristuste puudumise. Lisaks tõi maakohus välja, et R.N on olemas kindel elu – ja töökoht. Samas mõjutavad aga R.N-i majanduslikku toimetulekut tasumata võlad, mis vangla andmetel on suured ja isiku enda sõnul umbes 14 000 eurot. Maakohtu hinnangul on majanduslikust toimetulekust lähtudes uue kuriteo toimepaneku oht reaalne, arvestades, et isik on karistatud varavastaste kuritegude toimepanemise eest. Ka puudub R.N majandusliku toimetuleku oskus ja välja on kujunenud kulutamisharjumus.
6.Märkimata ei saa ka jätta, et arvestades R.N-i korduvkaristatust, on tema tutvusringkonnas ilmselgelt kriminaalkorras karistatud isikuid. Maakohus on seisukohal, et kriminaalset mõtteviisi toetavate sõprade ning tuttavatega suhtlemine suurendab vabaduses riskikäitumist ja ei aitaks kaasa kinnipeetava resotsialiseerumisele. Tutvusringkonna vahetamise võimalikkuse kohta andmed puuduvad ja isik vabaneb sarnasesse keskkonda, kus ta oli enne vangistust.
7.Ühtlasi on R.N probleeme ka alkoholi ja narkootikumidega. Teda on korduvalt karistatud alkoholiseaduse alusel, samuti on ta alkoholijoobes olles pannud toime vägivallaga seotud kuritegusid. R.N tunnistab alkoholitarvitamisega seotud probleeme üksnes osaliselt, leides, et alkohol ei sega tema igapäevast toimetulekut. Eelmise vangistuse ajal diagnoositi R.N narkootilise aine sõltuvus ja ta viibis SRS-osakonnas. Enne käesolevat vangistust karistati teda NPALS-i alusel. Ka on R.N ise tunnistanud, et enne käesolevat vangistust suitsetas ta kanepit, ühtlasi saabus isik vanglasse karistust kandma, olles narkojoobes.
8.Sõltuvusainete taastarvitamisest tulenev uue kuriteo toimepanemise risk on R.N-i puhul reaalne, kuna isikul puudub soov sõltuvusainetest vabanemiseks. Maakohus ei kahtle R.N-i soovis elada kainelt, samas selgub vangla esitatud iseloomustusest, et R.N on ka varasemalt püüdnud vastavast pahest vabaneda, kuid see ei ole andnud tulemusi. Sõltuvusainete tarvitamisel on aga otsene seos toimepandud kuritegudega ja kinnipeetava vägivaldse käitumisega.
9.R.N on varasemalt viibinud ka kriminaalhooldusel, kuid pani katseajal toime uue kuriteo. Seega ei ole kriminaalhooldusalased meetmed (tingimisi karistuse kandmine) kinnipeetavale mõju avaldanud, mistõttu puudub maakohtul veendumus, et karistuse eesmärgid on saavutatud ja et R.N suudab ennetähtaegse vabanemisega kaasnevaid käitumiskontrolli nõudeid ja võimalikke lisakohustusi seekord täita.
10.Eeltoodust tulenevalt leidis maakohus, et süüdimõistetu võimalused vabanemisel (elu – ja
töökoha olemasolu) ning käitumine karistuse kandmise ajal (distsiplinaarkaristuste puudumine) ei kaalu üles tema käitumist enne vangistusse sattumist (korduvkaristatus, kuritegude sooritamine katseajal ja riskitegurina varasem sõltuvusainete tarvitamine) ja isikul tuleb jätkata karistuse kandmist vanglas. Määruskaebus
11.Maakohtu määruse peale esitas kaebuse R.N, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja enda vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist.
12.R.N ei nõustu maakohtu seisukohaga, et tal on alkoholiga probleeme. Eelmise vangistuse ajal tuvastas psühhiaater, et tema alkoholi ja narkootiliste ainete sõltuvus on taandunud. Ühtlasi toob R.N välja, et ta vabastati vahi alt 22.03.2019, kuid juba nelja kuu pärast pandi uuesti vanglasse, kuigi ta ei pannud toime uusi kuritegusid ja käitus korralikult. R.N on seisukohal, et kuriteo toimepanemise korral tuleb selle eest vastutada, kuid nüüdseks vastutab ta sama kuriteo eest teistkordselt. R.N-i sõnul tekkis tal sellest psühholoogiline trauma.
13.R.N on olemas kindel töökoht ja ta on valmis ositi tasuma enda võlgnevusi riigi ees. Vanglas olles tal selleks võimalust ei ole ja ei teki ka tulevikus. Vabaduses sai R.N tuttavaks ühe naisterahvaga, kellega tal oli plaanis luua pere, kuid kui ta sai teada, et tal tuleb vanglasse aastaks karistust kandma minna, jäi idee pere luua sinna paika. R.N lubab, et täidab kohustust mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume.
14.Tartu Ringkonnakohtu 13.12.2019 määrusega anti menetlusosalistele aega kuni 20.12.2019 esitada määruskaebuse kohta kirjalikke seisukohti. R.N esitas täiendavaid dokumente, sh OÜ SB Natalex garantiikiri töö võimaldamise kohta. R.N kinnitab, et 21.-30.08.2019 läbis ta vanglas Tartu Rahvaülikooli koolituskeskuse koolituse, kuid iseloomustuses seda pole märgitud. Ringkonnakohtu järeldused
15.Ka ringkonnakohus ei vabasta R.N vangistusest tingimisi enne tähtaega. Vastusena määruskaebusele märgib kriminaalkolleegium järgmist.
16.Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal – või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (RKKK 3-1-1-12-17, p 16). Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu lahendi põhjendused ammendavad, veenvad ja asjakohased ning määruskaebuses märgitu ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus on KarS § 76 lg-s 4 toodut hinnanud kogumis, võttes muuhulgas arvesse ka süüdimõistetut positiivselt iseloomustavaid asjaolusid, jõudes seeläbi õigele järeldusele, et R.N tuleb jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.
17.On õige, et R.N-i iseloomustamiseks on võimalik välja tuua ka mõningaid positiivseid asjaolusid, s.o isikul puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused ja ta omab vabanemise korral kindlat elu – ja töökohta. Samas tuleneb kohtupraktikast, et igal juhul hinnatakse isiku käitumist vanglas ja tema võimalusi vabaduses kogumis teiste asjaoludega. Nii ei ole välistatud, et konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe (RKKKm 3-1-1-12-17, p 21).
18.Eelkõige räägibki R.N-i vabastamise vastu tema isik ja varasem elukäik, millele maakohus on igati õigustatult viidanud ja mida ei kaalu üle teda iseloomustavad positiivsed asjaolud. R.N omab karistusregistri andmetel viit kehtivat kriminaalkaristust ja viibib kinnipidamiskohas kolmandat korda. R.N on karistatud nii vägivallaga seotud kuritegude toimepanemise kui ka varguste eest. Peamiselt on R.N kuritegusid toime pannud tingituna sõltuvusprobleemidest. Märkimisväärne on, et kuna isik on juba varasemalt kandnud vabadusekaotuslikku karistust, mistõttu on tema sõltuvuskäitumisega
vanglatingimustes juba tegeletud, ei toonud see siiski kaasa soovitud eesmärki – R.N jätkas alkoholi kuritarvitamist ja sellest tingituna ka kuritegude toimepanemist (alkoholijoobes olles tiris enda elukaaslast juustest ja lõi teda rusikaga vastu nägu, samuti varastas 29 korral kauplusest erinevas koguses alkoholi). Sellest tulenevalt on olemas keskmisest suurem tõenäosus, et vabaduses asub R.N taaskord kuritegelikule teele. Ühtlasi ei tagaks kriminaalhooldus ja sellega kaasnevad kohustused suure tõenäosusega samuti tema õiguskuulekust, kuna isik on varasemalt, viibides kriminaalhooldusametniku järelevalve all, pannud katseajal toime uue kuriteo.
19.Ka R.N-i vabanemisjärgsed tingimused ei ole taolised, mis tooksid ilmtingimata kaasa tema ennetähtaegse vabastamise. Tal on küll olemas kindel elu – ja töökoht, kuid ametlikult töötas ta viimati 2013. aastal, mistõttu puudub isikul suure tõenäosusega tööharjumus ja majandusliku toimetuleku oskus. Samuti on ta rahaliste vahendite hankimiseks pannud toime ka kuritegusid majandusliku kasu saamise eesmärgil. Seega on ka siinkohal risk, et majanduslike raskuste tõttu (või tingituna mõnuainete tarvitamise vajadusest), asub R.N taaskord kuritegusid toime panema, Seda enam, et tema võlgnevuste summa on suur, tema enda sõnul umbes 14 000 eurot, mida tuleks vabaduses tasuma hakata.
20.Kokkuvõtvalt, arvestades R.N-i isikut, tema varasemat elukäiku ja tema poolt toime pandud kuritegude asjaolusid, ei ole võimalik R.N vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada, kuna tema puhul on olemas keskmisest suurem uute kuritegude toimepanemise oht.
21.Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu 26.11.2019 määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. /allkiri/ Mati Kartau
/allkiri/ Maarika Kuusk
/allkiri/ Tiit Lõhmus
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.