Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Määruskaebuse esitaja Teised määruskaebemenetluse pooled Asja läbivaatamise viis
Tartu Ringkonnakohus 12. detsember 2019 1-18-7327 Juhan Sarv, Maarika Kuusk ja Tiit Lõhmus Süüdimõistetu Algis Simanise (isikukood 38205175710) vangistuse täitmisele pööramine KarS § 69 lg 6 alusel Tartu Maakohtu (Valga kohtumaja) 13. novembri 2019. a määrus Algis Simanise kaitsja advokaat Marko Paabumets Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Tartu Maakohtu 13. novembri 2019. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
2.Määrata OÜ-le Advokaadibüroo In Jure Algis Simanisele määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 64 (kuuskümmend neli) eurot 80 senti.
3.Mõista Algis Simaniselt eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks Eesti Vabariigi kasuks välja 64 (kuuskümmend neli) eurot 80 senti.
4.Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui rahaline kohustus ei ole tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse kohtumääruse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks.
EDASIKAEBAMISE KORD
Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse süüdimõistetu advokaadist kaitsja või Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
1.Tartu Maakohtu 14. septembri 2018. a otsusega tunnistati Algis Simanis süüdi ning teda karistati karistusseadustiku (KarS) § 199 lg 2 p-de 4 ja 8–25 lg 2 järgi 6 kuu pikkuse ning KarS § 120 lg 1 järgi 4 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti A. Simanise liitkaristuseks 8 kuud vangistust, millest KarS § 68 lg 1 järgi arvati maha eelvangistuses viibitud aeg 2 päeva. KarS § 65 lg 2 alusel liideti sellele karistusele A. Simanisele Tartu
Maakohtu 13. veebruari 2018. a otsusega asjas nr 1-18-1233 mõistetud vangistuse kandmata osa 4 kuud ning liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis kujunes 11 kuud 28 päeva vangistust. KarS § 73 lg 4 ja § 69 alusel asendati see vangistus 358 tunni üldkasuliku tööga ning selle tegemise tähtajaks määrati 18 kuud. A. Simanist kohustati järgima KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid ning talle määrati ka KarS § 75 lg 2 p-s 2 nimetatud kohustus mitte tarvitada alkoholi.
2.26. juulil 2019 esitas kriminaalhooldusametnik Tartu Maakohtule erakorralise ettekande, milles tegi ettepaneku pöörata A. Simanise karistus täitmisele. Ettekande kohaselt oli A. Simanis rikkunud kohustust mitte tarvitada alkoholi, ta ei jõudnud registreerimisele ning ta oli korduvalt jätnud üldkasuliku töö tunnid kas tegemata või tegi tööd ajakava rikkudes.
3.Tartu Maakohus 9. septembri 2019. a määrusega ei pööranud A. Simanise karistust täitmisele, vaid määras talle KarS § 75 lg 2 p-s 5 sätestatud kohustuse alluda sõltuvusravile programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames ning läbima ravi. Kohus tuvastas, et A. Simanis oli toime pannud kriminaalhooldusametniku ettekandes märgitud rikkumised.
4.30. oktoobril 2019 esitas kriminaalhooldusametnik maakohtule uue erakorralise ettekande. Ametnik palus pöörata A. Simanise karistuse täitmisele, kuna ta oli taas tarvitanud alkoholi. Vaidlustatud kohtumäärus
5.Tartu Maakohus rahuldas 13. novembri 2019. a määrusega kriminaalhooldusametniku taotluse ja pööras A. Simanisele Tartu Maakohtu 14. septembri 2018. a otsusega mõistetud ja kandmata karistusosa 4 kuud 16 päeva vangistust täitmisele.
6.Maakohus märkis, et A. Simanisele anti võimalus kanda karistust vabaduses, alludes seejuures käitumiskontrollile ning täites käitumiskontrolli ajaks määratud kontrollnõudeid ja kohustusi. Nimetatud võimalust ei ole A. Simanis aga hinnanud, kuna ta on korduvalt rikkunud vabaduses kantava karistusega kaanevaid nõudeid ja kohustusi. Kriminaalhooldusametnik on juba 26. juulil 2019 esitanud süüdlase suhtes kohtule erakorralise ettekande, mille alusel kohus määras temale täiendavad kohustusi eesmärgiga teda seeläbi õiguskuulekusele suunata ning samas ka distsiplineerida. Sellele eelnes A. Simanise kirjalik hoiatamine kahel korral kriminaalhooldusametniku poolt. Seega on A. Simanisele korduvalt antud võimalusi oma käitumise muutmiseks ning karistuse kandmise jätkamiseks vabaduses, kuid süüdimõistetu on kõigisse neisse võimalustesse suhtunud ükskõikselt, hoolimatult.
7.Kokku on aastase kriminaalhooldaja järelevalve all olemise ajal A. Simanis rikkunud kohustusi suisa kaheksa korda. Veelgi enam, kohtute infosüsteemist nähtub, et pärast erakorralise ettekande arutamist 29. augustil 2019 on A. Simanis 8. septembril 2019 kell 04.26 Valga linnas juhtinud mootorsõidukit isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,53 mg/l ja kelle juhtimisõigus oli peatatud
3.septembril 2019. Nimetatud asjas karistas Tartu Maakohus 9. septembril 2019 A. Simanist 20 päeva pikkuse arestiga (väärteoasi nr 4-19-4719). Kümme päeva pärast aresti kandmist jäi A. Simanis aga taaskord vahele alkoholijoobes (8. oktoobril 2019).
8.Kriminaalhooldaja avaldas kohtuistungil, et vahistamise järgselt Tartu Vanglasse jõudnuna tuvastati A. Simanisel narkootikumide (kanep) tarvitamise tunnused. Tõsi, viimane pole kriminaalhooldusnõuete rikkumise osaks, kuid ilmestab süüdlase soovimatust käituda õiguskuulekalt. Eeltoodud asjaoludel on igati alust süüdimõistetu karistuse kandmata osa täitmisele pöörata. Käesolevaks ajaks ei viibi A. Simanis ka enam vabaduses, kuna on 2(4)
vahistatud 10. oktoobrist 2019 seoses uue kuriteokahtlustusega KarS § 263 lg 1 p 1 järgi ja seetõttu ei oleks katseaja jätkamine võimalik juba sellest tulenevalt.
MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
9.Tartu Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse A. Simanise kaitsja advokaat Marko Paabumets, kes palub kohtumääruse tühistada ja jätta kaitsealuse karistuse täitmisele pööramata.
10.Kaitsja möönab, et A. Simanis on kontrollnõudeid rikkunud ning maakohtu seisukohad karistuse täitmisele pööramise kohta võivad olla põhjendatud. Kaitsja märgib aga, et A. Simanis on küll 10. oktoobril 2019 vahistatud, kuid kaitsjale ei ole teada, kas vahistamine on ka jõustunud. Maakohtu määrusest see ei selgu, mistõttu ei oleks maakohus pidanud viitama määruses A. Simanise vahistamisele ja sellega arvestama karistuse täitmisele pööramisel. Karistuse täitmisele pööramise aluseks on see, et A. Smanis on katseajal rikkunud lisakohustust mitte tarvitada alkoholi. Kohus on määruses jätnud esitamata põhjendused, miks alkoholi tarvitamine on sellise kaaluga, et A. Simanise karistus vältimatult täitmisele pöörata. A. Simanis on talle määratud 358 üldkasuliku töö tunnist teinud 222 tundi, tegemata on 136 tundi, mis näitab, et ta on suurema osa töötunde sooritanud. A. Simanis ei nõustu temale mõistetud karistuse täitmisele pööramisega ning palub veelkord anda talle võimalus. A. Simanis on lõplikult mõistnud eksimuste kaalu ja lubanud hoiduda täielikult alkoholist ning teha üldkasulikku tööd.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
11.Üldkasulik töö asub vangistuse asemele üksnes niivõrd, kuivõrd süüdlane täidab asenduskaristuse rakendamise nõudeid. KarS § 69 lg 6 kohaselt on üldkasuliku töö kohaldamise tingimuste rikkumine see, kui süüdlane hoiab töötundide tegemist kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi.
12.Maakohus tuvastas, et A. Simanis on käitumiskontrolli perioodil rikkunud üldkasuliku töö kohaldamise tingimusi korduvalt ja ulatuslikult. Alkoholikeelu rikkumised on jätkunud pärast seda, kui Tartu Maakohus arutas 29. augustil 2019 kriminaalhooldusametniku esimest erakorralist ettekannet, milles oli tehtud ettepanek A. Simanise karistus täitmisele pöörata. Nimetatud ettekande jättis maakohus 9. septembri 2019. a määrusega rahuldamata ning määras süüdimõistetule täiendava kohustuse. Määruskaebuses ei vaidlusta kaitsja, et A. Simanisel on tuvastatud alkoholijoove 8. septembril ja 8. oktoobril 2019.
13.Kaitsja heidab ette, et maakohus ei ole põhjendanud, miks alkoholi tarvitamine on sellise kaaluga, mis tingib vältimatult A. Simanise karistuse täitmisele pööramise. Ringkonnakohus selle väitega ei nõustu. Kohtumäärusest nähtub selgelt, et esimese astme kohus hindas A. Simanise rikkumised – s.o alkoholi jätkuva korduva tarvitamise – tahtlikeks. Samuti leidis kohus, et süüdimõistetu käitumine peegeldab tema hoolimatut ja ükskõikset suhtumist kohtulahendite täitmisse ning talle antud võimalustesse. Esimese astme kohtu sellised järeldused on ka põhjendatud. A. Simanisele anti süüdimõistva kohtuotsusega võimalus kanda oma karistust vabaduses ning samasuguse võimaluse sai ta ka Tartu Maakohtu 9. septembri 2019. a määrusega. Need võimalused ennast ei õigustanud. A. Simanis jätkas alkoholi tarvitamist.
14.Iseäranis teravalt kerkib esile see, et kriminaalhooldaja esimese erakorralise ettekande arutamisest vaid 10 päeva möödumisel, s.o 8. septembril 2019, tuvastati A. Simanisel joove. Nimelt tabati ta sõiduauto juhtimiselt alkoholijoobes (ja ka juhtimisõiguseta), millise süüteo eest määrati talle Tartu Maakohtu 9. septembri 2019. a otsusega arest 20 päeva. Juba 3(4)
8.oktoobril 2019, ehk seega vaid loetud päevad pärast aresti alt vabanemist, tuvastati süüdimõistetul taas alkoholijoove 0,39 mg/l. A. Simanise taoline käitumine näitab, et määratud kohustus teda alkoholi tarvitamiselt ilmselgelt tagasi ei hoia. Seega on süüdimõistetu rikkumiste vältimatu tagajärg tema karistuse täitmisele pööramine.
15.Kaitsja leiab veel, et maakohus käsitles määruses lubamatult süüdimõistetu vahistamise teemat, kuna kohtumäärusest ei selgu, kas vahistamismäärus on üldse jõustunud. Ringkonnakohus selgitab, et A. Simanis vahistati Tartu Maakohtu 10. oktoobri 2019. a määrusega kriminaalasjas nr 19261000919. Vahistamismäärus jõustub KrMS § 408 lg 5 kohaselt selle tegemisest. Kohtute infosüsteemist selguvalt seda määrust ei vaidlustatud.
26.novembril 2019 andis Tartu Maakohus A. Simanise kõnealuses kriminaalasjas juba ka kohtu alla, jättes tõkendi vahistamine muutmata. Vaidlustatud määruses märkis maakohus A. Simanise vahistamise osas, et kahtlustuse esitamine viitab süüdimõistetu soovimatusele käituda õiguskuulekalt. Isegi kui kohtu selline järeldus välja jätta, ei muutu lõppseisukoht A. Simanise karistuse täitmisele pööramise vajalikkusest. Samuti leiab kohtukolleegium, et viitamine vahistamismäärusele oli siiski ka vajalik. Olukorras, kus süüdimõistetu on uues kriminaalasjas vahistatud, ei ole tema suhtes üldkasuliku töö rakendamine enam kuidagi võimalik.
16.Määruskaebuses toonitab kaitsja veel, et A. Simanis lubab alkoholist täielikult hoiduda, on üldkasuliku töö tundidest enamuse ära teinud ning lubab töötunnid täielikult ära teha. Arvestades eelnevalt käsitletut, oleks ringkonnakohtu hinnangul naiivne uskuda, et süüdimõistetu edaspidi alkoholikeelust kinni peaks. Seega isegi juhul, kui uskuda A. Simanise kinnitust üldkasulikku tööd korrektselt ära teha, tema karistuse täitmisele pööramata jätmist see kaasa ei tooks.
17.Seetõttu ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu 13. novembri 2019. a määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata.
18.Kaitsja esitas ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabi tasu ulatuse kindlaksmääramiseks. Kaitsja märgib, et maakohtu määrusega tutvumisele kulus tal 30 minutit ja teist samapalju läks ka määruskaebuse koostamiseks, mille eest ta soovib kokku tasu 54 eurot, lisandub käibemaks 10,80 eurot. Ringkonnakohus, juhindudes riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 22 lg-st 7, § 23 lg-st 1 ja justiitsministri 26. juuli 2016 määruse nr 16 § 1 lg-test 6 ning 10, §-st 3 ja § 7 lg-st 1, leiab, et taotlus on põhjendatud. KrMS § 187 lg 2 esimese lause kohaselt tuleb kaitsja küsitud riigi õigusabi tasu 64,80 eurot kui määruskaebemenetluse kulu A. Simaniselt riigi kasuks välja mõista. /allkiri/
/allkiri/
/allkiri/
Juhan Sarv
Maarika Kuusk
Tiit Lõhmus
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.