Kriminaalasi nr 1-16-3815
Kohus
Tartu Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
07. november 2019 Jõgeva kohtumaja (istung toimus kaugkohtuistungina 24.10.2019)
Kriminaalasja number
1-16-3815
Täitmiskohtunik
Liivi Loide
Kohtuistungi sekretär
Viivi Kalme
Prokurör
Liane Peets
Taotlus
Süüdimõistetu Timo Pihlapuule karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise otsustamine
Süüdimõistetu
isikukood: 39101302738, asukoht: viibib karistuse kandmisel Tartu Vanglas, elukoht vabanemisel: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx
Kohaldada Timo Pihlapuu suhtes karistusjärgset käitumiskontrolli. KarS § 871 lg 3 alusel määrata karistusjärgse käitumiskontrolli tähtajaks 1 (üks) aasta. KarS § 871 lg 1 ja § 75 lg 1 alusel kohustada Timo Pihlapuud järgima karistusjärgse käitumiskontrolli perioodil KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elada kohtu määratud alalises elukohasxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx 2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, 3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ja esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, 4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks, 5) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks, 6) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks
1 (4)
ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määrata Timo Pihlapuule karistusjärgse käitumiskontrolli ajaks lisakohustus mitte tarvitada alkoholi. Määrus Timo Pihlapuu suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonnale. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.
Timo Pihlapuu on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 13.10.2016. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-16-3815 KarS § 274 lg 2 p 4 järgi ja karistuseks mõistetud 4 aastat vangistust. Karistuse kandmise algust arvestati alates Timo Pihlapuu kinnipidamisest 14.12.2015. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg 14.12.2015-13.10.2016 karistusaja hulka. Timo Pihlapuul jäi alates 14.10.2016 karistust kanda 3 aastat 2 kuud vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 14.12.2015 ja lõpeb 14.12.2019. Tartu Vangla edastas 26.09.2019 kohtule Timo Pihlapuu isikliku toimiku karistusjärgse käitumiskontrolli menetluse raames. Kohtule esitatud materjalidest võib järeldada, et Tartu Vangla toetab süüdimõistetule käitumiskontrolli kohaldamist pärast vangistuse täies ulatuses ärakandmist. Kohtuistungil selgitas Timo Pihlapuu, millised on tema vabanemisjärgsed elutingimused. Kinnipeetav ei ole kindel, kas korter on käesoleval ajal elamiskõlbulik, kuid pärast vabanemist läheb ta sinna. Väidetavalt on tal olemas töökoht võsa lõikajana Jõgeva kandis. Lisasissetuleku tagab töövõime toetus. Süüdimõistetu ei ole nõus karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamisega ja leiab, et see on lisakaristus. Ta usub, et saab oma elu korraldamisega ise hakkama. Ta usub, et kui loobub alkoholi tarvitamisest, siis enam kuritegusid toime ei pane. Vabaduses toetav tugivõrgustik puudub, abi saamiseks pöördub valla poole. Ametnikesse (politsei ja kohus) suhtub kinnipeetav vaenulikult, kuna need sekkuvat põhjuseta tema ellu. Prokuröri arvates võib Timo Pihlapuu jätkuvalt käituda vägivaldselt talle ebamugavas olukorras. Vabaduses on tal kindel elukoht. Prokuröri arvates ei saa tema korteri seisukord olla nii hull, et seal saa elamist jätkata. Kui isik pöördub valda, siis sealt võib ta abi saada. Kõige suurem risk uute kuritegude toimepanemiseks on Timo Pihlapuu osas alkoholi tarvitamine. Prokuröri arvates aitaks karistusjärgne käitumiskontroll seda jälgida. Prokurör toetas vangla seisukohta ja leidis, et karistusjärgset käitumiskontrolli võiks kohaldada vähemalt 1 aastaks pannes talle selleks perioodiks kohustuse mitte tarvitada alkoholi. Töövõime protsenti arvestades kohustust tööle asuda prokurör süüdimõistetule ei paneks.
Kohus, tutvunud kinnipeetava isikliku toimikuga ning kuulanud ära xxxxxxxxxxxe, tema kaitsja ja prokuröri, leiab, et xxxxxxxxxuse suhtes ei ole karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine vajalik.
2 (4)
KarS § 871 lg 1 p 1, 2 sätestavad, et kohus võib kohaldada isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatule, kui isikut on karistatud vähemalt kaheaastase vangistusega tahtliku kuriteo eest ning ta on ära kandnud mõistetud vangistuse täies ulatuses ja teda on enne seda karistatud vähemalt üheaastase vangistusega tahtliku kuriteo eest või teda on karistatud vähemalt kaheaastase vangistusega käesoleva seadustiku 9. peatüki 1., 2., 6. või 7. jaos, 11. peatüki 2. jaos või 22. peatüki 1. või
3 (4)
Karistusjärgse käitumiskontrolli ajal tuleb Timo Pihlapuul täita KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid. Selleks, et vähendada uute kuritegude toimepanemise riske, tuleb Timo Pihlapuule käitumiskontrolli perioodiks KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määrata täiendav kohustus mitte tarvitada alkoholi. KarS § 871 lg 4 sätestab, et kui süüdlane ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus pikendada käitumiskontrolli tähtaega korraga kuni ühe aasta võrra või määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule. KarS § 3314 sätestab, et kontrollnõude või käitumiskontrolli raames pandud kohustuse kuritahtliku rikkumise eest karistusjärgsele käitumiskontrollile allutatud isiku poolt karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.