Varavastased süüteod › Süüteod omandi vastu

RESOLUTSIOON

Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 248 lg 1 p 5 ja § 249 kohus otsustas:

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED

Süüdistus Süüdistusest nähtuvalt on Kristiina Kupp toime pannud kuriteona võõra vallasasja äravõtmise, selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud süstemaatiliselt KarS § 199 lg 2 p 9 järgi, mis seisnes selles, et tema isikuna, kes on varem korduvalt pannud toime varguseid ning olles viimati varguste toimepanemise eest karistatud Harju Maakohtu 13.03.2017. a otsusega ja PPA Lõuna prefektuuri 15.11.2018. a kiirmenetluse otsusega, võttis 07.11.2018. a kella 14.15 ajal Viljandi linnas Tartu tn 5 asuvast OÜ Leiu taaskasutuskeskusest ebaseadusliku omastamise eesmärgil kannatanu X.X kuuluva kullast kaelaketi koos kuloniga väärtusega 370 eurot, kuldsõrmuse väärtusega 90 eurot ja sularaha 15 eurot, põhjustades kannatanule varalise kahju summas 475 eurot. Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava süüdimõistmiseks KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ja mõista karistuseks 1 aasta ja 4 kuud vangistust.

KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Tartu Maakohtu 30.10.2018. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, s.o 3 aasta, 5 kuu ja 28 päeva pikkuse vangistuse võrra, mõistes liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 4 aastat, 9 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 74 lg-te 1, 3 ja 5 alusel jätta mõistetud vangistus täielikult täitmisele pööramata, kui Kristiina Kupp ei pane 5 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab temale käitumiskontrolli ajaks määratud kontrollnõudeid ja kohustusi. KarS § 75 lg 1 kohaselt on käitumiskontrolli ajal süüdlane kohustatud järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele. 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta. 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks. 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 21 alusel määrata, et käitumiskontrolli ajal on Kristiina Kupp kohustatud mitte omama ja tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid. KarS § 75 lg 2 p 5 alusel määrata, et käitumiskontrolli ajal on Kristiina Kupp kohustatud alluma ettenähtud psühholoogilisele või psühhiaatrilisele ravile (narkomaanide sõltuvusravile) ajani, mil raviteenuse osutaja otsustab, et ravi enam vaja ei ole. Kristiina Kupp on eelnevalt ravile allumiseks nõusoleku andnud. KarS § 75 lg 2 p 7 alusel määrata, et käitumiskontrolli ajal on Kristiina Kupp kohustatud teadvalt mitte suhtlema kriminaalkorras karistatud isikutega (v.a pereliikmed). KarS § 75 lg 2 p 8 alusel määrata, et käitumiskontrolli ajal on Kristiina Kupp kohustatud osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis. KarS § 74 lg 5, KarS § 75 lg 2 p 9 ja KarS § 751 lg 3 kohaselt kohustub Kristiina Kupp alluma elektroonilisele valvele tähtajaga 12 kuud. Põhjendused süüdimõistmises Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes KrMS §-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged, vastavuses õigusliku kvalifikatsiooniga ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Põhjendused karistuse mõistmisel KarS § 199 lg 2 p 9 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse 13. detsembri 2018 määrusest nr 117 (Töötasu alammäära kehtestamine), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 540 eurot kuus. KrMS § 179 lg 1 kohaselt on sundraha teise astme kuriteo puhul 1,5 kuupalga alammäära, s.o 810 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Süüdistatava Kristiina Kupu kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 259,44 eurot. Süüdistatava Kristiina Kupu kaitsja on esitanud kohtus taotluse riigi õigusabi suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks 21.10.2019 summas 122,64 eurot ja 04.11.2019 summas 82,92 eurot. Kohus leiab, et kuna kohtuistung 21.10.2019 kestis kohtuistungi protokolli kohaselt kella 09.58-10.05, siis kuulub kaitsja 21.10.2019 esitatud riigi õigusabi taotlus rahuldamisele summas 111,84 eurot ja kohtuistung 04.11.2019 kestis kuni 30 minutit kaitsja osavõtul, siis kuulub kaitsja tasutaotlus rahuldamisele summas 72,12 eurot. Muus osas on kaitsja esitatud aruanne usaldusväärne ja vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega. KrMS § 189 lg 1 kohaselt kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. Kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega (KrMS § 189 lg 2). KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seejuures arvestatakse KrMS §-s 182 sätestatud erandeid. KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. KrMS § 180 lg 3 alusel on põhjendatud kaitsja sõidukulu ja sõidu ajakulu summas 198,60 eurot riigi kanda. Kriminaalmenetluses on süüdistatavale arvestuslikult menetluskuludeks kokku 1054,80 eurot: sundraha 810 eurot ja riigi õigusabi tasu 244,80 eurot. Arvestades süüdimõistetu majanduslikku olukorda määrata tal menetluskulude tasumine ositi aasta jooksul, igakuiste võrdsete osade kaupa. Kohtu muud põhjendused KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul.

(allkirjastatud digitaalselt)

Aivar Hint Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.