Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Roland Vill on Harju Maakohtu 28.02.2019. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-18-3225 süüdi tunnistatud KarS § 199 lg 2 p 4- § 25 lg 2 järgi ja karistuseks mõistetud 3 kuud vangistust; KarS § 121 lg 1 järgi ja karistuseks mõistetud 6 kuud vangistust. KarS 64 lg 1 alusel mõisteti kuritegude kogumi eest liitkaristuseks 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 15.05.2017. a kohtuotsusega mõistetud ärakandmata vangistuse 2 aastat 5 kuud 27 päeva võrra ning mõisteti lõplikuks liitkaristuseks Roland Villile 2 aastat 11 kuud 27 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 kohaselt arvestati eelvangistus karistusaja hulka ja loeti karistuse kandmise alguseks 28.01.2018. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 24.01.2021. Tartu Vangla edastas 11.07.2019 kohtule materjalid Roland Villa tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla ei toeta kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokurör esitas enda arvamuse Roland Villa tingimisi enne tähtaega vabastamise kohta kirjalikult 09.09.2019. Prokurör nõustus kinnipidamisasutuse arvamusega, et Roland Villa varasem käitumine, sh korduvate õigusrikkumiste toimepanemine, tema hoiakud, suhtumine õiguskorda, majanduslik olukord ning narkootilise aine tarbimisharjumused annavad alust arvamuseks, et vabaduses olles jätkab Roland Vill uute kuritegude toimepanemist. Seepärast ei toetanud prokurör Roland Villa ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Roland Vill avaldas kohtuistungil, et soovib enne tähtaega vabaneda. Kinnipeetav selgitas, millised on tema plaanid vabaduses. Ta soovib minna rehabilitatsioonikeskusesse, läbida programme, käia AN tugigrupis. Oma kuritegeliku käitumise põhjuseks peab narkootikumide tarvitamist, kuid alates 2014. aastast ta väidetavalt ei tarvita. Vanglas on ta läbinud programmi. Vabaduses on ta valmis täitma tingimusteta kõiki kohustusi, mis talle pannakse. Teda toetavad naine, keskuse töötajad, tugiisik ja AN grupi liikmed. Tuttavad aitavad töö leidmisel. Kaitsja leidis, et vaatamata sellele, et kinnipeetav on juba seitsmendat korda vangistuses, esinevad asjaolud, mis annavad võimaluse tema tingimisi enne tähtaega vabastamiseks elektroonilise valve alla. Vanglas kehtivad karistused puuduvad, tal ei ole kuritegevust pooldavaid hoiakuid. Tal on motivatsioon muutusteks ja plaan, kuidas neid täide viia. Kaitsja arvates on karistus oma eesmärgi täitnud. Elektrooniline valve pikkusega 2 kuud on kaitsja arvates piisav, et saada aru, kas Roland Vill on võimeline käituma seaduskuulekalt ja väärib vabastamist.

KOHTU SEISUKOHT

KarS § 76 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega.

2 (4)

Käesolevaks ajaks on Roland Vill temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole ning andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Kriminaalhooldusametnik on kontrollinud tema vabanemisjärgset elukohta rehabilitatsioonikeskuses. Elukoht on sobilik elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks ja keskuse juhatuse liige on andnud nõusoleku elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Seega esinevad formaalsed alused Roland Villa tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise järelevalvega. KarS § 76 lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Roland Vill on varem kriminaalkorras korduvalt karistatud ja korduvalt vanglakaristust kandnud. Käesolevat liitkaristust kannab süüdimõistetu nii esimese kui teise astme kuritegude eest. Sisuliselt kannab ta karistust kolme kohtuotsuse, s.o Harju Maakohtu 13.05.2015 otsuse 1-15-3203, Viru Maakohtu 15.05.2017 otsuse 1-17-3137 ja käesoleva Harju Maakohtu 28.02.2019 otsuse 1-18-3225 alusel. Käesoleva otsusega karistati Roland Villa varguste ja kehalise väärkohtlemise eest, varasemate otsustega on teda karistatud narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise ja varguste eest. Roland Villa varasemast elukäigust nähtub, et ta on suhtunud ükskõikselt talle mõistetud karistustesse ja seega ka kehtestatud õiguskorda üldiselt. Seega ei ole varasemad karistused mõjutanud Roland Villa õiguskuulekusele ja ei ole täitnud oma eesmärki. Kohtul puudub alus eeldada, et sel korral oleks karistus Roland Villa suhtes saavutanud eesmärgi ja tema vabastamine seaduses selleks ette nähtud esimese võimaluse avanemisel oleks põhjendatud. Oluline on seegi, et käesoleva karistuse kandmise ajal ei ole Roland Vill vangla iseloomustuse kohaselt veel individuaalses täitmiskavas ettenähtud tegevustes osalenud. Positiivne on, et ta valmis erinevaid programme läbima vabaduses olles. Roland Villa käitumisele etteheiteid teha ei saa, kehtivaid distsiplinaarkaristusi ei ole. Kuid kohtu arvates ei garanteeri eeltoodu siiski tema edasist õiguskuulekat toimetulekut. Süüdimõistetu õigusvastast käitumist on soodustanud uimastite tarvitamine, puudulik probleemide lahendamise oskus ning kehva majandusliku toimetuleku oskus. Vangla iseloomustusest nähtub, et süüdimõistetu on pikka aega tarvitanud erinevaid narkootilisi aineid ja ta ei ole suutnud enda tarvitamise harjumusi muuta. Sel korral on ta otsustanud minna rehabilitatsioonikeskusesse, mis on positiivne. Samas ei ole süüdimõistetu soov ravile minna piisav, et teda tingimisi enne tähtaega vabastada. Spetsialistide tuge on tal võimalik saada ka pärast karistuse ärakandmist. Vabanemise korral on süüdimõistetul kindel elukoht ja väidetavalt ka võimalus tuttavate abiga töökoht leida. Tema lähivõrgustikku kuuluvad ema, isa, abikaasa ja abikaasa tütar. Kinnipeetava abikaasa on samuti kriminaalkorras karistatud ja kandnud korduvalt ka vanglakaristust. Kõike eeltoodut kogumis hinnates on kohus seisukohal, et Roland Villa vabastamine tingimisi enne tähtaega ei ole põhjendatud. Roland Villale on antud korduvalt võimalusi kanda talle mõistetud karistusi vabaduses ja tegeleda temal esineva sõltuvusprobleemiga. Kinnipeetav ei ole suutnud oma eluviisi muuta ja on jätkanud õigusvastast käitumist. Tema varasema elukäigu ja kuritegude toimepanemise asjaolude põhjal on piisavalt alust arvata, et ta võib vabanemise korral jätkata uute kuritegude toimepanemist. Käesolev vangistus ei ole kohtu arvates olnud tulemuslikum kui varasemad.

3 (4)

Menetluskulud Roland Villa tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise taotluse läbivaatamisel võttis kaitsjana 23.09.2019 kohtuistungist määratud korras osa advokaat Marko Paabumets. Kaitsja esitas kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles palus välja mõista riigi õigusabi tasu koos käibemaksuga summas 115,20 eurot. Kohus leiab, et esitatud taotlus on põhjendanud ja kinnitas pealdisega taotlusele riigi õigusabi osutamise eest väljamaksmisele kuuluvaks summaks 115,20 eurot. Määratud kaitsjale makstud tasu on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt menetluskulu, mille hüvitab tulenevalt KrMS § 180 lg 1 süüdimõistetu. Seega tuleb Roland Villalt riigituludesse sisse nõuda kaitsetasu määratud korras osutatud õigusabi eest vastavalt kehtivatele määradele. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.