lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-06-10509/152

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 16.09.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-06-10509/152
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
16.09.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1092
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-06-10509/17Tallinna Ringkonnakohus17.05.20111-06-10509/107Viru Maakohus Rakvere kohtumaja27.02.20151-06-10509/119Viru Maakohus Rakvere kohtumaja03.01.20171-06-10509/127Viru Maakohus Rakvere kohtumaja28.03.20181-06-10509/134Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium11.05.20181-06-10509/143Viru Maakohus Rakvere kohtumaja14.08.2019

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised määruskaebemenetluse pooled Asja läbivaatamise viis

Tartu Ringkonnakohus 16. september 2019 1-06-10509 Maarika Kuusk, Aarne Sarjas, Juhan Sarv Sergei Mahhov (isikukood 37703182228) tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine Viru Maakohtu 14. augusti 2019. a määrus Sergei Mahhov, määruskaebus Viru Ringkonnaprokuratuuri Ain Tali Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Jätta Viru Maakohtu 14. augusti 2019. a määrus muutmata.
2.Määruskaebus jätta rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Sergei Mahhov tunnistati Tallinna Ringkonnakohtu 27. mai 2011. a otsusega süüdi karistusseadustiku (KarS) § 114 p 3 - § 25 lg 2 järgi. Teda karistati vangistusega 11 aastat. Lugedes eelvangistuses viibitud aja karistusaja hulka, algas S. Mahhovi karistus 27. juulil 2010 ja see lõpeb 1. augustil 2020.
2.Vangla ja prokuratuur S. Mahhovi vabastamist tingimisi ennetähtaegselt ei toeta.
3.
Viru Maakohtu 14. augusti 2019. a määrusega jäeti S. Mahhov karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata, kuna täitmata on KarS § 76 lg-st 4 tulenevad vabastamise materiaalsed eeldused.
4.Süüdlasel on kehtiv kriminaalkaristus. Karistust kannab ta mõrva katse eest. S. Mahhov pani tulirelva kasutades toime ohtliku ja vägivaldse kuriteo, seades ohtu mitme inimese, sh kannatanu laste elu. Tema käitumine ei ole olnud õiguskuulekas ka kinnipidamisasutuses. Tööst korduva keeldumise eest on talle määratud distsiplinaarkaristus. Enda sõnul ei saa ta töötada halva tervisliku seisundi tõttu, ent meditsiiniosakond on hinnanud ta töövõimeliseks. Ka enne vangistust puudus S. Mahhovil töökoht ja legaalne sissetulek.

Garanteeritud töökoht puudub tal ka vabanemisel. S. Mahhovil on küll raha vabanemisfondis ja teda on nõus toetama vanemad, ent perspektiivis ei oleks selline tegevus jätkusuutlik, sest S. Mahhov on töökohtade suhtes valiv. See viitab subkultuursetele hoiakutele. Kinnipeetava suhtlusringkonna enne vangistust moodustasid kriminaalse taustaga isikud, kes mõjutasid ka S. Mahhovit kuritegusid toime panema. Vangistuses viibideski osales kinnipeetav koos teistega massilises allumatuses, mis viitab tema mõjutatavusele ja heakskiidu saamise vajadusele. S. Mahhovile ei ole kantud karistus vajalikku mõju avaldanud. Ta ei tunnista senini toimepandud kuritegu, kindlad pikemaajalised plaanid süüdlasel puuduvad. Sõnades on tal motivatsioon kuritegelikust käitumisest loobuda, ent tema käitumine vangistuses sõnades väljendatud soovi ei toeta.

MÄÄRUSKAEBUS

5.Määruskaebuses palutakse maakohtu määrus tühistada.
6.Ennetähtaegsest vabastamisest keeldumine on piisavalt põhistamata. Kohtul ei ole õigus viidata 2015. a massirahutustele, sest antud asjas puudub lõplik kohtuotsus. Vanglas töötamisest keeldus S. Mahhov kroonilise haigusega seoses ning distsiplinaarkaristused on ta halduskohtus vaidlustanud. Ta võtab preparaate, mille kõrvalnähud ei võimalda mitte ainult töötada, vaid 3-4 tunni jooksul ka füüsilisi tegevusi teha. Just sel ajal sunnib aga Viru Vangla S. Mahhovit tööd tegema. See on diskrimineeriv ja ebaseaduslik. S. Mahhovil on keskeriharidus ja elektrikeevitaja kutse. Ta õppiski selleks, et mitte olla koristaja. S. Mahhovi arvamine subkultuuri hulka on põhjendamatu. Kohtu väide, nagu puudus S. Mahhovil enne vangistust töökoht ei tugine faktidel. S. Mahhov ei pea 0,63 eurot tunnitasu koristamise eest väärikaks. Tema isiklik arvamus selles küsimuses ei anna aga alust pidada teda subkultuuri hulka kuuluvaks.
7.Vabastamata jätmise korral kannaks S. Mahhov karistuse täielikult ära ning tema võimalus kriminaalhoolduse abil ühiskonda assimileeruda kaob. S. Mahhovi karistusaeg kogumis on 18 aastat ja 15 päeva, millest ta on ära kandnud üle 17 aasta (vanglas viibib ta alates 15. juulist 2002). Viimasest mõistetud vangistusest on S. Mahhov ära kandnud juba üle 10 aasta. Ta ei ole kellegi surma ega kehavigastusi põhjustanud. Praegusel ajal on S. Mahhovil elukoht, ent ka vanemad on tema pidevast ootamisest väsinud.
8.Pikaajaline vangistus ei paranda kinnipeetavat, vaid muudab ta tigedamaks ja tekitab hingelist kahju. See ei ole karistuse eesmärk. S. Mahhovi pärast 18 aastast vangistust teadmatusse, ent vabastades ta 10-11 kuud enne karistusaja lõppu, oleks võimalik tema tegevusi kriminaalhoolduse abil kontrollida.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

9.Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi annab KarS § 76 lg 4 kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma juhul, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. (Riigikohtu 28. aprilli 2017. aasta määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16)
10.S. Mahhovi hinnangul ei oleks maakohus tohtinud ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel arvestada tema distsiplinaarkaristustega, kuna ta on need vaidlustanud. 2(3)

Ringkonnakohus sellise sisukohaga ei nõustu. Isegi kui S. Mahhov on talle määratud distsiplinaarkaristused vaidlustanud, on haldusakt kehtiv kuni selle kehtetuks tunnistamiseni, kehtivusaja lõppemiseni, haldusaktiga antud õiguse lõpliku realiseerimiseni või kohustuse täitmiseni, kui seadus ei sätesta teisiti (HMS § 61 lg 2). Teisisõnu, seni kui käskkirja tühistatud ei ole (määruskaebuse kohaselt on vaidlus pooleli), on tegemist kehtiva haldusaktiga ning selle resolutiivosa täitmine on kohustuslik igaühele, sh haldus- ja riigiorganitele. Maakohus lähtus seega õigesti eeldusest, et S. Mahhovit on korduvate tööst keeldumiste eest distsiplinaarkorras karistatud. Ehkki S. Mahhov ei saa enda kinnitusel tervisest tulenevalt tööd teha, näitab tema tööle määramine, et vangla tema osalemiseks majandustöödel takistust ei näe. S. Mahhov viitab kaebuses ka madalale töötasule ning enda hoiakutele. Teatavasti on aga vanglas töötamine taasühiskonnastamise osa ning tööst keeldumine võib ka ringkonnakohtu hinnangul viidata isiku subkultuursetele hoiakutele.

11.S. Mahhov leiab, et kuna tema suhtes ei ole jõustunud kohtuotsust, ei tohiks vanglamässust osavõttu tema ennetähtaegse vabastamise küsimuse arutamisel arvestada. Kohtukolleegium nõustub selle seisukohaga. Samas aga nähtub maakohtu määrusest, et tegemist ei ole S. Mahhovi vabastamata jätmise olulise kaalukeelega, vaid näitega isiku mõjustatavusest. See asjaolu eraldivõetuna ei välistanud kinnipeetava vabastamata jätmist.
12.S. Mahhovi määruskaebuse väited on osaliselt seotud sellegagi, et ta ei ole kuriteoga raskeid tagajärgi põhjustanud (s.o kedagi tapnud ega kehavigastusi tekitanud). On tõsi, et S. Mahhovi tegu (tapmise eesmärgil 12-kaliibrisest sileraudsest tulirelvast ühe lasu kartetšidega täidetud jahipüssipadruniga tulistamine) jäi tema tahtest sõltumata lõpule viimata, kuna kannatanul õnnestus autoga sündmuskohalt minema sõita. Tallinna Ringkonnakohtu otsusest nähtub siiski, et S. Mahhovi teo tagajärjel sai kaks inimest raskeid kehavigastusi, sh üks neist raske kehalise haiguse. Kannatanutele tekitatud vigastused paiknesid eluohtlikes piirkondades. Iseloomustusest nähtuvalt on S. Mahhovi kuritööd läinud liigilt ohtlikumaks.
13.Ringkonnakohtu hinnangul oleks alusetu heita maakohtule ette kaalutlusviga olukorras, kus isiku kuriteo toimepanemise asjaolud, tema varasem elukäik ja käitumine karistuse ajal, annavad küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab uute kuritegude toimepanemist. Isiku iseloomustusest nähtuvalt on ohtlikkust ja riski täheldatud kategooriates nagu töö- ja majanduslik toimetulek, suhted ja elustiil, mõtlemine ja käitumine, hoiakud. Iseloomustuses välja toodud asjaolud näitavad samuti, et isiku varasem elukäik ja tulevikuperspektiivid ei toeta tema õiguskuulekust. Kohtukolleegium nõustub I astme kohtuga, et S. Mahhovi puhul esineb oht uute kuritegude toimepanemiseks. Seetõttu jääb süüdlase määruskaebus ka ringkonnakohus rahuldamata. /allkiri/

/allkiri/

/allkiri/

Maarika Kuusk

Aarne Sarjas

Juhan Sarv

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.