Kohtulahend

Viru Maakohus

Määruse tegemise aega ja koht

28.03.2018, Rakvere kohtumaja

Kriminaalasja number

1-06-10509

Kohtunik

Kristel Vedro

Kohtuistungi sekretär

Raili Raja

Tõlk

Jelena Zubtsova

Prokurör

Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Ain Tali

Kriminaalasi

Viru Vangla materjalid Sergei Mahhovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks

Süüdimõistetu

SERGEI MAHHOV,

isikukood viibimiskoht Viru Vangla

37703182228,

Karistuse kandmise algus 22.07.2010 ja lõpp 01.08.2020 Kohtuasja läbivaatamise aeg

06.03.2018, videokohtuistung

Kohtumääruse õiguslik alus

KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387

RESOLUTSIOON

Jätta SERGEI MAHHOV vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumäärus saata Viru Vanglale, Sergei Mahhovile ja prokurörile. Asjaolud Viru Vangla esitas 17.01.2018 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Sergei Mahhovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Tallinna Ringkonnakohtu 17.05.2011 otsusega tunnistati Sergei Mahhov süüdi KarS § 114 p 3 - § 25 lg 2 järgi ning karistuseks mõisteti talle 11 aastat vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 22.07.2010.

Viru Vangla, arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, ei toeta kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokuröri seisukoht Oma kirjalikus seisukohas nõustub prokuratuur vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta samuti Sergei Mahhovi vangistusest ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung Kohtuistungil avaldas kinnipeetav, et ta soovib tingimisi enne tähtaega vangistusest vabaneda, kuna tegelikult kannab karistust juba 2002. aastast alates, kuna juba uurimine kestis 9 aastat. On nii pikalt kinni olnud, et tal ei ole midagi järgi jäänud peale ema korteri, kuhu vabanemisel ka elama läheks. Elas vahepeal xxxx. Valesti on iseloomustuses kirjas, et ta valdab vabalt eesti keelt. Erialalt on xxxx ja kuni xxxx. aasta maikuuni töötas xxxx. Selgitab, et sõbrad aitavad teda töö leidmisel. Xxxx karistati teda röövimise eest. Isikul ei ole kunagi olnud probleeme narkootikumidega, ei saa aru, miks iseloomustuses teisiti kirjas on. Lisab ka, et vanglas saab iga asja eest distsiplinaarkaristusi ning tema keeldus tööst, kuna tervis ei ole korras. Kohtumääruse põhjendused KarS § 76 lg 4 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leiab, et süüdimõistetu ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kinnipeetaval on küll käesoleval ajal 1 kehtiv kriminaalkaristus, kuid vangistuses viibib ta juba mitmendat korda, mistõttu ei ole varasemad karistused isikule vajalikku eripreventiivset mõju avaldanud ning ta on jätkanud kuritegude toimepanemist. Kinnipeetav on iseloomustusest nähtuvalt ja kohtuistungil avaldatust tulenevalt pannud vägivallakuriteo toime ka xxxx, kus ta kandis samuti vanglakaristust. Kuriteod on muutnud ohtlikumaks, varem karistatud varguste, väljapressimiste, huligaansuste ja röövkallaletungi eest, käesolev kuritegu on mõrvakatse ning kuritegude toimepanemise soodusteguriks on olnud materiaalse kasu saamise eesmärk. Kuigi kinnipeetav on vangistuses omandanud riigikeele B2-taseme, läbinud sotsiaalprogrammi Sotsiaalsete oskuste treening ja osalenud vestlustel psühholoogiga, ei saa isiku käitumist vangistuses pidada heaks. Kinnipeetaval on 4 kehtivat distsiplinaarkaristust. Riigikohus on oma lahendis nr 3-1-1-91-06 märkinud, et vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest vabastamise oluliseks tingimuseks. Seega ei ole õiguspärase käitumise kriteerium isiku puhul täidetud. Tegemist on isikuga, kes ei suuda ka range järelevalve all viibides alluda korraldustele ega järgida kehtestatud nõudeid, mistõttu puudub kohtul kindlus selles, et ta on oma kuritegelikust käitumisest teinud vajalikud järeldused. Samuti on kinnipeetav vangistuse algusest alates määratud tööle vangla majandustöödele koristajana, kuid isik on algusest peale töötamisest keeldunud. Kinnipeetaval on kindel alaline elukoht emale kuuluvas eramajas koos ema ja kasuisaga. Ema ja kasuisa on nõus, et isik nende juurde elama asub. Samas puudub tal garanteeritud töökoht ja kindel igakuine sissetulek iseseisvalt majanduslikult toimetulemiseks. Enne vangistust oli isiku enda sõnul tema majanduslik olukord rahuldav ja ta tuli toime, kuid legaalne sissetulek isikul puudus ning ta elatus ebaseaduslikust tegevusest saadavatest rahalistest vahenditest. Seega ei saa isiku vangistuseelset majanduslikku olukorda lugeda rahuldavaks. Kuigi isikul on vabanemisfondis ligikaudu 1500 eurot ning ema ja kasuisa on nõus teda vabanemisel