Varavastased süüteod › Süüteod vara vastu tervikuna

1-19-6976 saamisele suunatud andmeid. Kahjukäsitluse käigus selgitati välja, et sama kahju kohta oli K. V varasemalt esitanud hüvitistaotluse kahte teise kindlustusseltsi – I P&C I AS-i ja S K AS-i ning kahju oli nende poolt ka hüvitatud. 22.07.2019 esitati K. V alljärgnev kahtlustus: 1) 11.01.2018 kell 18:01 esitas e-keskkonnas vara (aadressil XXX asuva korteri) kindlustuslepingu raames kindlustusandjale S P&C I AS-le avalduse kahju hüvitamise kohta, mille kohaselt 07.01.2018 eelpool mainitud aadressil asuvas korteris oli kahjustusi saanud pliit Miele väärtusega 800 eurot. Sama vara ja kahju kohta oli K. V poolt esitatud 31.07.2017 avaldus kahju hüvitamise kohta I P&C I AS-le ning vara väärtus hüvitati 20.09.2017 viimati mainitud kindlustusandja poolt. 15.01.2018 maksis S P&C I AS K. V ile kindlustushüvitise summas 739 eurot. 2) 07.11.2018 esitas e-keskkonnas vara (aadressil XXX asuva korteri) kindlustuslepingu raames kindlustusandjale S K AS-le avalduse kahju hüvitamise kohta, mille kohaselt 04.11.2018 eelpool mainitud aadressil asuvas korteris oli kahjustusi saanud pliit Miele väärtusega 849 eurot. Sama vara ja kahju kohta oli K. V poolt esitatud 31.07.2017 avaldus kahju hüvitamise kohta I P&C I AS-le ning vara väärtus hüvitati 20.09.2017 viimati mainitud kindlustusandja poolt. 12.11.2018 maksis S K AS K. V kindlustushüvitise summas 699 eurot. 3) 25.11.2018 kell 18:01 esitas e-keskkonnas vara (aadressil XXX asuva korteri) kindlustuslepingu raames kindlustusandjale XXX I SE-le avalduse kahju hüvitamise kohta, mille kohaselt 25.11.2018 eelpool mainitud aadressil asuvas korteris oli kahjustusi saanud pliit Miele väärtusega 849 eurot. Sama vara ja kahju kohta oli K. V poolt esitatud 31.07.2017 avaldus kahju hüvitamise kohta I P&C I AS-le ning vara väärtus hüvitati 20.09.2017 viimati mainitud kindlustusandja poolt. Kindlustushüvitis jäi XXX I SE poolt välja maksmata, kuna kahjukäsitluse käigus selgitati välja, et sama kahju kohta oli juba kahju hüvitatud teiste kindlustusandjate poolt. Selliselt toimides lõi K. V kindlustusandjates ebaõige ettekujutuse kindlustusjuhtumi toimumise kohta, eesmärgiga saada kindlustusandjatelt kindlustushüvitis, mis on kvalifitseeritav KarS § 212 lg 1 järgi. Kriminaaltoimiku materjalidega on leidnud tõendamist, et K. V pani talle inkrimineeritud teod toime. Kuigi isik kahtlustatava ülekuulamisel oma süüd ei tunnistanud, siis 30.08.2019 toimunud kohtumisel prokuratuuris kahtlustatav kinnitas omakäelise avaldusega, et tunnistab oma süüd ning puhtsüdamlikult kahetseb tehtut. KrMS § 202 lg 1 kohaselt kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles kahtlustatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, võib prokuratuur taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks.

1-19-6976 toimepanemist. Selle kinnituseks isik kirjutas omakäeliselt, et võtab täielikult talle inkrimineeritud süüteod omaks ning puhtsüdamlikult kahetseb tehtut. Vaadates K. V pangakonto väljavõtteid, siis nähtuvad sealt mitmed kiirlaenude laekumised kahtlustatava kontole. Sellest võib järeldada üheselt, et põhjus, miks isik kahtlustuses kirjeldatud viisil toimis oli vajadus teenida raha oma igapäevaste kulutuste katteks. Prokuratuur ei taha väita, et sellisel viisil toimimine kuidagi õigustab õigusrikkumiste toimepanemist, kuid inimlikust küljest vaadates on see mõistetav. Samas on kahtlustatav iseseisvalt asunud kindlustusandjatega dialoogi ning sõlminud kokkulepped, mille tagajärjel makstakse kogu pettuse teel saadud raha tagasi. Viimati mainitule tuginedes on prokurör veendumusel, et selliste asjaolude valguses võib jõuda järeldusele, et isiku süü käesoleval juhul on pigem väike. Tuleb arvestada veel ka asjaoluga, et kriminaalmenetluse lõpetamist ei saa kohaldada, kui menetluse jätkamine on vajalik lähtuvalt avalikust menetlushuvist või eripreventiivsetest vajadustest. Selline vajadus on olemas üldjuhul siis, kui isikut on kahe aasta jooksul enne uue kuriteo toimepanemist sarnase süüteo eest karistatud või on tema suhtes menetlus otstarbekuse kaalutlusel lõpetatud või isik on oma muu käitumisega tõestanud, et tema edaspidise õiguskuulekuse tagamiseks, mida muul moel ei ole võimalik korraldada, on vajalik rakendada mõjutusvahendeid või karistusi. Avalik menetlushuvi on olemas ka siis, kui üldpreventiivsetest vajadustest lähtuvalt on isiku karistamine vajalik. Eeltoodud asjaolusid K. V puhul tuvastatud ei ole. Isiku edaspidise õiguskuulekuse tagamiseks ei ole vajalik rakendada mõjutusvahendeid või karistusi. K. V ei ole varasemalt kriminaalkorras karistatud ning isikul puuduvad kehtivad väärteokaristused. Vastavalt 30.08.2019 esitatud nõusolekule, on isik aru saanud oma tegude keelatusest ning kahetseb toimepandut. Täiendavalt ei ole õiguskaitseorganitele laekunud informatsiooni, et isik oleks jätkanud samalaadsete kuritegude toimepanemist.

MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

1-19-6976 Karistusregistri väljavõttest nähtub, et tema poolt toimepandud väärteod pole oma olemuselt sugugi sarnaseliigilised.

(allkirjastatud digitaalselt) Heili Sepp Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.