Avaliku rahu vastased süüteod › Avaliku võimu teostamise vastased süüteod

Isikul on alkoholiga probleemid, ta kuritarvitas alkoholi ning väidab, et alkoholi tarvitamine põhjustas talle palju probleeme erinevates eluvaldkonnades. Seoses alkoholi tarvitamisega vabastati ta ka töölt. Alkoho li tarvitamine on muutunud kinnipeetava ka vägivaldseks ja vägivaldsed kuriteod on enamasti toime pannud just alkoholijoobes. Väidetavalt on osalenud AA tugirühmas, aga mitte vangistuse ajal. Motivatsioon muutuda on vähene. Keeldus sotsiaalprogrammis Eluviisitreening osalemisest. Vangistuses läbinud vestluse karske eluviisi teemal. M editsiiniosakonna andmetel põeb isik kroonilisi haigusi, saab ravi. Isikul on diagnoositud ka alkoholisõltuvus. Vastuolulise iseloomuga, väliselt rahulik, kangekaelne, kohati arvestav. Suhtleb viisakalt ja püüab ennast näidata heast küljest, kuid võib ka kiiresti ärrituda ja olla impulsiivne. Tunnistab probleeme, kuid ei hinda neid objektiivselt ja ei lahenda neid sihipäraselt ja väldib vastutust tarvitades alkoholi. Väidab, et kuriteo sooritamise ajal tegutses impulsiivselt ja ei suutnud oma viha talitseda. Vangla keskkonnas tunneb end oma sõnade kohaselt stabiilselt, on harjumuspärases keskkonnas. Isik ei ole valmis väljakujunenud väärtushinnanguid ja käitumismustreid muutma. Käesoleva vangistuse ajal sai kriminaalkorras karistada KarS § 274 lg 1 eest, kui ähvardas ametniku telefoni teel. Isiku sõnul pole tal ametnike vastu probleeme ja saab aru nende tööst. Vabandab oma käitumist üldiste asjaoludega. Isik ei toeta ühiskonnas kehtivaid reegleid ja norme, ei austa inimeste õigusi, ei aktsepteeri, et ühiskonna liikmeks olemine eeldab ka teatavat vastutust. Arvestades varasemat kuritegelikku käitumist on säilinud risk edaspidiseks seadusrikkumiseks. Käesoleva vangistuse jooksul ähvardas telefoni teel valvurit, mistõttu sai ka uue kriminaalkaristuse. Käesoleval hetkel viibib vanglas varguse ja raskete kehavigastuste tekitamise eest. Soodusteguriks on enda tahtmise saavutamine ja alkoholi liigtarbimine. Isik on korduvalt väärteokorras karistatud. Vägivallakuriteod on enamasti toime pannud alkoholijoobes. Kriminaalhoolduses on isik arvel olnud kahel korral. Mõlemad kriminaalhooldused läbiti rahuldavalt. Isik on ohtlik ametnikele (risk vanglas) ja vangidele (risk vanglas) ning samuti kõrgohtlik avalikkusele (risk ühiskonnas). Oht seisneb füüsilises vägivallas, mille tagajärjeks nii kerged kui rasked kehavigastused ja sellega ähvardamises. Oht on kõige tõenäolisem, kui isikul tekib konflikt teise isikuga ja ta ei suuda ennast kontrollida, samuti ka siis, kui isik on joobes või puuduvad materiaalsed vahendid alkoholi hankimiseks. Viru Vangla, arvestades F.O ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust , ei toeta F.O tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kohtuistung 04.09.2019 toimunud kohtuistungil kinnipeetav avaldas, et pärast vabanemist hakkab ta elama enda õe juures, õ de on sellega nõus. Ta kavatseb töötada koristajana ja elada edaspidi seadusekuulekalt, vältides alkoholi tarbimist. Peale selle, ta on vana ja haige inimene. Prokurör asja arutamisest osa ei võtnud, kuid on esitanud kohtule kirjalikult oma seisukoha, mille kohaselt prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning samuti ei toeta, nagu ka vangla, F.O ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja on seisukohal, et kõik eeldused tema kaitsealuse tingimisi enne tähtaega vabastamiseks on täidetud.

Kohtu põhjendused 3(5)

Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu ja arvestades prokuröri kirjalikku arvamust, leiab, et F.O tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul ei ole kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine käesoleval hetkel põhjendatud. Vastavalt KarS § 76 lg 4 arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Karistusregistri väljavõttest nähtub, et süüdimõistetul on kuus kehtiv at kriminaalkaristatust kehalis e väärkohtlemise, varguste ja raskete kehavigastuste tekitamise toimepanemise eest. Vanglakaristust kannab kümnendat korda. Ta on vangistuse karistuse kandmise kestel kriminaalkorras karistatud, nimelt võimuesindaja vastu v ägivalla kasutamise ähvardamise toimepanemise eest. Kohus hindab neid kui asjaolusid, et vangistus ei mõju talle piisavalt distsiplineerivalt ning kohus ei ole veendunud, et vabaduses viibimine osutab F.O käitumisele paremat mõju. Peale vabanemist puudub isikul garanteeritud töökoht ja elukoht, ta kuritarvitab alkoholi, tal puudub toetav lähivõrgustik, tal on suured võlad, mis loomulikult tõstab kuriteo toimepanemisele riski. Kohtul puudub kindlus, et isik vabanemisel on võimeline iseseisvalt oma rahalisi vahendeid planeerima ning et ta majanduslike raskuste ilmnemisel ei asu uuesti kuritegelikule teele. Kinnipeetu väide, et pärast vabastamist on tal võimalus elada õe juures, on paljasõnaline kuna iseloomustusest nähtub, et enda õega F.O ei suhtle. Ei ole veenvad ka kinnipeetava lubadused loobuda alkoholi tarvitamisest kuna iseloomustusest nähtub, et F.O keeldus sõltuvusega inimestele mõeldud sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“ osalemisest. Samas tuleb positiivseks lugeda, et F.O-l puuduvad distsiplinaarkaristused, ta on sooritanud riigikeele eksamit, on osalenud vestlustel ning töötanud koristajana. Samal ajal, arvestades süüdimõistetu poolt toimepandud kuriteo asjaolusid ja suhtumist vangistuse karistuse täitmise le ning käitumist nii vabaduses kui vanglas, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Kohtul puudub alus arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk oleks madal või väheoluline. Kohus osutab tähelepanu asjaolule, et vabaduses viibides süüdimõistetu käitumine oli ohtlik. Isegi kinnipidamises viibimine ei suuda teda õiguskuulekale käitumisele suunata ja ta pani toime uue tahtliku kuriteo ka kinnipidamisasutuses. Kohus on seisukohal, et taolise käitumisega isik ei sobi kriminaalhooldusele. Ülaltoodu alusel ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne vangistusest vabastamine käesoleval hetkel õigustatud. Kohtul puudub alus arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk oleks madal või väheoluline. Kohus on seisukohal, et käesoleval hetkel vabaduses viibimine ei osuta isikule piisavat mõju ja oleks ebaotstarbekas. Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18- 11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks reegliks. Pigem on isiku ennetähtaegne vangistusest vabastamine erand, mille puhul tuleb arvestada kõiki elulisi asjaolusid. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi 4(5)

ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. K äesoleval hetkel ei kaalu F.O isiksust iseloomutavad positiivsed asjaolud (distsiplinaarkaristuste puudumine, riigikeele eksami sooritamine ja vestlustel osalemine) üle negatiivseid argumente (kuriteo toimepanemise asjaolud, korduv karistatus, võlgade olemasolu, töökoha , alalise elukoha ja isikut tõendava dokumenti puudumine, alkoholisõltuvus ja lähedaste toetuse puudumine, vanglas uue kuriteo toimepanemine). Kohus on seisukohal, et käesoleval hetkel F.O ennetähtaegne vabastamine on liiga ennatlik. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaeg ne vabastamine isikule garanteeritud. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt osutab vangistus süüdimõistetule paremat mõju kui vabaduses viibimine. Seega on kohus veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Seda argumenti toetab ka asjaolu, et nii on teiste inimeste elu, tervis ja ohutus paremini kaitstud. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, § 432, jätab kohus süüdimõistetu F.O Viru Maakohtu 04.04.2018 otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Innokenti Menšikov kohtunik

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.