Varavastased süüteod › Süüteod omandi vastu

Edasikaebamise kord

Määrus väljastada Z.I-le , Põhja Ringkonnaprokuratuurile, Tallinna Vanglale ja Lääne-Harju kriminaalhooldusosakonnale Määruse peale võib esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse alates päevast, mil isik kohtumäärusest teada sai või pidi teada saama, määruse koostanud kohtule.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja 06.02.2018. a kohtuotsusega tunnistati Z.I süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ja karistati teda 10-kuulise vangistusega. KarS § 74 lg 1, 3 alusel mõistetud vangistus jäetakse tingimisi kohaldamata, kui Z.I täidab talle KarS § 75 lg 1 punktides 1 - 6 nimetatud käitumiskontrolli kohustusi ning KarS § 75 lg 2 p 1 alusel kohustati Z.I-d hüvitada kannatanu xxx OÜ-le kuriteoga tekitatud kahju 21,72 € hiljemalt 01.03.2018. a. Z.I määrati katseajaks elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Kohtuotsus jõustus 22.02.2018. a. Tallinna Vangla Lääne-Harju kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametnik esitas 25.01.2019. a Harju Maakohtule erakorralise ettekande Z.I karistuse täitmisele pööramiseks, kuna kriminaalhooldusalune Z.I on rikkunud järgmisi katseajaks määratud kontrollnõudeid: 1) KarS § 75 lg 1 p 1 - elada talle määratud alalises elukohas. 22.01.2019. a toimus kodukülastus hooldusaluse elukohta xxx, kus Z.I elas alates 01.09.2018. a. Kodukülastusel toimus vestlus korteri omaniku P O , kelle sõnul ei ela Z.I enam sellel aadressil alates detsembrist 2018. a; 2) KarS § 75 lg 1 p 4 – saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukoha vahetamiseks detsembris 2018. a lahkus Z.I talle määratud elukohast xxx. Avaldust elukoha vahetamiseks ei ole ta esitanud; 3) KarS § 75 lg 1 p 5 - saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks - 11.12.2018. a pidi Z.I ilmuma perioodilisele registreerimisele. Ta helistas ametnikule ja teatas, et on sõitnud xxx, seal haigestunud ja seetõttu registreerima tulla ei saa. 22.01.2019. a ei olnud ta oma elukohta tagasi pöördunud; 4) KarS § 75 lg 1 p 2 - ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele. 11.12.2018 oli Z.I-le määratud perioodiline registreerimine. Ta võttis 11.12.2018 . a ametnikuga ühendust ja teatas, et on ära

xxx sõitnud, seal haigestunud ja seetõttu registreerima tulla ei saa. Ametnik määras talle uue registreerimisaja 19.12.2018. a ja palus võtta arstilt tõend haigestumise kohta. 19.12.2018. a võttis Z.I ametnikuga uuesti ühendust ja kurtis, et on peale viirushaiguse põdemist haigestunud veel kopsupõletikku. Palus veelkord registreerimisaega edasi lükata. Kuna ametnik läks puhkusele ja oli pühade eelne ja -järgne aeg ning hooldusaluse kohtlemistase võimaldas registreerimist edasi lükata, siis lepiti kokku, et registreerimine to imub 07.01.2019. a. Z.I 07.01.2019. a registreerima tulnud ja oma mitteilmumise põhjusest teada ei andnud. Ametnik püüdis korduvalt Z.I-le helistada, kuid telefon oli välja lülitatud. Ametnik kontrollis rahvastikuregistrit - hooldusalune oli elus. Kuna telefonitsi ei õnnestunud Z.I-ga ühendust saada, saatis ametnik tema e-posti aadressile xxx meeldetuletuse registreerimisaja kohta. Ametniku kirjale vastust ei tulnud. 15.01.2019. a helistas kriminaalhooldusametnik ka politseiametnik xxx ja kuulis, et Z.I on menetlusosaline kriminaalasjas ja PPA Lõuna prefektuuri uurija soovib temaga kohtuda. 15.01.2019. a õhtupoolikul saatis ametnik e- kirja Põlva politseiametnik xxx , kes helistas õhtul tagasi ja kelle sõnul soovib uurija seoses Põlvamaal toimepandud kelmusega Z.I-d üle kuulata. 16.01.2019. a helistas Lõuna PP uurija ametnikule ja teatas, et ta ei ole saanud Z.I-d üle kuulata, sest Z.I ei vasta telefonile ja e-kirjadele ning tema asukoht on ka politseiametnikele teadmata. 25.01.2019. a tegi ametnik uue päringu rahvastikuregistrisse - Z.I on elus. Kriminaalhooldusametnik taotles kohtuistungil Z.I karistuse täitmisele pööramist. Isik on rikkunud mitmeid kriminaalhoolduse kohustusi. Viimane registreerimine temaga toimus 18.10.2018. a. Kriminaalhooldusalune taotles kohtuistungil talle mõistetud karistuse mitte täitmisele pööramist. Ta tunnistas kohtuistungil, et rikkus kriminaalhoolduse kohustusi. Rikkumiste alguses oli ta haige, kuid arstilt tõendeid ei saanud, hiljem ta lihtsalt ei ilmunud kriminaalhooldusosakonda. Ta on 1 kuu vahi all olnud, see on tema jaoks šokeeriv. Taotles katseaja pikendamist. Tema suhtes on menetluses uus kriminaalasi kelmuse kahtlusega. Vangistuses viibimise ajal on tal tekkinud tervislik probleem. Kaitsja taotles kohtuistungil mitte pöörata Z.I karistust täitmisele. Ta oli talvisel perioodil sissetulekuta ning seetõttu puudus tal ravikindlustus ning ta ei saanud oma haiguse kohta arstitõend it esitada. Sellised asjaolud võisid muuta tema käitumist. Kohtuotsusega temalt väljamõistetud kahjutasu on hüvitatud, isikul on kindel elu - ja töökoht. Taotles Z.I katseaja pikendamist 4 kuu võrra, vahi all viibimisest on ta teinud enda järeldusi ning soovib edaspidi käituda seaduskuulekalt. KarS § 74 lg 4 kohaselt kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Kohus, kohtuistungil ärakuulanud kriminaalhooldusametniku, kriminaalhooldusaluse ja tema kaitsja seisukohad ning tutvunud esitatud kriminaalhooldusmaterjalidega leiab, et kriminaalhooldusametniku taotlus Z.I-le Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja 06.02.2018. a otsusega mõistetud ja ärakandmata karistuse täitmisele pööramiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohtu hinnangul esinevad alused karistuse täitmisele pööramiseks, kuna Z.I , kelle suhtes ei pööratud mõistetud karistust täitmisele ning olles teadlik talle määratud

kontrollnõuetest ja kohustustest, oleks pidanud näitama, et teda võib usaldada, mitte tegutsema vastutustundetult ning suhtuma ükskõikselt kriminaalhooldusesse ja sellega kaasnevatesse kohustustesse. Kohtuistungil leidis tuvastamist, et kriminaalhooldusalune Z.I rikkus temale kohtuotsusega pandud kriminaalhoolduse kohustusi – ta ei elanud talle määratud elukohas alates 2018. a detsembrikuust, millega rikkus KarS § 75 lg 1 p 1 alusel kohtuotsusega talle määratud kohustust. Z.I vahetas oma elukohta kriminaalhooldajalt eelnevalt selleks luba saamata, millega rikkus KarS § 75 lg 1 p 4 alusel talle määratud kohustust. Z.I lahkus talle määratud elukohast xxx – kauemaks kui 15- päevaks ilma kriminaalhooldaja eelneva loata. Kriminaalhooldusalune helistas 11.12.2018. a ametnikule ja teatas, et on sõitnud Põlvamaale, seal haigestunud ja seetõttu registreerima tulla ei saa, kuid 22.01.2019. a ei olnud ta oma elukohta tagasi pöördunud. Samuti ei esitanud ta arstitõendit oma haiguse kohta. Ametnik püüdis korduvalt Z.I-le helistada ja võtta temaga ühendust e -posti teel, kuid ühendust saada ei õnnestunud. Kriminaalhooldusametnik sai 15.01.2019. a teada, et Z.I on menetlusosaline PPA Lõuna prefektuuri kriminaalasjas, kuid ka selle kriminaalasja uurija vastuvõtule isik ei ilmunud. Kriminaalhooldusametnik jäi ka kohtuistungil arvamusele, et Z.I kandmata karistus – 10 kuud vangistust, tuleb täitmisele pöörata rikkumiste toimepanemise tõttu. Kriminaalhooldusalune Z.I tunnistas kohtuistungil, et ta rikkus kriminaalhoolduse kohustusi ja tunnistas oma süüd selles. Kriminaalhooldusalune ja tema kaitsja taotlesid kohtuistungil mitte pöörata Z.I karistust täitmisele, vaid pikendada tema katseaega 4 kuu võrra, kuna isik on nüüdseks 1 -kuulisest vahi all viibimisest oma järeldused teinud. Kohus menetleb küll alles esimest erakorralist ettekannet Z.I suhtes selles kriminaalasjas, kuid kriminaalhooldusalune ei ole alates 2018. a detsembrikuust üldsegi allunud kriminaalhooldusele ehk viimased 7 kuud ei ole toimunud mitte mingisugust kriminaalhoolduse läbiviimist tema suhtes. Viimati ilmus ta registreerimisele 18.10.2018. a. Kriminaalhooldusalune on ka varasemalt korduvalt kriminaalkorras karistatud ning nii Harju Maakohtu 09.01.2014. a ja Viru Maakohtu 02.04.2014. a kohtuotsusega mõisteti talle tingimisi vangistus, millest saab järeldada, et isik oli juba varasemalt kursis kriminaalhoolduse korraldusega ning see ei olnud talle uudne. Z.I väitis, et kuna ta oma haiguse kohta ei olnud arstitõendit kriminaalhooldusametnikule esitada, siis ta hiljem ei tulnud enam registreerimistele ega andnud endast ka ametnikule ka teada. Ta lausa vahetas oma elukohta, mistõttu kriminaalhooldaja ei omanud mitte mingisugust informatsiooni isiku elu- ega asukoha kohta. Suurte rikkumiste toimepanemise tõttu ei ole kohtu hinnangul otstarbekas Z.I katseaja pikendamine nagu tema ja kaitsja taotlesid kohtuistungil. Z.I ei ilmunud ka kohtuistungile ning kohus oli sunnitud ta tagaotsitavaks kuulutama ning andis tema suhtes välja ka Euroopa vahistamismääruse. Z.I suhtes on PPA Lõuna prefektuuri menetluses juba uus kriminaalasi kelmuse kahtlusega. Kriminaalhooldusalune selline käitumisviis näitab isiku täiesti ükskõikset suhtumist talle kohtu poolt määratud kohustuse täitmisesse. Kohus otsust tehes andis Z.I-le võimaluse karistust vabaduses kanda, kuid kriminaalhooldusalune ei saanud aru talle kohtu poolt pakutud v õimalusest ning ta kuritarvitas kohtu usaldust ning rikkus kohtu hinnangul käitumiskontrolli kohustusi tahtlikult. Z.I kriminaalasja menetleti Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajas kokkuleppemenetluses, millest tulenevalt oli isik väga hästi kursis talle mõistetud karistusega ning oli nõus talle just selleliigilise karistuse mõistmisega. Kohtu hinnangul ei ole seetõttu põhjenda Kohus leiab, et Z.I-le kohtuotsusega määratud kriminaalhoolduse kohustuste rikkumine oli kriminaalhooldusaluse teadlik valik, millega ta väljendas oma suhtumist talle kohtulahenditega määratud kohustuste täitmisesse. Kohtuotsuse täitmisele allutatud isikul ei ole antud kaalutlusõigus millal või kuidas jõustunud kohtulahendit täita või see vastavalt isiku soovile üldse täitmata jätta.

Kohus on seisukohal, et käesoleval ajal on Z.I suhtes karistuse eesmärgi saavutamine võimalik ainuüksi selle reaalsele täitmisele pööramisega, mistõttu tuleb Z.I-le Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja 06.02.2018. a otsusega m õistetud ja ärakandmata karistus – 10 kuud vangistust - KarS § 74 lg 4 alusel täitmisele pöörata. Kohus on arvamusel, et Z.I suhtub talle kohtu poolt määratud kohustust e täitmisesse vastutustundetult ja ükskõikselt ning tema suhtes ei ole võimalik kriminaalhooldust läbi viia, mistõttu tuleb tal selle eest ka vastutada ning põhjendatud on kandmata jäänud karistus täitmisele pöörata.

Tatjana Bogdanova Harju Maakohtu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.