Avaliku usalduse vastased süüteod › Dokumendi võltsimine ja kahjustamine

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Stanislav Linder on Harju Maakohtu 08.05.2014. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-142049 süüdi tunnistatud KarS § 184 lg 21 p 1 järgi ja karistuseks mõistetud 9 aastat vangistust; KarS § 418 lg 1 järgi ja karistuseks mõistetud 1 aasta vangistust; KarS § 345 lg 1 järgi ja karistuseks mõistetud 6 kuud vangistust; KarS § 280 lg 1 järgi ja karistuseks mõistetud 3 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel loeti kergemad karistused kaetuks raskeima karistusega ja Stanislav Linderile mõisteti liitkaristuseks 9 aastat vangistust. KarS § 73 lg 4 ning § 65 lg 2 alusel mõisteti liitkaristus suurendades uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise, s.o Harju Maakohtu 25.03.2013 kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 2 aastat 8 kuud vangistust, võrra ning liitkaristuseks mõisteti 11 aastat 8 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti Stanislav Linderi karistuse kandmise alguse ajaks tema kahtlustavana kinnipidamise aeg, s.o 16.09.2013. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 16.05.2025. Tartu Vangla edastas kohtule 10.07.2019. a materjalid Stanislav Linderi tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla ei toeta kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokurör esitas enda arvamuse Stanislav Linderi tingimisi enne tähtaega vabastamise kohta kirjalikult 23.08.2019. Prokuröri arvates ei ole Stanislav Linderi tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt põhjendatud ning kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Vaatamata sellele, et süüdimõistetu puhul esineb positiivseid asjaolusid, ei kaalu need üles tema suhtes esinevaid negatiivseid asjaolusid. Prokuröri arvates oleks Stanislav Linderi

2 (4)

vabastamine ennatlik tulenevalt toime pandud kuritegude iseloomust ja sellest tulenvast süü suurusest. Stanislav Linder avaldas kohtuistungil, et soovib tingimisi enne tähtaega vabaneda. Kinnipeetav selgitas, millised on tema vabanemisjärgsed elutingimused ja plaanid vabaduses. Kaitsja esitas notariaalse lepingu selle kohta, et kinnipeetava abikaasa on ostnud talu. Süüdimõistetu selgitas, milline on tema vanaema tervislik seisund. Kaitsja esitas ka selle kohta tõendi. Stanislav Linder kahetses toimepand kuritegusid- tegemist oli nooruse ja rumalusega. Vanglas on tal olnud küllalt aega, et hinnata oma käitumist ja tegusid. Ta saab aru, et see, mida tegi oli väga halb. Tasumata rahalisi nõudeid tal ei ole. Elukaaslane on hetkel dekreetpuhkusel, varem töötas. Vabaduses on ta valmis kõiki nõudeid täitma. Kaitsja esitas enda seisukoha Stanislav Linderi tingimisi enne tähtaega vabastamise kohta kirjalikult. Kokkuvõttes toetas kaitsja süüdimõistetu vabastamist. Kaitsja viitas Riigikohtu 07.03.2019 lahendile 1-09-14104 p 20 ja märkis, et kuriteo raskus ja selle toimepanemise asjaolud ei peaks olema ülimuslikud teiste asjaolude ees. Tegemist on Stanislav Linderi esimese vanglakaristusega, ta on aktiivselt osalenud individuaalses täitmiskavas ettenähtud tegevustes, distsiplinaarkaristused puuduvad. Karistuse eesmärgid on saavutatud. Süüdimõistetu on vabanemisjärgsed elutingimused on samuti head. Oma hoiaku ja käitumisega on ta näidanud, et soovib muutuda ja õiguskuulekalt käituda.

KOHTU SEISUKOHT

KarS § 76 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Käesolevaks ajaks on Stanislav Linder temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole ning andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Kriminaalhooldusametnik on kontrollinud kinnipeetava vabanemisjärgset elukohta, mis kuulub tema elukaaslase isale. Korter on sobilik elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks ja korteri omanik ning kinnipeetava elukaaslane on andnud selleks kirjaliku nõusoleku. Seega esinevad formaalsed alused Stanislav Linderi tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise järelevalvega. KarS § 76 lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Stanislav Linderit on kriminaalkorras karistatud kaks korda, vanglakaristust kannab süüdimõistetu esimest korda. Varasemalt on teda karistatud raske tervisekahjustuse tekitamise eest, käesolevat karistust kannab narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest, tulirelva ja laskemoona ebaseadusliku omandamise ja hoidmise ning võltsitud dokumendi kasutamise eest, mille eesmärgiks oli omandada õigusi. Vähetähtis ei ole asjaolu, et käesolev kuritegu on pandud toime varasema kohtuotsusega, s.o Harju Maakohtu 25.03.2013. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-13-1818, määratud katseajal. Seega sisuliselt kannab süüdimõistetu karistust kahe kohtuotsuse alusel. Karistuse kandmise ajal on kinnipeetav õppinud riigikeelt, läbinud sotsiaalprogramme, töötanud, omandanud keskharidust. Tagasiside tema tegevusele on positiivne. Kehtivaid distsiplinaarkaristusi ei ole.

3 (4)

Vabanemise korral on Stanislav Linderil kindel elu- ja töökoht. Tasumata rahalisi nõudeid ei ole. Tema suhted lähedastega on head. Hinnanud kõike eeltoodut kogumis, on kohus seisukohal, et Stanislav Linderi vabastamine karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega on põhjendatud. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on prognoos, et isik käitub edaspidi õiguskuulekalt. KarS § 76 lg 4 kohaselt on kõnealuse prognoosi aluseks hinnang sellele, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Stanislav Linder on oma käitumisega vangistuse jooksul näidanud, et ta on valmis kuritegelikust käitumisest loobuma. Ta on läbinud aktiivselt individuaalses täitmiskavas ettenähtud tegevusi ja sellega on temast tulenevad kuriteoriskid maandatud. Oluline on seegi, et tegemist on Stanislav Linderi esimese vanglakaristusega. Käesolevaks ajaks reaalselt kantud vangistus võiks olla piisav, et mõjutada esmakordselt vangistuses viibivat isikut hoiduma edaspidi süütegusid toimepanemast. Positiivsed on ka Stanislav Linderi vabanemisjärgsed elutingimused, mis suurendavad väljavaateid seaduskuulekaks eluks veelgi. Kohtu hinnangul on karistuse edasisi eesmärke võimalik saavutada ka väljaspool kinnipidamisasutust. Kriminaalhoolduse näol on süüdimõistetule tagatud vabaduses tugi kohandumiseks ühiskonnas ning käitumiskontrollile allutamine tagab piisava kontrolli tema edasise käitumise üle. KarS § 76 lg 5 alusel tuleb Stanislav Linderile määrata katseaeg kuni 16.05.2025. Süüdimõistetu on kohustatud 24 kuud alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest alluma käitumiskontrollile ja täitma KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid. Selleks, et vähendada uute kuritegude toimepanemise riske, tuleb talle käitumiskontrolli perioodiks KarS § 75 lg 21 p 2 alusel määrata täiendav kohustus mitte tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid. Et vähendada seaduslike sissetulekute puudumisest tulenevaid võimalikke riske, peab kohus vajalikuks määrata ka KarS § 75 lg 2 p 4 alusel kohustuse asuda tööle või võtta ennast arvele Töötukassas 2 nädala jooksul pärast vabanemist. Lisaks tuleb Stanislav Linderil KarS § 75 lg 2 p 9 kohaselt alluda elektroonilisele valvele. KarS § 751 lg 3 p 2 ja lg 4 alusel peab kohus, arvestades kinnipeetava ärakandmata karistuse pikkust, põhjendatuks määrata elektroonilise valve tähtajaks 12 kuud alates elektroonilise järelevalve seade keha külge kinnitamisest. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.