Rahvatervisevastased süüteod › Narkootikumidega seotud süüteod

Asjaolud Sergei Põllup tunnistati süüdi Viru Maakohtu 02.09.2015 otsusega nr.1-15-2959 Karistusseadustiku (edaspidi tekstis KarS) §184 lg.2 p.2 järgi ja karistati KarS §65 lg.1 ja Kriminaalmenetluse seadustiku §238 lg.2 kohaldamisega vangistusega 5 aastat 9 kuud 3 päeva. Kohtuotsus jõustus 10.09.2015. Tartu Ringkonnakohtu 16.01.2019 määrusega vabastati Sergei Põllup temale Viru Maakohtu 02.09.2015 otsusega nr.1-15-2959 mõistetud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 15.08.2020. Sergei Põllup pidi katseajal järgima KarS §75 lg.1 p.1 – 6 sätestatud kontrollnõudeid ja §75 lg.2 p.21, 4, 7 sätestatud lisakohustusi. Kohtumäärus jõustus 01.02.2019.

Erakorraline ettekanne Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Jõhvi esinduse vanemkriminaalhooldusametnik Kadri Tiitson esitas 12.07.2019 Viru Maakohtule erakorralise ettekande, milles taotleb Sergei Põllupile Viru Maakohtu 02.09.2015 otsusega mõistetud ärakandmata karistuse täitmisele pööramist. Erakorralise ettekande esitamise põhjuseks oli asjaolu, et süüdimõistetu rikkus katseajal talle kohtu poolt KarS §75 lg.2 p.21 alusel määratud lisakohustust mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid. 30.06.2019 tuvastas politsei Sergei Põllupil narkootiliste ainete amfetamiini ja metamfetamiini tarvitamise tunnused. Erakorralise ettekande esitamise põhjuseks oli ka asjaolu, et süüdimõistetu rikkus katseajal talle kohtu poolt KarS §75 lg.2 p.7 alusel määratud lisakohustust mitte viibida paikades, kus tarvitatakse narkootikume ning mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt luba taotlemata. Nimelt viibis Sergei Põllup sõidukis koos kriminaalkorras karistatud D. R.iga, kellel tuvastati samuti narkootikumide tarvitamise tunnused. 04.07.2019 antud kirjalikus seletuses märgib süüdimõistetu, et oli koos tuttavaga, kuid omavahel ei suhelnud. Tarvitas gini, hiljem selgus, et joogi sisse oli segatud amfetamiini. Sergei Põllup vabanes vanglast tingimisi ennetähtaega 01.02.2019. Esmakohtumine toimus 19.02.2019. 22.03.2019 selgitati Sergei Põllupile kriminaalhooldusaluse õiguseid ja kohustusi, kohustuste sisu ja võimalikke tagajärgi kriminaalhooldusega kaasnevate nõuete rikkumise korral. Sergei Põllup kinnitas oma allkirjaga, et on

õiguste ja kohustustega tutvunud ja need on talle arusaadavad. Samuti on talle kohustusi registreerimiste ajal üle korratud. Hooldusalune on rikkunud kohustust mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid. 24.04.2019 tuvastati kriminaalhooldusosakonnas teostatud lisakohustuse kontrollimise käigus amfetamiini tarvitamine. Kohale kutsuti politseipatrull, kes selgitas Sergei Põllupile, et isikul on valida, kas nad menetlevad väärtegu või läheb isik Sütiku programmi. Sergei Põllup valis programmi. Sergei Põllupit kohustati koheselt politseipatrulli juuresolekul helistama Sütiku programmi juhendajale ja leppida kokku kohtumine. Politseipatrull võttis Sergei Põllupi kaasa ja viis ta programmi registreerimisele aadressile Rakvere 5A Jõhvi. Rikkumise osas koostas kriminaalhooldusametnik kirjaliku hoiatuse. Lähtudes ülaltoodust ja tuginedes KarS §76 lg.7 ja KrHS §31 lg.1 teeb vanemkriminaalhooldusametnik ettepaneku Sergei Põllupile mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks. Sergei Põllup ei ole täitnud kohtu poolt määratud lisakohustust. Tingimisi karistus käitumiskontrolliga ei ole Sergei Põllupi puhul piisavalt mõjuv karistusviis ega motiiviks muutumisel paremuse suunas.

Maakohtu istung Kriminaalhooldusametnik põhjenduste juurde.

Tiiu

Terentjeva

jäi

erakorralises

ettekandes

toodud

Süüdimõistetu Sergei Põllup selgitas, et ta tõepoolest tarvitas kaks korda katseajal narkootikume ja istus sõidukis koos D. R.iga, kes sõidutas teda Jõhvi. Süüdimõistetu selgitas, et seoses narkootikumidega tekkis tal tagasilangus, nüüd proovib ta ennast ravida rehabilitatsioonikeskuses, kus ta varem olnud ei ole.

Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud käesoleva asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et erakorralises ettekandes toodud taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.7, kui süüdlane ei järgi katseajal kontrollnõudeid, ei täida talle pandud kohustusi või ei allu elektroonilisele valvele või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt Karistusseadustiku §75 lg.2 sätestatule, pikendada käitumiskontrolli aega kuni katseaja lõpuni või pöörata kandmata jäänud karistuse osa täitmisele. Vastavalt Kriminaalmenetluse seadustiku §427 lg.1 otsustab Karistusseadustiku §74 lg.4, §75 lg.3, §76 lg.7 või §87-1 lg.4 või 5 kohaselt süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramise või kohustuste kergendamise või tühistamise või katseaja pikendamise või karistuse täitmisele pööramise süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega.

Kriminaalmenetluse seadustiku §432 lg.1 kohaselt lahendab kohtulahendi täitmisega seonduvad küsimused, mis ei käsitle vabaduse võtmist, täitmiskohtunik määrusega kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata. Süüdimõistetu Sergei Põllupile on kriminaalhooldusaluse õiguseid ja kohustusi tutvustatud 22.03.2019, millest arusaamist kinnitas isik allkirjaga. Käesoleva erakorralise ettekande esitamise põhjuseks oli asjaolu, et süüdimõistetu on rikkunud katseajal kohtu määratud lisakohustust mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid. Nii nähtub asja materjalidest, et Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Jõhvi piirkonnagrupi piirkonnapolitseinik Roman Trubkin teavitas 03.07.2019 teavituskirjas nr.2.1-6.2/2358-1 Viru Vangla Jõhvi esindust juhtumist kriminaalhooldusalusega. Nimelt kontrollisid 30.06.2019 kell 10.47 patrullpolitseinikud aadressil Puru tee Ahtme linnaosa Kohtla-Järve linn liiklusjärelevalve käigus sõiduautot. Sõidukis viibisid varasemalt kriminaalkorras karistatud D. R. ja Sergei Põllup. Indikaatorvahendiga kontrollimisel selgus, et Sergei Põllup on tarvitanud amfetamiini ja metamfetamiini. Menetlust ei alustatud, kuna Sergei Põllup oli suunatud narkootikumide tarvitajatele programmi Sütik. Asja materjalidest nähtub ka, et 30.06.2019 kell 10.59 tuvastas patrullpolitseinik Andrei Protassov aadressil Rahu 38 Jõhvi Sergei Põllupil indikaatorvahendi Drug Control Urine Cup Secure 1 (kehtivusaeg kuni 2020 – 12) positiivse näidu AMP – amfetamiini ja MET – metamfetamiini suhtes. Narkootikumide tarvitamisele viitavad tunnused: silmade punetus, suured pupillid, rahutu käitumine. Prooviandja selgitused: olen protokolliga tutvunud. Süüdimõistetu seletas maakohtu istungil, et ta tarvitas tõepoolest katseajal kaks korda narkootikume. Eelpooltoodut arvestades leiab maakohus, et süüdimõistetule Tartu Ringkonnakohtu 16.01.2019 määrusega katseajaks pandud KarS §75 lg.2 p.21 sätestatud lisakohustuse rikkumine on tõendatud. Maakohtul puudub kahtlus, et Sergei Põllup rikkus katseaja tingimusi tahtlikult. Tema põhjendused ei ole mõjuvaks, et õigustada kohtu poolt pandud lisakohustuse eiramist. Käesoleva erakorralise ettekande esitamise põhjuseks oli ka asjaolu, et süüdimõistetu rikkus talle KarS §75 lg.2 p.7 alusel määratud lisakohustust mitte viibida paikades, kus tarvitatakse narkootikume ning mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt luba taotlemata. Nii nähtub asja materjalidest, et Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Jõhvi piirkonnagrupi piirkonnapolitseinik Roman Trubkin teavitas 03.07.2019 teavituskirjas nr.2.1-6.2/2358-1 Viru Vangla Jõhvi esindust juhtumist kriminaalhooldusalusega. Nimelt kontrollisid 30.06.2019 kell 10.47 patrullpolitseinikud aadressil Puru tee Ahtme linnaosa Kohtla-Järve linn liiklusjärelevalve käigus sõiduautot. Sõidukis viibisid varasemalt kriminaalkorras karistatud D. R. ja Sergei Põllup. Süüdimõistetu seletas maakohtu istungil, et D. R. sõidutas autoga teda Jõhvi, mingit muud suhtlemist nende vahel ei toimunud.

Eelpooltoodut arvestades leiab maakohus, et süüdimõistetule Tartu Ringkonnakohtu 16.01.2019 määrusega katseajaks pandud KarS §75 lg.2 p.7 sätestatud lisakohustuse rikkumine on tõendatud. Kõik ülaltoodu näitab, et Sergei Põllup ei suhtu talle määratud kriminaalhooldusesse tõsiselt ja ei ole seeläbi võimeline muutma oma käitumist. Arvestades Sergei Põllupi käitumist katseajal, puudub kohtul veendumus, et ta suudab edaspidi täita kõiki kohtu poolt määratud lisakohustusi – mitte tarvitada narkootikume ning mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega. Selline veendumus puudub ka kriminaalhooldusametnikul. Maakohus nõustub kriminaalhooldusametnikuga, et kriminaalhoolduse edasine läbiviimine ei ole põhjendatud, kuna Sergei Põllup suhtub negatiivselt kohtu poolt määratud kohustustesse. Kohus märgib, et vabastades süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegselt vangistuse kandmiselt, tuleb tal katseajal järgida kohtu määratud käitumiskontrolli nõudeid ja lisakohustusi. Kui süüdimõistetu näitab oma järjepideva käitumisega, et ta ei suuda kehtestatud reeglitele alluda, on kriminaalhooldus ebamõistlik ja isik tuleb saata talle määratud karistust lõpuni ära kandma. Seda enam, et tegemist ei ole üksikute ja juhuslike rikkumistega ning ta on õigustest ja kohustustest arusaamist kinnitanud oma allkirjaga. Maakohus leiab, et käesolevas kohtumääruses ülaltoodud asjaoludel on põhjendatud ärakandmata karistuse täitmisele pööramine. Süüdimõistetule anti Tartu Ringkonnakohtu 16.01.2019 määrusega võimalus tõestada, et ta suudab ettenähtud reegleid täita ja seetõttu vabastati ta karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega. Vaatamata sellele ei ole Sergei Põllup korduvalt suutnud talle osutatud usaldust õigustada. Seda ilmestab asjaolu, et vastavalt erakorralisele ettekandele on ta katseajal ka varemgi narkootikume ilma arsti ettekirjutuseta tarvitanud, mistõttu tegi kriminaalhooldusametnik talle kirjaliku hoiatuse. Tegemist ei ole ilmselgelt isikuga, kes soovib näidata, et suudab edaspidise elu elada seaduskuulekalt. Ühtlasi märgib maakohus, et karistuse täitmisele pööramine on Sergei Põllupi puhul ainuvõimalik variant, et sest alternatiivsete võimaluste kasutamine ei oleks otstarbekas. Seega võib öelda, et kriminaalhooldusega ei ole võimalik karistuse eesmärke täita ning ainus võimalus on karistuse täitmisele pööramine. Maakohus tunnustab küll süüdimõistetut selle eest, et viimane asus 17.07.2019, s.o. eile, ravile rehabilitatsioonikeskusesse, kuid leiab, et vaid sellel alusel ei ole erakorralise ettekande rahuldamata jätmine põhjendatud. Nagu nähtub süüdimõistetu enda seletusest ja asja materjalidest, toimus esimene tagasilangus süüdimõistetul 2,5 kuu möödumisel vabanemisest, seega ei ole tagasilangus kuidagi välistatud ka käesoleval juhul. Maakohus leiab, et narkootikumide vastase ravi läbimine vangistuse tingimustes on antud süüdimõistetu puhul kindlam kui selle läbimine vabatahtlikult vabaduses. Ka süüdimõistetu kinnitas ise maakohtu istungil, et vaid proovib ennast ravida rehabilitatsioonikeskuses, seega ei ole ta ka ise väga veendunud selle positiivses lõpus. Süüdimõistetu oli selles osas üsna ebalev. Eeltoodu alusel tuleb erakorraline ettekanne rahuldada ja vastavalt KarS §76 lg.7 tuleb pöörata Sergei Põllupile Viru Maakohtu 02.09.2015 otsusega mõistetud ja ärakandmata jäänud karistuse osa täitmisele.

Süüdimõistetu kandmata jäänud karistuse pikkus on 1 aasta 6 kuud 14 päeva, mille tõendamiseks on erakorralisele ettekandele lisatud Viru Vangla spetsialist Mai Tapneri 16.07.2019 teatis nr.2-4/27670-2. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus KrMS §387 lg.1, §427, §432 lg.1.

(allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.