Kohtulahend

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Galina Kapaljova on Viru Maakohtu 17.03.2015. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-144608 süüdi tunnistatud KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi ja karistuseks mõistetud 5 aastat vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 26.05.2011 kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, mis oli 2 aastat 3 kuud 27 päeva vangistust. Liitkaristuseks mõisteti Galina Kapaljovale 7 aastat 3 kuud 27 päeva vangistust. KrMS § 414 lg 2 alusel loeti vangistuse kandmise alguseks Galina Kapaljova vanglasse saabumise aeg. Kinnipeetava karistusaeg algas 29.09.2015 ja lõpeb 25.01.2023. Tartu Vangla edastas 21.05.2019. a kohtule materjalid Galina Kapaljova tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla toetab kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokurör esitas enda arvamuse Galina Kapaljova tingimisi enne tähtaega vabastamise kohta kirjalikult 27.05.2019. Prokurör märkis Galina Kapaljovat positiivselt iseloomustavad

2 (4)

asjaolud ja leidis, et ülejäänud karistusajaks käitumiskontrollile allutamine võiks süüdimõistetu puhul olla tulemuslikum, kui järelejäänud vangistuse lõpuni kandmine. Prokurör nõustus Tartu Vangla seisukohaga ja toetas Galina Kapaljova vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega koos iseloomustustes toodud kohustuste määramisega. Galina Kapaljova avaldas kohtuistungil, et soovib enne tähtaega vabaneda. Kinnipeetav selgitas, millega ta on karistuse kandmise ajal tegelenud ja millised on tema plaanid vabaduses. Kaitsja arvates on Galina Kapaljova vabastamine elektroonilise valvega võimalik. Kaitsja märkis, et Galina Kapaljova on karistusest ära kandud 3 aastat 8 kuud vangistust. Tema iseloomustusest nähtub, et ta on läbinud programmid, kehtivaid karistusi vanglas ei ole. Vangla on hinnanud uue kuriteo toimepanemise riski madalaks. Galina Kapaljoval on kolm last ja suhted lähedastega on head.

KOHTU SEISUKOHT

KarS § 76 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Käesolevaks ajaks on Galina Kapaljova temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole ning andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Kriminaalhooldusametnik on kontrollinud tema vabanemisjärgset elukohta. Korter kuulub kinnipeetava emale ja on sobilik elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Kinnipeetava ema on andnud nõusoleku elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Hetkel elavad korteris kinnipeetava ema ja kinnipeetava 3 alaealist last, kelle eestkostjaks on määratud kinnipeetava vanem tütar, kes samuti pidevalt viibib antud aadressil ja on andnud enda nõusolekut elektroonilise valve kohaldamiseks. Seega esinevad formaalsed alused Galina Kapaljova tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise järelevalvega. KarS § 76 lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Galina Kapaljovat on kriminaalkorras karistatud kahel korral. Varem on teda karistatud narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise, varguse ja kelmuste eest. Käesolevat karistust kannab taas narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest. Kuritegu on pandud toime varasema Viru Maakohtu 26.05.2011. a otsusega kriminaalasjas nr 1-09-11551 määratud katseajal. Kuritegude toimepanemist on soodustanud sõltuvusprobleemid ja vajadus rahaliste vahendite järele. Karistuse kandmise ajal on Galina Kapaljova riskikäitumisega tegeletud. Süüdimõistetu on omandanud puhastusteeninduse eriala, õppinud riigikeelt, läbinud sotsiaalprogramme ja nõustamisvestlused tagasilangusest. Ta on osalenud majandusabitöödel ja töötanud AS Vanglatööstuses. Kinnipeetav paigutati Tallinna Vanglast ümber Tartu Vangla avavanglasse 01.08.2018. Avavanglas viibides liigub järelevalveta väljapool Vangla territooriumi seoses töötamisega kondiitritööstuses xxxxxxxxxxxx määratud kaupluste külastamisega ning on käinud korduvalt lühiajalistel väljasõitudel külas lähedastel, pereliikmetel. Järelevalveta liikumistega vahejuhtumeid ei ole täheldatud. Süüdimõistetu käitumine on olnud õiguskuulekas.

3 (4)

Vabanemise korral on Galina Kapaljoval kindel elu- ja töökoht. Lähedased on samuti nõus Galina Kapaljovat materiaalselt toetama, kui selleks peaks vajadus tekkima. Kinnipeetava lähivõrgustiku moodustavad vanemad ja lapsed. Vanem tütar on määratud kinnipeetava alaealiste laste eestkostjaks. Suhted kriminaalkorras karistatud tuttavatega on katkenud ning väidetavalt ei soovi ta neid taastada. Eeltoodu põhjal leiab kohus, et Galina Kapaljova vabastamine vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega on võimalik. Kohus on arvamusel, et käesolevaks ajaks reaalselt kantud vangistus võiks olla piisav, et mõjutada esmakordselt vangistuses viibivat isikut hoiduma edaspidi süütegusid toimepanemast. Karistuse kandmise ajal on Galina Kapaljova aktiivselt võtnud osa kuriteoriske maandavatest tegevustest. Süüdimõistetu näeb narkootikumide tarvitamise ja oma õigusvastase tegevuse vahelist seost. Narkootiliste ainete tarvitamisest hoidumine võiks aidata tal edasiselt jätkata õiguskuulekalt. Kinnipeetava käitumine vanglas on olnud korrektne. Tema vabanemisjärgsed elutingimused ja väljavaated seaduskuulekaks eluks on kohtu arvates hea. Kohus nõustub prokuröriga, et ülejäänud karistusajaks käitumiskontrollile allutamine võiks olla tulemuslikum kui järelejäänud vangistuse lõpuni kandmine. Kriminaalhoolduse näol on süüdimõistetule tagatud abi kohandumiseks ühiskonnas ning käitumiskontrollile allutamine tagab ka piisava kontrolli tema edasise käitumise üle. KarS § 76 lg 5 alusel tuleb Galina Kapaljovale määrata katseaeg kuni 25.01.2023. Süüdimõistetu on kohustatud alluma 24 kuud alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest käitumiskontrollile ning täitma KarS § 75 sätestatud kontrollnõudeid. Selleks, et vähendada uute kuritegude toimepanemise riske, tuleb Galina Kapaljovale käitumiskontrolli perioodiks KarS § 75 lg 2 p 21 alusel määrata täiendav kohustus mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid. Et vähendada seaduslike sissetulekute puudumisest tulenevaid võimalikke riske, peab kohus vajalikuks määrata ka KarS § 75 lg 2 p 4 alusel kohustuse asuda tööle või võtta ennast arvele Töötukassas 2 nädala jooksul pärast vabanemist. Lisaks tuleb Galina Kapaljoval KarS § 75 lg 2 p 9 kohaselt alluda elektroonilisele valvele. KarS § 751 lg 3 p 2 ja lg 4 alusel peab kohus, arvestades kinnipeetava ärakandmata karistuse pikkust, põhjendatuks määrata elektroonilise valve tähtajaks 6 kuud alates elektroonilise järelevalve seade keha külge kinnitamisest. Menetluskulud Galina Kapaljova tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise taotluse läbivaatamisel võttis kaitsjana 13.06.2019. a kohtuistungist määratud korras osa vandeadvokaat Rein Napa. Kaitsja esitas 13.06.2019. a kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles palus välja mõista riigi õigusabi tasu koos käibemaksuga summas 152,16 eurot. Kohus leiab, et esitatud taotlus on põhjendanud ja kinnitas pealdisega taotlusele riigi õigusabi osutamise eest väljamaksmisele kuuluvaks summaks 152,16 eurot. Määratud kaitsjale makstud tasu on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt menetluskulu, mille hüvitab tulenevalt KrMS § 180 lg 1 süüdimõistetu. Seega tuleb Galina Kapaljovalt riigituludesse sisse nõuda kaitsetasu määratud korras osutatud õigusabi eest vastavalt kehtivatele määradele. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.