Rahvatervisevastased süüteod › Narkootikumidega seotud süüteod

vandeadvokaadi vanemabi Igor Belugini apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest.

poolt

Galina

Kapaljovale

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

02.10.2013.a ajavahemikul kell 23.00-23.05 visati I. Lušini ja G. Kapaljova ühise elukoha XXX Narva korteri aknast välja õues oodanud kriminaalmenetluse käigus tuvastamata isikule narkootilist ainet amfetamiini sisaldanud pakend. 03.10.2013.a kella 19.59 paiku visati I. Lušini ja G. Kapaljova ühisest elukohast Narvas XXX asuva korteri aknast välja õues oodanud kriminaalmenetluse käigus tuvastamata isikule narkootilist ainet amfetamiini sisaldanud pakend. Osa omandatud narkootilisest ainest, so 3 minigrip kilekotti narkootilist ainet amfetamiini sisaldava pulbriga kogukaaluga 29,35 g (puhtal kujul 2,58 g amfetamiini), kandis I. Lušin endaga kaasas, kuni see temalt 03.12.2013.a kella 14.00 paiku Narvas aadressil XXX asuva maja juures kinnipidamisel leiti ja ära võeti.

MAAKOHTU SEISUKOHT

narkootiline aine, kuigi tunnistaja ütlustest järeldub, et müügi hetkel jättis I. Lušin talle mulje, et müüb talle amfetamiini. 4.4 Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt teostati I. Lušini kinnipidamise päeval läbiotsimine tema ja G. Kapaljova elukohas. Läbiotsimisprotokolli kohaselt leiti ja võeti süüdistatavate elukohast muu hulgas ära: vannitoas naiste hommikumantli taskus olnud digitaalkaal ja minigripp kilekott; esikus olnud meeste jope taskust leitud teelusikas; vannitoa radiaatori tagant leitud kott, milles oli mingirip kilekott valge ainega. Kõnealuste esemete vaatlus on fikseeritud asitõendi vaatlusprotokollis. Ekspertarvamusega (ekspertiisiakt nr 13EAN1517) on tuvastatud, et digitaalkaalul oli amfetamiini jälgi. Vannitoast leitud valge aine oli aga glükoos. Eelnimetatud tõenditega luges kohus tuvastatuks, et süüdistatavate elukohas käideldi narkootilist ainet amfetamiin. Eelkõige kinnitab seda vannitoast leitud digitaalkaal, millel olid amfetamiini jäljed. Seega on kõnealust kaalu kasutatud narkootilise aine kaalumiseks. Tõik, et kaal leiti vannitoast naiste hommikumantli taskust näitab, et seda püüti kellegi eest varjata. Taoline asjaolu kinnitab omakorda, et kaalu ei kasutatud nt köögikaaluna, vaid ebaseadusliku tegevuse raames, kuivõrd vastasel juhul puudunuks vajadus selle peitmiseks. Kui aga I. Lušin soovinuks seda kaalu varjata G. Kapaljova eest, poleks ta seda kindlasti peitnud G. Kapaljova enda hommikumantli taskusse. Teiseks kinnitab korteris narkootilise aine käitlemist ka vannitoast leitud glükoos. Asjaolule, et seda glükoosi kasutati narkootilise aine amfetamiini segamiseks, viitab ekspertarvamus, millest nähtub, et I. Lušini juurest leitud pakid valge pulbriga sisaldasid lisaks amfetamiinile ka glükoosi. Seega on põhjust arvata, et I. Lušin kasutas amfetamiini segamiseks glükoosi ning süüdistatavate kasutuses olnud korteri vannitoas tegeleti narkootikumide kaalumise ja glükoosiga segamisega. Viimast tõendab ka tõik, et I. Lušin peeti koos suures koguses narkootilise ainega kinni oma elukoha vahetus läheduses, mis viitab, et ta oli kõnealusega ainega kas teel koju või siis kodust väljumas. Narkootikumide hoidmist süüdistatavate elukohas kinnitavad ka tunnistaja M. ütlused, millest nähtub, et 2013 suvel, möödudes ühel päeval korteri nr XX uksest, mis oli avatud, nägi ta elutoa laual väikseid pakikesi, milles oli valge aine. Millega täpselt tegemist oli ta ei tea, kuid oletas, et need on narkootikumid. Laua juures olnud diivanil istus I. Lušin. Eelnevalt on tuvastatud, et I. Lušin tegeles amfetamiini käitlemisega ning tema valduses olnud ainet (mis oli samuti valge) hoiti just väikestes minigrip pakkides. Asjaolu, et doosideks jaotatud narkootilisi aineid tavapäraselt just taolisel viisil pakendatakse on üldteada ning eelnevast lähtuvalt on kohtu hinnangul tõendatud, et pakendid, mida tunnistaja süüdistatavate korteris nägi, sisaldasid narkootilist ainet. 4.5 Tunnistaja M. ütlustest nähtub, et süüdistatavate korteris käis märkimisväärselt palju külalisi. Sama kinnitab ka süüdistatavate naaberkorteris elav tunnistaja O.. Kusjuures viimase ütlustest nähtub, et need külastused olid pigem lühiajalised. Tihti juhtus ka seda, et korteri XX külalised helistasid ekslikult tunnistaja O. korteri (nr XX) kella ning domofoni kaudu küsiti G.. Mõlemad tunnistajad väidavad, et külalised olid aegajalt ebaadekvaatses seisundis, ilmselt narkojoobes. Lisaks sellele on tunnistaja M. ühel korral näinud trepikoja aknast, kuidas süüdistatavate korteri aknast visati mingi pakk välja maja ees viibivatele isikutele. Kõik nimetatud asjaolud viitavad sellele, et süüdistatavate korteris hoiti ja pakendati narkootilisi aineid, ning eelnevalt sobivateks doositeks pakendatud narkootilisi aineid anti korteris edasi ka teistele isikutele. Korterist leitud narkootikumide doosideks pakendamiseks vajalikud esemed (digitaalkaal, glükoos, jope taskus olev lusikas) ning paljude isikute külaskäigud on iseloomulikud just narkootikumide edasiandmisele lõpptarbijale. Need asjaolud kinnitavad omakorda, et I. Lušini juurest leitud amfetamiini näol oli tegemist just edasiandmiseks mõeldud ainega, kuivõrd enda tarbeks kasutatavat ainet polnuks vaja digitaalkaaluga kaaluda ning glükoosiga segada.

4.6 I. Lušinile ja G. Kapaljovale heidetakse ette, et 02.10.2013 ja 03.10.2013 visati maja ees oodanud tundmatutele isikutele XXX korteri aknast välja amfetamiini sisaldav pakend. 02.10.2013 andis I. Lušin sama maja ees tundmatule isikule üle paki amfetamiini. Tunnistaja M. on muu hulgas öelnud, et ta nägi ühel korral trepikoja aknast, et korter XX aknast visati midagi välja all ootavale kahele isikule. See oli suve lõpus või sügise alguses ning kella 11 ajal. Tunnistaja O. poolt üleantud salvestisi on vaadeldud asitõendi vaatlusprotokollis, millelt on näha, et 02.10.2013 kella 18.47 paiku saavad trepikoja ees kokku kaks meesterahvast (ühel neist on peas müts ja teisel mitte). Nad tervitavad teineteist kättpidi ning on näha, et selle käigus antakse midagi üle. Sealjuures kukub mütsiga mehel midagi paremast käest maha, so samast käest, millega ta teist meest just tervitas. I. Lušin on tunnistanud, et kõnealuselt videosalvestiselt näha olev ilma mütsita meesterahvas on tema, kuid narkootilise aine üleandmist ei toimunud. Viimati nimetatud väidet ei lugenud kohus usutavaks. 4.7 Kohus luges tuvastatuks, et I. Lušin tegeles narkootikumide edasiandmisega nö lõpptarbijale. Sealjuures tegeles ta narkootikumide käitlemisega nii kodus kui ka kodu vahetus läheduses. Salvestisel fikseeritud tegevus toimub samuti I. Lušini maja ees ning on näha, et kohtumise käigus toimub mingi eseme üleandmine ning seda püütakse teha varjatult. Kasutades selleks üldteada võttena kätlemist. Kui tegemist ei oleks ebaseadusliku käitumisega, puuduks vajadus taolisel viisil eseme üleandmist varjata. Kuivõrd on tuvastatud, et samal ajaperioodil tegeles I. Lušin narkootilise aine amfetamiini levitamisega, on kohtu hinnangul ilmne, et ka kõnealusel salvestisel fikseeritud sündmuse käigus toimus amfetamiini üleandmine. 4.8 Turvakaamera salvestistelt on näha, et samal päeval mõned tunnid hiljem, kella 23 ajal kõnnib I. Lušini ja G. Kapaljova trepikoja ees meesterahvas 4-5 minuti vältel edasi-tagasi, otsib midagi maast, vaatab üles akende poole ning räägib vahepeal ka telefoniga. Arvestades meesterahva pea hoiakut on näha, et ta ei vaata mitte esimese või teise korruse akendesse, vaid kõrgemale. Seejärel väljub trepikojast meesterahvas. Kui ta on kapuutsi peast võtnud, on aru saada, et selleks isikuks on I. Lušin. Nad räägivad midagi omavahel ning seejärel trepikoja ees kõndinud mees lahkub ning I. Lušin läheb tagasi trepikotta. Neil asjaoludel on kohtu hinnangul tuvastatud, et meesterahvas ootas trepikoja ees just I. Lušinit ning vaatas eelnevalt korduvalt süüdistatavate korteri aknaid, mis asuvad neljandal korrusel. Mehe käitumine viitab, et temale teada olevalt peaks olema kuskil trepikoja vahetus läheduses maas mingi ese, mille järgi ta on sinna tulnud. Ta kõnnib ringi ja intensiivselt otsib midagi maast, valgustades selleks oma telefoniga maapinda. Kuivõrd samal ajal vaatab ta korduvalt süüdistatavate akendesse, võib arvata, et otsitav ese peaks just sealt pärit olema. 4.9 Järgmise päeva, so 03.10.2013 salvestiselt on näha, et kella 19.59 paiku visatakse sama trepikoja aknast midagi välja maja ees ootavale mehele. Kui ese oli alla visatud, võtab mees selle üles ning lahkub. 4.10 Kohus ei pidanud tavapäraseks, et keegi viskab kahel järjestikusel päeval taolisel viisil oma korteri aknast mingeid esemeid välja. See viitab, et tegemist on süstemaatilise tegevusega. G. Kapaljova on varasemalt kasutanud narkootilise aine levitamiseks sarnast meetodit, st visanud ainet aknast välja akna all ootavatele inimestele. Kohtus leidis, et süüdistatavate korteri akendest visati välja amfetamiini, andmaks aine üle akna all ootavatele isikutele. Taolist asjade käiku kinnitavad ka tunnistaja M. ütlused sellest, kuidas korter XX aknast visati midagi välja trepikoja ees ootavatele inimestele. Kohus luges tõendatuks, et süüdistuses nimetatud aegadel visati süüdistavate korteri aknast välja õues oodanud tuvastamata isikutele amfetamiini. Kuigi ei ole täpselt tuvastatud kumb süüdistatavatest ainet alla viskas, luges kohus tuvastatuks, et tegemist oli süüdistatavate ühise ja kooskõlastatud tegevusega ning antud juhul ei oma määravat tähtsust kumb nendest füüsiliselt kõnealused amfetamiini pakid aknast välja viskas.

4.11 Süüdistuse kohaselt tegelesid kõnealuses korteris narkootikumide käitlemisega sh edasiandmisega nii I. Lušin kui ka G. Kapaljova. I. Lušin on ise kohtus tunnistanud, et tegeles narkootikumide levitamisega, kuid algselt eitas selle teostamist kodus. Kohus märkis, et I. Lušini ütlused amfetamiini doosideks jaotamise ja pakendamise osas on vastuolulised. Kohtueelses menetluses on ta öelnud, et vastav tegevus toimus vannitoas, kuid kohtus väitis algul, et kodus käitlemist ei toimunud. Hiljem lisas, et üks kord siiski toimus ka kodus, kuid oli selle unustanud. Kohtu hinnangul on tegemist vastuoludega oluliste tõendamiseseme asjaolude suhtes ning I. Lušini põhjendus, et ta unustas, ei ole veenev. Asjaolu, kas isik tegeles narkootiliste ainete käitlemisega oma kodus või kuskil mujal, ei tohiks väga kergesti ununeda. Sel põhjusel ei pidanud kohus I. Lušini ütluseid usaldusväärseks tõendiks. 4.12 G. Kapaljovale ei saanud jääda kuidagi märkamatuks, et I. Lušin tegeleb nende kodus narkootikumide käitlemisega. Tegemist on väikse korteriga, mistõttu on ebatõenäoline, et korteris sai pikema perioodi vältel olla esemeid ilma, et G. Kapaljova neid märganud oleks. Seda enam, et G. Kapaljova oma sõnul tööl ei käi ning peaks seega tavapärasest rohkem aega kodus viibima. Varasemalt narkootikume tarvitanud ning levitanud isikuna, pidi ta olema ka keskmisest informeeritum selles osas, milliseid vahendeid on narkootikumide tarbimiseks ja levitamiseks vaja ning kuidas toimub lõpptarbijatega suhtlemine. G. Kapaljova enda varasem käitumine ning tunnistaja A.D. ütlused osutavad pigem sellele, et G. Kapaljova oli teadlik I. Lušini poolt narkootiliste ainete käitlemisest ning süüdistuses kirjeldatud narkootikumide omandamine, hoidmine ja levitamine toimus tema initsiatiivil. 4.13 A. D. andnud ütluseid, et 2013.a suvel pöördus ta ühel korral G. Kapaljova poole selleks, et osta amfetamiini. Tunnistaja ütlustest tuleneb, et ta helistas G. Kapaljovale ja küsis, kas viimane saab teda amfetamiiniga aidata. Telefoni teel leppisid aine üleandmise kokku. Üleandmine toimus tunnistaja maja juures aadressil XXX, st süüdistatavate naabermaja juures. Tunnistaja maksis saadud aine eest G. Kapaljovale 10 eurot. Asjaolu, et tunnistaja pöördus G. Kapaljova poole konkreetse küsimusega amfetamiini hankimiseks, kinnitab, et talle pidi olema eelnevalt teada, et G. Kapaljova käest võib narkootilist ainet osta. Arvestades, et narkootikumide müümisel järgitakse tavapäraselt teatud konspiratiivsusmeetmeid, on kohtu arvates välistatud, et keegi lõpptarbijatest niivõrd avalikult tegutseks. Neil asjaoludel on kohus seisukohal, et G. Kapaljova poolt tunnistajale narkootikumide müümine ei saanud olla juhuslik ühekordne akt, vaid järjepidev tegevus. Vastasel juhul puudunuks tunnistajal eelinfo, et taolise sooviga võiks G. Kapaljova poole pöörduda. Tunnistaja A. D. ütluste tõepärasuses puudub kohtul alus kahelda. Kohtumenetluses ei ole kohtule esitatud ühtki argumenti, mis annaks alust arvata, et tegemist ei ole usaldusväärse tunnistajaga ning tunnistaja võiks omada mingit motiivi anda G. Kapaljova suhtes valeütlusi. 4.14 Kohus märkis, et G. Kapaljova poolt D amfetamiini müümine toimus suvel 2013, kuid episoodid, milles on tuvastatud ka I. Lušini osalus, leidsid aset 2013 sügisel. Ka I. Lušin ise on öelnud, et alustas narkootiliste ainete käitlemist sügisel. Need asjaolud kinnitavad, et G. Kapaljova tegeles narkootiliste ainete käitlemisega juba varem ning tema initsiatiivil hakkas sellega tegelema ka I. Lušin. 4.15 Kriminaalasjas nr 1-09-11551 26.05.2011 kuulutatud Viru Maakohtu kohtuotsusest ning G. Kapaljovale 20.07.2009 esitatud süüdistusest nähtuvalt mõisteti G. Kapaljova nimetatud kriminaalasjas süüdi ajavahemikul 2006.a suvi kuni 17.02.2009 suures koguses narkootilise aine amfetamiini käitlemises, teo tehiolude kohaselt oli tegu pandud toime koos tollase elukaaslasega ning amfetamiini käideldi nii nende ühises elukohas kui ka kodust väljaspool ainet lõpptarbijatele erinevates kohtades üleandes. Kusjuures aktiivsemaks narkootikumide levitajaks oli just G. Kapaljova. Kohtu arvates tuleb siinkohal arvestada G. Kapaljova rolli tuvastamisel kaudse tõendina ka tema varasemat käitumist (modus

operandi). G. Kapaljova on varasemalt täpselt samasugust käitumismustrit kasutades tegelenud narkootikumide käitlemisega, seal hulgas levitamisega – st tegutseb koos elukaaslasega, hoiab ja levitab amfetamiini ning teeb seda nii kodus (sealjuures andnud ainet üle korteri aknast) kui ka väljaspool. I. Lušini tegevust iseloomustab varavastaste kuritegude toimepanemine. Ka I. Lušini enda ütlustest nähtub, et ta hakkas narkootikumide käitlemisega tegelema just Kapaljovaga kooselamise ajal. Narkootikumide omandamiseks ja levitamiseks on vajalik teada nende isikute kontakte, kellelt on võimalik suures koguses narkootilist ainet osta ning kes oleks potentsiaalsed tarbijad. Arvestades siinkohal asjaolusid, et I. Lušin ise ei olnud varasemalt narkootiliste ainete käitlemisega tegelenud ega neid ka ise tarbinud, samas toimus kogu protsess G. Kapaljova poolt varem toimepandud narkokuritegudega sarnastel tehioludel ning seega on ilmne, et Kapaljova omas varasemast ka narkootikumide ostmiseks ja edasimüümiseks vajalikke kontaktandmeid, on kohtu hinnangul ilmne, et antud juhul toimusid kõik eelnevalt kirjeldatud narkootikumide käitlemise osateod süüdistatavate poolt grupis ning see toimus G. Kapaljova initsiatiivil ja juhendamisel. 4.16 Süüdistatavate käitumist kohtuistungil oli üheselt arusaadav, et I. Lušin üritas iga hinna eest anda ütluseid, mis välistaksid G. Kapaljova seotuse kõnealuste kuritegudega. Samas tekkisid aga tema ütlustes kõige olulisemad ja ilmsemad vastuolud just nendes aspektides, mis olid seotud G. Kapaljova võimaliku osalusega. Eriti ilmekalt oli see näha pärast täiendatud süüdistuse esitamist toimunud süüdistavate korduval ülekuulamisel. Esimesena ülekuulatud G. Kapaljova üritas algselt oma ütlustes luua alibit 02 ja 03.10.2013 õhtute osas. Nimelt väitis ta, et ei saanud süüdistuses nimetatud aegadel olla kodus, kuna oli sel ajal ema juures oma nooremate õdede sünnipäeval. Hetk hiljem meenus talle, et ta õdede sünnipäev on siiski 02.09, mitte 02.10 ning seejärel G. Kapaljova loobus sellest alibi versioonist. Järgmisena ülekuulatud I. Lušin hakkas kõnealuste kuupäevade kohta selgitusi andes rääkima, et .. Galinat vist kodus ei olnud, sest tema õdedel oli sünnipäev ja tundub, et teda kodus vist ei olnud. Ma olin üksi korteris ja ootasin kuni Galina koju tuleb. Selle kohta, et eelmisel ülekuulamisel oli I. Lušin öelnud, et G. Kapaljova oli ilmselt õhtul kodus, kuid nüüd väidab, et ei olnud, ütles Lušin ... tol ülekuulamisel ma arvasin, et see oli tavaline tööpäev, aga läks meelest ära, et G.Kapaljova õdedel oli tol päeval sünnipäev. Sest et tööpäevadel ja nädalavahetustel sel ajal Galina Kapaljova kodus ja tavaliselt sel ajal ta magab. 4.17 Seega on I. Lušini poolt kohtumenetluses erinevatel aegadel antud ütlused omavahel vastuolus ja nende vastuolude põhjendusi ei saa samuti lugeda asjakohasteks, kuivõrd G. Kapaljova ütlustest nähtub, et tegelikkuses on tema õdede sünnipäevad 02.09. Ilmselt jäi I. Lušinil kohtuistungil märkamata, et G. Kapaljova ise loobus algselt püstitatud alibi versioonist ning soovist välistada G. Kapaljova süüd, hakkas ta andma ütluseid, mis tema hinnangul pidid kinnitama G. Kapaljova alibit. Samuti püüdis G. Kapaljova I. Lušini ülekuulamiste ajal korduvalt sekkuda ning anda miimika ja kätega märku, milliseid ütluseid peaks I. Lušin andma. I. Lušini ütluseid (eelkõige Galina Kapaljova seotuse osas) on äärmiselt vastuolulised ja ebausutavad. Tema käitumisest kumas läbi meeleheitlik soov välistada G. Kapaljova süüd, mis omakorda kinnitab pigem just seda, et tegelikkuses oli G. Kapaljova süüdistuses kirjeldatud sündmustega seotud. Kui G. Kapaljova ei oleks tõepoolest olnud teadlik I. Lušini poolt narkootiliste ainete käitlemisest, puudunuks ka vajadus anda nii ilmseid valeütluseid. Tõepäraste ütluste andmisel selliseid vastuolusid poleks tekkinud. Ka G. Kapaljova ütluseid narkootilise aine amfetamiini käitlemise eitamise osas ei saa kohus pidada usaldusväärseteks, kuivõrd üheselt on tuvastatud tema osalus kõnealuste kuritegude toimepanemises. 4.18 Kohus asus seisukohale, et süüdistatavate poolt narkootilise aine käitlemine oli teadlik ja omavahel kooskõlastatud tegevus. Nad omandasid tuvastamata isikult suures koguses

narkootilist ainet amfetamiin (I. Lušini sõnul 30 grammi kaupa), hoidsid seda enda valduses, pakendasid ümber väiksematesse pakenditesse nö ühekordseks doosiks sobivas suuruses ning müüsid seda teistele isikutele edasi. Tunnistajate ütlustest tulenevalt oli ühe doosi hinnaks 10 eurot. Mõlemad süüdistatavad said väga hästi aru, et tegemist on ebaseaduslikult narkootilise aine amfetamiini omandamise, valdamise ja edasiandmisega. Ei ole tuvastatud, et kummalgi süüdistataval olnuks mõni seadusest tulenev õigustus narkootiliste ainete käitlemiseks. 4.19 Kuigi antud juhul ei ole tuvastatud konkreetne amfetamiini kogus, mida I. Lušin ja G. Kapaljova käitlesid, on siiski tuvastatud, et tegemist oli suure kogusega. Ainuüksi I. Lušini valdusest ära võetud amfetamiini kogus ületas suure koguse piirmäära (so aine oli piisav ligikaudu 20 isikule joobe tekitamiseks). Lisaks on tunnistajate ütlustest nähtuvalt saanud nad I. Lušinilt ja G. Kapaljovalt joobe tekitamiseks piisavat narkootilist ainet kokku vähemalt kahel korral. Süüdistatavate elukohaks olnud maja turvakaamerate salvestiste pinnalt on tuvastatud veel kolmel korral amfetamiini edasiandmist. Arvestades, et süüdistatavad tegelesid narkootikumide levitamisega just nn lõpptarbijale, võib arvata, et ka neil kolmel juhul oli üleantud kogus piisav üheks korraks joobe tekitamiseks. Lõppkokkuvõttes on otseselt tuvastatud vähemalt 25-le isikule joobe tekitamiseks vajalikus koguses narkootilise aine käitlemine. Lisaks nähtub I. Lušini enda ütlustest, et ta on mitmel korral ostnud 30 grammi kaupa amfetamiini edasiandmise eesmärgil. Seega tegelikkuses oli käideldud narkootilise aine kogus mitu korda suurem. 4.20 Kohus leidis, et süüdistatavad osalesid planeeritult koos narkootilise aine ebaseaduslikus omandamises, valdamises, pakendamises ja edasiandmises st panid kavatsetult grupis toime KarS § 184 lg 2 p 1 tähenduses suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise.

APELLATSIOONIDES ESITATUD TAOTLUSTE SISU

amfetamiinipakid aknast alla viskas. Kohtuotsuse selles osas G. Kapaljova osavõttu kirjeldatud tegevuses vaid eeldatakse. 5.4 Samuti leidis kohus, et G. Kapaljova varasem käitumine ning tunnistaja A. D ütlused osundavad pigem sellele, et G. Kapaljova oli teadlik I. Lušini poolt narkootiliste ainete käitlemisest ning süüdistuses kirjeldatud narkootikumide omamine, hoidmine ja levitamine toimus tema initsiatiivil. Selliselt toimides väljus kohus süüdistuse piiridest, sest selles ei ole märgitud, kes oli süüdistuses märgitud asjaolude initsiaatoriks. Tunnistaja A. D võis küsida G. Kapaljovalt narkootikumi seetõttu, et viimane oli varem kohtulikult karistatud narkootiliste ainete ebaseadusliku käitlemise eest. A.D. ei selgitanud, miks pöördus ta nimelt G. Kapaljova poole ja andis selles osas ebakonkreetseid ütlusi. Otsuse kirjeldused on vaid üheks võimalikuks versiooniks, millised olid A.D. ja G. Kapaljova suhted 2013. a suvel. Apellant leiab, et küllaldasi tõendeid, et G. Kapaljova andis A.D. le amfetamiini, puuduvad. Küllaldasi aluseid ei ole ka seetõttu, et asja materjalidega ei ole tuvastatud edastatud aine omadusi ning G. Kapaljova eitab igasuguseid kontakte A.D. ga. 5.5 Narkootiliste ainete üleandmine toimub praktikas korduvalt ja süstemaatiliselt. A.D. puhul aga ei pöördunud ta pärast 2013. a sündmusi ei G. Kapaljova ega I. Lušini poole sellise palvega, kuigi kohtuotsuse järelduste kohaselt pidi süüdistatavate tegevus narkootiliste ainete ebaseaduslikus käitluses sügiseks ainult kasvama. Apellant leiab, et G. Kapaljova poolt narkootiliste ainete edasiandmise fakti ei ole asja materjalidega tuvastatud ning G. Kapaljova tuleb selles õigeks mõista. 5.6 Vasturääkivused süüdistatavate ütlustes pärast neile kohtus täiendava süüdistuse esitamist, on seotud lühikese ajaga, mille kohus andis vastuseks kaitsja taotlusele anda aega, et tutvuda uue süüdistusega ja ette valmistuda kaitsealuste täiendavaks ülekuulamiseks. Kohtuotsuses ei ole G. Kapaljova ütlusi arvesse võetud. Kohtuotsus põhineb kogutud kaudsete tõendite ühepoolsel tõlgendamisel G. Kapaljova võimalikust süüst, lähtuvalt faktist, et süüdistatavad elasid ühes korteris. Tunnistajate O. ja M. ütlused süüdistatavate ühisest ja kooskõlastatud tegevusest võivad olla kantud majaelanike üldisest vaenulikust suhtumisest narkootiliste ainete levitamise vastu, ent ei saa olla aluseks süüdimõistvale kohtuotsusele, kui tuvastamata on kaastegevuse faktid süüdistuse konkreetsetes episoodides. Apellant leiab kokkuvõtvalt, et kogu süüdistuses kirjeldatud tegevuse võis I. Lušin toime panna iseseisvalt selleks G. Kapaljovat kaasamata.

G. Kapaljova, et tema rolli süüdistuse selles osas ei kajastata. Tuvastatud ei ole, millistest akendest ja mida välja visati. Kui seda ka tehti, sai olla tegijaks vaid I. Lušin. Asjas ei ole ka tuvastatud, et I. Lušinilt kinnipidamisel ära võetud narkootikum oleks kunagi asunud tema korteris. 6.3 Asjas puuduvad tõendid, et apellant oleks teadnud I. Lušini tegevusest narkootiliste ainete käitlemisel ning kohtu vastavad järeldused on oletuslikud. Apellandi kinnitusel varjas I. Lušin oma eluviisi tema eest. Apellant möönab, et perioodiliselt käisid nende elukohas I. Lušini tuttavad ning küsisid Galjat seetõttu, et korter on tema nimel, ent käisid siiski I. Lušini juures. I. Lušini ütlustega seoses märgib apellant, et I. Lušin ei mäleta ühtesid ja samu asjaolusid, kuid see on tingitud narkootikumide tarvitamisest. Apellant küll kahtlustas vahel I. Lušinit narkootikumide tarvitamises nende kooselu ajal, ent sellest ei saa järeldada, et nad käitlesid narkootikume koos. Kohus väljus süüdistuse piiridest, väites, et narkootikumide käitlemine toimus G. Kapaljova initsiatiivil. Ehkki apellanti on varem karistatud narkootiliste ainete käitlemise eest, ei nõustu ta kohtu järeldusega, et ta ka antud juhul narkootilist ainet käitles. I. Lušin teadis narkootiliste ainete tarvitajana hästi, kust neid hankida. 6.4 Apellant põhjendab vastuolusid süüdistatavate poolt antud ütlustes peale täiendava süüdistuse esitamist sellega, et neil ei olnud piisavalt aega sellega tutvuda ja valmistuda täiendavatele küsimustele vastamiseks. Sellega rikuti menetlusõigust.

RINGKONNAKOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD JA JÄRELDUSED

süüd eitavatele ütlustele ning millistel põhjustel ülejäänud tõendikogum kinnitab maakohtu siseveendumust süüdistatavate süü tõendatuses. Seetõttu jõudiski maakohus põhjendatud järeldusele, et G. Kapaljova tuleb süüdi mõista. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsustusega, mistõttu otsuses esitatud põhjendusi siinkohal üle ei korda. Alljärgnevalt vastab ringkonnakohus seetõttu vaid apellatsioonides toodud põhiväidetele.

sündmusi (vt I. Lušini ülekuulamine I kd, lk 106 p-113 ja G. Kapaljova ülekuulamine lk 113117), samuti uuriti teisi tõendeid (nt videosalvestised). 23.02.2015 toimunud kohtuistungi protokollist nähtub, et selleks, et kaitsjad saaksid kaitsealustega muudetud süüdistuse osa läbi arutada ning kuna täiendava süüdistuse maht ei ole suur tegi kohus istungi vaheaja kell 11.18 kuni 11.40 (I kd, lk 171). Seoses täiendava süüdistusega kuulati süüdistatavad kaitsjate taotlusel veelkord üle ning protokollist ei nähtu, et süüdistatavatel ja nende kaitsjatel oleks täiendavatele küsimustele vastamiseks valmistumiseks jäänud vähe aega ( I kd, lk 171-173). Apellant G. Kapaljova selgitab, et põhjus, miks kaassüüdistatav I. Lušin ei mäleta ühtesid ja samu asjaolusid üheselt, on see, et tema vaimne võimekus on narkootiliste ainete tarvitamise tõttu kahjustatud. Ringkonnakohus leiab, et G. Kapaljova poolt nimetatud I. Lušini vaimse võimekuse küsitavus on oletuslik ning ei mõjuta I. Lušini ütlustele maakohtu poolt antud hinnangut.

ristküsitlemine (1 kd, kohtuistungiprotokoll, lk 84p-87). Sellest tulenevalt on tunnistaja maakohtus antud ütlused tõendina kasutatavad. Maakohus analüüsis A.D. ütlusi ning asus seisukohale, et tema ütluste tõepärasuses puudub alus kahelda, kuna kohtumenetluses ei esitatud ühtegi argumenti, mis annaks aluse arvata, et tegemist ei ole usaldusväärse tunnistajaga ning et tunnistaja võiks omada mingit motiivi anda G. Kapaljova suhtes valeütlusi. Ringkonnakohus nõustub sellise maakohtu seisukohaga, mistõttu nimetatud episoodiga seotud põhjendusi üle ei korda (vt kohtuotsuse lk 9).

meeste jope taskust leitud lusikas, vannitoa radiaatori tagant leitud kott, milles oli minigrip kilekott valge ainega. Ekspertarvamusega (ekspertiisiakt nr 13E-AN1517) tuvastati digitaalkaalul amfetamiini järjed. Vannitoast radiaatori tagant leitud valge aine oli glükoos. Kordamata maakohtu otsuses G. Kapaljova korteris leitud esemete kohta toodud põhjendatud järeldusi (kohtuotsuse p 2.6, lk 6-7), sealhulgas leitud glükoosi kasutamise kohta amfetamiini käitlemisel, osundab ringkonnakohus ekspertiisiaktis nr 14E-GE0596 toodud ekspertarvamusele. Nimelt on ekspert sedastanud, et minigrip kilekotilt (milles oli aine ja mis oli poolikus kilekotis) võetud proovist (paberpakend nr 9, objekt nr 10, proov A140037) saadi analüüsil täisprofiil, mis on pärit enamalt kui ühelt isikult. Saadud tulemuste alusel ei saa kindlalt välistada G. Kapaljovalt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis (tõendite toimik, lk 48-50). Alleelitabelist nähtuvalt tuvastati segaproovis enamus G. Kapaljoval esinevatest alleelidest (tõendi toimik, ekspertiisiakti lisa 1, lk 51). Ekspertiisiaktis nr 13E-GE1459 esitatud ekspertarvamuse kohaselt tuvastati samalt objektilt võetud proovis ka I. Lušini DNA (tõendite toimik, lk 36-44). Teatavasti ekspertiisiaktis nr 13EAN1517 toodud ekspertarvamuse kohaselt oli pakendis nr 9 (objekt 10) glükoos (tõendite toimik lk, 33-35). Kuna maakohus tuvastas, et amfetamiini doosideks pakendamisel kasutati ka glükoosi (vt siinkohal ekspertiisiaktis nr 13E-AN1517 toodud ekspertarvamus p 3, tõendite toimik, lk 34), mille sisaldusega kilekott leiti G. Kapaljova korteris vannitoas radiaatori tagant, on eelviidatud ekspertiisiaktis nr 14E-GE0596 antud ekspertarvamuses toodu alusel G. Kapaljova ilmselgelt olnud puutumuses nimetatud ainega, mistõttu kinnitab ka see asjaolu ringkonnakohtu veendumust selles, et I. Lušin ja G. Kapaljova ühiselt ja kooskõlastatult käitlesid ebaseaduslikult suures koguses amfetamiini.

Maarika Kuusk

Mati Kartau

Tiit Lõhmus

/Allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.