Varavastased süüteod › Süüteod omandi vastu

Määruse peale võib esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse alates päevast, mil isik kohtumäärusest teada sai või pidi teada saama, määruse koostanud kohtule.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Harju Maakohtu 25.04.2017. a otsusega tunnistati S.Z süüdi KarS § 199 lg 1 järgi ja karistati teda KarS § 65 lg 2 alusel 1 aasta 4 kuu ja 24-päevase vangistusega. KarS § 69 lg 1, 3 alusel asendati mõistetud vangistus üldkasuliku tööga 504 tundi, mille tegemise tähtajaks määrati 2 aastat alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohustati S.Z-i täitma KarS § 75 lg 1 p 1 – 6 sätestatud käitumiskontrolli ajaks määratud kontrollnõudeid kriminaalhooldaja järelevalve all. KarS § 75 lg 2 p 2, 8 alusel kohustati teda - mitte tarvitada alkoholi ja osalema sotsiaalprogrammis. Kohtuotsus jõustus 11.05.2017. a. Tallinna Vangla Lääne-Harju kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametnik esitas 10.05.2019. a Harju Maakohtule erakorralise ettekande S.Z-i karistuse täitmisele pööramiseks, kuna kriminaalhooldusalune S.Z ei ole pidanud kinni talle koostatud viimasest üldkasuliku töö ajakavast, mille allkirjastas 03.04.2019. a ja puudumistest kordagi ette teatamata ning mõjuvaid põhjuseid esitamata nii tööandjale kui kriminaalhooldusametnikule. Sellega jättes sooritamata talle määratud üldkasuliku töö tunnid tähtajaks 11.05.2019, millega rikkus KarS § 69 lg 6. Seisuga 10.05.2019. a on S.Z-il

viimase ajakava kohaselt sooritatud 79,5 tundi 231 - st ja ilma mõjuva põhjuseta sooritamata 79,5 tundi. Seisuga 10.05.2019. a on sooritanud S.Z kohtuotsusega talle määratud 504-tunnist kokku 352 üldkasuliku töö tundi ja senini on sooritamata 152 üldkasuliku töö tundi. Harju Maakohtu 17.06.2019. a kohtumäärusega võeti S.Z kohtusaalist vahi all, kuna ta oli kohtuistungil ilmunud alkoholijoobes ja võis segada kohtuistungi läbiviimist. Kriminaalhooldusametnik taotles kohtuistungil S.Z-ile mõistetud karistuse täitmisele pööramist. S.Z ei ole kinni pidanud talle koostatud viimasest üldkasuliku töö ajakavast, mille allkirjastas 03.04.2019. a. Puudumistest ta mitte kordagi ametnikule ette ei teatanud. Isik on esitanud arstitõendi ajavahemiku 08.-17.04.2019. a kohta, mil ta põetas oma poega. Isikul oli aega üldkasuliku töö tunde teha 2 aastat, kuid ta ei sooritanud neid õigeaegselt. Praeguse aja seisuga on tal tegemata 152 tundi üldkasulikku tööd. Varasemalt kriminaalhooldaja ei lugenud rikkumiseks sotsiaalprogrammis mitte osalemist, kuna isik viibis 05.03.-01.04.2019. a haiguselehel. Kriminaalhooldusalune taotles kohtuistungil temale mõistetud karistuse mitte täitmisele pööramist, ta sooviks üldkasuliku töö tunnid lõpuni ära teha. Ta teatas, et pooltundide kohta, mida ta ei teinud, esitas ta tõendi. Ta ei teinud üldkasuliku töö tunde, kuna pool aega oli ta ise haige ja pool aega oli laps haige. Tema lapse eest saab hoolt kanda tema ema. Taotles vangistust kanda suve lõpus ning suvel oma 8-aastase lapsega koos olla. Kaitsja taotles kohtuistungil S.Z-i karistust mitte täitmisele pöörata. Aprillis 2019. a põetas ta oma poega ning 20.-26.04.2019. a oli ta ise haige. Taotles mitte karistust täitmisele pöörata seoses enda ja tema lapse haigustega. KarS § 69 lg 6 kohaselt, kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib karistust täideviiv ametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata süüdlasele täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada töö tegemise tähtaega, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata süüdlasele mõistetud aresti või vangistuse täitmisele. Aresti või vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasulik töö, mille üks tund võrdub ühe päeva aresti või vangistusega. Alla kümne päevase aresti täitmisele pööramise korral arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasuliku töö tunnid proportsionaalselt mõistetud arestiga. Kohus, kohtuistungil ära kuulanud kriminaalhooldusametniku, kriminaalhooldusaluse ja tema kaitsja seisukohad ning tutvunud esitatud materjalidega leiab, et kriminaalhooldusametniku taotlus S.Z-ile Harju Maakohtu 25.04.2017. a kohtuotsusega mõistetud ja osaliselt ärakandmata karistuse täitmisele pööramiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohtuistungil leidis tõendamist, et kriminaalhooldusalune S.Z ei pidanud kinni talle koostatud viimasest üldkasuliku töö ajakavast, mille allkirjastas 03.04.2019. a ja puudumistest kordagi ette teatamata ning mõjuvaid põhjuseid esitamata nii tööandjale kui kriminaalhooldusametnikule. Sellega jättes sooritamata talle määratud üldkasuliku töö tunnid tähtajaks 11.05.2019, millega rikkus KarS § 69 lg 6. Seisuga 10.05.2019. a on S.Z-il viimase ajakava kohaselt sooritatud 79,5 tundi 231 - st ja ilma mõjuva põhjuseta sooritamata 79,5 tundi. Seisuga 10.05.2019. a on sooritanud S.Z kohtuotsusega talle määratud

504-tunnist kokku 352 üldkasuliku töö tundi ja senini on sooritamata 152 üldkasuliku töö tundi. S.Z teatas kohtuistungil, et ta ei saanud üldkasuliku töö tunde teha oma poja haiguste tõttu, mille kohta esitas ka arstitõendid ning enda haiguste tõttu, mille kohta arstitõendit ei ole esitanud. Taotles anda talle võimalus üldkasuliku töö tunnid lõpuni teha. Kohtu hinnangul on põhjendatud S.Z-i karistuse täitmisele pööramine, kuna kriminaalhooldusalune on rikkunud talle määratud kriminaalhoolduse nõudeid tahtlikult. Harju Maakohus näitas 25.04.2017. a kohtuotsusega tema suhtes üles usaldust ning ei pööranud temale mõistetud karistust täitmisele, kuid kriminaalhooldusalune ei mõistnud kohtu vastutulekut tema suhtes. Kriminaalhooldusalune põhjendas üldkasuliku töö tundide mittetegemist haigusega ja isik esitas haigusleht ajavahemiku 05.03.-01.04.2019. a kohta ja 08.04.-17.04.2019. a, mil ta põetas oma poega. Ülejäänud ajal on S.Z-i poolt üldkasuliku töö tunnid jäänud ilma põhjuseta tegemata. Kriminaalhooldusaluse soov anda talle nüüd võimalus teha nüüd üldkasuliku töö tunde edasi, ei ole võimalik. Seadusandja on ette näinud, et üldkasuliku töö tegemise maksimaalne tähtaega on 2 aastat ning täitmiskohtunikul ei ole võimalik pikendada seda tähtaega üle maksimaalse tähtaja. Kohtu hinnangul ei ole S.Z motiveeritud kriminaalhoolduse nõudeid täitma, vaid ta annab ainult lubadusi, et mitte asuda vangistust kandma. S.Z kriminaalasja menetleti kokkuleppemenetluses, millest tulenevalt oli isik väga hästi kursis talle mõistetud karistusega ning oli nõus talle just selleliigilise karistuse mõistmisega. Kohtuotsuse täitmisele allutatud isikule ei ole antud kaalutlusõigust, millal ja kuidas jõustunud kohtulahendit täita või see vastavalt isiku soovile üldse täitmata jätta, kohtulahendiga pandud kohustused on täitmiseks kohustuslikud. Kohus on seisukohal, et S.Z-i suhtes on karistuse eesmärgi saavutamine võimalik ainuüksi selle reaalsele täitmisele pööramisega, mistõttu tuleb S.Z-ile Harju Maakohtu 25.04.2017. a kohtuotsusega mõistetud ja osaliselt ärakandmata karistus – 5 kuud ja 2 päeva vangistust KarS § 69 lg 6 alusel täitmisele pöörata. Kuna isik viibis alates 17.06.2019. a vahi all, siis tuleb see ajavahemik lugeda tema karistusaja hulka ning kohtumääruse kuulutamisel on ärakandmata karistusajaks 4 kuud ja 27 päeva vangistust. Kohus võimaldab S.Z-i kanda vangistust ositi, kuna tema ülalpidamisel on 8-aastane laps, kellega ta elab koos.

Tatjana Bogdanova Harju Maakohtu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.