Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised määruskaebemenetluse pooled
Tartu Ringkonnakohus 17. juuni 2019 (kirjalik menetlus) 1-15-1460 Maarika Kuusk, Mati Kartau, Tiit Lõhmus Denis Volkov (isikukood 38208290335) tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 6. mai 2019. a määrus Denis Volkov, määruskaebus Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Ain Tali
Jätta määruskaebus Viru Maakohtu 6. mai 2019. a määruse peale läbi vaatamata.
Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
tingimustele. Olemas on ka toetav lähisuhtevõrgustik. Kohus võttis arvesse, et kinnipeetaval oleks vabaduses olemas töökoht, kui tööandja otsustab pärast katseaja lõppu, et D. Volkov sobib nende ettevõttesse tööle. Majandusliku toimetuleku aspektist lähtudes on oluline ka, et kinnipeetaval puuduvad rahalised nõuded ning tal on vabanemisfondis 1620 eurot. Kinnipeetav on karistuse kandmise ajal olnud hõivatud erinevate tegevustega. D. Volkov töötas, õppis riigikeelt, omandas abikoka eriala, osales OÜ Corrigo sõltuvusprobleemidega isikute tugirühmas ning läbis sõltuvuskäitumist muutva sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ ja kõnealuse sotsiaalprogrammi jätkutegevuse. Kohus võttis positiivse asjaoluna arvesse sedagi, et D. Volkovit ei ole distsiplinaarkorras karistatud. Vangla materjalide põhjal asus kohus seisukohale, et kinnipidamisasutuses viibimine on D. Volkovit muutnud, sest ta tunnistab minevikus tehtud vigu, ta on seadnud endale kindlad tulevikueesmärgid ning ta ei soovi vana eluviisi juurde tagasi pöörduda. Vaatamata eeltoodule, leidis kohus, et D. Volkovi vabastamine elektroonilise alla oleks käesoleval ajal veel ennatlik ning seda isegi olukorras, mil isiku seaduskuulekust vabaduses soodustavad ka tema vabanemisjärgsed elutingimused. Vangla materjalidest selgub, et D. Volkovil esines käitumisprobleeme juba lapsepõlves ning politsei huviorbiiti sattus isik esimest korda juba 15-aastaselt. Kinnipidamisasutuses ei viibi isik esimest korda, mistõttu ei olnud kohus täiesti veendunud, et just käesolev vanglakaristus on avaldanud isikule piisavalt soovitud mõju. Käesoleva kuriteo pani kinnipeetav toime suure varalise kasu saamise eesmärgil, mis viitab isiku puudulikule toimetuleku ja probleemide lahendamise oskusele. Ühtlasi viitab toimepandud kuritegu, et isikule on omane käituda impulsiivselt ning tagajärgedega mittearvestavalt. Kohus võttis arvesse, et D. Volkov läbis vangistuse jooksul sõltuvuskäitumist muutvaid tegevusi. Samas on D. Volkovil olnud varasemalt probleeme alkoholi kuritarvitamisega ja tal on ka pikaajaline narkootikumide tarvitamise kogemus. Kohus hindas sõltuvusainete tarvitamist samuti üheks uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Kinnipeetav vanglas töötas, kuid ametlik töökogemus või töötamise harjumus vabaduses on väga väike, mis omakorda suurendab isiku ohtlikkust ühiskonnas. Maakohus märkis, et D. Volkovi vanglast vabastamise võimalust võiks kaaluda üksnes siis, kui tema uue kuriteo toimepanemise risk oleks minimaalne, kuid kohus sellist järeldust maakohus D. Volkovi puhul teha ei saanud. Sarnasele seisukohale kohtuga on asunud ka prokuratuur ja vangla. Lisaks eeltoodule hindas maakohus kõiki KarS § 76 lg 4 sätestatud asjaolusid kogumis ning võttis arvesse, et D. Volkovil on kandmata temale mõistetud karistusest rohkem kui 4 aastat, mistõttu ei pidanud maakohus võimalikuks süüdimõistetut vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastada.
2(3)
/allkiri/
/allkiri/
/allkiri/
Maarika Kuusk
Tiit Lõhmus
Mati Kartau
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.