lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-19-3704/20

Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 10.06.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-19-3704/20
Asja liik
Kriminaalasi
Kategooria
Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod
Kuulutamise aeg
10.06.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1218
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-19-3704/58Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja08.10.20191-19-3704/65Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja20.11.2019

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi

Vaidlustatud kohtulahend Määruskaebuse esitaja Asja läbivaatamise viis

Tartu Ringkonnakohus 10. juuni 2019 1-19-3704 Juhan Sarv, Mati Kartau ja Maarika Kuusk Kriminaalasi Tanel Soobi (Soop, isikukood 37205166045) süüdistuses KarS § 404 lg 1, § 120 lg 1, § 121 lg 2 p 3 ja § 199 lg 2 p 9–§ 25 lg 2 järgi Tartu Maakohtu (Viljandi kohtumaja) 22. mai 2019. a määrus (vahistuse põhjendatuse kontroll kohtu alla andmisel) Süüdistatav Tanel Soop Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta Tartu Maakohtu 22. mai 2019. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdistatava advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Tartu Maakohtu 22. mai 2019. a määrusega anti üldmenetluses kohtu alla Tanel Soop, keda süüdistatakse KarS § 404 lg 1, § 120 lg 1, § 121 lg 2 p 3 ja § 199 lg 2 p 9–§ 25 lg 2 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises. Sama määrusega otsustas maakohus jätta muutmata T. Soobi suhtes kohaldatud tõkendi vahistamine. Kohtulikuks arutamiseks määras maakohus kokku neli päeva ajavahemikus 1.–11. oktoobrini 2019. Määruse põhiosas märkis kohus muu hulgas, et T. Soop peeti kahtlustatavana kinni
26.veebruaril 2019 ja järgmisel päeval kohaldati tema suhtes tõkendina vahistamist. Kohus leidis, et T. Soobile kohaldatud tõkend vahistamine tuleb jätta tema kohtu alla andmisel muutmata. Vahistamise asendamine elukohast lahkumise keeluga ei ole põhjendatud. Elukohast lahkumise keelu sisuks on keelata süüdistataval lahkuda elukohast loata mitte kauemaks kui kolmeks ööpäevaks, seega ei ole elukohast lahkumise keeld mõjus vahend, T. Soobi uute kuritegude vältimiseks, mis oli tema vahistamise alus. Süüdistuses heidetakse varem korduvalt karistatud T. Soobile ette mitut lühikese aja vältel sooritatud kuritegu. Samuti on tõendiallikateks mitmed isikud. Seetõttu ei ole kergema tõkendi kohaldamisel välistatud tunnistajate ja kannatanute mõjutamine süüdistatava poolt. Jätkuvate kuritegude oht on maandatav üksnes süüdistatava vahi all pidamisega.

Sarnased lahendid

Isikuvastased süüteod
  • 17.09.20261-26-6089/5Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja
  • 11.09.20261-26-4829/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 03.09.20261-26-5613/19Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 03.09.20261-26-4532/12Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 02.09.20261-26-5941/8Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 28.08.20261-26-6091/6Viru Maakohus Narva kohtumaja

MÄÄRUSKAEBUS

2.Tartu Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse süüdistatav T. Soop, kes taotleb enda vahi alt vabastamist ja vahistamise asendamist elukohast lahkumise keeluga. Süüdistatava väitel anti ta kohtu alla kuritegudes, mida ta pole toime pannud. Kohtuistungi aeg määrati üleliia kaugesse tulevikku. Samas ei rahuldanud kohus süüdistatava taotlust vabastada ta kohtuistungini allkirja vastu. Kohtu põhjendus, et süüdistatav võib panna toime uusi kuritegusid, on alusetu, kuna süüdistatava väitel pole ta kuritegusid toime pannud. Kannatanud on andnud nõusoleku kohaldada kokkuleppemenetlust ja see näitab ka nende teadmist, et T. Soop ei ole süüdi. On tõenäoline, et kannatanud ja tunnistajad ei tulegi oktoobris kohtuistungile ja menetlus jääb venima. Seetõttu palub T. Soop asendada vahistamine elukohast lahkumise keeluga. Süüdistatava kinnitusel on tal vabaduses elu- ja töökoht.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

3.Kolleegium ei pea praeguse vaidluse kontekstis asjakohaseks määruskaebuse esitaja argumenti, et ta pole süüdistuses kirjeldatud kuritegusid toime pannud. See, kas T. Soop pani need kuriteod toime või mitte, saabki selguda alles eesseisva kohtumenetluse raames. Riigikohus on leidnud, et asja arutav kohtukoosseis ei tutvu üldmenetluses kohtu alla andmise staadiumis kriminaaltoimikuga, mistõttu ei saa ta tõkendiga seotud küsimuste lahendamisel kontrollida tõendipõhiselt väiteid, mis seonduvad süüdistuse sisuga. Isiku kohtu alla andmisel prokuratuuri esitatud süüdistusakti alusel kinnitataksegi sisuliselt kuriteokahtluse piisavat põhjendatust. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 12. novembri 2014. a määrus asjas nr 3-1-1-69-14, p 10.2) Seega ei saa maakohtule ette heita, et ta ei käsitlenud T. Soopi vahi alla jättes tõendipõhiselt kuriteokahtluse põhjendatust. Kui kriminaalasja üldmenetluses lahendav kohtunik asuks enne kohtulikku arutamist tõkendi küsimuse otsustamisel kriminaaltoimikus olevatele tõenditele tuginedes üksikasjalikult kuriteokahtluse vettpidavust analüüsima, jääks kriminaalmenetluse seadustiku
10.peatüki 4. jaos sätestatud tõendite esitamise ja vastuvõtmise reeglite (nn kahe toimiku süsteemi) eesmärk suurel määral saavutamata. Samuti saaks kõnealuses olukorras riivatud kohtu erapooletuse nõue, sest maakohus peaks enne süüküsimuse otsustamisele asumist andma sisulise tõendipõhise eelhinnangu süüdistuses kirjeldatud kuriteokahtluse põhjendatusele. Eelmärgitu oleks muu hulgas vastuolus ka KrMS § 49 lg 1 p 2 eesmärgiga. Siiski ei välista seadus täielikult võimalust, et kohus tutvub eelmenetluses mh tõkendi küsimuse lahendamisel kriminaaltoimiku materjalidega (vt KrMS § 258 lg 3). Käesoleval juhul ei nähtu aga määruskaebusest selliseid – pigem erandlikke – asjaolusid, mis eeldanuks maakohtult kohtu alla andmise staadiumis kriminaaltoimikuga tutvumist. Ringkonnakohtu arvates ei nähtu kohtute infosüsteemis olevast süüdistusaktist selliseid aspekte, mis seaksid T. Soobi kuriteokahtluse põhjendatuse ilmse kahtluse alla. Esmase kuriteokahtluse esialgse põhjendatuse tuvastas kohus tõendipõhiselt kohtueelses menetluses vahistamismäärust tehes.
4.Kui kuriteokahtluse põhjendatust saab kohus süüdistatava kohtu alla andmisel tõkendi küsimust lahendades hinnata vaid piiratud ulatuses, siis vahistamisaluse (jätkuvat) olemasolu tuleb kohtul kontrollida üldises korras, sh vajadusel (kriminaaltoimiku välistele) tõenditele tuginedes (Riigikohtu määrus asjas nr 3-1-1-69-14, p 10.2). Ringkonnakohtu arvates on maakohus vaidlustatud määruses T. Soobi varasemat korduvat karistatust ja talle menetletavas asjas esitatud süüdistuse sisu silmas pidades usutavalt prognoosinud, et T. Soop võib vabaduses panna toime uusi kuritegusid, sh ähvardada kannatanuid ja tunnistajaid. Siinkohal ei saa jätta tähelepanuta, et ka menetletavas asjas kahtlustatakse T. Soopi mh ähvardamises. Lisaks on oluline silmas pidada, et T. Soopi süüdistatakse selleski, et ta süütas vahetult enne enda vahistamist ehk 25. veebruaril 2019 elumaja, seades nii ohtu samal ajal majas viibinud kannatanu elu ja tervise. Seega on 2(3)

T. Soobi võimalike kuritegude raskus sedavõrd suur, et T. Soopi vahi alla jätmist tuleb pidada KrMS § 130 lg 2 vältimatuks (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 12. aprilli 2012. a määrus asjas nr 3-1-1-32-12, p 9.3).

5.Vahistamisaluse kaal väheneb aja jooksul. Hinnates ühelt poolt avalikku huvi kuriteos kahtlustatavat kinni pidada ja teisalt isiku vabaduspõhiõigust, tuleb kindlasti arvesse võtta nii konkreetseid vahistamisaluseid kui ka seda, kui aktiivselt on riik kriminaalmenetlust toimetanud. Seega peab vahistamine jääma mõistliku aja piiresse sõltumata vahistamisaluse olemasolust. Põhjendamatud viivitused menetluses sunnivad kaaluma vahi all pidamise asendamist mõne kergemaliigilise tõkendiga. (Riigikohtu kriminaal-kolleegiumi 22. veebruari 2011. a määrus asjas nr 3-1-1-110-10, p 15 ja 31. märtsi 2016. a määrus asjas nr 3-1-1-23-16, p 42) Seega tuleb ka süüdistatava vahi alla jätmise lubatavuse kontrollimisel alati hinnata mh seda, kui aktiivselt ja ilma põhjendamatute viivitusteta on riik kriminaalmenetlust toimetanud, arvestades kriminaalasja keerukust ja mahukust, ning kas kriminaalmenetluse venimist on tinginud süüdistatava ja/või tema kaitsja käitumine (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 7. veebruari 2019. a määrus nr 1-16-2411/677, p 25). Ringkonnakohus leiab, et arvestades menetletava kriminaalasja suhteliselt vähest mahukust, on T. Soobi vahi alla jätmine oktoobrikuuni käsitatav n-ö piiripealse juhtumina. Kõige problemaatilisem on just see, et ajavahemikul 22. maist kuni 1. oktoobrini 2019 ehk rohkem kui nelja kuu vältel peab T. Soop viibima vahi all mitte selleks, et riik saaks samal ajal teha tema kriminaalasja lahendamiseks vajalikke menetlustoiminguid, vaid üksnes selleks, et oodata kohtumenetluse algust. Arvestades, et kohtueelne menetleja on ilmutanud tõendusteabe kogumisel nõutavat aktiivsust, ja pidades teisalt silmas seda mitte eriti pikka aega, mille vältel on T. Soobilt käesolevas menetluses vabadus võetud (alates 26. veebruarist 2019), ei ole hetkel siiski alust väita, et süüdistatava vahistamise jätkumine 1. oktoobril 2019 algava kohtuliku arutamiseni riivaks tema õigust vabadusele ebaproportsionaalselt. Küll aga võib T. Soobi vahi all pidamisega kaasnev põhiõiguste riive muutuda lubamatult intensiivseks ja süüdistatav tuleb vahi alt vabastada, kui kohtumenetlus peaks T. Soobist mitteolenevatel asjaoludel olulisel määral venima.
6.Neil põhjustel peab ringkonnakohus T. Soobi suhtes tõkendina vahistamise kohaldamist jätkuvalt õigustatuks, kuna lisaks põhjendatud kuriteokahtlusele on süüdistatava puhul olemas kõrgendatud oht uute kuritegude toimepanemiseks ja vältimatu vahistamisvajadus, samuti ei ole T. Soobi vahistamisaeg muutunud veel ebaproportsionaalselt pikaks.
7.Seetõttu ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium Tartu Maakohtu 22. mai 2019. a määruse muutmata ja T. Soobi määruskaebuse rahuldamata.

/allkiri/

/allkiri/

/allkiri/

Juhan Sarv

Mati Kartau

Maarika Kuusk

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 27.08.20261-25-3925/28Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 27.08.20261-26-4237/12Pärnu Maakohus Paide kohtumaja