Isikuvastased süüteod › Seksuaalse enesemääramise vastased süüteod

1 (4)

aastat vangistust; KarS § 214 lg 2 p 1, 4 järgi ja karistuseks mõistetud 4 aastat vangistust; KarS § 331 järgi ja karistuseks mõistetud 6 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel loeti liitkaristuseks 5 aastat vangistust. Vastavalt KrMS § 238 lg 2 sätetele vähendati mõistetud karistust 1/3 võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 3 aastat 4 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 ja KarS § 64 lg 1 alusel moodustati liitkaristus Harju Maakohtu 20.01.2014. a otsusega mõistetud karistusega ning loeti kergem karistus kaetuks raskeima karistusega, mõistes liitkaristuseks vangistuse 3 aastat 4 kuud. Roman Vassiljev on süüdi tunnistatud ka KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ja karitsuseks mõistetud 3 aastat vangistust. Vastavalt KrMS § 238 lg 2 sätetele vähendati Roman Vassiljevile mõistetud karistust 1/3 võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 2 aastat vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 5 aastat 4 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg 21.01.2014-14.07.2014, s.o 5 kuud 23 päeva vangistust. Ärakandmisele kuulus 4 aastat 10 kuud 7 päeva vangistust. Roman Vassiljevile mõistetud karistusaja alguseks loeti kahtlustatavana kinnipidamise päev, s.o 01.09.2014. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 08.07.2019. Tartu Vangla edastas 12.04.2019 kohtule Roman Vassiljevi isikliku toimiku karistusjärgse käitumiskontrolli menetluse raames. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla toetab süüdimõistetule käitumiskontrolli kohaldamist pärast vangistuse täies ulatuses ärakandmist. Kohtuistungil selgitas Roman Vassiljev, et soovib pärast karistuse ärakandmist Eestist lahkuda. Vangla iseloomustuses märgitud elukohas elab tema ema, kuid tema sinna elama minna ei saa, sest ema on psüühiliselt haige. Ema isegi ei räägi temaga. Tal on raha, et Eestist ära minna. Ta plaanib minna Rostovisse, kus elab tema tädi. Tal on seal maja ja töökoht. Prokurör nõustus Tartu Vangla seisukohaga ja leidis, et Roman Vassiljevile tuleb määrata karistusjärgne käitumiskontroll 24 kuuks ning määrata KarS § 75 lg 21, 4, 7 sätestatud kohustused. Kinnipeetav on süstemaatiline distsipliini rikkuja. Ta ei ole olnud kuulekas ka programmide läbimisel ja on vangistuses tarvitanud narkootikume. Vangla peab teda ohtlikuks ja kuritegude toimepanemise tõenäosust kõrgeks. Kuna vangla on teinud kindlaks, et Roman Vassiljevil on võimalik elada aadressil xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, siis tuleks see määrata tema elukohaks vabaduses. Prokurör ei pea usaldusväärseks, et Roman Vassiljev lubab lahkuda Eestist, kuna seda lubab iga isik, kellele tahetakse määrata karistusjärgset käitumiskontrolli. Roman Vassiljev on ka vanglas toime pannud raske kuriteo, mistõttu on karistusjärgse käitumiskontrolli määramine otstarbekas. Kaitsja leidis, et Tartu Vangla materjalides on andmed Roman Vassiljevi elukoha kohta on vastuolulised. Kinnipeetav on teatanud, et ta soovib Eestist lahkuda ja elama minna Rostovisse tädi juurde. Nendel põhjustel leidis kaitsja, et vabastamise järel käitumiskontrolli ei ole võimalik kohaldada.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus, tutvunud kinnipeetava isikliku toimikuga ning kuulanud ära Roman Vassiljevi, tema kaitsja ja prokuröri, leiab, et Roman Vassiljevi suhtes ei ole karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine võimalik. KarS § 871 lg 1 p 1, 2 sätestavad, et kohus võib kohaldada isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatule, kui isikut on

2 (4)

karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt kaheaastase vangistusega ning ta on ära kandnud mõistetud vangistuse täies ulatuses ja teda on enne käesoleva lõike punktis 1 nimetatud kuriteo toimepanemist samuti karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt üheaastase vangistusega. KarS § 871 lg 2 kohaselt ei eelda karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 sätestatud eelnevat karistatust kui isikut on karistatud 9. peatüki 1., 2., 6. ja 7. jaos, 11. peatüki 2. jaos või 22. peatüki 1. ja 4. jaos sätestatud tahtliku kuriteo eest või muus peatükis sätestatud tahtliku kuriteo eest, mille koosseisutunnus on vägivalla kasutamine, vähemalt kaheaastase vangistusega. Roman Vassiljev kannab praegu 4 aastat 10 kuud 7 päeva pikkust liitkaristust süütegude eest, millest üks on sätestatud karistusseadustiku 9. peatüki 7. jaos ja selle eest mõistetud karistus on kaks aastat vangistust. Seega on täidetud formaalsed alused temale karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks. Käitumiskontrolli kohaldamise otsustamisel tuleb kohtul arvestada KarS § 871 lg 1 p 3 sätestatut, see tähendab kas kuriteo toimepanemise asjaolud, süüdlase isik, varasem elukäiku ning käitumine karistuse kandmise ajal annavad alust arvata, et ta võib toime panna uusi kuritegusid. Samuti tuleb arvestada süüdimõistetu elutingimusi ja neid tagajärgi, mida karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine võib kaasa tuua. Roman Vassiljevit on korduvalt kriminaalkorras karistatud. Varasemalt on süüdimõistetu pannud toime peamiselt varavastaseid süütegusid. Käesoleval ajal kannab süüdimõistetu liitkaristust varavastaste süütegude, rahvatervisevastase, õigusemõistmisevastase ja isikuvastase süüteo eest. Roman Vassiljevit on kriminaalkorras karistatud kokku 12 korral ja vangistuses viibib ta juba 10 korda. Roman Vassiljevile mõistetud karistused, sealhulgas korduvad reaalse vangistused, ei ole soovitud mõju tema käitumisele avaldanud, kuna süüdimõistetu on jätkanud kuritegude toimepanemist. Vähetähtis ei ole seegi, et osa kuritegusid, mille eest kinnipeetav praegu karistust kannab (seksuaalse enesemääramise vastane ja karistuse täitmise vastane kuritegu), on toime pandud karistuse kandmise ajal. Roman Vassiljevi õigusvastast käitumist on mõjutanud oluliselt sõltuvus narkootilistest ainetest. Pikaajaline kriminaalne keskkond on kujundanud tema hoiakud ja sotsiaalsed oskused. Roman Vassiljev ei ole suutnud kehtestatud reeglitest kinni pidada ka karistuse kandmise ajal. Hetkel on tal neli kehtivat distsiplinaarkaristust. Kinnipeetav on läbinud individuaalses täitmiskavas ettenähtud tegevusi, küll vaid osa neist. Pärast karistuse ärakandmist soovib Roman Vassiljev Eestist lahkuda ja minna Venemaale Rostovisse. Väidetavalt elab seal tema tädi, tal on seal elu- ja töökoht. Varasemalt on ta elanud ema juures, kuid sel korral sinna elama asuda ei saa. Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav on enda vangla kontaktisikut teavitanud, et tal puudub vabanemisel kindel elukoht. Alates 20.02.2019 on ta määratud tugiteenusele. Ka tugisiku sõnul ei soovi Roman Vassiljev vabanemisel ema juurde minna, vaid pigem Tallinna Sotsiaaltöö Keskuse Mahtra tänava resotsialiseerimisüksusesse. Kohtuistungil selgitas kinnipeetav, et ka viimati nimetatud asutusse ta minna ei plaani, kuivõrd vahepeal tekkis võimalus suunduda välisriiki. Arvestades Roman Vassiljevi varasemat elukäiku ja Roman Vassiljevi isikut ning käitumist karistuse kandmise ajal võiks karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine olla tema suhtes põhjendatud. Kuivõrd varasemad karistused ei ole tema käitumisharjumusi suutnud muuta, puudub igasugune alus arvata, et sellel korral on Roman Vassiljev võimeline oma senist eluviisi iseseisvalt muutma ja seadma endale õiguskuulekad eesmärgid.

3 (4)

Vaatamata eeltoodule, ei ole karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine võimalik tema vabanemisjärgsete elutingimuste ja tagajärgede tõttu, mida võib karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine kaasa tuua. Nimelt soovib Roman Vassiljev pärast karistuse ärakandmist Eestist lahkuda. Väidetavalt ei ole tal Eestis elukohta ja Riigikohtu 30.05.2016 määruse nr 3-1-1-45-16 p 7 kohaselt ei ole võimalik karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamisel kohustada süüdimõistetut endale elukohta otsima. Kohus ei saa välistada, et asjaolu, et kinnipeetav ei saa varasemasse elukohta elama minna, on seotud Roman Vassiljevi sooviga vältida enda suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamist. Samas on ta juba enne vangla iseloomustuse kinnitamist oma tugiisikut teavitanud, et tal puudub vabanemise korral elukoht. Kohtul ei ole põhjust kahelda, et Roman Vassiljevil on võimalik minna ja et ta läheb elama välisriiki. Kohtu hinnangul võib keskkonnavahetus Roman Vassiljevi käitumist positiivselt mõjutada. Seega ei oleks samuti otstarbekas kohustada Roman Vassiljevit pärast karistuse ärakandmist elama Eestis, sest see suurendaks ilmselt riski uute kuritegude toimepanemiseks. Karistusjärgne käitumiskontroll ei täidaks sellises olukorras oma eesmärki, milleks on süüdimõistetu üle järelevalve teostamine ja resotsialiseerimine. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Roman Vassiljevi suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamata. Menetluskulud Roman Vassiljevi karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise taotluse läbivaatamisel võttis kaitsjana 13.05.2019 kohtuistungist määratud korras osa vandeadvokaat Rein Napa. Kaitsja esitas 13.05.2019 kohtule taotlused riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles palus välja mõista riigi õigusabi tasu koos käibemaksuga summas 152,16 eurot. Kohus leiab, et esitatud taotlus on põhjendatud ja kinnitab pealdisega väljamaksmisele kuuluvaks summaks 152,16 eurot. Tulenevalt Riigikohtu 02.02.2016. a lahendist nr 3-1-1-1-16 jätab kohus menetluskulud riigi kanda. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.