lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-14-7032/124

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 11.12.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-14-7032/124
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
11.12.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1123
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-14-7032/54Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium17.08.20151-14-7032/95Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium10.01.20171-14-7032/108Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja14.09.20171-14-7032/117Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja14.11.20171-14-7032/160Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja23.05.2019

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

11. detsember 2017, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-14-7032 Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Aarne Sarjas

Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja) 14. novembri 2017 määrus süüdimõistetu Roman Vassiljevi ennetähtaegselt vangistusest vabastamata jätmise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

süüdimõistetu Roman Vassiljev 38305300278), määruskaebus

(isikukood

RESOLUTSIOON

Jätta Tartu Maakohtu 14. novembri 2017 määrus muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik

1.Harju Maakohtu 26.03.2015 otsusega karistati Roman Vassiljevit KarS § 142 lg 1 (alates 23.12.2013 § 141 lg 1) järgi 2 aasta vangistusega; KarS § 214 lg 2 p-de 1, 4 järgi 4 aasta vangistusega ning KarS § 331 järgi 6 kuu vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel loeti liitkaristuseks 5 aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati R. Vassiljevile mõistetud karistust 1/3 võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 3 aastat 4 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 ja KarS § 64 lg 1 alusel moodustati liitkaristus Harju Maakohtu 20.01.2014 otsusega mõistetud karistusega ning loeti kergem karistus (Harju Maakohtu 20.01.2014 kohtuotsusega mõistetud karistus – 3 kuud 27 päeva) kaetuks raskeima karistusega, mõistes liitkaristuseks 3 aastat 4 kuud vangistust. Sama otsusega karistati R. Vassiljevit KarS § 184 lg 2 p 2 järgi 3 aasta vangistusega. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati R. Vassiljevile mõistetud karistust 1/3 võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 2 aastat vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 5 aastat 4 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg 21.01.2014 – 14.07.2014, s.o 5 kuud 23 päeva. Ärakandmisele kuulus 4 aastat 10 kuud 7 päeva vangistust.

R. Vassiljevile mõistetud karistusaja alguseks loeti kahtlustatavana kinnipidamise päev, s.o 01.09.2014. Karistuse kandmise lõpp 08.07.2019.

2.Tartu Maakohtu 14.11.2017 määrusega jäeti R. Vassiljev ennetähtaegselt vabastamata.
2.1.Käesolevaks ajaks on R. Vassiljev temale mõistetud karistusajast (5 aastat 4 kuud) ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku, mis on olnud rohkem kui neli kuud vangistust. Samuti on jäänud R. Vassiljevil kanda karistust rohkem kui 2 kuud (KarS § 76 lg 3). Sellest tulenevalt on maakohtu hinnangul olemas formaalsed alused R. Vassiljevi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.
2.2.Maakohus leidis, et vabastamise materiaalsed eeldused on täitmata. R. Vassiljev on varasemalt kriminaal- ja väärteokorras korduvalt karistatud ning ta on toime pannud peamiselt varavastaseid süütegusid (sh röövimise), aga ka avaliku korra vastaseid süütegusid. Käesoleval ajal kannab R. Vassiljev samuti karistust varguste toimepanemise eest, aga ka narkootikumidega seotud süütegude, väljapressimise ning seksuaalse enesemääramise vastase süüteo toimepanemise eest. R. Vassiljev on toimepandud kuritegude eest korduvalt kandnud karistusena reaalset vangistust, kuid vaatamata sellele on ta jätkanud kuritegelikku käitumisviisi, mis on püsinud muutmatuna pika aja jooksul (alates ajast, mil Roman Vassiljev oli alaealine) ehk mõistetud karistused ei ole avaldanud mingisugust mõju, kuna ta on vabaduses jätkanud kuritegude (sh samalaadsete) toimepanemist. Veelgi enam, R. Vassiljev on kuritegusid toime pannud ka vangistuses karistuse kandmise ajal. Kontrollitud keskkonnas karistuse kandmise ajal tuleks maandada neid riske, mis kaasnevad jätkuvate kuritegude toimepanemisega, mitte jätkata kuritegude toimepanemist. Seega ei ole R. Vassiljevi käitumist mõjutanud kinnipidamiskohas karistuse kandmine, aga ka vanusega kaasnev teatav elukogemus (mida R. Vassiljev ise peab oluliseks). Seetõttu on alust arvata, et R. Vassiljevi jaoks on õiguskorrale mittevastav käitumine kooskõlas tema eluviisi, mõtlemise ja maailmavaatega. Maakohtu hinnangul on alust arvata, et karistus, mida R. Vassiljev käesoleval ajal kannab, ei ole täitnud ka eesmärki.
2.3.Vangistuse jooksul on R. Vassiljev õppinud riigikeelt A1 ja A2 tasemel. R. Vassiljev osaleb vangla tööhõives, alates 17.08.2017 läbib seksuaalkurjategijatele mõeldud sotsiaalprogrammi Uus suund, ta loobus suitsetamisest. Kuna R. Vassiljev on kuritegusid toime pannud tingituna pikaajalisest (tarvitab alates 17-ndast eluaastast) narkosõltuvusest, pidas maakohus oluliseks, et R. Vassiljev läbiks talle koostatud individuaalse täitmiskava täies mahus, sh sotsiaalprogrammi Eluviisitreening. Süüdimõistetule on vabanedes garanteeritud elukoht ema juures XXX, Tallinnas. Nimetatud aadressil asuvas 1-toalises korteris elab R. Vassiljevi invaliiduspensionärist ema üksinda. Ema on nõus poega vabanemise korral vastavalt oma võimalustele toetama.
2.4.R. Vassiljevil on 3 kehtivat distsiplinaarkaristust. Karistust kandev kinnipeetav peaks ennekõike positiivse käitumisega näitama, et ta on valmis kehtivatest reeglitest ja normidest kinni pidama ning neid järgima.
2.5.Maakohtu arvates on oluline, et vabanemise korral oleks R. Vassiljevil tagatud ka majanduslik toimetulek, s.o regulaarne sissetulek. Töökoha olemasolu on vajalik kuriteoriskide maandamise eesmärgil, kuna R. Vassiljev on senini kuritegusid toimepannud ka materiaalse kasu saamise eesmärgil ja tingituna narkosõltuvusest. Lisaks on R. Vassiljevil tasumata rahalisi nõudeid (13 614) eurot ning tal puudub vabanemise korral garanteeritud töökoht. Maakohtu veendumust ei muutnud ka asjaolu, et R. Vassiljev on väljendanud motivatsiooni karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegse vabanemise korral läbida rehabilitatsiooniprogramm T. OÜ-s.

Määruskaebus

3.Tartu Maakohtu 14.11.2017 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu R. Vassiljev, kes palub tühistada maakohtu määruse ning anda võimalus tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning süüdimõistetu on nõus täitma kõiki ettekirjutusi. Süüdimõistetu kordab üle enda suhtes esinevad positiivsed asjaolud ning leiab, et on teinud ära suure töö enda kallal ning on õppinud vigadest. Vabanedes lubab R. Vassiljev läbida individuaalselt psühholoogiga programme ning paluda abi sotsiaaltöötajalt. R. Vassiljev leiab, et ei tule arvestada üksnes tema negatiivseid asjaolusid, vaid anda ka võimalus jätkata rehabilitatsiooni- ja sotsiaalprogrammidega vabaduses pere keskel. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
4.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata.
5.Ringkonnakohus on seisukohal, et määruskaebus ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks ja süüdimõistetu ennetähtaegseks vangistusest vabastamiseks, sest määruskaebuses ei ole välja toodud uusi asjaolusid, millele maakohus ei oleks tähelepanu pööranud või mis omaks olulist kaalu maakohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale asumiseks. Maakohus analüüsis nii positiivseid kui ka negatiivseid asjaolusid ning kuna ringkonnakohus nõustub selle analüüsiga, siis ei pea kohtukolleegium vajalikuks seda üle korrata. Maakohus on põhjalikult käsitlenud, miks vaatamata positiivsetele asjaoludele ei ole R. Vassiljevi ennetähtaegne vabastamine põhjendatud. Negatiivsed asjaolud kaaluvad üles positiivsed asjaolud – isikul oli ka enne vabanemist olemas elukoht ning ema toetus, seejuures isiku käitumine ei toeta väidetavalt toimunud positiivseid arenguid. Määruskaebuses on muudetud erinevate asjaolude rõhuasetust, pidades kõigist asjaoludest olulisemaks süüdimõistetu väidetavat soovi muutuda. Süüdimõistetu käitumine vangistuses näitab, et tema väidetav soov muutuda ei kajastu seejuures tema käitumises. Kinnipeetava iseloomustusest tuleneb, et isik ei oska jätkuvalt adekvaatselt probleeme lahendada – selleks, et saada kiiremas korras ametniku vestlusele ähvardas süüdimõistetu selle kiirendamise eesmärgil oma kambri segi peksta. Maandatud pole risk, et süüdimõistetu ei jätkaks uute kuritegude toimepanemist. Olemasolevad distsiplinaarkaristused viitavad märkimisväärselt kõrgele riskile uuteks kuritegudeks. Määruskaebus jääb edutuks.
6.Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Tartu Maakohtu 14. novembri 2017 määrus muutmata ning määruskaebus rahuldamata.

/allkiri/

/allkiri/

/allkiri/

Tiit Lõhmus

Mati Kartau

Aarne Sarjas

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.